Turismistrateegia

Esimene [küsimus] on kultuuriminister Heidy Purgale, küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teema on turismistrateegia. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Täna – enne jõule, rahulikul ajal – on haruldane [juhus], et küsimus kultuuriministrile ja tema vastus on tõesti pandud esimeseks. Me võime kultuuriga alustada. Nii et õnnitlen teid! Te ei ole kindlasti esimesena kunagi vastanud ja mina ei ole esimesena küsida saanud. Nii et kultuur on kõige tähtsam. Aga seda ei [peeta silmas] turismi arengukavas, mis on majandusministeeriumis koostatud ja millega on jõutud nüüd nii kaugele, et seda ka esitletakse. Ma olen kuulnud paari esitlust, majandusministeerium kultuurist seal praktiliselt üldse ei räägi. Samas vaatame, mille pärast turism üldse toimub. Ega oma raha eest keegi siia päikeseloojangut vaatama ei tule. Käiakse ikkagi vaatamas muinsuskaitseobjekte, mis on korda tehtud, või kontsertidel või teatrietendustel. Siseturism toitub suvekuudel väga palju just nimelt suveteatrist, kontsertidest, paljudest sellistest asjadest. On festivale, ja mitte ainult vaba aja veetmiseks, vaid ka tõsisema sisuga. Vaba Lava korraldab Narvas näiteks Vabaduse teatrifestivali, mille rahastust on järgmisel aastal miskipärast jälle vähendatud. Aga ka kultuuripiirkondade [inimesed] – Seto kuningriigi delegatsioon on täna Riigikogus, ka hiidlased tutvustavad siin oma kaupa – on väga aktiivsed mitte ainult Toompea lossis, vaid kõikjal. Tegelikult on kultuuri panus turismindusse – et inimesed üldse Eestisse tuleksid, siseturism toimiks ja raha liiguks, et hotellid, restoranid ja transpordi[ettevõtted] saaksid kliente – ikkagi asendamatu, väga tähtis. Ja ma küsin, miks turismi arengukavas aastani 2035 ei ole kultuuril väärilist kohta.

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Kõigepealt, alustuseks ma soovin siin puldis edasi anda tänusõnad teile, hea Tõnis Lukas, riigieelarve kolmandal lugemisel [tehtud] ettepaneku eest anda eesti raamatu aasta [tähistamiseks] lisaraha. See on väga tänuväärne ettepanek, mida on ka arvesse võetud, nii et eesti raamatu aasta korraldusmeeskond saab oma tegevust nüüd oluliselt tõhusamalt jätkata. Aga turismist. Tänan veel kord küsimuse eest! Tõepoolest, Kultuuriministeerium on turisminõukoja liige. Räägime antud arengukavast ja strateegiadokumendist. Kultuuriministeerium on oma ettepanekud [saatnud], aga avaldame kahetsust, et meie ettepanekuid ei ole aegsasti arvesse võetud. Käesoleva nädala esmaspäeval saime saata oma sisendi, et kultuur oleks selles dokumendis ka mainitud. Nagu te ka ise välja tõite, kultuuriturism on kahetsusväärselt jäänud seal natukene vaeslapse rolli. See on väga populaarne turismiliik maailmas ja me oleme selle ühe fookusteemana välja toonud. Lisaks on kultuuriturismiga seotud aspekte avatud kultuuri arengukavas [2021–]2030. Millest meie ettepanekutes juttu on? Me oleme saanud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumilt juba kinnituse, et need ettepanekud, mille me oleme edastanud … Esiteks, kultuuriturismist peaks olema rohkem ja konkreetsemalt räägitud. Teiseks on ettepanek, et oleks [esile] toodud fookus ja kinnitus, et on seos kultuuri arengukavaga. Me räägime ka kultuuri ja pärandiga seotud turismist kõige laiemas ja üldisemas tähenduses ning oleme palunud kultuuri‑ ja päranditurismi [mõistet] täpsustada, seda teemat laiendada. Pärandi all peetakse silmas nii ainelist kui ka vaimset pärandit. Millest me oleme oma ettepanekutes veel rääkinud? Me oleme rääkinud rahvusvaheliste suhete ja Eesti rahvusvahelise nähtavuse parandamisest ning sellest, et Kultuuriministeerium on pannud oma eelarvedokumentides suure rõhu turismiga seotud meetmetele, nii spordi kui ka kultuuri toetusmeetmetele. Nii et küsimus on õigustatud. Kokku võttes: me oleme oma ettepanekud esitanud ja loodame, et neid ka kuulda võetakse.

Suur tänu! Tõnis Lukas, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jah, infotunni formaat ongi ju selleks, et infot saada. Kui ei saa infot vastustest, siis tuleb seda saada küsimustest. Selle nimel me siin ju tegutseme. See on tegelikult küll vapustav, et pikaajalist turismi arengukava juba esitletakse, seda on tutvustatud ilma kultuuriosiseta, aga alles nüüd küsitakse või Kultuuriministeerium alles nüüd saadab oma ettepanekud. See tähendab ainult seda, et kultuur ei ole sellele valitsusele nii tähtis, et teised ministeeriumid sellega arvestaks. See tuleks teil kindlasti ümber pöörata. Mis puudutab kultuurirahastuse teisejärgulisust või selle mitteväärtustamist teiste ministeeriumide poolt, siis natukene on selles võib-olla süüdi ka see klassifikaator, mille järgi eelarveid tehakse nii rahvusvahelises plaanis kui ka Eestis. Nimelt, kultuur on arvestatud vaba aja kategooriasse, mis justkui ei ole nii tõsine asi. Aga kui me arvestame seda, et paljudes valdkondades on kultuuribaas, mille pärast me seda riiki [ülal] peame ja mis on ka üks majanduse turismisektori käivitavaid mootoreid, siis on niisugune klassifitseerimine kultuuri suhtes kindlasti ebaõiglane. Kultuuri rahastamine on tegelikult täiesti põhjendatav. Näiteks, kui oli koroonaaeg, siis Kultuuriministeerium – ma tean seda täpselt – taotles ja sai koroonarahastust päris palju, nii et turismisektor oli isegi kade meie peale. Aga selleks tuleb ikkagi valitsuses kogu aeg põhjendada, miks kultuur on tähtis. Aga aitäh komplimendi eest! Head raamatuaastat ning head laulu‑ ja tantsupeoaastat teile ka! Ma küsin: mis teil on plaanis teha, et kultuuri sõna valitsuses siiski maksma panna?

Aitäh küsimuse eest! Alles möödunud nädalal võeti valitsuses vastu majanduskasvu plaan ning ajalooliselt esimest korda on kultuuriaspekti majanduses üldse arvesse võetud valitsuse laua taga. Seal on kultuurivaldkonna jaoks kaks väga olulist punkti. Esiteks suurendame Eestis toimuvate rahvusvaheliste kultuuri‑ ja spordisündmuste toetuse mahtu. Ilmselt te ka ise teate oma suhteliselt hiljutisest kogemusest [ministrina], kuivõrd olulised on riigi toetused meie professionaalsetele sündmuste korraldajatele, kes toovad majandustulu, mis on – Rahandusministeeriumi põhjalike analüüside tulemusel on see nüüd ära mõõdetud – lausa 1,5-kordne. Mul on siinjuures hea meel teatada [ühest otsusest]. Kultuuriministeeriumis on majandusliku mõjuga [toetuse] taotlusvoor, mis käsitleb spordi‑ ja kultuurisündmusi ning mille maht on olnud 2 miljonit eurot. Juba mitmendat aastat on seda [toetust] üle taotletud. Ühesõnaga, me oleme palunud selle taotlusvooru mahu suurendamist ja valitsus on seda arvesse võtnud. Nii et meil on järgmiseks aastaks hea uudis neile sündmuste korraldajatele, kes muidu oleksid jäänud selles taotlusvoorus joone alla. Millest me räägime? Näiteks kooriühingu korraldatavast koorispetsialistide ja -muusika suursündmusest Leading Voices, mida peetakse Tallinnas, aga ka avamerepurjetamise regatist, mida korraldab Kalevi Jahtklubi, iluvõimlemise EM-ist ja teistest võistlustest. Kokku neli spordisündmust ja üks kultuurisündmus said sellest voorust raha juurde. Teiseks soovime me majanduskasvu plaani kohaselt arendada Eesti loomemajanduse ettevõtjate ökosüsteemi, et loomemajanduses [tegutsemine] oleks konkreetsemalt võimaldatud nendele tegijatele ja potentsiaalsetele sektori [osalistele], kes võiksid seal Eesti riigile tuntavat kasu tuua. See on ametlikult esimene kord, kui kultuur on otsustatud majanduse osaks nimetada.

Suur tänu! Lisaküsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Minu küsimus on ka informatiivne. Ma küsin eelkõige kui spordiliidu Jõud president. Nimelt, teie juhitav ministeerium otsustas päevapealt võtta sellest aastast spordiliidult Jõud ära igasuguse toetuse ja samamoodi koolispordi liidult. Mõlemad organisatsioonid on jäänud ilma igasugusest riiklikust toetusest. Aga ma informeerin teid, et mõlemad organisatsioonid on elus ja tegutsevad. Jõud korraldab ka suve‑ ja talimänge, kus on enamasti isegi rohkem osalejaid kui Eesti meistrivõistlustel. Samuti korraldame jätkuvalt noortele koolispordivõistlusi eri maakondades. Nii et hea meel on tõdeda, et me oleme jätkuvalt elus. Aga ma loodan, et Kultuuriministeerium vaatab oma spordi rahastamise poliitika tulevikus ümber. Ja mul on teile veel informatsiooni. 2019. aastal, kui moodustati koalitsioon, kirjutasin ma Isamaa esimehena koos EKRE esimehe Mart Helme ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratasega alla koalitsioonilepingule, kus me leppisime kokku, et tulevikus on igas maakonnas jalgpallihall, mis on universaalne ja mida saavad kasutada ka teiste spordialade esindajad, näiteks kergejõustiklased. Tol ajal oli kultuuriminister Tõnis Lukas, kes täna esitas siin küsimuse. Esimese nelja halli ehitamiseks eraldati siis ka raha. Mul on hea meel, et selle projektiga on edasi mindud ja sellel pühapäeval avati juba kaheksas hall, [mis on] Paides. Sinna oli kutsutud kohale ka Kultuuriministeeriumi esindaja, kes ei saanud [osaleda]. [Mul oli] see au, Paide linn tänas Kultuuriministeeriumi ja andis ministeeriumile üle ka väärika tunnustuse – ma võtsin selle vastu. Ma siinkohal annan selle kuldse jalgpalli teile üle ootuses ja lootuses, et see projekt viiakse lõpuni ja tulevikus on kõikides maakondades taolised hallid.

Suur tänu selle kommentaari eest! Te kindlasti olete omal ajal teinud suuri tegusid ja väga olulisi otsuseid ning ma tunnustan teid selle eest. Nüüd me teeme pisut teistsuguseid otsuseid, niimoodi see poliitikas peabki käima. Mul on hea meel, et spordiorganisatsioon Jõud on jõu ja tervise juures. Kindlasti on neil väga oluline roll spordisündmuste läbiviimisel ja [spordi]harrastuse [edendamisel]. Ma loodan, et nad leiavad veelgi kindlama positsiooni sellel maastikul. Mis jalgpallihallidesse puutub, siis nendega peaks olema kõik kenasti. Ma loodan, et ka Narva sissevajunud katusega jalgpallihall saab taastatud. Aga ma ütlen, et jalgpallihallide rajamise puhul on probleem olnud just kohalike omavalitsuste rahastamise küsimuses. Mõnikord võib keskvalitsus suunata küll suure hurraaga häid ideid edasi, kuid ei ole kokku lepitud, kas kohalik omavalitsus suudab kõiki neid ideid ka ellu viia.

Suur tänu! Me lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise.