Второе чтение законопроекта, дополняющего закон "О сейсмической безопасности" (435 СЕ)

[Päevakorrapunkt nr] 14: Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Mait Klaasseni.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lubage mul tutvustada menetluse protsessi eelnõu esimese ja teise lugemise vahel. Maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 13. mail käesoleval aastal. Eelnõu põhieesmärk on ära hoida olukord, kus riigi heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamine, mis on ette nähtud tulevases kliimaseaduse eelnõus, muudetakse keeruliseks selle kaudu, et põlevkivi kaevandamise load antakse välja enne nõuete täpsustamist, põhjustades sellega ühtlasi menetlusosaliste õiguste suurema riive tulevikus. Kuid veidi ka seaduse sisust. Seaduseelnõus sätestatakse põlevkivi kaevandamiseks antavate keskkonnalubade menetluste tähtajalise peatamise regulatsioon, mille kohaselt peatuvad kuni 2026. aasta 1. jaanuarini põlevkivi kaevandamisloa andmise või muutmise, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotluse menetlused ning tagastatakse seaduse jõustumisest kuni 2026. aasta 1. jaanuarini esitatud kaevandamisloa saamiseks või loa muutmiseks, sealhulgas mäeeraldise laiendamiseks esitatud taotlused. Kehtestatakse erand enne eelnõu jõustumist mäeeraldise laiendamiseks esitatud põlevkivi kaevandamise loa muutmise taotluste suhtes, kui taotlus on [esitatud mäeeraldisega piirneva ala kohta ja loa kehtivusaega ei pikendata. Lisaks on erandiga] lubatud kaevandamisloa muutmise taotlused, mille rahuldamisel ei suurendata muudetava kaevandamisloaga kaevandada lubatud põlevkivivaru kogust ega pikendata loa kehtivusaega. Kehtestatakse erand loa kehtivusaja pikendamisele, kui eesmärk on korrastamistööde lõpetamine. Lubade menetlemise peatumisega peatub ka juba algatatud keskkonnamõju hindamine. Eelnõu esimene lugemine toimus, nagu head kolleegid mäletavad, 11. septembril käesoleval aastal. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 25. september kell 17.15. Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelnõu teise lugemise ettevalmistamise käigus küsis komisjon eelnõu kohta arvamust järgmistelt huvigruppidelt: Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Enefit Power AS, Eesti Energia AS, VKG Kaevandused OÜ, Heidelberg Materials Kunda AS, Viru Keemia Grupp AS ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Kirjalikult vastasid ja oma seisukohti eelnõu kohta komisjoni selle aasta 12. novembri istungil esitasid Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja, samuti Kliimaministeeriumi esindajad. Viru Keemia Grupp AS ja VKG Kaevandused OÜ vastasid meile, et seni, kuni viimases eelnõu versioonis nimetatud tingimused, sealhulgas piirangute tähtaeg 1. jaanuar 2026, jäävad püsima, nad täiendavaid seisukohti esitada ei soovi. Küll oli diskussioonis esile toodud keskkonnaühenduste koja soov. Nemad sooviksid lubade menetluse peatamist pikendada veel aastaks, kuid komisjonis me selle kohta otsust ei teinud. Ma ei hakka teile ette lugema kogu seda diskussiooni – selle [kokkuvõte] on teile protokollina kättesaadav –, ja läheksin nüüd teise arutelu juurde. Kuid tuleb veel mainida, et esimese arutelu käigus jõuti siiski arusaamale, et tuleks tellida [analüüs] õigus- ja analüüsiosakonnalt, et [saada teada,] kas ei ole tegemist õigusliku riivega ning ega eelnõu [ei riku] õigustatud ootuse [põhimõtet]. Samasuguse küsimuse esitasime ministeeriumile. Sellekohased analüüsid me ka saime ja need kanti ette 2024. ehk selle aasta 5. detsembri istungil, kus osalesid Kliimaministeeriumi ning Riigikogu õigus‑ ja analüüsiosakonna esindajad. [Riigikogu] Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakonna esindaja tutvustas valminud arvamust selle kohta, kas eelnõu on põhiseadusega kooskõlas ega riku õiguspärase ootuse põhimõtet. Nimetatud arvamuse kohaselt on eelnõu osa, millega kavandatakse maapõueseaduse täiendamist § 13510 lõigetega 1 ja 3 – formaalselt juba alanud menetluste peatamine –, tõenäoliselt vastuolus põhiseaduses sätestatud õiguspärase ootuse ja õigusselguse põhimõtetega ning võib ebaproportsionaalselt riivata omandipõhiõigust – menetluse peatamisega tekkivate kulutuste mitte hüvitamise osas. Kliimaministeerium esitas ka oma analüüsi, mis on samuti teile kõigile kättesaadav. Nende esindajate sõnul on põlevkivi kaevandamise lubade menetlemise peatamine kõnealusel juhul eesmärgipärane ja isikuid kõige vähem koormavam lahendus. [Vastasel juhul tekiks] ettevõtjatel õigustatud ootus. Kui nüüd kliimaseadus peaks veel piirama põlevkivi kasutusvaldkondi – nagu on kokku lepitud, me liigume puhtama tööstuse ja põlevkivivaba energeetika poole – ja kui me hakkaksime nüüd lubasid menetlema, siis tõenäoliselt praeguste reeglite järgi ettevõtjad eeldaksid, et nad saavad jah‑sõna põlevkivi kasutamiseks. Paraku, kui me seda täna ütleme, siis me tõenäoliselt petame neidsamu oma häid ettevõtjaid, kellest on tänagi siin juba korduvalt juttu olnud. Eelnõuga soovitakse vältida olukorda, et ettevõtted saaksid 30 aastaks loa põlevkivi kasutamiseks, sest loa saamisega kaasneb õigustatud ootus ning ettevõtted teevad selle alusel kulutusi ja investeeringuid. Samas aga võivad uued põlevkivi kasutamise reeglid olla sellised, et luba enam ei soovitagi, aga kulutused on juba tehtud. Ministeeriumi esindajate hinnangul kaaluvad peatamisest tulenevad riived üles selle, mida toovad kaasa load, millest tulenevaid õigusi ei saa enam realiseerida. Seejärel toimus asjakohane arutelu, millest võtsid aktiivselt osa kõik meie komisjoni liikmed, ja Kliimaministeeriumi esindajad vastasid ka komisjoni liikmete küsimustele. Ka need protokollid on kõik kättesaadavad. Lõpetuseks. Eelnõu teksti on viidud keelelised ja tehnilised parandused, mis on alla joonitud. Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused, arvestades kõiki kuuldud argumente, ja need olid järgmised. Keskkonnakomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 11. detsembril istungi päevakorda ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu istungi päevakorda ja viia läbi lõpphääletus. Need otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Teile on üks küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Mait, ma olen üllatunud. [Esiteks,] sa ütlesid, et ettevõtjate esindajad olid vait. Ma loen eelnõu kirjalikku seletuskirja, kust on näha, et Kiviõli Keemiatööstus ja Viru Keemia Grupp on esitanud väga radikaalsed protestid selle seaduse vastu. Aga sa ütled, et ettevõtjad olid vait. Nüüd, teiseks, ma siiski korrigeerin. Riigikogu [Kantselei] õigus[- ja analüüsiosakonna] seisukoht oli ju, et tegemist on põhiseadusevastase eelnõuga sellises redaktsioonis. See oli ühemõtteline, loeme punkti 15 ja 16 õigusosakonna analüüsist. Ja kolmandaks on minu küsimus. Kuidas selle eelnõuga tegelikkuses on, kui eelnõu seletuskirjas viidatakse mitteeksisteerivale seadusele – öeldakse, et seda menetletakse kliimaseaduse alusel? Kuidas me saame õigust luua mitteeksisteeriva seaduse alusel? Ja teine, lisaküsimus. Kas Eesti Vabariigi valitsus on Euroopa Komisjoni tasemel andnud siduvaid lubadusi põlevkivi kasutamise lõpetamise kohta seoses Euroopa Liidu taastekavaga. Jah või ei? Siin on kõlanud väga vastakaid seisukohti valitsuse esindajate ja ametkondade esindajate suust.

Hea küsija! Väga head küsimused ja väga head märkused. Mis puudutab seda, et seadust veel ei ole, see ei ole esmakordne juhus, kui lubade menetlus peatatakse enne, kui on regulatsioon vastu võetud. Põlevkivi arengukava ettevalmistamise eel samuti load peatati, sest ettevõtjatele on odavam, palju soodsam see, kui nad ei tee kulutusi edasi. Praegusel juhul on samamoodi. Kulutusi lihtsalt ei suurendata, ei tehta neid tarbetult ega köeta üles lootusi, kui on teada, et võivad tulla muutused, mis lõpevad ei-sõnaga. Keegi ei taha näha lubade menetluse lõpus sõna "ei", aga see võib paraku praeguse menetluse puhul juhtuda. Nõnda tehti ka põlevkivi arengukava arutelu eel. Kas on antud kindlaid lubadusi? Selle küsimuse [vastus] ei ole mulle kahjuks teada. Nii nagu ma eile ka jäätmeseaduse menetlemise ajal lubasin ühele meie heale kolleegile, et ma selle varastatud autode probleemi kohta saadan talle kirjaliku vastuse, luban ka sulle, Urmas, et ma seda kindlasti teen, ma uurin selle välja.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Jüri Jaansonil on küsimus istungi juhatajale. Või kui läks valesti, Jüri, siis ma sinu puhul olen nõus erandi tegema. Kas sa soovid küsida [ettekandjalt] või on sul küsimus istungi juhatajale?

Mul on küsimus istungi juhatajale, protseduuriline.

Selge. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Jüri Jaanson, palun!

Jah. Austatud istungi juhataja! Ma siin kuulasin lugupeetud kolleeg Reinsalu küsimusi, neid sai ühe minuti jooksul tulistatud tervelt kolm. Mul tekkis küsimus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 68 kohta, mis ütleb, et seaduses ette nähtud juhtudel võivad Riigikogu liikmed esitada suulisi küsimusi – selle küsimuse kohta on siin kasutatud ikkagi ainsuse versiooni. Nii et ma küsin üle, mitu küsimust võib Riigikogu liige ühe minuti jooksul, ühe küsimusesessiooni jooksul esitada.

Teie viide Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on igati korrektne ja täpne. Aga see säte Riigikogu liikmeid ei sega. Sellest on saanud lausa tava, et ühe küsimuse sisse mahub rohkem kui üks, kaks või kolm küsimust. Me oleme olnud seisukohal, et vastajal on sellisel juhul õigus valida, millisele küsimusele ta vastab. See on olnud tava, mida isegi mina ei söanda murdma hakata, sest siis ma saaksin veel uusi süüdistusi, näiteks süüdistataks mind voluntarismis. Kuigi ma ei jaga neid süüdistusi. Veel kord: ühe minuti asjus ma ei hakka sekkuma, olgu neid küsimusi seal palju tahes, aga ütlen, et jah, vastajal on õigus valida, millisele neist küsimustest ta vastab, ta võib vastata ka kõigile. Jätkuküsimus, Jüri Jaanson, palun! Küsimus istungi juhatajale.

Jah, ma lihtsalt täpsustan veel üle, et § 68 lõige 3 ütleb just seda, et küsimuse – ainsuses – esitamiseks on aega üks minut, ja viitab sellele. Ma olen täiesti nõus sellega, et tavasid ei tasu rikkuda. Aga olgu siis tähelepanu juhitud sellele, et päris sihuke kuulipilduja moodi küsimuste tulistamine ei ole asjakohane.

Veel kord: sinu osundus, hea kolleeg Jüri Jaanson, on absoluutselt õige. Tõepoolest, selle sätte mõte ongi see, et üks küsimus. Aga veel kord: ma ei taha Riigikogu liikmete vabadusi piirata, nii et olgu neil see õigus ja võimalus. Vastajal on sellisel juhul võimalus valida – kui on mitu küsimust, siis ta võib vastata sellele, mis rohkem meeldib. Siis ma ei anna kindlasti ka küsijale õigust küsida, miks vastaja teisele või kolmandale küsimusele ei vastanud. Nii, head kolleegid, avan läbirääkimised. Arvo Aller, palun!

Enda nimel.

Jaa, väga õige täpsustus, selles mõttes, et kuna on teine lugemine, siis saab kõnet pidada nii enda nimel kui ka fraktsiooni nimel.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Nüüd maapõue seaduse täiendamise [seaduse eelnõu] teise lugemise puhul ikkagi näib nii, et maapõueseadusesse tuuakse jälle üks lisapunkt, mis tulevikus piirab ettevõtjate investeerimist ja kahjustab ettevõtete majandamiskindlust. Eelmise eelnõu juures oli ettekandjal põhisõna "järjepidevus", et see tekiks, aga maapõueseaduse selle muudatusega mingit järjepidevust ei teki. Tekib veel raskem olukord ettevõtjatel, kes on juba andnud oma lubade taotlused sisse, sest nüüd need menetlused peatatakse kuni 1. jaanuarini 2026. Kas nüüd selle aastaga midagi muutub? Kahtlane. Algul oli seaduse mõte see, et see seostatakse kliimaseaduse väljatöötamisega, nii et antakse täpsemad juhised selle kohta, kuidas tulevikus põlevkivi kaevandada. Kuid põlevkivi kaevandamine ja selle kasutamine edasistes tegevustes on üks oluline komponent, eriti Ida-Virumaa piirkonnas. Sellega on seotud paljud tööd, otseselt nii kaevandamine, kaevise maa alt väljatoomine kui ka selle hilisem töötlemine, samuti on kaevandamisega seotud abistavad töökohad. Selle peatamise eelnõu puhul ei ole üldse arvestatud sotsiaal-majanduslikke mõjusid. Need mõjud ilmnevad ilmselgelt aastate pärast, kui suur kahju ettevõtetele on juba tehtud ning ettevõtjad on sunnitud oma tegevuse kokku tõmbama või üldse ära lõpetama. Esimese lugemise ajal väideti, et kliimakindla majanduse seadusega asjad paranevad ning sellest tulenevalt lähevad põlevkivi kaevandamise eesmärgid konkreetsemaks ja võimalused [paranevad], aga vahepeal on tulnud uued Euroopa Liidu eesmärgid aastani 2040. (Köhib.) Vabandust! Ja aastani 2040 seatud eesmärkide [täitmise nimel] on Eesti võtnud endale veel rohkem kohustusi, et vähendada CO2 jalajälge. Narva ja Ida-Virumaa korstnate kinnipanekuga me seda maailma ei päästa. Ma arvan, et uute eesmärkide seadmisega on nii, et kui ei ole tehnoloogiat, mis võimaldaks puhast põlevkivi kaevandamist ja järeltöötlust, siis on [vale] juba see eeldus, et me maapõueseaduse täiendamisega lõpetame kaevandamislubade menetlemise, sest siis lõppeks ka ettevõtlus, põlevkivi tootmine ja kaevandamine Ida-Virumaal. Aga see on väga tundlik piirkond, seal toimuvad sotsiaalsed muutused ja kui [ettevõtlus] saab kahjustatud, siis see tekitab probleeme. Riigikogu [Kantselei] õigus- ja analüüsiosakond on samuti selgelt väljendunud, öeldes, et see võib tekitada vastuolu põhiseadusega, sest ettevõtjatel on õigustatud ootus. Ka kompensatsioonimehhanismi keskkonnamõjude hindamisel tehtud kulutuste hilisemaks kompenseerimiseks pole välja töötatud. Kõik kulud on jäetud ettevõtjate kanda. Kulutused tehti ära, nüüd öeldakse, et aitab küll, me rohkem ei menetle, mingi aja pärast saate seadusega kehtestatud uued nõuded ja siis võite hakata uuesti oma lubasid menetlema. Nii et see on järjekordne näide sellest, et ettevõtlusest ei hoolita ja inimeste töökohtadest ei olda huvitatud. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa seda muudatust toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegemist on halva eelnõuga ja seetõttu annan kohe üle ka Isamaa fraktsiooni ettepaneku [eelnõu teise lugemise] katkestamiseks. Ja ma paluksin lisaaega kolm minutit.

Jaa, kaheksa minutit kokku.

Õiguskantsler on selgelt väljendanud, et õigusriik ei ohusta keskkonnakaitset. Ma soovitan kõigil Riigikogu liikmetel nende sõnade peale mõelda, sest nüüd on see tegelikult pööratud just pea peale: õigusriik justkui ohustaks keskkonnakaitset. Aga õigusriik ei ohusta keskkonnakaitset. Riigikohus on mitmes kaasuses välja toonud, et kaalukas eesmärk iseenesest ei tühista õiguspärast ootust. Veel kord: kaalukas eesmärk – me teame, et kaalukad eesmärgid on seotud meie kliimaeesmärkidega – ei tühista õiguspärast ootust. See eelnõu lähtub sellest, et isikud peaksid oma tegevuses lähtuma ministeeriumi kavatsustest. Kuid see ei ole õige. Riigikogu on see, kes muudab poliitilist tahet, ja siis saab muuta ka seadusi. Ma arvan, et õiguskaalukuse seisukohalt on väga olulised need kolm printsiipi, mida ma ei ole mitte oma peas välja mõelnud, vaid mis on pärit sellestsamast õiguspärase ootuse analüüsist, mille head ametnikud Riigikogu [Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnast] tegid. Ja need argumendid on minu meelest vägagi vettpidavad. Mis olukorras me siis selle konkreetse eelnõuga oleme või mis olukorda me paneme ettevõtlussektori? Tegelikult sellesama Riigikohtu otsuse järgi kätkevad loamenetlused või planeeringumenetlused alati keskkonnamõjude hindamist. Ei ole ju saladus, et Eestis on nii mõnigi planeering või osa planeeringust tühistatud just sellepärast, et keskkonnamõjusid on hinnatud liiga kaua – liiga palju on läinud aega mööda, enne kui jõutakse planeeringu kehtestamiseni. Üks hea näide on seesama Rail Balticu trass: kohus otsustas Riigikohtu tasandil selle planeeringu tühistada sellepärast, et liiga palju aega on mööda läinud. Nüüd me istume teise sellise [asja otsas], mis on minu meelest keskkonnamõju mõttes veelgi olulisem, nimelt kaevanduse temaatika. Me ütleme, et me peatame aastaks kaevandamisloa menetlused, olgugi et võib-olla on juba tehtud mingid mõjuhinnangud. Me peatame veel, võib-olla järgmisel aastal tuleb veel peatada, sellepärast et kliimaseadus ei ole vastu võetud – siin viidatakse kliimaseadusele. Nii et tegelikult me jätame kulud kõik erasektori kanda. Lõppkokkuvõttes võime nõuda ka uusi hinnanguid, sellepärast et riik on vahepeal otsustanud protsessid peatada. Ja kogu selles loos asetatakse keskele riigi selline, kuidas öelda, suuremeelsus: et ei tekiks liigseid kulutusi ettevõtjatele. Samal ajal analüüsime seda – õigustatult –, kas ettevõtetel, kes on loa saanud, võiks tekkida õigustatud ootus ja kas nad võiksid ühel hetkel oma nõuetega pöörduda riigi vastu. Aga minu meelest me unustame ära selle, et tegemist on materiaalõigusega. Võime jällegi tuua paralleeli näiteks rohepöörde kontekstiga: kui keegi saab hoonestusala merel, et panna püsti tuulepark, aga ühel hetkel riik ütleb, et see on ikkagi vastuolus meie kaitsehuvidega või keskkonnahuvidega, nüüd sinna küll mingit parki teha ei saa, siis me oleme samas olukorras: me oleme pakkunud välja ala, mida ei saa kasutada. Täpselt sama on põlevkiviga. Me ütleme, et me anname sulle kaeveõiguse, kaevandada saad sellel alal, aga vabandust, põlevkivienergia [tootmiseks] ei saa seda kasutada. See on ju selle sektori äririsk. Sellepärast jääbki sügavalt arusaamatuks, miks me selliseid samme astume. Paralleelselt võib [tuua selle näite,] et me ehitame Rail Balticut ja rajame kaevandusi selle eesmärgiga, et Rail Baltic valmis saaks – keegi võtab endale äririski ja rajab need kaevandused, et oleks materjali –, aga siis ütleme, et kui Rail Balticut ei peaks saama ehitada, sest raha ei ole, on kellelgi õigustatud ootus saamata jäänud tulu [hüvitamisele]. Kuidagi nagu täiesti arusaamatu on see käsitlus. Ja no ütleme siis ausalt välja ka selle, et kui me läheme sügavalt sisusse, siis 2010 oli see aasta, kui avanes elektriturg. Samal ajal on põlevkivi kasutus jäänud vägagi reguleerituks, see ei ole avanenud. Ja kui me hakkame vaatama neid numbreid ja mahte ehk seda, kelle käes ikkagi on suur osa põlevkivist, mida maa seest välja tuua, siis see on Eesti riigi ettevõtte käes, suures osas on see Enefiti käes. Samal ajal on põlevkivi kasutus [jagunenud] peaaegu pooleks eraturu osaliste ja riigifirma vahel. Kui me nüüd mõtleme edasi, et me tahame saavutada suuri kliimaeesmärke ja ütleme, et aastast x peab põlevkivi kasutamine energia tootmiseks olema lõpetatud, siis peaks riik ju tegelikult ütlema üheselt: jagame selle põlevkiviressursi kõigi turuosaliste vahel ära. No ei ole ju vahet, kas riigifirma kaevab selle välja ja kasutab ära või teevad seda kõik turuosalised. Meie peaksime tagama turuosalistele võrdse positsiooni. Aga seda me ju ei tee. Tegelikult on maapõueseaduse eesmärk suruda erasektor, eraturu osalised nurka, põlevkivi neil sisuliselt kasutada ei ole, kasutada jääb see Enefitile, kes saab olla viimasena turul. Ma isiklikult ei saa seda kuidagi pidada õiglaseks ja mõistlikuks käsitluseks. Muidu me oleme kogu aeg rääkinud jagatud koormast ja vastutusest – kui me tahame keskkonnasõbralikku majandust, tahame kliimaeesmärke täita, siis peavad koormat kandma kõik –, aga nüüd käitume risti vastupidi. Sellepärast ei ole juba põhimõtteliselt mitte kuidagi võimalik olla selle eelnõu poolt. Rääkimata muidugi sellest, et me ei tea ka, mis on lahendused. Vaatame tänast elektribörsi tipuhinda ja vaatame homset. Kuidas me ikkagi saavutame selle eesmärgi, et 40% meie energiast oleks juhitav energia, et hoida meie varustuskindlust ja elektrivõrku üleval, ning 60% peaks tulema taastuvenergiast? Võikski nii olla. Aga kuidas me ikkagi selle eesmärgi täidame, kui me astume samme, teadmata kuhu [need viivad]? Nii et kahjuks ei saa seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kahe lugemise vahel muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 435 teine lugemine lõpetada, kuid Isamaa fraktsioonilt on tulnud ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435 teine lugemine katkestada. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 9 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud.