Maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu (435 SE) kolmas lugemine

Kolmas [päevakorrapunkt] on Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Nagu te kõik väga hästi teate, on Eesti võtnud suuna põlevkivi elektri tootmiseks kasutamise lõpetamisele. Samas on riik endale võtnud ka rahvusvahelisi kohustusi, mis viivad süsihappegaasi heitkoguste vähendamiseni, et vähendada CO2 mõju kliima soojenemisele. Me kõik teame ka, et kohe-kohe on Riigikokku saabumas kliimakindla majanduse seadus, millega seadustatakse uued põhimõtted meie rahvusliku rikkuse – põlevkivi – kasutamiseks. Selleks, et arvestada eelpool mainitud asjaoludega, algatas Vabariigi Valitsus maapõueseaduse [täiendamise] seaduse [eelnõu], millega peatatakse praegu menetluses olevad kaevandamislubade taotlused alates 1. jaanuarist 2025. aastast kuni 31. detsembrini 2025. aastal. Seadusega kehtestatakse ka teatud erandid, mille rakendamisel on võimalik nendel ettevõtetel, kellel tekib kriitiline tooraine puudus, tootmist siiski jätkata ja saada sellega vajalik ajavälp tulevikuotsuste tegemiseks. Kuid nagu igasugune seadus, seab ka käesolev seadus teatud piiranguid. Keskkonnakomisjon käsitles seda küsimust [huvigruppide] kaasamise istungil, kus viibisid põhilised põlevkivi kaevandajad. Komisjoni arutelu käigus tekkis seisukoht, et oleks vaja Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt saada seisukoht põhiseadusliku õigustatud ootuse printsiibi riive kohta. Analüüsis märgitakse, et õiguslik riive võib esineda, kuid ei märgitud seda, et seadus on põhiseaduse vastane, mida opositsioonierakonnad on korduvalt toonitanud. Aga eks see olegi opositsiooni ülesanne sellele tähelepanu juhtida. Kas see on alati õige, on nende otsustada. Järgmisel [istungil] kuulasime ära nii õigus- ja analüüsiosakonna ettekande kui ka Kliimaministeeriumi õigusanalüüsi raporti. Sellele järgnes komisjonis riive mõjude kaalumine mõlemapoolseid argumente arvestades. Lõpuks jäi kõlama argument, et lubade menetluse peatamise korral on õigustatud ootuse printsiibi riive oluliselt väiksem kui olukorras, kus ettevõtetel lubatakse kaevelubade menetlusega minna lõpuni ja kus neid ootab [menetluse] lõpus ees kindel [vastus] seoses muutunud reeglistikuga: ei kaevandamisele. Sel juhul oleks ettevõtted juba teinud suuri kulutusi, mida oleks saanud ära hoida just nimelt lubade menetluse peatamise abil. Just seda eesmärki käesolev seadus täidabki: hoida ettevõtetele ära suurem õigustatud ootuse riive. Eelnõu on käesolevates oludes parim [võimalik] lahendus. See hoiaks ära suurema õigustatud ootuse riive ja majandusliku kahju ettevõtjatele, samas võimaldades riigil kui maavarade omanikul reguleerida meie rahvusliku rikkuse säilimist ja selle parimat võimalikku kasutust meie kõigi ja ka riigi hüvanguks. Tuletan siinjuures veel kord meelde, et maavarade omanik on riik ja riigil lasub ka kohustus kasutada seda rikkust heaperemehelikult meie kõigi jaoks. Seadus ei ole seega vastuolus põhiseadusega, vaid minimaliseerib [õiguspärase] ootuse riive ja säilitab meie rahvusliku rikkuse parimal võimalikul moel. See on hea seadus ja me Reformierakonna fraktsiooniga toetame selle ühist vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun!

Palun ka lisaaega.

Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Minu meelest on meil järjekordselt tegu eriolukorra seadusandlusega. Eks eriolukord tuleneb ju sellest, et keegi on välja mõelnud, et meil on kliimast [tingitud] eriolukord. Aga sellist asja nagu kliimast [tingitud] eriolukord meil põhiseaduses ei ole. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral võib Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks. Nojah, siis on veel muidugi sõjaseisukord. Need ongi meie need [võimalikud] eriolukorrad. Praegu on juhtunud nii, et halva ja politiseeritud teaduse [rakendamise] tagajärjel pööratakse kogu meie elu Eestis, Euroopas ja paljudes lääneriikides lihtsalt pahupidi sellega, et võetakse pretensioon eriolukorra seadusandluseks, mille hulka kuuluvad muidugi kliimaärevus, kliimapaanika ja selle tagajärjel tekkinud, ma ütleksin, uustotalitaristlik lähenemine: reguleeritakse kõike, tavalisest majandustegevusest kuni toidulauani. Ka see eelnõu on selle üheks näiteks. Me paneme järjekordse löögi alla oma energiajulgeoleku. See kõik toimub ajal, mil kasvab rahvusvaheline ebastabiilsus. Me ei tohiks seda teha. Me seilame praegu koalitsiooni tahte tõttu tundmatutes vetes ehk siis nõrgestame energiajulgeolekut, mis on niigi habras, samal ajal meil aga uusi võimsusi peale ei tule, ja ka need on ebausaldusväärsed. See eelnõu on meie hinnangul vastuolus põhiseadusega ja selle suhtes peaks oma seisukoha kujundama Riigikohus. Ma loodan, et ka õiguskantsler või president selles osas sekkuvad, sest kliimaseadusandlus ei saa olla mingi eriolukorra rakendamise tööriist, millega iga eluvaldkonna pihta lüüakse nagu kuvaldaga, kohe sellise pimeda jõuga: laostame veondust, põllumajandust, metsandust, laostame tööstus tööstuse haaval [kõrgete] energiahindadega. Meil ei tohi olla mingit põhiseadusevälist eriolukorra seadusandlust. Ajalugu on näidanud, et just eriolukorra kuritarvitamise kaudu kaaperdatakse riikides demokraatia, õigusriik ja aeg-ajalt ka riikide suveräänsus. Totalitaristlikud süsteemid on väga palju kuritarvitanud eriolukorra mõistet. Seda küll ei öelda meelsasti otsesõnu või [kindlas] kõneviisis – "erakorraline seisukord" –, aga see kliimast [tingitud] eriolukord tähendab sisuliselt sedasama, sest on ju hirmus, kui planeet hukkub. Selle nimel võib kõike teha: selle nimel võib kodanike vabadusi piirata ja selle nimel võib ettevõtlust ruineerida. Aga kõik ei ole sellega, tõsi, nõus. Olen nõus, et kõik ei ole ka halva teaduse [rakendamisega] päri. Mul on hea meel, et siinsamas majas olev õigus‑ ja analüüsiosakond ei ole ühegi erakonna teenistuses. Nagu eelkõneleja mainis, on see õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamus, mitte opositsiooni arvamus. Mõistagi oleme me ka ise seda meelt, et see eelnõu rikub väga olulisi põhiseaduslikke põhimõtteid. [Toon esile] mõned väljavõtted õigus‑ ja analüüsiosakonna seisukohtadest. Õigus‑ ja analüüsiosakond koostas eelnõu kohta arvamuse üsna hiljuti ja rõhutas, et probleem on näiteks õiguspärase ootuse vaatest. Nimelt, õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamuse punktis 14 esitatakse järgmine seisukoht: "Juba algatatud menetluste peatamist kuni uue regulatsiooni kehtestamiseni, mis kaotab või oluliselt piirab taotletava õiguse kasutamist, võiksid õigustada ootamatud asjaolud või vältimatud põhjused, millele riigil tuleb kohe, enne uue materiaalõiguse kehtestamist reageerida." Kliimaministeerium andis selle kohta oma vastused. Minu meelest on hädavajalik see eelnõu saata Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolliks. Õigus‑ ja analüüsiosakond käsitles ka õigusselguse põhimõtet. Nad leidsid, et eelnõuga kavatsetakse menetlused peatada, kuid ei sätestata, mis saab edasi või kuidas muutuvad loa saamise võimalused, seega ei ole selles olukorras tegu õigusselge regulatsiooniga. Õigus‑ ja analüüsiosakond tõi arvamuses välja viite Riigikohtu otsusele: "PS ega muu kehtiv õigus ei keela aga tingimata arendusi, mis toovad kaasa suures koguses kasvuhoonegaaside heiteid. Neid heiteid ei saa piirata iga hinna eest ja vajadus kliima soojenemist pidurdada ei ole ülekaalukas igas olukorras." Sama jant käib ju ka õlitööstustega: paneme kõik Eesti võimsad eksporttööstused kinni. Sellest, et meie rahakott saaks tühjaks ja meil ei oleks raha ei kultuuri, hariduse ega riigikaitse jaoks, unistaks meie vaenlane. Sinna me praegu just oma rohepöördega liigume. Õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamuses rõhutati ka, mis puudutab muudatuste jõustumise aega, vajadust anda ettevõtetele vajaminev üleminekuaeg ümberkorralduste tegemiseks. Arvamus seadis küsimuse alla, kas menetluse peatumise aeg on piisavalt selgelt ja kindlalt määratud, arvestades, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ei ole veel Riigikogu menetlusse jõudnud. Seega tuleks meie arvates see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eesti 200 toetab seda eelnõu hea meelega, sellepärast et see eelnõu lähtub pikast plaanist Eestile, milleks on jätkusuutlik majandus ja ressursside, just maavarade mõistlik kasutus. Täna ei ole põhjust rääkida sellest, et põhiseadus peaks kirjeldama kõiki asju, mille puhul peaks lähtuma tervest mõistusest. Põhiseadus ei kirjelda näiteks aastaaegade vahetust, ei kirjelda kliimat. Põhiseaduslik riive ja põhiseadusvastasus on kaks väga erinevat asja. Õigus- ja analüüsiosakond on tõepoolest juhtinud komisjoni tähelepanu mitmetele argumentidele, mis vajaksid veel kaalumist. See ei tähenda aga seda, et ei oleks võimalik kaalutlusotsust teha. Põhiseaduslik riive on saanud teoks päris paljudes regulatsioonides, mida Riigikogu on siin saalis vastu võtnud ja heaks kiitnud. Näiteks on põhiseaduses sätestatud liikumisvabadus. Samas saab korrakaitseseaduse alusel seda teatud juhtudel piirata. Meil on põhiseaduses sätestatud ka sõnavabadus. Aga ka see ei ole alati absoluutne, [näiteks] ei tohi laimu levitada. Õigustatud ootuse printsiibist lähtudes loob just nimelt see eelnõu suuremat õigusselgust, kuna see annab ettevõtetele väga selge, kindla tähtaja, mil nende lubade menetlemine peatatakse. Ja see peatatakse proportsionaalsuse [põhimõttest lähtudes] võrdlemisi lühikeseks ajaks: üheks aastaks. Seetõttu on see eelnõu selgelt ka ettevõtete huvides, et neil ei tekiks põhjendamatult õigustatud lootusi nende menetluste suhtes ja neil ei tekiks põhjendamatuid kulusid. Ehk tegelikkuses on see regulatsioon tehtud just nimelt ettevõtete kasuks. Ka ei ole vähetähtis see, et komisjon on eelnõu menetluse käigus kaasanud ettevõtteid ja pidanud nõu huvigruppidega. Need ettevõtted, keda see eelnõu kõige enam puudutab, on selle regulatsiooniga nõus, sellepärast et nende varud on täiesti piisavad, et üks aasta lubade täiendava menetlusega oodata. Lisaks on ette nähtud mõned erandid, mille kohaselt on võimalik teatud liiki lube menetleda. Nii et ma ei saa ausalt öeldes aru, kelle õigusi eelnõu kriitikud siin kaitsevad või kelle eest nad seisavad, sest huvigrupid on öelnud, et neile selline regulatsioon sobib ja see toob neile piisava õigusselguse. Seetõttu ei sea [eelnõu] ka ohtu Eesti energeetilist sõltumatust, vaid tagab, et Eestil oleks selge perspektiiv üleminekuks jätkusuutlikumale majandusele. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Kuula ja imesta, hea rahvaesindus! Ma pean silmas neid eelnevaid sõnavõtte. Kõigepealt kõlas väide, otsekui parlamendi õigusteenistus ei olevat leidnud, et see seadus on põhiseadusega vastuolus, ei ole sellega kooskõlas. Sellist formuleeringut kandis õigusanalüüsi käigus tehtud sõltumatu ekspertiis, mis parlamendis telliti. Juba see asjaolu, et seda ekspertiisi pidas komisjon vajalikuks tellida, näitab, et komisjonis mööndi probleemi eelduslikku olemasolu. Ja vastus oli selge. Me tegeleme siin praegu millega? Omandiõigust ja õiguspärast ootust põhiseadusvastaselt piirava seaduseelnõuga. Teine väide, mis siin kõlas, puudutab seda, otsekui ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonid tervitaksid palavalt seaduseelnõu, tuleksid selle taha, nõuaksid selle [vastu võtmist] lausa lippudega ja möönaksid, et see on väga vajalik asi. See on ju sulaselge vale. Võtame ja avame seaduseelnõu kooskõlastustabeli, kus tegelikult on lehekülgede kaupa kirjas protestiseisukohti nendelt ettevõtetelt, kes on kohustatud subjektid selle seaduse tegutsemisalas. Isamaa hääletab selle seaduseelnõu vastu. See on järjekordne õpikunäide valitsuse majandusvaenulikust ja majanduskeskkonda destabiliseerivast poliitikast. Eelmisel reedel samasuguses retoorikas võeti vastu valitsuse positsioonid nõuda suuremaid rohepöörde ambitsioone – 90% emissiooni vähendamist aastaks 2040. Täpselt samas olukorras. Kõik Eesti ettevõtlusorganisatsioonid ütlesid, et ärge tehke seda, ärge võtke seda positsiooni, sest see tähendab määramatut riski meie konkurentsivõimele ja majanduskeskkonnale. Sellest hoolimata tehakse neid otsuseid täpselt samasuguse perioodilisusega, nagu eile, kui me võtsime üle Euroopa kestlikkusaruannete [direktiivi], mille seletuskirja järgi asetatakse astmelise rakendusaja jooksul sadadele ettevõtetele juurde üle 30 miljoni euro täiendavat koormust. Meie sõnum Vabariigi Presidendile on ühene ja selge, ja see on, ma arvan, ka presidendile endale oluline väljakuulutamise osas: parlament asub praegu täiesti teadlikult vastu võtma ja hääletama põhiseadusega vastuolus olevat seadust. Me kutsume presidenti üles seda seadust mitte välja kuulutama. Nüüd see, mis puudutab õiguspärase ootuse tagamist. Siin kõlas viide, et ettevõtjad ei tee [piisavalt investeeringuid]. Eesti Energia juhatuse esimees [ütles], et kui me võtame Auvere jaama, siis selle puhul tehti kokku 800 miljoni eurone investeering, aga mis saab 2035. aastal, me ei tea. Näete, ei tea! Nii palju siis õiguspärase ootuse loomisest. Taasterahastu puhul, tuleb välja, andis valitsus nurga tagant välja veksli, et lõpetada põlevkivienergeetika ja põlevkivist toodete kasutamine vastavalt 2035. ja 2040. aastal, lubadusega, et 2025. aasta lõpuks pannakse see ka paberile. Täielik kaos ja prognoosimatus valitseb meie energeetika[sektoris], tööstussektoris! Ja nüüd räägitakse, et see valitsuse [algatatud] seadus, mis jätab meie majanduses kõik rippuma, just tüüpiliste baasvalikute tegemise seisukohast, tekitab korraga õiguspärast ootust. Kuid see tekitab segadust, see tekitab täiendavat segadust! On veel viimane, minu meelest vägagi kõnekas [asjaolu]: kliimaseadus tulistati puruks. Valitsuse keskne ideoloogiline agenda – kliimaseadus – on saanud hävitavat kriitikat ettevõtlusorganisatsioonidelt, aga ka väga paljudelt looduskaitse- ja keskkonnahoiuekspertidelt, -organisatsioonidelt. Ja ma vaatan murelikult seda käsitlust, mis on võetud. Mitteeksisteerivat seadust asutakse meie õigusruumis jõustama poliitika kujundamise meetmetega. See on õigusriigi käsitlusega, ammugi veel õiguspärase ootuse printsiibiga, mida siin eelnevalt [mainiti], täiesti vastuolus olev loogika. Seesama maapõueseadus kõneleb, et selle aluseks on kliimaseadus – mitteeksisteeriv seadus. Ma tahan tänada Mait Klaassenit, kes saatis valitsuspoolsete ekspertide kirjalikud vastused [seaduse kohta]. Need vastused olid ulatuslikud, aga neis ei olnud sisulist kvaliteeti. Aga see ei ole loomulikult mitte kriitika Maidu kohta, vaid selle käsitluse kohta, mille [Kliima]ministeerium on võtnud. Korraga antakse juhiseid mitteeksisteeriva seaduse alusel, mida me ei saagi vaidlustada; seaduse alusel, mille rakendamise kohta ei saagi mitte midagi veel teada just nimelt ettevõtjad, huvirühmad, keda see puudutab. Selle seaduseelnõu alusel valitsetakse juba riiki. Täpselt samamoodi, nagu ka Euroopa Komisjoni teatise puhul – 2040. aastaks [vähendada] 90% – kasutati alusena, ma vaatasin, kliimaseadust. Ma kutsun valitsust üles põhimõtteliselt sellisest käsitlusest loobuma, kutsuma ennast korrale. Ma pean tunnistama, et ma ei taha tegeleda bürokraatlike organisatsiooniliste mängudega. Valitsus on juba niigi saavutanud teatud rekordid ametkondade ümbertõstmisega. Minu meelest oli viga luua Kliimaministeerium. Ma arvan, et Kliimaministeeriumi [tegevus] tuleb sellisel kujul lõpetada. Tuleb naasta looduskaitse ja keskkonnaga tegeleva keskkonnaministeeriumi kontseptsiooni juurde, sest ma näen, et praegu on Kliimaministeeriumis võetud aluseks üksnes teatud kitsast suunda jõustav poliitiline agenda. Ja see läheb väga praktiliselt vastuollu nii meie majanduse toimimise – just nimelt ettemääratavat tulevikku destabiliseeriva tegevusega – kui ka inimeste ootustega. Nii et, näete, seadus on lühikene, aga ta peegeldab palju laiemalt meie kehva poliitikat. Üks [mure] on, et see seadus destabiliseerib meie majandust ja muudab selle ebakindlamaks, kõige krooniks on see teadlikult vastu võetud põhiseadusvastasena. Et see oleks stenogrammis fikseeritud, [väidan, et] parlamendi liikmed on sellest suurepäraselt teadlikud ja need valitsusliidu esindajad, kes asuvad selle poolt hääletama, võtavad teadliku riski, et kui on vaja, siis saab oma poliitilisi samme jõustada ka õigusvastaste meetmetega. Ja see on, ma hoiatan, väga ohtlik pretsedent. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 435 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Auväärt Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 21, erapooletuid 0. Eelnõu 435 on seadusena vastu võetud.