Второе чтение законопроекта об изменении Закона о профессиональном образованию взрослых и внесении в связи с этим изменений в другие законы (465 СЕ)

Oleme jõudnud kuuenda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 465 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi, kultuurikomisjoni liikme Liina Kersna.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Rõõm on teile tutvustada eelnõu 465 (Juhataja helistab kella.) teise lugemise ettevalmistamist kultuurikomisjonis. Selle seadus[eelnõu] [pealkiri] on täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Tuletan meelde, et selle seadusega me kehtestame seaduse tasandil mikrokvalifikatsiooni kui termini ja mõiste. Me teame, et juba täna pakuvad ülikoolid 176 erineva mikrokraadi omandamise võimalust. Nüüd see seadus jõuab sellele järele. Vabariigi Valitsus algatas seaduseelnõu selle aasta 15. juulil ja eelnõu esimene lugemine lõpetati 18. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 2. oktoober, eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Kultuurikomisjon algatas omalt poolt neli muudatusettepanekut ja need kiideti 9. detsembri istungil heaks. Kultuurikomisjoni muudatusettepanekud on ette valmistatud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kes ka neid ettepanekuid toetas. Ühe kultuurikomisjoni muudatusettepaneku aluseks oli Rektorite Nõukogu ettepanek, mida toetas ka Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõu menetlusotsused tegi komisjon 9. ja 16. detsembri istungil. Komisjon, ütlen juba etteruttavalt, otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda täna ja ka eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis kohe järgmise aasta esimesel istunginädalal, 15. jaanuaril teeme ettepaneku viia läbi selle lõpphääletus. Veidikene [räägin] ka sellest, mis esimese ja teise lugemise vahel täpsemalt toimus. Kultuurikomisjon kaasas eelnõu ettevalmistamisse huvirühmad ja küsis neilt kirjalikke arvamusi. Kultuurikomisjonile esitasid eelnõu kohta ettepanekuid Rektorite Nõukogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit üheskoos, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Töötukassa ning Eesti Rahvaülikoolide Liit. 3. detsembril oligi meil [huvirühmade] kaasamiskomisjon, kuhu olid kaasatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu [juhatuse esimees] Anni Sild, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits, Eesti Rahvaülikoolide Liidu juhatuse liige Aksel Lõbu, töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa ja Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg. Haridus- ja Teadusministeeriumist olid kohal loomulikult kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak ning ministri nõunik Olga Bogdanova, lisaks ka kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse valdkonna [pea]ekspert Annaliisa Toom ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Siimula-Saar. Kõik osapooled said esitada oma arvamusi ja ministeerium tutvustas ühtlasi Rektorite Nõukogu ettepanekut. Rektorite Nõukogu esitas ettepaneku täiendada täiskasvanute koolituse seaduse § 16 selliselt, et riikliku täienduskoolituse tellimuse rahastuse aluseks oleks ka ainepunkt, kuna kõrgkoolides arvestatakse mikrokraadi õppekavade ja neisse kuuluvate ainete mahtu ainepunktides. Haridus- ja Teadusministeerium nõustus selle ettepanekuga ja sellest kujunes kolmas muudatusettepanek, mille me seaduseelnõule kultuurikomisjoni kaudu tegime. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit tegid ühiselt ettepaneku vähendada olulisel määral eratäienduskoolitusasutuste õppekavarühma kvaliteedihindamise riigilõivu määra: 1450 eurolt 145 eurole. Istungil selgitati, et kui riigilõiv on 1450 eurot, siis võib eeldada, et suurem osa erasektorist ei hakka pakkuma mikrokvalifikatsiooniõpet, mille tõttu väheneb seal konkurents. Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustunud selle ettepanekuga. See riigilõiv on välja arvutatud selliselt, et see kannaks kogu ühe õppekavarühma hindamiseks mõeldud kvaliteedihindamise agentuurikulud. Maksumaksja sellele lisaks ei peaks maksma. Haridus- ja Teadusministeerium hindas ka, et suurematel koolitusfirmadel, kes võiksid pakkuda mikrokvalifikatsiooni ja neid tunnistusi, on suured õppekavarühmad, mille hindamisel saavad nad pakkuda ka mikrokvalifikatsiooniõpet. Neid tunnistusi peab andma ja seda hindamist peab tegema kord viie aasta tagant, see ei ole iga-aastane kulu. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindaja märkis istungil, et nad toetavad eelnõu, ja tegid ettepaneku kaasata ka Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindaja täiskasvanuhariduse nõukogu tegevusse, mis toimib ministri eestvedamisel ministeeriumis. Ministeerium oli nõus, et loomulikult Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu sinna kaasatakse. Eesti Töötukassa tegi ettepaneku täiendada eelnõu selliselt, et kõik täienduskoolitusasutused, mitte ainult mikrokvalifikatsiooniõpet pakkuvad asutused, saaksid võimaluse läbida õppekavade vabatahtliku kvaliteedihindamise, kuna täienduskoolituste kvaliteedihindamise üle kontroll hetkel puudub. Selle üle oli meil komisjonis pikem arutelu. Tegelikult on olemas [õppekavade] vabatahtliku kvaliteedihindamise mudelid, mida pakuvad mitmed täiendkoolitusfirmad selleks, et pakkuda oma klientidele kindlust, et nad on kvaliteetsed koolitusfirmad. Ministeeriumi seisukoht oli, et seadusesse ei ole mõistlik vabatahtlikku hindamist panna, sest kui see on juba seaduses kirjas, ei ole hindamine enam vabatahtlik, ja kui see on seotud ka mingisuguste rahaotsustega, ei ole see samuti vabatahtlikuna käsitletav. See ongi lühidalt kõik nende nelja muudatusettepaneku kohta, mis kultuurikomisjon tegi. Kõikide [ettepanekute] puhul oli komisjoni ettepanek arvestada täielikult. Kaks muudatusettepanekut – esimene ja teine – on tehnilist laadi ettepanekud, mis said tehtud Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul. Kolmas muudatusettepanek puudutab Rektorite Nõukogu tehtud muudatusettepanekut ja neljas muudatusettepanek puudutab seaduseelnõu jõustumist. Kui praeguses eelnõus on kirjas, et seaduseelnõu peaks jõustuma järgmise aasta 1. märtsil, siis me lükkame selle kuu aja võrra edasi, kuna menetlus on toimunud nii pikalt. Peab olema kindel, et kõik süsteemid toimivad, et see seadus saaks kenasti rakenduda. Jõustumise aeg on muudatusettepaneku kohaselt 1. aprill 2025. Aitäh teile!

Suur tänu teile väga selge ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja viitas, on eelnõule esitatud neli muudatusettepanekut. Asume nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1. Selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2. Selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3. Ka selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 4. Ka selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 465 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.