Kultuuriasutuste rahastus

Seitsmes küsimus on kultuuriminister Heidy Purgale, küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teema on kultuuriasutuste rahastus. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kõigepealt ma soovin teile ja teie kolleegidele ilusat jõuluaega. Ikkagi tulevad jõulud ja uus aasta tuleb ka. Ja loomulikult, uuel aastal häid ja tarku otsuseid teile! Samas, Kultuuriministeeriumis kärbiti jõudsalt kultuuriasutuste toetusi ja kultuuritöötajate töötasu. Sellest on palju räägitud. Aga äkki on ka mingisugused head uudised kultuuritöötajatele. Kas uuest aastast leidub võimalusi nende töötasu suurendamiseks? Ja veel üks küsimus: millal teie arvates lõpeb Rahvusooper Estonia ümber toimuv saaga? Tõesti, juba aastaid-aastaid on sellest räägitud ja kõik tahavad seda teha, aga otsust ikkagi ei saabu. Oleks juba aeg ära otsustada. Kuidas selle Rahvusooper Estonia juurdeehituse või lausa uue ehitusega praegu asjad on?

Kõigepealt suur tänu heade soovide eest ja küsimuste eest ka! Soovin teilegi koos kollektiiviga, kellele te viitasite, rahulikku jõuluaega ja kena uut aastat. Ma loodan, et aastal 2025 tulevad kultuurile head sõnumid. Esimesed pääsukesed on juba nii-öelda peos. Nagu [ma ütlesin] varasemalt tänases infotunnis, vastates Tõnis Lukase küsimusele kultuuri ja majanduse kohta, kultuur on nüüd esimest korda ajaloos majandusplaani osa kahe punktiga. Aga väljakutseid on, vastab tõele: nii kultuuritöötajate palk kui ka kärbe üleüldiselt. Neljaprotsendiline kärbe on Kultuuriministeeriumi hallatavatele asutustele ja avalikele-õiguslikele juriidilistele [isikutele] eelarvestrateegias määratud kuni 2027. aastani. See tähendab, et rohkem kui 4% me neid ei kärbi. On läinud rändama vale väide või ekslik arvamus, et ministeerium külmutab kultuuritöötajate palgad. See ei vasta tõele. Ma soovin siin seda ekslikku väidet [ümber lükata], veel kord parandada, kuigi me oleme seda korduvalt teinud. Ministeerium ei saa palku külmutada, minister ei saa palku külmutada. Meie hallatavatel asutustel on juhid ja töötajad. Erinevad loovisikud, näitlejad, interpreedid, balletitantsijad ja nii edasi töötavad enamasti neis asutustes ja palku määrab neile vastava asutuse juht. See tähendab seda, et riik garanteerib neile 1600-eurose miinimumi ja kui asutuse juhil on võimalik kas teenitud tulust või muudest kokkuhoitud vahenditest palgalisa leida, on tal õigus seda teha. Valitsus on tõepoolest pidanud nõu ja leidnud, et järgmisel aastal on võimalus arutada ka kultuuritöötajate palga tõusu. Minu vaates on seal kaks olulist aspekti. Mitte ainult miinimumi tõstmine, see, et 1600-eurost [palka] pisut tõsta, aga ka palgakomponent on oluline, et anda iga asutuse juhile palgakomponendi lisa, mille järel ta saab ise otsustada, kuidas keda motiveerida, mis astme töötajaid, ja nii edasi. Nii et väljakutseid on, aga ma loodan tuua oma valdkonnale häid uudiseid. Mis puudutab Rahvusooper Estoniat, siis praegu me tegeleme Rahvusooper Estonia majandusliku mõju analüüsiga. Seda panevad kokku Estonia juhtkonna liikmed.

Teie aeg!

Kultuuriministeeriumis me saame seda nendega arutada. Minu seisukoht on see, et Estonia vajab kindlasti uut maja. Küsimus on selles, kui suur see maja peab olema ja millistele tingimustele see saab vastata.

Aitäh! Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Estonia ümber on ikkagi päris suur arutelu ja ühiskond on polariseerunud, on erinevaid arvamusi. Kas te ei arva, [et võiksite] toetada Keskerakonna [ettepanekut] teha rahvaküsitlus Estonia teatri, rahvusooperi saatuse kohta?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et kogu debatt Estonia ümber on äärmiselt tervitatav. Mul on väga hea meel, et erinevad linnaruumispetsialistid, arhitektid, aga ka linnaametnikud, muinsuskaitsjad, Riigikogu liikmed ja estoonlased on oma seisukoha avaldanud. Ma tean, et Rahvusooper Estonial on plaan korraldada arhitektuurikonkurss, mille järel peaks selguma võimalused, maht, hind ja muu vajaminev informatsioon selle kohta, millistel tingimustel seda oleks võimalik ehitada. Nagu te teate, muinsuskaitse on teinud Rahvusooper Estonia väiksemas mahus juurdeehitusele hulgaliselt mööndusi, ja see on ülimalt tervitatav. Minu isiklik seisukoht on see, et me peaksime veel kord kõik arvamused korralikult üle vaatama, mitte seda kuuma suppi ehk nii kuumalt edasi sööma. Me peame leidma lahenduse, mis ei sunniks asjaosalisi seadusi rikkuma. Mina ministrina lähtun erinevatest seadustest. Praegu on erinevaid väljakutseid just selle suurema ehitise ehitamise puhul – kas seadusi peab muutma, millisel määral neid üldse muuta saab ja nii edasi. Ma tulen veel kord tagasi alguse juurde: estoonlased peavad uue maja saama, küsimus on, millises mahus seda saab teha.

Aitäh! Jaanus Karilaid, lisaküsimus, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Jutt käib ikkagi sellest Läänemaa erikorrespondendist. Teile on kirjutanud omavalitsusjuhid, teile on kirjutanud ka kultuuritegelased, et Läänemaa ja Hiiumaa jääb rahvusringhäälingu [uudistes] vaeslapse ossa. Meie korrespondent liigub Pärnusse ja peab katma Saaremaad, Läänemaad, Hiiumaad ja Pärnumaad. Selle töökoha hind on 30 000 eurot. Teilt tuli lihtsalt suvaline number: "2 miljonit – kärpige!" Tundub, et teile see tõesti väga korda ei lähe, uudiste kvaliteet ja saadete mitmekesisus, kogu see pool, mis on ka oluline uudistesaate elujõulisuse [tagamiseks]. Kui te vähendaksite kärpesurvet isegi paari protsendi võrra, siis me suudaksime väga palju päästa. Kas te jääte ikka sellele kindlaks, et 2 miljonit ja nii on, võtku ükskõik, kust tahavad, teid see ei huvita? Teid see ei huvita!

Lugupeetud kolleeg! Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 3 sätestab, et rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel s õ l t u m a t u. Kultuuriminister ei saa pista oma käsi selle toimetuslikesse otsustesse. Hea kolleeg, te teate seda väga hästi. Igasugused ettepanekud eelarve ja [saadete] sisu kohta ning muud osundused suunake palun Eesti Rahvusringhäälingu nõukogule, kes eelarvet kinnitab, seda vastu võtab ja kontrollib ning teeb selle üle ka järelevalvet. Kultuuriministrina ei saa mina teha osundusi programmi sisu kohta. Ma jagan teie suurt muret selle otsuse pärast, aga süüdistada, et kultuuriminister on hoolimatu just antud kontekstis – see väide ei päde, see ei vasta tõele. Ütlen veel kord: ministeeriumi pädevuses ei ole sekkuda avalik-õigusliku organisatsiooni otsustesse. Suunake oma palve minu soovitusel Eesti Rahvusringhäälingu nõukogule. Ka teie erakonna‑ ja fraktsioonikaaslane on rahvusringhäälingu nõukogu liige. Ta võib teie muret seal esindada, kui teile tundub liig neile kiri saata ja sedapidi ühendust võtta. Eelarvemure ei ole siin Eesti Vabariigis ainult Kultuuriministeeriumis, vaid see on kõikides ministeeriumides nõnda. Me oleme valitsuses leppinud kokku kärpida. Ühest küljest Riigikogu ootab, et kärbitaks, ja teisest küljest kritiseeritakse meid, et miks me just selliseid kärpeotsuseid teeme. Avalikult on olnud terve sügis – septembris, oktoobris, novembris, ka detsembri alguses – debatt Kultuuriministeeriumi kärbete üle. Me oleme avalikult öelnud, et me püüame eelarve kärpeotsustega enda olulistele asutustele võimalikult vähe liiga teha: sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele [isikutele] ja hallatavatele asutustele. Kärpeprotsent on 4 kõikidele võrdselt kuni aastani 2027, et nad saaksid oma tegevusi pikemaajaliselt planeerida. Hea uudis on selle juures see, et ma tulen peagi Riigikogu ette Eesti Rahvusringhäälingu [seaduse muutmise] seadusega, kus me käsitleme ühe olulise punktina ERR‑i ehk Eesti Rahvusringhäälingu eelarveküsimust, et ERR saaks olla oma eelarvelistes otsustes vaba ja oleks läbipaistev.

Suur tänu! Me lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.