Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE) kolmas lugemine

Nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorrapunkt nr 1 on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu sisu ja tagajärjed on tõsiselt murettekitavad, sest selle kaudu kehtestatakse ettevõtetele nõuded, mis meenutavad plaanimajandusele omaseid praktikaid. Kestlikkusaruande kohustus surub ettevõtetele peale Euroopa kestlikkusaruandluse standardeid, mis nõuavad ulatuslikku aruandlust keskkonna‑, sotsiaal‑ ja juhtimisvaldkondades. Ettevõtted, kellel äritegevus on niigi pingeline, saavad lisaks kohustuse hakata edendama mitmekesisust ja kaasamist. Me ju teame, mida see tähendab. See tähendab vasakideoloogiate pealesurumist ettevõtlusele. Ideoloogiate jaoks peaksid olema erakonnad, mitte metallitööstus või lehmalaut. Kestlikkusaruandega kaasneb süstemaatiline surve, mille tõttu ettevõtted peavad hakkama kaitsma sotsiaalseid sugusid, mida olevat sadu; peavad hakkama jälgima seksuaalseid sättumusi, et töökollektiivis oleks kultuuriline mitmekesisus; islamiusulistele peavad palvetundide jaoks olema loodud kõik tingimused, olgu tegemist või rongijuhtidega. Just selliseid sotsiaalseid propagandistlikke standardeid hakataksegi selle eelnõu järgi peale suruma. Kestlikkusaruande koostamise kohustus tähendab ettevõtetele tohutuid lisakulusid: tuleb palgata uusi spetsialiste, investeerida IT‑süsteemidesse ja sukelduda bürokraatiarägastikku. Esialgsed hinnangud näitavad, et aruandluse juurutamise kulud võivad ulatuda kümnete või sadade tuhandete eurodeni aastas. Selle asemel, et ettevõtted saaksid investeerida tootearendusse ja innovatsiooni, suunatakse nende ressursid Brüsseli bürokraatianõuete täitmisesse. Kas see pole otseses vastuolus ettevõtluse põhimõtetega, et tuleb luua väärtusi, teenida kasumit ja edendada majanduskasvu? Kestlikkusaruandega seatakse esikohale ideoloogia ja vasakliberaalsed väärtused, jättes kõrvale ettevõtlusvabaduse. Ühtset standardit sunnitakse peale, sõltumata ettevõtte tegevusvaldkonnast või tegelikest võimalustest. See meenutab kommunismi, kui majandust juhiti ideoloogiliste eesmärkide täitmise nimel. Sama mustrit võib näha ka siin: ettevõtted peavad hakkama täitma eesmärke, millel pole midagi pistmist nende põhitegevuse või kasumlikkusega. Ettevõtete juhtimisstruktuuridele kehtestatakse kohustus peegeldada ühiskonna mitmekesisust, sealhulgas kultuurilist ja rassilist. Aruannetes tuleb esitada andmeid juhtkonna koosseisu kohta, näiteks naiste ja vähemuste osakaalu kohta. Kas tõesti tekib olukord, kus trahvi vältimiseks tuleb hakata homoseksuaalseid juhte rentima? Kas selline nõue ei ole oma olemuselt absurdne? Samuti nõutakse, et ettevõtted looks mehhanismid, mis võimaldavad töötajatel osaleda otsustusprotsessides. Näiteks nähakse ette, et ametiühingud ja töötajate esindajad peaksid sekkuma ettevõtte strateegilisse juhtimisse, sealhulgas kestlikkuseesmärkide täitmisse. Kas see pole samm natsionaliseerimise suunas? Kas uus vilepuhujaseadus hakkab töökollektiivis tooma esile ideoloogilisi konflikte, kui keegi eksib vähemuse diktatuuri vastu? Kuigi räägitakse eelkõige suurettevõtetest, puudutab eelnõu ka paljusid väiksemaid ettevõtteid. Ajaraamid on ebareaalsed, ebaõiglased, ettevõtetele jäetakse liiga vähe aega täiesti uute standardite rakendamiseks. Palun lisaaega kolm minutit.

Jah, kolm minutit lisaks.

Majandusaasta aruande sidumine kestlikkusaruandega on absurdne. Need kaks dokumenti käsitlevad täiesti erinevaid teemasid. Sellest tulenevalt ei peaks seda eelnõu arutama mitte majanduskomisjonis, vaid võiks kaaluda täiesti uue komisjoni, näiteks ideoloogiakomisjoni loomist, arvestades Brüsselist tulevaid direktiive. Kokkuvõttes meenutab kestlikkusaruande kohustus kommunistlikke süsteeme, kus majandus allutati poliitilistele ideoloogiatele. Me ei tohi lubada, et meie ettevõtted muudetakse järjekordse ideoloogilise eksperimendi ohvriteks. Head saadikud! Kui te seda eelnõu toetate, siis ma ei tea, kas ma peaks teie pärast häbi tundma või hoopis teile kaasa tundma. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Evelin Poolamets tegelikult juba peatus väga olulisel punktil selles eelnõus, kuid samas on siin ka teine pool ehk raamatupidamise seaduses [olev] audiitorkontrolli nõuete teema. Olen ka varem siin rääkinud sellest, et ajale on jäänud jalgu piirmäärad, mis loodi 2016. aastal selleks, et väikeettevõtjad ei peaks igal aastal tõestama, et nad iseendalt ei varasta. Kaubandus-tööstuskoda tegi ka ettepaneku suurendada piirmäärasid 50%, viia need tänapäeva nõuetele vastavaks, seega vähendada ettevõtete koormust ja hoida kokku ettevõtjate raha, [vältides] liigse bürokraatia juurutamist. Pikemalt ei hakka sellel peatuma. Kuna ministeerium ei olnud nõus, et 50% tõsta juba praegu, tegi kaubandus-tööstuskoda majanduskomisjonis kompromissettepaneku: sel aastal tõsta 25% ja kahe aasta pärast veel 20% ehk kokku [ligi] 50%. Sellega oli nõus ka audiitorite koda. Kuid ministeerium jätkas oma jonnakat suhtumist ettevõtjatesse. Ja mitte ainult ministeerium, vaid ka siin viibiv rahandusminister härra Ligi, nagu mulle on teada. Niisiis tõmbas ka majanduskomisjon saba jalge vahele ja otsustas, et ei, [tõstame] siis 25% ja kahe aasta pärast hakkame jälle vaatama, kas me tõstame või langetame piirmäärasid. Ma arvan, et see ei ole mõistlik otsus, kui me näeme, et piirmäärad on ajale jalgu jäänud. See on ära tõestatud ka kaubandus-tööstuskoja toodud tabelis, mille ma siin ükskord juba ette kandsin. Võiks ikkagi lähtuda sellest, mis on ettevõtjatele oluline ja mis hoiaks neid praegusel raskel ajal, kui maksud tõusevad ning ettevõtjatel on niigi raske ots otsaga kokku tulla. Küll on selles siis süüdi sõda või naabrite halb käekäik! Võiks hoida oma ettevõtjaid, käituda mõistlikult. Kuigi praegu võib öelda, et parem pool muna kui tühi koor, et justkui 25% oleks ka hea piirmäärade tõstmine, siis ma arvan, et seda eelnõu ei saa juba ainuüksi selle pärast toetada, et me ei kuula ettevõtjaid. Ei tahaks tegelikult ka vastu hääletada sellele, et 25% tõstetakse, aga arvestades seda saali, kus nagunii midagi väga ei kuulata, siis ju see siin ikkagi ära hääletatakse. Evelin Poolamets rääkis kestlikkusaruannetest. Need tähendavad tõesti bürokraatia järjekordset suurendamist, millega ei saa ka absoluutselt nõus olla. Kahju ongi sellest, et tihtipeale lisatakse mõnele mõistlikule ettepanekule midagi absurdset, siis seotakse need ühte eelnõusse kokku ja sa oledki kahe vahel, kahe heinakuhja vahel. Võib-olla tahakski hääletada mõne mõistliku asja poolt, aga seal on nagu Brežnevi [pakike], et saad küll viineri, aga saad ka hirsiputru. Nii et teen Isamaa nimel ettepaneku mitte selle eelnõu poolt hääletada. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea [ase]esimees! Head kolleegid! Kuulasin eelkõnelejaid. Mõistagi oli eriti esimeses sõnavõtus üsna vähe seda, mis oli sisuliselt korrektne, ja väga palju seda, mis oli lihtsalt ideoloogiliselt kallutatud. ESG-aruandlus puudutab väga suuri ettevõtteid, kes konkureerivad ja tegutsevad rahvusvahelistel turgudel. Ilma selleta on üsna keeruline seal toimetada. Me räägime esimesel aastal ühekohalisest arvust ettevõtetest ja ka pärast seda suurusjärgus 300‑st, kes on kas väga suured või börsil noteeritud ja kellest tegelikult kolmandik hakkab omama konsolideerimisgrupi erandit ehk nad seda aruannet esitama ei pea, kui nende emaettevõte seda juba teeb. Nii et ei ole mõtet seostada seda nõudmist millegagi, mis on kuidagi ideoloogiliselt kallutatud või mis kahjustab ettevõtete konkurentsivõimet. Oma kogemusest võin öelda, et mitmekesised meeskonnad saavutavad palju paremaid tulemusi kui need, mis on ühte suunda kaldu. Nüüd teine pool eelnõust, mis puudutas auditeerimise piirmäära. Selle üle oli meil põhjalik ja vahel ka tuline debatt nii komisjonis kui ka siin teise lugemise ajal. Teise lugemise järel ju lepiti kokku selles, et auditeerimise piirmäär tõuseb 25% võrra juba alates selle majandusaasta aruandest ja kahe aasta pärast on Rahandusministeeriumil, või õigemini, iga kahe aasta pärast on Rahandusministeeriumil kohustus esitada analüüs ja hinnang selle piirmäära muutmise kohta. Olen juba palunud majanduskomisjoni ametnikke, et nad Rahandusministeeriumi teavitaksid, et hiljemalt septembriks 2026 see analüüs ja ettepanek jõuaks majanduskomisjoni. Ma arvan, et siis me saamegi seda hinnata, ja ma arvan, et see on palju parem lahendus kui tõsta praegu üks kord ad hoc, selle asemel et luua süsteem, mille alusel need piirmäärad vaadatakse regulaarselt iga kahe aasta tagant üle. Nii et palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 516 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid oli 0. Eelnõu 516 on seadusena vastu võetud.