Riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu (525 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini: Isamaa fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu 525 esimene lugemine. Juba on ettekandeks Riigikogu kõnetooli jõudnud Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Palun!

Hea rahvaesindus! Läinud nädalal võttis parlament vastu 2025. aasta riigieelarve seaduse. Riigikontrolöri ja õiguskantsleri hinnangul on see seadus oma läbipaistmatuse ja vildaka ülesehituse tõttu põhiseadusvastane. Demokraatlikus riigis on üks parlamendi tuumpädevusi, üks tuumkompetentse, kehtestada maksud ja kehtestada eelarve. Selles loogikas on parlament kaotanud tegeliku kontrolli eelarvepoliitiliste valikute üle. Isamaa suunis on väga lihtne: taastada see olukord, kus parlamendil on seadusandjana pädevus tulusid ja kulusid eelarve kululiikide lõikes selgelt määratleda. See on lühidalt kokku võttes selle eelarve baasseaduse muutmise seaduse eelnõu sisu. Teiseks, me paneme ette ka selle, et mis puudutab toetusi juriidilistele isikutele miljardite eurode ulatuses – sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontrolör –, siis need toetused, kui need eraldatakse konkreetsele juriidilisele isikule, peaksid olema kirjendatud juriidiliste isikute kaupa. Meil valitseb praegu eelarvepoliitiliste valikutega täielik tohuvabohu, mis võimaldab valitsusel avalikkust eksitada. Kõneldakse sellest, et järgmisel aastal vähendatakse niinimetatud valitsemiskulusid, mis on personali‑, majandus‑ ja muude toetuste kulud, 5%. See ei vasta tegelikkusele. Kui võtta võrdlusaluseks 2024. aasta eelarveseaduses eraldatud vahendid ja [võrrelda] 2025. aasta eelarvega, siis piisab [lihtsa] tehte tegemisest, ministeeriumide kõigi nende kolme kulurea kokkuliitmisest, et näha, et valitsemiskulud ei vähene. Valitsuse esindajad ütlevad, et aluseks tuleb võtta miski muu: see on tulevikus hüpoteetiliselt planeeritav, riigi eelarvestrateegias 2024–2027 sisalduv kulude baasvõrdlus. Tegime ka selle tehte ära. Kui võtta see aluseks ja võrrelda ettenähtud piirmääraga neid vahendeid, mida valitsus on iseseisvalt kitsendanud, [kui vaadata] seda valitsemiskulude vähendamise ülesannet tööjõukulude, majanduskulude ja muude toetuste, sealhulgas investeeringutoetuste [vähendamise] näol, ja võrrelda riigi eelarvestrateegias 2024–2027 ettenähtud 2025. aasta modelleeritud baasi 2025. aasta tegeliku, vastuvõetud eelarvega, näeme samuti, et vähendamist ei toimu. See on seesama 3,4 miljardi euro indikatiivne perimeeter. Veelgi enam, on teada, et valitsemiskulusid tõsteti 2023. aastast 2024. aastasse üle tervelt 426 miljoni euro jagu. Ja me räägime kokkuhoiust! Tekib küsimus, kui palju tõstetakse neid valitsemiskulusid üle 2025. aastasse. Valitseb täielik teadmatus! Me teame, et riigieelarvet on suudetud eilse päeva seisuga täita umbes samas suuruses, pool protsenti rohkem, kui 2023. aastal, mis lubab püstitada riigieelarve täitmise kohta väite, et 2024. aasta eelarvest jääb kasutamata üle 2 miljardi euro, millest omakorda sadu miljoneid eurosid tõstetakse valitsuse käskkirjaga, rahandusministri käskkirjaga, järgmise aasta suvel valitsemiskuludesse. Eriti tõsine [probleem on see], et meil valitseb täielik segadus nende ületõstetavate vahenditega eelarve reaalse täitmise mõttes. Sümptomaatiline on ka pidev välisvahendite alakasutus. Eelmisel aastal oli see välisvahendite alakasutus 700 miljonit eurot. Kui eelmisel aastal oli [samaks ajaks] kasutatud välisvahendeid 32%, siis eilse päeva seisuga olime [kasutanud] 28–29%. Ehk 2 miljardist konsolideeritud välisvahendite summast, mis selleks aastaks on ette nähtud, on valitsus suutnud eilse päeva seisuga – kolmas advent, eks ole – kasutada, andke andeks, alla 600 miljoni euro. Kehvad numbrid! Riigieelarve loogikas me peame vajalikuks just nimelt kontrollida valitsemiskulusid, et need oleks kuluridade kaupa eraldi välja toodud. Praegune olukord näeb ette, et mitte mingisugust tegelikku juhtimisjuhist ei ole võimalik parlamendil anda, sest ministeeriumid võivad nende nii-öelda katus‑ või kuppelprogrammide lõikes absoluutselt kõiki rahalisi vahendeid eelarveaasta kestel suunata sinna või tänna. Seda tehti sellel aastal, seda tehti eelmisel aastal. Ei ole mingit kahtlust, et seda tehakse ka järgmisel aastal. Nii et valitsuse poliitikakäekiri on lihtne: järgmisel aastal [kehtestatakse] inimestele ja ettevõtetele üle miljardi euro maksutõuse selle Reformierakonna maksuaasta puhul, kuid valitsemiskulud konsolideeritult ei vähene. Õige, haridusvaldkonnas ja kultuurivaldkonnas me näeme asutusi, kelle tegelikku eelarve mahtu on vähendatud, kuid üldist valitsemiskulude langemist tegelikkuses aset ei leia. See on kahetsusväärne. Isamaa palub seda eelarve baasseaduse muutmist toetada kõigil neil parlamendiliikmeil, kes usaldavad õiguskantsleri diagnoosi, kes usaldavad riigikontrolöri diagnoosi ning kes soovivad, et Eestis võetaks eelarvet vastu põhiseaduse alusel, põhiseaduspäraselt. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Ando Kiviberg, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie, ma ütleksin, keskpäraste näitajavõimete tõttu ei jäänud muljet, et te ise usuksite iga sõna, mis te äsja kuuldavale tõite. Aga minu küsimus on see. Te olete korduvalt oma varasema karjääri jooksul olnud minister ning korduvalt ja korduvalt on tulnud Eesti Vabariigi ajaloos ette, et ikka on teatavaid riigieelarvevahendeid tulnud üle kanda järgmisse aastasse. Kas antud eelarveaasta puhul ja selle eelnõu puhul, seda eelnõu koostades, on tulnud teile üllatusena kogu see informatsioon, et aeg-ajalt tuleb vahendeid kanda järgmisesse aastasse, kui neid jooksva aasta jooksul ära ei kasutata?

Aitäh! See ei ole usuküsimus, hea Ando, see on faktide küsimus. Need numbrid võivad olla piinlikud kuulata valitsuse esindajatele ja riigi tänasele poliitilisele juhtkonnale, aga need näitavad asjade tegelikku seisu. Osundus selle kohta, mis puudutab ülekantavate vahendite olukorda: tõepoolest, viimastel aastatel on ülekantavate vahendite osakaal plahvatuslikult kasvanud, see on fakt, ja see on kasvanud kordades võrreldes varasema perioodiga. Me jõudsime konsolideeritud eelarve mahus eelmisel aastal selleni, et 13% jäi riigieelarve rahast kasutamata. [Ma ei arva] muidugi, et see peakski eraldi võetuna alati eesmärk iseeneses olema. Teiseks, mis iseloomustab juhitamatust, siis juunikuuks suutis valitsus tuvastada, kui palju raha jäi eelmisel aastal kasutamata. Noh, see on minimaalselt aktsepteerimatu riigi raha juhtimise kvaliteet, saada juunikuuks teada, kui palju sul eelmisel aastal jäi raha kasutamata.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Väga oluline eelnõu. Tegelikult esitas sarnase eelnõu ka Keskerakond. Mis on teie hinnang, miks koalitsioon pani mõlemad eelnõud [menetlusse] alles pärast seda, kui eelarve oli vastu võetud? Samuti ei soovitud neid kahte eelnõu liita selle eelnõuga, mis puudutas riigieelarve läbipaistvamaks muutmist. Nagu te mäletate, koalitsioon ju hiljuti tegi sellise eelnõu, mis pidi justkui muutma eelarve läbipaistvaks. Tegelikult see midagi ei muutnud. Ma mäletan, et rahanduskomisjonis, kus me Isamaa esindajaga tegime ettepaneku, et palun liitke need meie eelnõud koalitsiooni eelnõuga, seda ei tehtud. Need eelnõud pandi [menetlusse], eks ole, alles pärast seda, kui eelarve oli meil vastu võetud. Mis on teie hinnang sellele?

Peataolek, võimetus tegelikult kvalifitseerida toimuvat ja teha sellest reaalseid juhtimisjäreldusi. Halb juhtimine viib kehva poliitikani, kehv poliitika viib kehvema elustandardini. Seda me näeme. Loomulikult, valitsuse esindajad ja koalitsioon soovivad seda debatti vältida ja mõtlevad, et jõulusaginas nii-öelda valaskala sööb need asjad ära, arvab menetlusest välja. Aga ma arvan, et me esitame need loomulikult uue aasta alul uue hooga uuesti, sest ega probleemid ei kao. Fakt on see, et 2025. aasta riigieelarve seadus ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seda on oma avalduses rõhutanud nii riigikontrolör kui ka õiguskantsler. Valitsuse vastus sellele on lihtsalt retooriline juhtimishäma.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Viimasel ajal me loeme selliseid uudiseid, kust tuleb välja, et eelarve võetakse ministrite poolt vastu niimoodi hästi vabalt. Teisisõnu, haridusminister Kristina Kallas leiab järsku tagataskust 10 miljonit eurot. Enne seda ei olnud tal ühtegi senti õpetajate palga tõusuks, nüüd järsku tuleb kuskilt 10 miljonit, mida saab jagada kohalikele omavalitsustele nii-öelda arvutitehnika soetamiseks. Siis me saame Mart Võrklaevalt teada, et tegelikult jäi Päästeametil sellel aastal rohkem kui 3,5 miljonit eurot alles, aga samas pandi kinni näiteks Kopli komando, mis vajas vähem kui 0,5 miljonit. Kuidas seda kõike seletada, kuidas eelarvega ministeeriumides käitutakse?

Juhtimist ei ole, on avameelne hinnang. Juhtimine hakkab peale ressursside üle kontrolli taastamisest. Minu väide – see on objektiivne diagnoos – on selline, et meil on valitsus kaotanud reaalselt eelarves käsutada olevate vahenditega opereerimise üle sisulise kontrolli. Mis on selle alternatiiviks? Alternatiiviks on võetud maksutõusud. Meie ettepanek on – see oli ka teie eelnõu sisu, eks ole – taastada see minimaalne põhiseaduse nõue, näha selle võrra ette võimalus tõhusamalt ja säästlikumalt opereerida valitsemiskuludega, mida paraku valitsus, nagu me näeme 2025. aasta eelarvest, vastupidi deklareeritule ei ole olnud võimeline tegema.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selles riigieelarve seaduse muutmise [seaduse] eelnõus te toote välja seitse põhilist punkti, kui palju täpsemad peaksid olema iga programmi arvestused. Siin on tööjõukulud, finantskulud ja nii edasi ja nii edasi. Kui me nüüd oletame, et te peaksite valima ühe nendest seitsmest, siis mis teie jaoks on see võtmesoovitus?

Aitäh, Urve, niisuguse naksaka küsimuse eest! Ega ma ei oskagi öelda, kas need kulud eraldi võetuna saaksid tohutult üksteisele vastanduda või kas neid saaks kuidagi püramiidselt asetada. Eraldi võetuna on sotsiaaltoetused eelarves kõige suurema mahuga, nad on arvestusliku iseloomuga ja määratletud vastavalt seaduses kehtestatud määrale. Kuid küsimus puudutab just nimelt seda, et lõigata läbi see risti-rästi opereerimine, kui vaatamata seadusandja või ka valitsuse enda intensioonile, kuskil seletuskirjas deklareerituna, on hiljem võimalik manööverdada nende kulude lõikes täiesti ilma igasuguse kontrollita, heal juhul sellest aimu omades pärast, post factum. Nii nagu oli, kui eelmise aasta eelarve täitmise kohta, selle kohta, kui palju suudeti eelarvet [täita] või kui palju jäi raha kulutamata, saime [andmed] teada juunikuus, jaanipäevaks.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Urmas, sa oled olnud ka justiitsminister. Minu küsimus tulebki tegelikult hoopis teise nurga alt. Õiguskantsler on viidanud riigieelarve puhul väga selgelt sellele, et see [eelarve] – isegi ei taha öelda "võib-olla" – on vastuolus põhiseadusega oma läbipaistmatuse tõttu. Riigikontrolör on teinud üliteravat kriitikat sellel teemal ja öelnud, et isegi riigikontrolör ei suuda sellest eelarvest välja lugeda seda, mida elementaarselt peaks saama välja lugeda. Täna me oleme olukorras, kus Isamaa on esitanud eelnõu, mille nimetus on riigieelarve seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimise seaduse eelnõu. Kas sellise eelnõuga ei peaks siin parlamendi ees olema õiguskantsler või [kas riigieelarve] eelnõu ei oleks pidanud president siia tagasi saatma? Kuidas me sellisesse olukorda jõudnud oleme?

Ma arvan, et see on oluline ja kaalukas ettepanek. Võib-olla tõesti peaksime kaaluma ka selle ettepaneku tegemist, ja ma teen siit rahvaesinduse kõnepuldist presidendile üleskutse kaaluda selle mineval nädalal vastu võetud, aga veel välja kuulutamata 2025. aasta riigieelarve seaduse välja kuulutamata jätmist sisulise materiaalse vastuolu tõttu põhiseadusega. Ma arvan, et see oleks see jõuõlg, mis sunniks parlamenti ka erakorraliste valimiste hirmus tööle, et saavutada minimaalne kvaliteet. Presidendil on see jõuõlg täna olemas. Kui ta ütleks, et see peab vastama, ütleme siis, Isamaa või kellegi teise esitatud kulupõhisele loogikale, siis ma arvan, et me kõik võiksime saalis sellega ühineda. Näen, ka härra Kivimägi noogutab mingitpidi, vähemalt mööndusega [võib nii öelda]. Nii et see võiks olla üks loogika. Ma näen, et siin on presidendil jõuõlg olemas. Õiguskantsleri puhul, et kas õiguskantsleril on konkreetne õigus, siis see on põhiseaduslikkuse arutelu küsimus, kuna tema saab vaidlustada õigustloovaid akte. 2025. aasta eelarvet eraldivõetuna, mis on tegelikult ikkagi üksikakt, ta vaidlustada ei saaks. Küll aga on tal võimalus tõepoolest vaidlustada baasseadust, baasseaduse puhul on see võimalus tal olemas.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid tutvustab rahanduskomisjoni liige, hea kolleeg Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu, selle esimest lugemist ette valmistades, käesoleva aasta 3. detsembril. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana Aivar Kokk. Tutvustus oli hästi lühike ja selle võiks kokku võtta [lausega], et väga hea ettepanek on. Valitsuse esindaja osutas sellele, et valitsus ei toeta antud eelnõu. Esiteks seetõttu, et eelarveseaduses on juba tehtud muudatused ja eelarve kulud esitatakse majandusliku sisu lõikes. Samuti näeb eelnõu ette, et kulutusi programmide kaupa tuleb hakata esitama ka põhiseaduslikel institutsioonidel. Tuletan meelde, et praegu saavad põhiseaduslikud institutsioonid esitada oma eelarveosa kulupõhiselt, aga eelnõu kohaselt peaksid nad hakkama tegema tulemuspõhist eelarvet, koos selle juurde käivate programmide, arengukavade, sihtmärkide ja kõige muuga. Siis osutas – ma lihtsalt laiendan, kuna selle üle oli komisjonis natuke diskussiooni – valitsuse esindaja ka sellele, et valmistatakse ette baasseaduse muudatusi ja need on päris ulatuslikud, sealhulgas on plaanis välja töötada investeeringute detailsus. See tähendab seda, et nii-öelda praktiline rakendamine võtab aega. Lisaks osutas valitsuse esindaja sellele, et toetuste esitamine juriidiliste isikute kaupa ei ole paljudel juhtudel võimalik, sest paljud toetused jagatakse konkurssideja hangete tulemuste põhjal ning selle tõttu ei ole võimalik ette näha, kes saab toetust ja kes mitte, isegi mitte seda, kas tullakse [toetust] küsima. Diskussioon komisjonis oli lühike. Veel kord tuli teemaks see programmide kaupa esitamine, mille peale komisjonis eelnõu tutvustanud Isamaa esindaja ütles, et just seda nad tahaksidki, et kõik põhiseaduslikud institutsioonid seaksid endale ka tulemuseesmärgid, mida siis tuleks hakata hindama, ja mõõdikud. See tekitas komisjonis kerget elevust. Siis esitas komisjoni esimees ettepaneku, et kuna Riigikogus on vastu võetud eelnõu 511, mis jagas programmid juba kulude lõikes, ja see ka jõustus 29. novembril, siis äkki need muudatusettepanekud võiksid eelnõu algatajaid rahuldada, ja [küsis,] kas nad soovivad eelnõu tagasi võtta. Esindaja vastas, et ei soovi. Komisjon langetas otsused: võtta eelnõu päevakorda 17. detsembril, siin oli konsensus, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri, konsensus. Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 6 ja vastu 2 inimest. Aitäh minu poolt!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus palun!

Ma küsin sarnase küsimuse, mille ma küsisin ka Urmas Reinsalult. Miks ikkagi nii Keskerakonna kui ka Isamaa eelnõu riigieelarve läbipaistvuse kohta jõudsid alles nii hilja saali ja miks neid ei liidetud kokku, nagu me tegime rahanduskomisjonis ettepaneku, mida me arutasime seoses koalitsiooni seadusemuudatusega, mis oli alles hiljuti menetluses ja puudutas eelarve baasseaduse muutmist, eelarve läbipaistvust? Ma saan muidugi aru, et need on opositsiooni eelnõud, aga need vastavad teie koalitsioonilepingus kirjapandud lubadusele muuta eelarve läbipaistvaks. Miks siis neid eelnõusid omavahel ei liidetud ega koos ei arutatud? Miks te hääletasite rahanduskomisjonis sellele eelnõule vastu?

Aitäh! Komisjonis, kui arutati eelnõu 511, oli [arutluse] all ka ettepanek, et nii Keskerakond kui ka Isamaa võiksid toetada muudatusettepanekuid selles ulatuses, nagu oli kattuvus eelnõude ja nende esitatud muudatusettepanekute puhul, ning siis oleks tulnud sisuline arvestamine ja ühendamine. Te keeldusite sellest. Osutan sellele, et teie eelnõud, nii Isamaa kui ka Keskerakonna eelnõu, on esitatud vastavalt töö‑ ja kodukorra seadusele tähtajaliselt, aga kahjuks te keeldusite eelmisel nädalal oma eelnõu suures saalis arutamast ja võtsite selle tagasi.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Kaheksa minutit.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esiteks pange tähele, mida koalitsioon tegi. Keskerakond esitas eelnõu, et riigieelarve muutuks läbipaistvaks, kulu- ja tulupõhiseks, samamoodi esitas sellise eelnõu Isamaa. Mõlemad eelnõud pandi päevakorda pärast seda, kui eelarve oli juba vastu võetud, ja pärast seda, kui oli eraldi arutlusel olnud koalitsiooni eelnõu, mis nii-öelda muutis eelarve läbipaistvamaks, kuigi muidugi ta seda ei teinud. Meie, Keskerakonna eelnõu pandi päevakorda päev pärast eelarve vastuvõtmist. Muidugi me võtsime selle välja, sest te tahtsite arutada seda eelnõu siis, kui ühtegi koalitsioonisaadikut polnud enam kohal ja kedagi see ei huvitanud. Ega ka praegu siin saalis väga palju inimesi enam ei ole. See lihtsalt näitab suhtumist. Me arvamegi, et me tuleme selle eelnõu juurde tagasi uuel aastal, lootuses, et see hakkaks kehtima uue eelarve suhtes. Miks arutada eelarve läbipaistvust päev pärast seda, kui eelarve on vastu võetud? See on lihtsalt nagu mõnitamine. Toon lihtsalt mõned näited, miks on vaja kiiremas korras teha muudatusi. Kõige parem näide, mis on juba mitu korda [kõne all] olnud, on Rail Balticu projekt. Järgmise aasta eelarve, mida me hääletasime – pange tähele! –, seletuskirjas oli üheksa erinevat numbrit Rail Balticu projekti kohta. Kui me korruptsioonivastases erikomisjonis arutasime seda teemat, küsisin otse Kliimaministeeriumi käest, et palun öelge mulle, milline nendest üheksast numbrist on see õige number, sest me hakkame hääletama, Riigikogu liikmed peavad teadma, kui palju raha läheb uuel aastal Rail Balticu projekti. Mulle vastati, et see number on 294 miljonit. Aga oh üllatust, see ei ole mitte ükski nendest üheksast numbrist, mis on riigieelarves! See on juba kümnes number, mida mulle komisjonis nimetatakse. Ehk me hääletame mingeid numbreid, mis isegi ei vasta reaalsusele. Siis sa esitad sama küsimuse Rahandusministeeriumile ja tuleb 11. number. Veel uus number! Ma arvan, et kui me täna saadaksime kirja Kliimaministeeriumile, siis me saaksime jällegi mõne uue summa. Ja siis näitavad ministeeriumid teineteise peale näpuga. Kliimaministeerium ütleb, et segadus on Rahandusministeeriumis, et nemad ei suuda eelarvet kokku panna. Siis sa küsid Rahandusministeeriumi käest, nemad ütlevad, et oi, segadused on erinevates ministeeriumides, nad ei suuda oma eelarveridasid esitada nii, et need oleksid arusaadavad. Siis tuleb riigikontrolör ja ütleb – ta ütles seda korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, ta ütles seda Riigikogu saalis esinedes –, et Rahandusministeerium on järjest kaotamas kontrolli selle üle, mis toimub teistes ministeeriumides. Seetõttu see eelarve ongi niivõrd segane. Pange tähele, see pole ju niisama, et kõik summad on välja toodud just seletuskirjas, mitte seaduses, nagu nõuab põhiseadus. Seletuskiri ei kohusta mitte millekski. Seetõttu võibki [sinna] panna ükskõik mis numbreid, võib panna üheksa, kümme või kaksteist erinevat numbrit Rail Balticu kohta, sest need ei kohusta mitte millekski. Seletuskiri ei kohusta! Ja meie hääletusel siin Riigikogus ei olegi kokkuvõttes mingit seaduslikku mõju. [Nagu sellest oleks olnud] vähe, siis muidugi, koalitsioon tuli välja veel riigieelarve baasseaduse muutmise seadusega, mis oli ka siin hiljuti hääletusel, kus kirjutati eraldi välja see, et ministril oleks võimalik ükskõik mis hetk kuluridasid muuta. Isegi kui Riigikogu liige teeb mõne muudatusettepaneku ja see läheb läbi, see saab poolthäälteenamuse, isegi siis saab minister sellest üle sõita ja teha muudatused. Jumala eest, muidu äkki mõni Riigikogu liige teeb muudatuse ja see läheb veel läbi! Miks seda tehakse? Üks parimaid näiteid oli see, mida mu kolleeg siin juba mainis: Lauri Läänemetsa juhtimisstiil Siseministeeriumis. Nüüd äkki avastatakse, et 3,6 miljonit eurot on jäetud kasutamata, ja seda Päästeameti real. Seejuures otsustas ta sulgeda Kopli päästekomando, sest nagu ta ütles, tema pidi kärpima 800 000 eurot. Kuidas saab olla selline planeerimine, et sul jääb kasutamata 3,6 miljonit eurot ja seda sellises valdkonnas, kus sa sulgesid põhimõtteliselt eluliselt vajaliku teenuse? Tegelikult huvitav, kuhu see raha nüüd suunatakse või mis saab edasi. Kui see pole üks ehe näide planeerimisoskuse puudumise kohta, siis ma ei tea, mis see veel on. Ja siis lugege ministri kommentaare, mida ta jagab: aga see on ju ainult nii väike osa Siseministeeriumi eelarvest, mis see ikka on, see miljon siia-sinna. Aga palun mine ja ütle seda Kopli päästekomando meeskonnale, palun ütle seda Põhja-Tallinna elanikele, et mis ikka, paari miljonit ei suutnud ära planeerida. Või Kristina Kallas, kes ei suutnud leida raha õpetajate palga tõusuks, aga siis ta kuskilt tagataskust leiab 10 miljonit eurot omavalitsustele arvutite ostmiseks. Siis räägitakse meile, kuidas tulevad suured kärped. Aga kokkuvõttes ju kärbitakse neid teenuseid, mis on inimestele vajalikud, olgu see Kopli päästekomando, mis läks kinni, või töötukassa teenused, mida kärbitakse, üksi elava pensionäri toetus tühistatakse, kui ta on sunnitud minema hooldekodusse, tõstetakse inimestel makse. Aga mis paralleelselt toimub valitsemiskuludega, mida lubati kärpida? Need tegelikult üldse ei muutu. Selle kohta me saame selliseid kommentaare, nagu just hiljuti oli Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil, kes ütles, et meie kärbime lausa kaheksa ametikohta. Kärbitakse aga nii, et need ametikohad viiakse Justiitsministeeriumi. Ja siis tuleb minister Erkki Keldo uhkelt rääkima riiklikus televisioonis, et nad ikkagi räägivad poole miljoni euro suurusest kärpest. Pool miljonit eurot, mis lihtsalt läheb nüüd Justiitsministeeriumi, need kaheksa ametikohta [lähevad sinna]. See ongi see valitsemiskulude vähendamine! Eraldi teema on muidugi veel MTÜ‑de toetamine. Vähe sellest, et ministeeriumid ei suvatsenud seekord isegi nimekirja esitada. Kui eraldi pöörduda ja paluda seda nimekirja – meie komisjon, korruptsioonivastane erikomisjon, palus –, siis kas teate, mis vastus tuleb? Selle loetelu koostamine on liiga suur töö. Te jagate maksumaksja raha erinevatele MTÜ‑dele, teil on kohustus seda loetelu näidata, aga te vastate, et vabandage, teate, see on liiga suur töö, et me peaks seda tegema. Ma usun, et neid näiteid on enam kui küllalt, mis tõestavad, et eelarvesüsteemi tuleb kiiremas korras muuta. See ei ole ainult opositsiooni kriitika, ka koalitsioonisaadikud nõustuvad sellega, nad lihtsalt ei julge alati seda siit välja öelda. Täna ma palungi, et toetage …

Aitäh!

… ka koalitsioonisaadikud, seda eelnõu, sest te ise andsite lubaduse, et te muudate eelarve läbipaistvaks. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri, palun!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Me räägime täna eelarve baasseadusest. Mina ütlen, et palun toetage selle eelnõu tagasilükkamist, sest see eelnõu on käkerdis. Eelarve baasseadust tuleb tõesti sisuliselt parandada ning parandada korralikult ja põhjalikult, seal tuleb teha päris palju muudatusi. Aga see, mismoodi on esitatud see eelnõu, näitab, et asju ei ole läbi mõeldud. See näitab seda, et see eelnõu on esitatud nii-öelda punktikorjamise mõttes. Miks ma seda julgen väita? Millal tuli see jutt, et eelnõu, et baasseadus ja eelarve on läbipaistmatud? Sel aastal on lärmi ja kisa kui palju. See läbipaistvus on täpselt samasugune olnud päris mitu aastat. Mõni aastat tagasi sai natuke lisatud detailsusnõudeid, aga [eelarve] on põhimõtteliselt sama läbipaistev, kui ta oli siis, kui kehtestati tegevuspõhine eelarve. Sellel aastal tehti [eelnõu] 511 muudatusega eelarve detailsemaks. Kui meil on olukord, kus eelarve arusaadavus läheb väidetavalt kehvemaks, kuigi seaduspilt eriti nagu ei muutu, siis millega on tegu? Mina ütlen, et inimene on läinud kas rumalamaks või demagoogitseb. Kui meile räägitakse, et põhiseaduslikkus ei ole selle eelnõuga tagatud, siis ma tuletan veel kord meelde seda, mida ma just ütlesin: see seadus on kehtinud juba mõnda aega, selle detailsus on kasvanud. Eelnõu 511 läbirääkimistel arutati asja nii õiguskantsleri kui ka riigikontrolöriga. Need muudatused, need parandused, mida oli võimalik teha kiiresti, on sinna sisse viidud, see detailsus on sinna sisse viidud. Need väljavõtted, kus ja milliseid toetusi makstakse, on välja toodud just täpselt nii, nagu oli kokkulepe õiguskantsleri ja riigikontrolöriga. Jah, põhjalikumad muudatused nõuavad aega ja nendega me hakkame tegelema järgmine aasta. Ja veel. Kuluridasid saavad ministrid muuta mitte ainult 2025. aasta eelarves, nad saavad neid muuta ka 2024. aasta eelarves, nad said neid muuta 2023., 2022. aasta [eelarves] ja nii edasi. See õigus teatud ulatuses kulusid eelarveridade vahel ümber tõsta on kogu aeg kehtinud. Piirang on ainult see, et see [raha] peab minema samaks otstarbeks. Niisiis, mõte, et baasseadust tuleb parandada, on õige. Aga viis, kuidas Isamaa ja Keskerakond seda soovivad teha, ei kannata kriitikat. Selle tõttu tuleb ka see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Kui räägitakse eelarve [vähesest] läbipaistvusest ja sellest, et see on kogu aeg nii olnud, siis päris nii see tegelikult ei ole. Eelarve läbipaistmatus ja kultuuritus tekkis sellest hetkest, kui sotsiaaldemokraatide esimehele anti võimalus riigieelarve juures viimane sõna öelda. Siin saalis on ka mõned nendest, kes mäletavad 2023. aasta riigieelarve [arutelu], [tollastest] rahanduskomisjoni liikmetest pole kahjuks peale minu siin saalis hetkel ühtegi. Aga siis Reformierakond julges küll selja sirgu lükata ja see üle 10 miljoni euro päästekomandode raha, mis taheti viia valdade kultuurimajade ja koolide ehitamiseks, kadus sealt ära ja tõesti väga paljud komandod said selle raha enda kätte. Aga sellest ei ole midagi muutunud. Kui me vaatame järgmise aasta riigieelarvet, siis seal on nalja nabani. Aga kurba nalja, sest ühe erakonna ministrid on teinud seal ikka palju show'd. Markantseim näide on kokkuhoiupoliitika Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis. Neile anti ülesanne 10 miljonit kokku hoida. Sellest 10 miljonist 6 miljonit on ühistranspordiraha kokkuhoid. Läks nädal mööda, siis minister teatas, et 16 miljonit on puudu. Läks kaks nädalat mööda, teatati, et 32 miljonit on puudu. Ja ennäe imet, kolmandal nädalal selgus, et 46 miljonit eurot on puudu ja see kõik tuleb valitsuse reservist. Valitsuse reserv on peale 2020. aastat kasvanud nagu pärmi peal. Enne koroonaaega oli valitsuse reservis tavaliselt alla 20 miljoni. Nüüd on olnud mõned aastad, kui seal on alla 200 miljoni ja sealt annab jagada ükskõik kuhu. Siis me kuuleme siin erinevaid uudiseid, kuhu võiks raha sellest reservist minna. Selget poliitilist katuseraha on seal piisavalt palju. Siin on täna näiteks toodud see päästekomandode raha, et mitu miljonit jäi üle. Kuidas eelmine aasta nuteti komisjonis, et ei ole seda alla miljoni euro, et Kopli komandot päästa! No ei ole! See aasta selgub, et tegelikult see aasta jäi mitu miljonit üle sama valdkonna sama rea pealt. Kes valetab? Kas ei suudetud nagu kogu poliitilist raha ära jagada või milles oli küsimus? Räägime haridusest. Õpetajatel oli puudu 10 miljonit. Kulla sõbrad, vaadake riigieelarvet! Vaadake, mis toimus aastaid tagasi! Ühte 14 miljonit on neli korda ümber tõstetud. Nüüd taheti jälle tõsta. Ma pean tunnistama, et Mart Võrklaev on täiesti nagu uuesti sündinud, julgeb komisjonis poliitiliselt ausalt öelda ja ka ajakirjanduses öelda, et kuskil on jama. See lühike aeg ministrina mõjus talle positiivselt. Päris hea tunne on, umbes samasugune tunne kui 2022. aastal, kui ma ise rahanduskomisjoni juhtisin. Siis julgesid nii opositsiooni‑ kui ka koalitsioonipoliitikud vaadata eelarvet ikkagi sellisena, nagu see on. Me tahame tõesti näha, mis seal eelarveridade peal on. Ei ole ju Isamaa Erakond nõudnud midagi erakorralist: et oleks selgelt palgafondi rida ja majanduskulude rida, et me näeksime, kuhu raha tegelikult läheb. Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Ministeeriumides on ju lihtne. On üks rida ja ta võib sealt raha tõsta, kuidas tahab, kas palgafondi või majanduskuludeks ja uue korra järgi [võib tõsta] ükskõik mille jaoks. Kes on kohaliku omavalitsuse volikogus, teavad väga hästi, et eelarves on väga selgelt kaks eraldi rida, majanduskulud ja palgafond, ja neid ei saa ilma volikogu otsuseta ümber tõsta. Põhjendus on see, et aga äkki tellime teenuseid sisse, mitte ei maksa [seda raha] palgana välja. Seda võiks natukene ette teada, mida järgmine aasta ministeeriumis tehakse. Eraettevõtja ei saa küll niimoodi elada, et ta ei ole planeerinud enda tegevust natuke pikemalt ette. Kui sa teed suurema investeeringu, siis sa pead vaatama, kuidas sa need kulutused, mis sa oled teinud, ühel hetkel tuludena tagasi teenid, mitte ei jää lõpuks punasesse. Nii et ma julgen küll täna öelda, et nii pikalt, kui mina olen rahanduskomisjonis olnud, ei ole mina näinud nii pimedat eelarvet ja nii palju soperdust, mille kohta ministrid ei vasta ega kavatsegi vastata või vastavad niimoodi, kui sa küsid, mis selle 5,6 miljoni suuruse investeeringute rea peal on, et vastus tuleb nende ridade kohta, mis on nagunii juba enne seal on olnud. Või siis öeldakse, et kuule, 2,5 miljonit on selleks, selleks ja selleks, aga ülejäänud 2,5 miljonit on veel sisustamata, et küll me sisustame. Me saame ju aru, et järgmine aasta on kohalikud valimised ja küll neid siis sisustavad just need valitsused ja volikogud ja omavalitsused, kus sotsid on võimul. Selles ei ole midagi uut. Seda tehti enne Riigikogu valimisi, kui seal piirkonnas, kus mina käisin, käidi komandodes ja öeldi, et näed, sa saad tuletõrjeauto ja sa saad uue komando, mis siis, et tegelikult need otsused tehti rahanduskomisjonis, mitte ministeeriumis. Aga üks erakond sai kõva häälega öelda, et just nemad ja ainult nemad on seda teinud. Oleme ausad, selliseid otsuseid peaks tegema Riigikogu, mitte nii, et ainult minister ainuisikuliselt teeb. Siis see ei oleks nii-öelda korruptiivse kõrvalmõjuga, vaid oleks kollegiaalselt siinsamas saalis otsustatud. Ükskõik, kas koalitsiooni häältega. Hästi tihti räägitakse, et jõle jama oli katuserahaga, mida Riigikogu liikmed jagasid. Sõbrad, ka mina olen selle eest peksa saanud. Aga ma teadsin, mille eest ma [peksa] sain. Ma ei häbenenud, et minu nimi on selle või teise või kolmanda objekti peal. Nii oli kõigi 101‑ga, kes seda soovisid pakkuda. Ka valitsus [kasutas] poliitilist raha. Läbi aastate on tehtud kümnetes miljonites selliseid poliitilisi otsuseid. Aga seal oli see objekt kirjas. Selle üle sai arutleda, kas see objekt on õige või mitte. Aga meie mitte ei toeta seda, et eelarve oleks läbipaistev, vaid, veelgi rohkem, me anname võimaluse, et ministrid vaikselt susserdaksid. See ei ole mitte kõige parem näide. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 525 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Väga lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 525 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuid oli 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 525 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Aitäh teile, head kolleegid! Tänane istung on lõppenud. Kohtume homme.