Предложение о внесении поправки в закон о статусе члена Рийгикогу (545 СЕ) – третье чтение.

Päevakorrapunkt nr 2 on Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi, Arvo Alleri ning Eesti 200 fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Lauri Laats küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Seaduseelnõu, mida me täna arutame, on tegelikult väga oluline, väga oluline! (Juhataja helistab kella.) See puudutab selgelt Riigikogu tööd, Riigikogu liikmete tööd ja nende kulutusi. Detsembrikuus on sarnasel teemal olnud [menetluses] ka teisi seaduseelnõusid, ehk kokkuvõttes kolm seaduseelnõu. Kaks nendest eelnõudest oli esitatud Keskerakonna fraktsiooni poolt. Need puudutasid nii valitsusliikmete esinduskulusid kui ka Riigikogu liikmete palka ja selle palga sidumist Riigikogu töös osalemisega. Miskipärast meie kaks väga head eelnõud hääletati siinsamas maha ja meie ette jäi kolmandaks lugemiseks, ma ütleks, see võib-olla kõige nõrgem eelnõu, mis ei distsiplineeri Riigikogu liikmeid, vaid natukene kärbib nende kuluhüvitisi: 30%-lt nende palgast 25%‑le. Nii nagu ma ka esimese lugemise ajal ütlesin, on see suund, mis on võetud, kindlasti õige, aga mitte piisav. Kui oleks võetud [järgmisele] lugemisele Keskerakonna poolt pakutud seaduseelnõud, mis puudutasid nii valitsuse liikmeid kui ka Riigikogu liikmeid, oleks see kindlasti olnud tunduvalt mõistlikum ja parem variant ja taganud ka õiglustunde meie inimestele. Miks ma sellest õiglustundest räägin? Sellepärast, et sellest on hästi palju rääkinud ka erinevad ministrid. Nad on rääkinud, et ühiskonda tuleb siduda, et ühiskond peab andma oma panuse ja inimeste õiglustunne peab olema tagatud. Loomulikult on sellest alati räägitud julgeoleku kontekstis. Seda on räägitud selle raske aja kontekstis, mis meid maksutõusude tõttu ees ootab. Ja seda on räägitud sellest seisukohast, et me peaksime praegu raha kokku hoidma, [kulud] koomale tõmbama. Nüüd need kaks eelnõu, mis meie poolt esitati, just sellest rääkisidki, kuidas raha kokku hoida. Kokkuhoid, mis oleks nende seaduseelnõudega tulnud, oleks kindlasti olnud suurem. Mis puudutab valitsuse esinduskulusid, siis meie ettepanek oli väga lihtne: tuleb need muuta läbipaistvaks. Valitsuse liikmed, nagu ka Riigikogu liikmed, peaksid nende kohta aru andma ja rahvas peaks teadma, kuhu see raha kulub. Vaatasin [hiljuti] ühte uudislõiku Kanal 2 "Reporteris", kus küsiti lugupeetud ministritelt, kuhu nad seda raha – summas 1500 eurot – kulutavad. Ega väga häid vastuseid sealt ei saanud. Kui [refereerida] peaministri [öeldut], siis ta arvas, et selle teemaga ei ole üldse mõtet tegeleda, tegeleda tuleb palju olulisemate teemadega, nagu majanduse viimine tõusuteele. Majanduse viimine tõusuteele on see, millest me oleme siin ka pidevalt rääkinud, aga miskipärast ei ole valitsus seda kuulda võtnud. Ka see [praegune] eelnõu on tegelikult ju kosmeetiline. Ma arvan, et andes hinnangut selle kohta, mis puudutab valitsusliikmete esinduskulude läbipaistvaks tegemist, öeldes, et see on teema, millega tegelikult ei peaks tegelema, pidas ta tõenäoliselt silmas sedasama eelnõu, mis meil praegu siin lugemisel on. Kahju! Ma ei ole temaga absoluutselt nõus. Ma arvan, et teemad, mis puudutavad Riigikogu liikmete palka, kuluhüvitisi, valitsuse liikmete palka ja nende esinduskulusid, on väga olulised ja kõnetavad paljuski meie inimesi. Piret Hartmanilt küsiti, mille peale siis tema oma esinduskulusid kulutab. Minister vastas selle peale, et tal ei olegi neid, ta ei tea nendest mitte midagi. Kui reporter tuletas meelde, et tegelikult ikkagi on, siis tuli meelde küll. See viitabki tegelikult sellele, et lugupeetud ministrid ei kasuta seda raha sihtotstarbeliselt ja see kukub nende arvele lihtsalt palgalisana. See on fakt. Kõige huvitavam vastus oli loomulikult Eesti 200 esindajal, haridusministril. Ta naeruvääristas tegelikult töötegijat ja [vastas, et] kuidas ta saab tulla tööle dressides. Aga selle jaoks ongi tal neid esinduskulusid vaja. Mida peavad need inimesed tegema, kes saavad oma tavatöö eest tavalist palka, tihtipeale keskmist palka, sellest vähematki? Mis raha eest peavad nemad endale riideid ostma? Kui juba minister mõtleb sellisel viisil ja ütleb selle ka välja, siis andke andeks, aga see inimene ei sobi ministriks. See inimene, kes mõtleb niimoodi ja selle ka välja ütleb, lihtsalt ei sobi ministriks. Nii et loomulikult, need on olulised teemad. Ja ma ütlen veel kord teile, see on Keskerakonna fraktsiooni otsus ja arvamus, et kui ministrite esinduskulud ei pea olema kärbitud, siis nad peavad olema vähemalt – vähemalt! – läbipaistvad. Praegu on meil siseminister peaministri ülesannetes. Kui ma küsisin temalt, mis tema arvab, miks ja kas või mille peale tema seda raha üldse kulutab, siis ega ta ei vastanud mulle. Lisaks ütles ta, et, aga teate, see on nüüd Riigikogu otsustada, kas teha need esinduskulud läbipaistvaks või kärpida neid, see ei ole tema otsustada. Kui ma tuletasin talle meelde, et andke andeks, aga tegelikult, kui te [ütlete, et te] kuulete sellest esimest korda, siis just nimelt valitsuskabinetis võeti vastu otsus, mille järgi te Keskerakonna esitatud seaduseelnõu ei toetanud. Siis tal tuli meelde küll. Aga sellele küsimusele, miks ta seda ei toetanud ja kas ta võiks olla solidaarne ühiskonna ja nende inimestega, kes tegelikult kannatavad nii 2025. kui ka 2026. aastal erinevate maksude [tõstmise] tõttu, jättis ta ikka vastamata. Head Riigikogu liikmed ja valitsusliikmed, kes praegu meid vaatavad ja kuulavad! Kui te ütlete [ühiskonnale], et olge solidaarsed, siis olge ise ka solidaarsed ja andke suurem panus. Teine seaduseelnõu, mis jällegi on Keskerakonna poolt esitatud, puudutas Riigikogu liikme palka ja selle sidumist tema tööpanusega. Samasugust tööpraktikat viljeleb ka Belgia parlament: [nii palju, kui] käid tööl, saad ka palka. Protsendid olid pandud paika nii, et kui puudud 50% töölt, kärbitakse 50% su palka ja kui käid 100% tööl, saad ka 100% palka. Kujutage ette, kui erasektoris oleks selline võimalus: käid tööl või ei käi, palk ikka jookseb. No ei ole võimalik! Meie tahtsime seda reguleerida, aga kahjuks te ise hääletasite [selle eelnõu] maha. Nüüd, mis puudutab antud eelnõud, siis nii, nagu ma nii esimesel lugemisel kui ka praegu oma kõne alguses ütlesin, on see kindlasti suund õiges suunas, aga on ebapiisav. Mul on väga-väga kahju, et nii ministrite palkade osas kui ka Riigikogu liikmete palkade osas ei tulnud neid õigeid otsuseid. Aitäh ja jõudu meile!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel on ekraani järgi tekkinud konkurents sõnavõtu pidamise osas, aga siseinfo põhjal teeb fraktsiooni nimel sõnavõtu Riigikogu esimees Lauri Hussar. Palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Ma osalen täna siin läbirääkimistel isegi rohkem selle arutelu algatajana ja Riigikogu esimehena. Kui ma kolm kuud tagasi kutsusin Riigikogu kaasa mõtlema selle üle, milline on meie endi panus laiaulatuslikku kulude vähendamisse, siis on hea meel täna tõdeda, et pärast sisukaid arutelusid ja läbirääkimisi on meil kohe lõpphääletusel seadusemuudatus, mis toob välja selle, et kulude kokkuhoius osaleme me kõik. Ma olen öelnud, et tegu on laia kompromissiga, millega on algatajatena ühinenud kõik Riigikogu juhatuse liikmed ja ka neli fraktsiooni. Ma tahan isiklikult selle vastutustunde eest tänada Toomast, Arvot, Õnnet, Martinit, Priitu ja Toomast ja kõiki, kelle nimel see eelnõu allkirjad sai. Ja kui keegi ei ole sellega veel ühinenud, siis usun ja loodan ma, et see on soovist teha asju veel paremini. Poliitikas on aga olulised ka kokkulepped ja selle põhjal otsuste tegemine. Konkreetne eelnõu on selge samm viidatud suunas. Mõistagi on ka kõik need, kes ei ole algatusele veel oma allkirja andnud, oodatud seda toetama. Kokkuleppimine ja konsensuse otsimine on poliitikas jätkuvalt olulised ja see võikski selle solidaarse kärpe kõrval olla selle eelnõu [seadusena] vastu võtmise kandvaks sõnumiks. Mõistagi tähendab tänane kärbe – juhul kui [eelnõu] heaks kiidetakse – ka kokkuhoidu, ja seda põhjusel, et see vähendab Riigikogu liikme kuluhüvitisi kuuendiku võrra ja aitab meil aastas kokku hoida arvestuslikult ligi 400 000 eurot. Kuid olulisem sellest summast on tõsiasi, et tegu on solidaarse kärpega, mis näitab, et kulude kokkuhoius osaleme me kõik. Oluline on seejuures rõhutada, et kuluhüvitised on mõeldud Riigikogu liikmete tööga seotud kulude katmiseks, seda kuludokumentide alusel, ning kavandatav kärbe on seejuures tehtud viisil, mis ei piira Riigikogu liikmete võimalusi teha oma tööd ning tööga rangelt seotud vajalikke kulutusi. Seega säilib ka Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmise võimekus. Head kolleegid! Kutsun teid kõiki üles seda eelnõu toetama, sest ainuüksi solidaarsuse näitamiseks võiks selle otsuse taga olla kõigi Riigikogu liikmete hääled. Suur tänu!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakond kindlasti toetab seda eelnõud, aga algatajate poole pealt oleks võinud natukene ausam olla. Riigieelarve on vastu võetud, aga seda [kuluhüvitiste] numbrit ei ole kuskilt väiksemaks tõmmatud, see on Riigikogu eelarves olemas. Ja kui Riigikogu esimees ütleb, et ta on selle [eelnõu] algataja, siis ma oleksin oodanud, et ta ütleb ka seda, et ta ka tegelikult iseenda ja oma asetäitjate kulutustelt kokku hoiab. Sest Riigikogu liikmed maksavad kinni oma transpordikulud, oma kütusekulud, oma telefonikulud, aga juhatuse liikmed seda ei tee. Nii et ma loodan, et kõik toetavad täna seda eelnõud. Aga ilma selle eelnõutagi hoiavad kokku ka juhatuse liikmed – nende kulude pealt, mida nad teevad väljaspool seda, mis läheb kuluhüvitistesse. Juhatuse liikmed ju kuluhüvitise ridadest neid ei maksa, vaid see [raha] on [Riigikogu] eelarves. Üks eelarverida on tunduvalt suurem kui summa, mida me kokku hoiame. Ja kahjuks ei hoia me kokku mitte 400 000 eurot, vaid tunduvalt vähem, sest 400 000 eurot on arvutatud selle pealt, kui me kõik maksimaalselt ära kulutaks. Aga ma siiski kiidan algatajaid, sest eelnõu liigub õiges suunas. Kui täna on kokkuhoid üleriigiline, siis peab loomulikult Riigikogu alati näitama eeskuju. Kahjuks valitsus küll seda eeskuju ei näita, sest tegelikkuses ei ole valitsusasutustes ega ministeeriumides kokkuhoidu näha, ka riigieelarves seda täna ei näe. Väga huvitav oleks ikkagi teada, mida kasulikku siis Riigikogu selle rahaga teeb, mille võrra me täna otsustame kuluhüvitisi vähendada. Riigieelarvest on [näha, et] see [rahasumma] on ju meil Riigikogu eelarves alles.

Suur tänu teile! Ando Kiviberg, teile oleks võimalik antud juhul ja antud märgi alusel sõna anda üksnes juhul, kui see on vastusõnavõtt fraktsiooni nimel, vastasel korral mitte. (Saalis kõneldakse.) Aga seda võib siis ka juhatajale … Siis peaks [vajutama] seda musta käe [nuppu], siis ma saaks teile sõna anda. Ando Kiviberg, palun!

Aitäh! [Sõna] "eelnõu" on tõenäoliselt üks enim tarvitatav sõna siin saalis. Ma lihtsalt tahan tähelepanu juhtida, et korduvalt on see viga siin saalis kõlanud, see oli nii Lauri Laatsi puhul ja on antud juhul nii ka Aivar Koka puhul. Juhin tähelepanu, et ainsuse osastav on "seda eelnõu", mitte "seda eelnõud".

See oli täiesti protseduuriline küsimus, aga [enda keelekasutust] me peame ikka harima, kui selleks võimalus on. Nüüd, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 545 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Auväärt Riigikogu liikmed! Ka selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi ja Arvo Alleri ning Eesti 200 fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid 1. Eelnõu 545 on seadusena vastu võetud. Ma tänan kõiki kolleege!