Sekkumine Gruusia siseasjadesse

Tänane kolmas küsimus on välisminister Margus Tsahknale, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on sekkumine Gruusia siseasjadesse. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mõne päeva eest saime meedia vahendusel lugeda, et Gruusia valitsus ütles, et kahjuks pole Eesti suutnud vabaneda Nõukogude mentaliteedist. See kommentaar oli tingitud paljuski teie kui välisministri tegevusest Gruusia suunal. Mäletame, kuidas juunikuus te käisite Thbilisis opositsiooni meeleavaldustel osalemas, kutsusite inimesi üles seisma selle eest, et sisuliselt kukutada Gruusia demokraatlikult valitud parlament ja valitsus. Nüüd olete liikunud samas suunas edasi, kehtestades tervele reale Gruusia poliitikutele sanktsioonid. Kõigepealt oli vist 11 inimest, nüüd veel lisaks 14 inimest. Selle peale Gruusia valitsuse esindajad ütlesid, et nemad ei [kehtesta] Eesti ja Leedu suhtes vastusanktsioone. Samas avaldasid nad kahetsust, nagu juba öeldud, et Eesti ja Leedu pole iseseisvuse taastamise järel siiani suutnud vabaneda Nõukogude mentaliteedist. "Kuna austame leedulasi ja eestlasi, usume, et selline samm oleks põhjendamatu. Oleme otsustanud säilitada ühepoolse sõpruse mõlema riigiga, et vältida traditsiooniliste sidemete kahjustamist Gruusia, Eesti ja Leedu rahvaste vahel." Minu küsimus teile seisneb selles: miks te tegutsete süstemaatiliselt selles liinis, et kahjustada Eesti ja Gruusia vahelisi suhteid? Seda tehes sõidate üle rahvusvahelise tavaõiguse elementaarseks osaks olevast ja diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis sätestatud printsiibist, mille kohaselt peavad riigid hoiduma sekkumisest teineteise siseasjadesse. See, kuidas Gruusia korraldab oma siseasju, on ju nende asi, täpselt samamoodi nagu see, kuidas Eesti korraldab oma siseasju, on Eesti asi. Täpselt sama kohatu, nagu on Eesti poliitikutel sekkuda Gruusia siseasjadesse, oleks Gruusia poliitikutel sekkuda Eesti siseasjadesse. Miks te seda teete?

Aitäh, hea küsija! Mul on hea meel, et te Gruusia teema siin tõstatasite, sellepärast et millegipärast ka Eesti meedia käsitleb [liiga vähe] neid õudusi, mida üks ebademokraatlikult valitud seltskond täna Gruusia rahva vastu toime paneb. Peaksime neid rohkem käsitlema siin saalis, aga ka Eesti ühiskonnas laiemalt. See, miks te räägite neidsamu Kremli jutupunkte, on mulle arusaadav. Te lähete kaasa ka näiteks nende süüdistustega, kus Eesti [meelsust] võrreldakse peale 33 aastat iseseisvust Nõukogude-aegse mentaliteediga. Ma arvan, et see on kohatu. Võib-olla see on kuidagi seotud teie enda arvamusega, et ükspuha, mis lipp Pika Hermanni tornis lehvib, teile ei oma see tähtsust. Aga ma ei kommenteeri teid. Nüüd, miks me teeme neid samme? Kõigepealt, Gruusia on Euroopa Liidu kandidaatriik. Me oleme toetanud Gruusia rahva soove sellel teel, kuid kahjuks nende valitsus, tänane režiim on valetanud eelkõige Gruusia rahvale, aga ka Euroopa Liidule ja meile. Nad on tegelikult liikumas hoopis teisel teel. Mitte ükski rahvusvaheline organisatsioon ei ole tunnistanud, et nende valimised oleksid olnud ausad ja läbipaistvad. Aga ma ei hakka täpselt seda kommenteerima, vaid ma kommenteerin pigem seda, mida viiakse hetkel läbi rahumeelsete demonstrantide, meeleavaldajate vastu, mida see režiim viib läbi omaenda rahva vastu: see on vägivald, see on ebaseaduslik vägivald. See on vastuolus kõikvõimalike inimõigustega, mis on rahvusvahelisel tasemel kokku lepitud. See on vaba sõna mahasurumine, see on opositsiooni mahasurumine, seal on piinamised, mida on kinnitanud ka Gruusia enda avalik kaitsja, avalik institutsioon. Siin ei saa teistmoodi, kui tuleb reageerida. Me reageerime just nimelt seetõttu, et me toetame Gruusia rahva õigust määrata iseenda tulevikku, mitte et sekkuda Gruusia siseasjadesse. See on vähim, mida me saame teha. Mis puudutab sissesõidukeeldusid, mille Eesti, Läti, Leedu ja paljud teised [riigid] on tänaseks juba [kehtestanud] isikute suhtes, kes otseselt vastutavad selle vägivalla eest, on andnud korraldusi ja seda läbi viinud, siis seda teevad paljud Euroopa riigid ja see on meie kohustus. Nii et ma tahan uuesti korrata, mis on meie kui Eesti rahva kohus: toetada Gruusia rahvast väga selgelt nende meetmete abil, mida on võimalik [kasutada], tuginedes rahvusvahelisele õigusele. Ja seda me ka teeme. Mul on väga tõsine mure selle pärast, et üks rahvas Venemaa külje all on [olukorras] – järjest on tulnud juurde [selliseid juhtumeid] –, et Venemaa viib seal läbi oma mõjutustegevust, mille tulemusena ei arvestata absoluutselt selle rahva soovi. Selle rahva soovi! Seda tehakse väga ebademokraatlikult, seda tehakse vägivaldselt, ja me ei saa sellega kuidagi nõustuda.

Aitäh! Varro Vooglaid, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa. Muljet avaldav hulk loosungeid ja isiklikku hurjutamist – ma ei hakka sellele vastama. Aga väga paljude asjadega, mida te väitsite, ei saa mitte kuidagi nõus olla. Alustame sellest, et paljud teised Euroopa riigid teevad sama – ei tee! Paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid ei käi Gruusia opositsiooni meeleavaldustel, ei kehtesta Gruusia poliitikute suhtes sanktsioone. Ka Euroopa Liit ise ei ole seda teatavasti teinud, sellepärast et sellega ei olda nõus. Te ütlesite, et Gruusia rahval on õigus määrata omaenda tulevikku. Aga kuidas seda tehakse? Seda tehaksegi ennekõike valimiste kaudu. Valitakse riigivõimu juurde need inimesed, keda soovitakse näha Gruusia tulevikku määramas. Ja Gruusia rahval on ka täielik õigus mitte liikuda edasi Euroopa Liiduga liitumise suunal. Kui ei taheta seda teha, siis ei pea seda tegema. Ja sellepärast ongi nende etteheide teile, et te peegeldate oma tegevuses Nõukogude mentaliteeti, igati asjakohane. Te ei aktsepteeri seda, et suure liiduga ei pea tingimata või ettekirjutatud tingimustel liituma. Täpselt nagu ei pidanud Nõukogude Liiduga riigid liituma, ei pea nad liituma ka Euroopa Liiduga. See on rahvaste enda valik, kas nad tahavad seda teha või ei taha. See on kohatu, kui seda surutakse peale. See ongi see Nõukogude mentaliteet, et ei hinnata mitte iseseisvust, vaid kuulekust, tublidust, eks ole. "Vaadake, kui tublid meie oleme, me hurjutame kõiki neid, kes ei ole suure liidu silmis nii tublid nagu meie." Te süüdistasite [mind] siin Kremli jutupunktide edastamises. Milles see seisneb, milles seisnevad Kremli jutupunktid? Kas selles, et riigid peaksid olema vabad ja langetama ise oma otsuse, kas näiteks liituda Euroopa Liiduga või mitte või kuidas seda teha, millistel tingimustel seda teha? Sellel ei ole midagi pistmist Kremli jutupunktidega. Minule on täiesti mõistetav grusiinide soov, et neist ei tehtaks järgmist Ukrainat. Me oleme näinud, kuidas suur hool Ukraina pärast päädib sellega, et Ukrainasse tuleb suur sõda. Mina saan nendest küll täiesti aru. Ei taheta, et Gruusiast tehakse järgmine sõjatander Venemaaga sõja pidamiseks. Ei soovita seda! Ja selles ei ole mitte mingit Kremli jutupunkti. Nüüd, minu küsimus teile konkreetselt seisneb selles. Te ütlesite, et Gruusias on võimule pääsenud ebademokraatlikult valitud seltskond. Palun esitage meile tõendid, mis kinnitavad, et Gruusias toimunud valimised olid ebademokraatlikud.

Hea küsija! Ma ei pea üle kordama neid Kremli jutupunkte, mida te siin saalis juba teise küsimuse käigus täpselt jutustasite. See [jutt] algab sellega, et paha Euroopa Liit on sundinud ühte või teist rahvast endaga liituma ja seetõttu Venemaa viib läbi näiteks agressiooni Ukrainas: tapab kümneid tuhandeid inimesi, küüditab – meile on nad nimeliselt teada – üle 20 000 lapse, [saadab korda] neid õudusi. Täpselt see ongi Kremli jutupunkt ja seda te olete rääkinud kogu aeg, kõik need aastad. Selles mõttes pole teile siin mitte mingit uudist ja ei ole see ka Eesti rahvale uudis, et te edastate Kremli jutupunkte – väga selgelt, väga osavalt ja argumenteeritult. Aga need argumendid on valed, need on lihtsalt täiesti valed. Teiseks, te tahate mingit tõestust, et Gruusia rahvas soovib liikuda Euroopa Liidu suunal. Euroopa Liit ei ole mitte midagi peale surunud. Kuidas te selgitate seda, et sajad tuhanded inimesed on päevade kaupa tänaval, ka tulevikus, ja protesteerivad selle seltskonna otsuste vastu, kes tüürib neid sellelt teelt eemale? Kuidas te seletate seda, et Gruusia põhiseadusesse on just nimelt rahva tahtel ja rahvahääletusega pandud sisse eesmärk saada Euroopa Liidu liikmeks, aga tänane seltskond, kes on tulnud võimule ebademokraatlike valimiste kaudu, seda ei järgi? Gruusia rahvas on tänavatel, Gruusia rahvas talub peksmist, vangistamisi, piinamisi, talub seda, et vaba sõna on kinni keeratud – see on Gruusia rahvas! Ärge võtke Gruusia rahva [nimel] sõna, vaid rääkige siis nendest inimestest, kelle jutupunkte te edasi annate. See on tegelikult tõde ja seda on võimalik kõigil jälgida. Nüüd üks väga praktiline näide sellest, mida erinevad Euroopa riigid teevad. Sellel esmaspäeval oli Euroopa Liidu välisasjade nõukogu [kohtumine], kus mul oli võimalus Eesti esindajana osaleda. Seal arutati Gruusia teemat. Seal oli kaks riiki, kes blokeerisid erinevate isikute sanktsioonid. Euroopa Liidus on sanktsioonide kehtestamiseks vaja kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut, see on konsensusotsus. Seal oli kaks riiki, kes seda selgelt [blokeerisid]. Aga me saime näha, et Gruusia peaministri ametikohustusi täitev – ma ei nimetaks teda otseselt selle ameti[koha] täitjaks – Gruusia Unistuse partei esimees [esitas] avalikult nimeliselt riikide nimekirja, kes kõik nende režiimi toetavad. Aga nad kindlasti ei ole seda teinud. Ja mida me täna näeme? Needsamad riigid on avalikult teatanud, et Gruusia Unistuse partei liider, kes täidab peaministri [kohustusi], on nende kohta lihtsalt valetanud. Ja see ongi põhiprobleem. Kõigepealt valetas see seltskond oma rahvale. See rahvas võitleb oma vabaduse eest ja meie asi on seda rahvast toetada. Nii et palun jätkake oma tegevust Kremli narratiivi paljundamisel, Eesti rahvas saab aru, et te räägite hoopis teist juttu.

Suur tänu! Lauri Laats, lisaküsimus, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Ma võtan kõigepealt Lauri Laatsi küsimuse ja siis me tegeleme protseduurikaga. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea välisminister! No see on ikkagi kohatu, et te nimetate rahvasaadikut Kremli-meelsete narratiivide esitajaks. Kahjuks ei ole te ainuke valitsuse liige, kes seda retoorikat kasutab. Rahandusminister ütles üldse välja, et kõik, kes julgevad kritiseerida valitsust, ongi nagu Kremli-meelsed või siis vähemalt [levitavad] neid narratiive. Ja see on häbiväärne. Nüüd, mis puudutab olukorda Gruusias, siis loomulikult me oleme kõik mures. Me oleme kõik mures! Aga ega see kõik nii mustvalge ka ei ole, nagu te praegu püüdsite siin väita. Ja kui üldse Gruusiast rääkida, siis ma arvan, et ma olen selle olukorraga rohkem kursis ja tean nende inimeste eripära ja kultuuri, sellepärast et ma olen Gruusias oma 12 aastat elanud. Te vähemalt väitsite, et ükski riik ega organisatsioon ei ole tunnustanud neid valimisi. Samamoodi aga – te unustasite seda mainida – ei ole keegi väitnud vastupidist, et need on ebaseaduslikult läbi viidud valimised. Ehk siis tegelikult ametlikku seisukohta veel ei ole. Seda, et seal oli 16 000 vaatlejat, me kõik teame, ja seda, et seal leiti valimisprotsessis puudusi, me teame ka. Kas need meeleavaldused toimuvad seal rahumeelselt? Kindlasti ei saa seda väita, selle kohta leiab internetist väga palju materjale. See, et praegu toimuvad seal meeleavaldused, on loomulikult probleem, ja kannatajaid on mõlemal pool. Küsimus on selles, milline peaks olema meie poliitika selles osas. Me peaksime igati toetama seda, et Gruusia pürgiks edasi Euroopa [Liitu], seda suunda me peaksime kindlasti viljelema. Küsimus on, mis tööriistaga. See, et me praegu näitame Gruusiale ust, ja kogu Euroopas – see on vale. Meil on vaja, vastupidi …

Teie aeg!

… tegutseda sellisel viisil, et nendel ei tekiks vastupidist tunnetust, nagu Euroopa tegelikult ei tahagi neid, me ei tahagi nendega tegeleda ja nii edasi. Ehk siis diplomaatia peab olema esikohal.

Aitäh! Härra minister, palun!

Ma olen ausalt öeldes hämmastunud. Eriti kui te veel väidate, et te olete Gruusias elanud ja tunnete grusiine, kuidas te saate siis väita selliseid [asju] samal ajal, kui grusiinid kannatavad vägivalla all, ja [öelda], et see on tõsine probleem, et meeleavaldused toimuvad? Vaba ühiskonna õigus on protesteerida rahumeelselt tänavatel. Ja see vägivald, mida täna nende inimeste vastu [kasutatakse], on kriminaalne. See on vastuolus kõikide inimõiguste põhimõtetega. [Sellised] on konkreetsed juhtumid, mida raporteeritakse. Ma tõesti soovitan: minge külastage Gruusiat. Minge vaadake, mis seal toimub, ja rääkige nende inimestega, enne kui te annate hinnanguid siin. Ma arvan, et see, mida te praegu siin saalis ütlesite, pigem väga solvab Gruusia rahvast. Tõsiselt! Ma kunagi lootsin, et Riigikogu saalis me sellist debatti ei pea. Aga okei, kui te seda soovite – see on Riigikogu liikme õigus. Ma soovitan: palun tutvuge [olukorraga], palun rääkige grusiinidega, rääkige nende inimestega, kes saavad tänaval peksa, keda on arreteeritud teel koju, keda on arreteeritud selle eest, et neil on kotis Euroopa Liidu lipp, ja keda on vangis piinatud. Palun rääkige nende inimestega ja siis võtke siin sel teemal sõna. Esiteks. Teiseks, mis puudutab Euroopa Liidu teed, siis Eesti oli see riik väga paljude teiste riikide [seas], kes võitles selle eest, et anda Gruusiale ametlik kandidaatliikme staatus eelmise aasta lõpus. Me oleme olnud üldse Gruusia arengu kõige suuremad toetajad ja oleme edasi. See, kuidasmoodi Gruusia toonane valitsus käitus ja tänane võimupartei käitub, on kõige traagilisem tegelikult Gruusia rahvale endale, mitte Eesti rahvale. Me oleme solidaarsed. Meie oleme omalt poolt kõik lubadused täitnud. Me oleme viinud ellu viisavabaduse, me oleme [teinud] palju fonde selle jaoks, et [Gruusia] areneks ja [saaks] teha reforme. Kuid just nimelt valitseva partei poliitika tõttu on keeratud ära teelt Euroopasse. Palun ärge kasutage valeväiteid, et Euroopa Liit lööb kellegi nina ees ukse kinni. See ei vasta tõele. See ei vasta tõele! Palun lugege ja tutvuge materjalidega, mis põhinevad faktidel. Ärge jälgige narratiive, mida teile ette antakse. Ma päriselt soovitan seda. See on eriline suhe, mis on Eesti ja Gruusia inimeste vahel tegelikult ajalooliselt. Ja see otsus, et me ei lase tulla Eestisse nendel inimestel, kes reaalselt vastutavad nende otsuste eest, eesotsas peaministri, siseministri ja paljude teistega, on vähim, mida me saame teha. Me peame toetama Gruusia rahvast. Nii et palun mõelge tõsiselt järgi, enne kui te neid väiteid avalikult ütlete. Mõelge Gruusia inimeste peale.

Aitäh! Ma lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme neljanda küsimuse juurde, on käsi püsti kolleeg Varro Vooglaiul. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Varro Vooglaid, palun!

Ma tahan tegelikult protestida teie käitumise vastu, lugupeetud esimees, sellepärast et te pigistate oma sõbra ja parteikaaslase täiesti ilmselge väärkäitumise suhtes silma kinni. Ma küsisin kaks küsimust, nagu te väga hästi kuulsite. Mu esimene küsimus seisnes selles, kuidas välisminister õigustab sekkumist Gruusia siseasjadesse diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni valguses, mille kohaselt ei ole lubatud sekkuda teiste riikide siseasjadesse. Null vastust oli sellele küsimusele. Mitte kõige vähemalgi määral ei vastatud sellele küsimusele! Täpsustavas küsimuses ma küsisin: te väidate, härra välisminister, et Gruusia valimised olid ebademokraatlikud – milliseid tõendeid te selle kohta esitate? See on väga tõsine süüdistus. Jälle oli täpselt null vastust sellele küsimusele. Kas teie kuulsite ühtegi tõendit, mis oleks esile toonud, millest nähtub Gruusia valimiste ebademokraatlikkus? Ei! Ei kuulnud, sellepärast et ta ei rääkinud sellest mitte midagi. Selle asemel ta vähemalt kolm või neli korda hurjutas küsijat mingisuguste Kremli narratiivide esitamise pärast, ilma et oleks vähimalgi määral aru saada, milles need Kremli narratiivid seisnevad. Ma küsisin konkreetsed küsimused, mis eeldavad konkreetseid vastuseid. Kui te ei sekku sellises olukorras ega palu vastajat, et kuulge, palun lõpetage isiklik hurjutamine ja vastake küsimustele, siis te tegelikult täiesti kohatult soosite oma sõpra ja parteikaaslast. Rääkimata sellest, et kogu jutt sellest, nagu oleks tegemist rahumeelsete meeleavaldustega, on täiesti ilmselge nonsenss. Me kõik teame fakte. Need meeleavaldused pole olnud rahumeelsed, vastupidi, neil on väga ulatuslikud välise sekkumise, et mitte öelda värviliste revolutsioonide tunnused. Aga see on iseasi. Minu protest on igal juhul teie tegevuse vastu. Seal, kus te peaksite sekkuma, te ei tee seda, pigistate silma kinni.

Aitäh, hea kolleeg! Te teate väga hästi, et istungi juhataja ei sekku [arutelusse] nii kaua, kui püsitakse teemas. Mina istungi juhatajana ei pea vajalikuks sekkuda poliitilisse debatti sellisel moel, et hakkan vastajatelt vastuseid välja kangutama. See ei ole kuulunud selle saali kultuuri juurde ja ka ei hakka selle juurde kuuluma. Küsija olete ikkagi teie ja teil on võimalus täna Eesti ja Gruusia suhete kohta lisaküsimus [esitada]. On ka teine võimalus küsida, küsida korduvalt. Teil on ka kõik teised võimalused parlamentaarse kontrolli teostamiseks: arupärimiste, kirjalike küsimuste [esitamine] ja nii edasi. Istungi juhataja ei saa hakata vastajalt vastuseid välja kangutama nii kaua, kui vastaja püsib teemas. Nii et ma ei saa kahjuks teie seisukohaga kuidagi nõustuda. Ma saan aru, et te olete väga ärritunud, sellepärast et debatt on tavapärasest emotsionaalsem. Aga ma olen siin saalis korduvalt öelnud, et me võiksime kõik, head kolleegid, järgida seda, et oleme nii vastustes kui ka küsimustes üksteise vastu lugupidavad. See tagab parema poliitilise debati ja on kindlasti märk ka paremast poliitilisest kultuurist. Ma julgen öelda, muuseas, head kolleegid, et viimasel ajal on poliitiline kultuur siin saalis paranenud. See on oluliselt paranenud ja ma tänan kõiki, kes on sellesse panustanud, sellepärast et see on üks väga oluline samm parlamendi maine parandamiseks. Hea kolleeg Varro Vooglaid, kui me siin väga pikalt seda vestlust peame, siis võib juhtuda, et me ei jõua kaheksanda küsimuseni, mis on Eesti ja Gruusia suhete kohta. (Saalist öeldakse midagi.) Hästi, veel küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Jaa, väga konkreetne küsimus. Te ütlesite, et selle saali kultuuri juurde ei ole kuulunud see, et istungi juhataja rebib vastajatelt [vastuseid] välja. Aga minu küsimus teile on väga konkreetne: kas selle saali kultuuri juurde võib teie kui Riigikogu esimehe seisukoha kohaselt kuuluda see, et Vabariigi Valitsuse esindajad süüdistavad Riigikogu liikmeid täiesti alusetult Kremli narratiivide edastamises, ilma et te sekkuksite? Kas see kuulub meie hea kultuuri juurde?

Aitäh, hea kolleeg! Vaadake, minul istungi juhatajana ei sobi sekkuda sellesse diskussiooni, veel vähem anda hinnanguid, millised on Kremli narratiivid. See on teema, millesse ma täna kindlasti ei sekku. Mis puudutab poliitilist kultuuri ja lugupidamist üksteise vastu, siis selle kohta ma juba vastasin oma eelmises vastuses.