Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE) teine lugemine

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli auväärt majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi.

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Annan ülevaate raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlusest majanduskomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 7. oktoobril. Eelnõu esimene lugemine toimus 22. oktoobril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 5. novembriks laekus Riigikogust eelnõu kohta kuus muudatusettepanekut. Eelnõu menetlusest parlamendis teavitati kõiki võimalikke huvigruppe. Arvamusi ja ettepanekuid eelnõu kohta saatsid juhtivkomisjonile Audiitorkogu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Oma seisukoha kaasamise käigus laekunud ettepanekute kohta esitas komisjonile eelnõu algataja esindaja Rahandusministeeriumist. Eelnõu arutelu komisjoni istungil valmistati ette ka komisjoni töörühmas 25. novembril ja selle tulemusena sõnastati koostöös eelnõu algataja esindajatega juhtivkomisjoni muudatusettepanekud. Arvamust mõnede sätete põhiseaduspärasuse kohta, kuna teatud sätted rakenduvad ka tagasiulatuvalt, küsisime Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt. Kõigi esitatud arvamuste ja ettepanekutega ning algataja esindajate seisukohtadega nende suhtes on võimalik üksikasjalikult tutvuda eelnõu kaardil. Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist kokku kolmel istungil: 19. novembril, 3. detsembril ja 5. detsembril. Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning eelnõusse on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis küll oluliselt ei muuda eelnõu sisu. Muudatusettepanekud nr 1–14 ja 21–23 on algataja esindaja sõnastatud juhtivkomisjoni ettepanekud, mis leidsid komisjoni toetuse. Selgitused nende muudatusettepanekute kohta on ka muudatusettepanekute loetelus olemas. Nii nagu ütlesin, on need pigem tehnilist laadi muudatused, vähem sisulised. Muudatusettepanekud number 15–20 muudatusettepanekute loetelus, mis teile on toodud, tegi Isamaa fraktsioon. Need puudutasid auditi ja ülevaatuse kohustuse aluseks olevate määrade tõstmist võrreldes kehtiva seaduse määradega. Nüüd, seaduseelnõus tõstetakse neid piirmäärasid 25%. Ehk tegelikult see iseenesest on päris suur halduskoormuse vähendamine ettevõtetele, sest paljud ettevõtted, kes praegu selle kohustuse alla kuuluvad, tulevikus enam ei kuulu. Kokku väheneb auditite arv ligi 1800 võrra. Ehk 1800 ettevõttel ei ole audiitorkontrolli tegemise kohustust majandusaasta aruande suhtes. Nüüd, Isamaa ettepanek oli tõsta neid piirmäärasid kohe 50% ja sisuline vaidlus komisjonis toimuski põhiliselt nende piirmäärade üle. Me sõnastasime ka ühe muudatusettepaneku, kus oleks selgemalt ära toodud Rahandusministeeriumi kohustus iga kahe aasta tagant neid piirmäärasid edaspidi analüüsida ja vajaduse korral algatada vastavad muudatused. Juttu oli küll sellest, kas ei peaks kohe kahe aasta pärast tõstma 20%, aga Rahandusministeerium ikkagi soovis, et ta saaks seda olukorda analüüsida. Jah, praegused muudatused on tehtud 2022. aasta numbrite ja analüüsi põhjal. Lähiajal selguvad 2023. aasta numbrid: kui palju on majandusaasta aruandeid auditeeritud ja kui palju neid võrreldes varasemate [aastatega] on tehtud. Isamaa fraktsiooni ettepanekud, mida tutvustas komisjoni liige Mart Maastik, ei leidnud juhtivkomisjoni toetust. Need ei saanud ühtegi poolthäält ja need muudatusettepanekud ei kuulu ka täiskogus hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Rahandusministeeriumi esindaja kui valitsuse ehk eelnõu algataja esindaja samuti neid ettepanekuid ei toetanud. Lõpetuseks tegi juhtivkomisjon menetluslikud otsused. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 11. detsembriks ehk tänaseks ja teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 17. detsembril. Tänan!

Suur tänu teile aja tõhusa kasutamise eest! Arvo Aller, küsimus palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kas komisjonis oli juttu ka sõnastusest ja sellest, mida mõistetakse bilansipäeva all? Nüüd see asendatakse aruande kuupäevaga. Kas aruande kuupäev tähendab kuus kuud peale majandusaasta lõppu või mingit konkreetset kuupäeva?

Tänan! Sellist väga detailset küsimust esimese ja teise lugemise vahel ei arutatud. Küll on selline muudatus seal sees. Ja selle põhjendusega saab tutvuda seletuskirja lugedes.

Priit Sibul, palun!

Hea ettekandja! Te ütlesite, et selle eelnõuga väheneb halduskoormus ja et 1800 ettevõtet vähem peab tegema auditit. Aga kui oleks toetatud Isamaa ettepanekut, siis oleks [selliseid ettevõtteid olnud veel rohkem]. Kust see optimum tuleb? Millest tulenevalt leiti, et see on õige piir, 1800 ettevõtte ulatuses, ning et see piir, kuhu selle muudatusega jõutakse, on nüüd just õige ja optimaalne?

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, selle piirmäära üle sisuline arutelu toimus. Kaasatud huvigruppidelt, nagu Audiitorkogu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, tulid erisuunalised ettepanekud. Põhiline põhjendus, miks seda väga järsult ja kohe ei saa alandada, on see, et teatud mõttes on see järjepidevuse küsimus. See on ühelt poolt majandusaasta aruannete avaliku usalduse küsimus, sest [audit] on täiendav hinnang. Teiselt poolt on audiitortegevus ju samuti ettevõtlus ja kui me väga palju audiitoritelt kohustusi ära võtame, siis tekib neil lünk oma tegevuses, ettevõtlustegevuses, aga see on jälle järjepidevuse mõttes oht ja risk, sest majandusaasta aruandeid on jätkuvalt vaja hinnata ja auditeerida. Kokkulepe sai selline. Pakuti välja ka paar kompromissvarianti. Esimene ettepanek oligi see 50%, mis tuli Isamaalt ja mida ka kaubandus-tööstuskoda alguses toetas, aga siis tuli kompromissettepanek: 25% ja kahe aasta pärast 20%. See võib ka realiseeruda. Selles mõttes, et kui Rahandusministeerium oma analüüsi käigus, kaasates jälle huvigruppe, leiab, et see 20% kahe aasta pärast ongi see mõistlik määra tõstmine, millega audiitorkohustust vähendatakse, siis see võib realiseeruda. Kindlasti ütlen stenogrammi jaoks, et majanduskomisjoni istungil on öeldud, et kuna lähiajal tõenäoliselt – vähemalt nii audiitorkogu kui ka Rahandusministeerium ütlevad seda – vajab uuendamist audiitortegevuse seadus, siis lähema aasta jooksul tuleb ka see seaduseelnõu kindlasti komisjonis arutelule. Seda kahe aasta järel toimuvat analüüsi majanduskomisjon jälgib, kindlasti küsib ka Rahandusministeeriumi arvamust ja kaasab jälle erinevad huvipooled. Ma arvan küll, et see lahendus on kuskil keskel. Isegi kaubandus-tööstuskoda on suuliselt öelnud, et kuna väga selgelt sai see kahe aasta kohustus pandud, et iga kahe aasta tagant – seda ei tule teha ainult üks kord, vaid tuleb ka edaspidi teha iga kahe aasta tagant, Rahandusministeerium peab seda analüüsima ja vajaduse korral tooma need muudatused uuesti [komisjoni –, siis neile see sobib]. Nii et põhimõtteliselt olid ka nemad lõpuks sellega nõus, et kui see niimoodi jätkuvalt toimub, et ei pea ootama jälle mitu-mitu aastat, nii et tegelikult järjest rohkem tuleb ettevõtetele auditi tegemise kohustust peale. Ja me teame küll, mina olen kuulnud ja te olete kuulnud, et leidus ettevõtjaid, kellel on olnud raskusi majandusaasta aruannete esitamisega, kuna ei ole leitud audiitoreid. Nii et see on kuldne kesktee, mida me otsisime. Arvan, et just kohustus iga kahe aasta tagant olukorda uuesti hinnata on see, mis annab tulevikuks kindluse, et audiitorkohustuse määr liigub õiges ja mõistlikus suunas.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et järjepidevuse mõttes ei olnud mõtet seda suurendada. Eriti põnev on seda [juttu] kuulata siis, kui tuleb järgmine päevakorrapunkt, mis räägib menetluste peatamisest. Kus siis järjepidevus on? Aga ma tahtsin küsida selle kohta. Siin ühes punktis räägitakse, et hindamisel võib lähtuda aruandeaasta tulu asemel müügitulust. Samas, mikroettevõtete, väikeettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise juures tuleb arvestada aruandeaasta tulu. Ühel puhul võib aruandeaasta tulu asemel arvestada müügitulu, aga määratluse puhul on aruandeaasta tulu. Millest see erinevus tuleb ja kuidas see on põhjendatud?

Jah, ma olen seda seletuskirja lugenud. Ja mõistetes see muudatus pigem vähendab nende ettevõtete arvu, teatud puhkudel võrdsustatakse mikro- ja väikeettevõtted, kellel see kohustus tekib. See käib raamatupidamislike ülevaadete-aruannete esitamise kohta. Niimoodi üldiselt saan selgitada, seletuskirjas on täpsemalt öeldud, sealt saab lugeda.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Ka Eesti 200 arusaam oli, et piirmäära on mõistlik tõsta 50% ulatuses. Selle arutelu käigus jõudsime arusaamale, et vähemalt kahe aasta pärast me arutame komisjonis sedasama teemat uuesti ja toetame piirmäära tõstmist veel 20%. Kas ma sain sellest õigesti aru või mitte?

Aitäh küsimuse eest! Ikka seesama piirmäärade küsimus. Selge ühine arusaam oli – [see oli ka põhjus,] miks me kirjutasime analüüsi tegemise kohustuse Rahandusministeeriumile väga täpselt sisse sellesse paragrahvi, kus see hindamise vajadus on ära toodud –, et vajaduse korral tuleb kindlasti algatada muudatus piirmäärades ehk audiitorkontrolli tegemise kohustuse tingimustes. Majanduskomisjon võttis endale ülesandeks seda kindlasti jälgida. Ja nagu ma juba ütlesin, lähiajal on tulemas ka selliseid seaduseelnõusid, nagu audiitortegevuse seadus, kus sama temaatikat käsitletakse. Aga kui sa, Tarmo, nüüd vaatad mulle otsa, siis [ütlen, et] me võtsime ju ise selle ülesande ja majanduskomisjoniga jälgime, kas Rahandusministeerium teeb need analüüsid ära ja toob õigeaegselt vastavad ettepanekud komisjoni. Nii et seda ma saan küll lubada, et majanduskomisjon seda jälgib. See on fikseeritud ka protokollis.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea kolleeg! Majanduskomisjonis tegi kaubandus-tööstuskoda, kes esindab teatavasti ettevõtjaid, ettepaneku tõsta siseauditi ülevaatuse piirmäära 50% ning hilisema kompromissettepaneku: esimesel aastal 25% ja teisel aastal 20%. Sellega olid nõus ka kohal olnud audiitorite esindajad Audiitorkogust. Sisuliselt oleksid siis olnud kõik õnnelikud, nii audiitorid kui ka ettevõtjad. Ainuke, kes sellele vastu oli, oli minu teada ministeerium, õigemini isegi mitte ministeerium, vaid lausa rahandusminister. Minu küsimus on nüüd selline: keda meie esindame või kelle huve me siin Riigikogus kaitseme – kas rahandusministri või ettevõtjate?

Aitäh küsimuse eest! Eks majanduskomisjoni ülesanne on ju jälgida ka majanduse poolt ja ettevõtjate poolt. Sellepärast nad kaasatud olid. Kirjalikus ettepanekus oli kaubandus-tööstuskoda tõesti teinud ettepaneku 50%, komisjonis nad tegidki selle kompromissettepaneku, mis tähendas 25% nüüd ja mitte järgmisel aastal 20%, vaid kahe aasta pärast 20%. Ja see võib ka juhtuda. Aga see otsus peab põhinema ikkagi selgel mõjuanalüüsil. Selle analüüsi teeb Rahandusministeerium, kaasates nii Audiitorkogu kui ka kaubandus-tööstuskoda. Ja julgen öelda, ehkki ma ei ole küll saanud kirjalikku vastust, et põhimõtteliselt on kaubandus-tööstuskoda ka selle kompromissiga nõus.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Härra ettekandja! No ma ei saa aru, kui Eesti 200 ja kaubanduskoda juba ühel meelel olid, et tegelikult võiks 50% see muutus olla, miks siis komisjonist see [ettepanek] ikka [edasi] ei jõudnud. Kui parlament või koalitsioon ei näe probleemi, kui me näiteks automaksu puhul räägime redelist, kui aktsiise tõstetakse redeliga, siis miks me siin tekitame – teie majanduskomisjonis – ise endale kohustuse mingi aja tagant selle teema juurde uuesti tagasi tulla? Ma saan aru, et te sisulises mõttes ju ei vastusta seda, et seda määra tuleks edaspidi veel muuta. Miks me ei oleks võinud sellesama eelnõuga teha mingit sellist redelit? Kõik teaksid arvestada – audiitorid saaksid planeerida oma tegevust ja meie siin ei peaks selle eelnõu juurde tagasi tulema. Oleks võinud ju teha ilusti astmelise redeli ja mööda seda alla minna, muidu me tegeleme siin ainult tõusudega. Miks see tegemata jäi?

Tänan küsimuse eest! Ma juba selgitasin, et muudatused peavad põhinema selgel analüüsil, mõjuanalüüsil. Praegused numbrid, mida ma võin siin ka öelda, mitu audiitorkontrolli peab olema nendel majandusaasta aruannetel – ja need on 2022. aasta numbrid –, on 7900 ja peale, 25% järgmisel aastal teeb prognoositavalt – sest need käibed ja numbrid ju muutuvad – 6400 ehk 1500 vähem. Jah, ma eksisin enne – edaspidi ei ole mitte 1800, vaid on 1500 [ettevõtet] vähem. Vabandust! Ja kui oleks see 50 olnud, siis see oleks veel vähendanud kohustust umbes 600 [ettevõttel]. Aga jällegi, me võime siin igasuguseid numbreid välja mõelda. Aga kindlalt ütlen, saan seda kinnitada, et need huvigrupid, kes on tegelikult ju teatud vastassuunaliste arvamustega, on nõus selle lahendusega, mis me praegu tegime. Keegi ei välista, et kahe aasta pärast tulebki see 20%. Aga see peab põhinema hetkeolukorra analüüsil, varasemate majandusaasta aruannete arvul, auditeerimiste arvul ja nii edasi. Meie siin ei saa kogu elu prognoosida. Me võime teha igasuguseid treppe, aga seda, kas see lõpuks kahe aasta pärast elule vastab ja kas audiitorkontrolli kohustus on mõistlik, näitab ju see, kuidas vastavad ettevõtete käive ja varad kasvavad. See on auditeerimiskohustuse põhiline alus. Jah, selle 50% põhjendus oli selline, et tuleks aluseks võtta lihtsalt inflatsioon, mis on olnud nende aastate jooksul. Aga Rahandusministeeriumi vastuväide oli selline, et auditikohustus põhineb rohkem ettevõtete käibel ja varadel, mitte lihtsalt inflatsioonil, mis meie hindasid kergitab. See oli Rahandusministeeriumi põhjendus. Ja ma arvan, et see on mõistlik põhjendus, sest tegelikult raamatupidamise aruanne ja ka auditikohustus peab arvestama rohkem ettevõtete käivet ja varasid, mis seal kajastuvad.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Hea Jaak! Sa ütlesid väga õigesti, et ettevõtete käivetel ja varadel peab see toimuma. 2016. aastal oli Rahandusministeeriumi seisukoht enne viimaste piirmäärade tõstmist selline, et majanduskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleb auditite ja ülevaatustega hõlmatud raamatupidamise aruannete osatähtsus hoida vahemikus 80% +/–3% rahvamajanduse käibest ja varade mahust. Ja just sellega ongi kooskõlas ka see 50%. Kaubandus-tööstuskojal on tehtud piirmäärade tõstmise tabel, kus on ära toodud võrdlus: kui tõsta 50%, siis müügitulu jääks 78% juurde, mis on ka 80% +/–3%, ja varad 86% juurde. Ehk siis tegelikult on see kõik juba täidetud. Milliseid andmeid veel vaja oleks?

Aitäh küsimuse eest! Veel kord selgitan: need andmed ju muutuvad ajas. Meil ei ole 2023. aasta andmeid, mis võib-olla võimaldaks ka täpsemalt ennustada, prognoosida, mis edasi juhtub. Ma võin lihtsalt öelda seda. Sa nimetasid need numbrid, et kui me võtame need ettevõtjad, kellel on auditikohustus, varasid hõlmab see 88%, aga ettevõtete arvust hõlmab see vaid 3,8%. Ja prognoositavalt varade maht 25%‑lise tõusuga langeb küll 1% võrra, aga nende ettevõtete arv, kellel see kohustus on, langeb 3,8%-lt 3%-le. Nii et langus on olemas. Ma arvan, et see langus on positiivne, sest see vähendab ettevõtete halduskoormust. Ja kahe aasta pärast me saame hinnata, palju tuleks veel neid piirmäärasid muuta, kui see vajalik on.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Ega see tänane seadus ei ole ju iseenesest halb seadus, seda seadust on ammu oodatud. Aga saatan peitub alati nüanssides, nagu öeldakse. Ja need väiksed nüansid ongi need, mille pärast me ei saa praegu seda seadusemuudatust toetada. Põhjendan ka. Kaubandus-tööstuskoda, nagu ma juba ütlesin, tegi ettepaneku 50% tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid, just sellise põhjendusega, et inflatsioon on oma töö teinud ja tegelikult on nii paljudel ettevõtetel juba varade väärtus muutunud, et see toob kaasa auditikohustuse. Milleks siis üldse auditit teha on vaja? Esmalt on audit vajalik ju selleks, et kaitsta teisi ettevõtteid, kes teevad sinuga koostööd või äri, et nad oleksid kontrollitud, ja see peaks olema iseenesest hea. Vastab tõele. Aga toon ka näite. Kui varade maht on nüüd, kui aasta on 2024, võrreldes 2016. aastaga seoses inflatsiooniga niivõrd palju muutunud, siis on auditikohuslasi järjest juurde tekkinud. Ei ole ju mõtet näiteks üksikettevõtjal, kes on ise ettevõtte omanik ja juhatuse liige, ennast kontrollida igal aastal. Mitte midagi selles ettevõttes tegelikult ei muutu. Probleem ei ole mitte ainult see, et me peaksime maksma audiitorite tasusid – kusjuures need ei ole ka väikesed, isegi väikese ettevõtte puhul on summa 2400–3000 eurot –, vaid probleem on just nimelt see, et audiitoreid ei jätku. Praegu on nii, et isegi kui sa tahad õigeks ajaks esitada majandusaasta aruannet, siis peab sul juba olema broneeritud endale audit. Me oleme kõik juba ette võimalikult kiiresti ära teinud. Tegin seda ka eelmisel aastal – mul on mitu ettevõtet. Audiitorid ei jõua auditeid teha ja kõik majandusaasta aruanded selle võrra hilinevad. Nüüd on eriti karmiks mindud, riik juba hirmutab. Kui sa õigeks ajaks ei esita majandusaasta aruandeid, mis on auditeeritud, siis hirmutatakse isegi sundlikvideerimisega. See tähendab seda, et praegu on audiitoritest suur puudus. Ei ole mõtet silma kinni pigistada [ja teha nägu], et sellist vajadust iseenesest ei ole. Ma loen teile ette ka selle näite. Ma lugesin ette enne ka Rahandusministeeriumi seisukoha, et 80% +/–3% rahvamajanduse käibest ja varade mahust. See on nüüd Rahandusministeeriumi seisukoht, 2016. Aga kui praegu võtta seesama protsent, siis on nii, vaatame, et aastal 2017 oli müügitulu 80%, 2018 – 80%, 2019 – 80%, 2020 – 78%, 2021 – 79%, 2022 – 80%. Ja kui nüüd 50% piirmäära tõsta, siis oleks ta 50% puhul 78%. See on kõik täpselt samas ulatuses. Aga samas ei võta see ära audiitorite [teenistust]. Ütleme, Rahandusministeeriumi esindaja kartis hirmsasti, et audiitorid kaotavad töö, see paneb meie majandusele suure põntsu ja inimesed jäävad tööta. Aga samas, kui palju ettevõtjaid võib lõpetada oma töö ülereguleerimise ja tohutute kulude tõttu, seda ei ole keegi siin arvestanud. Kaubandus-tööstuskoda tegi ju ka kompromissettepaneku. Komisjonis olid nad koos audiitorkogu esindajatega. Ma ütlesin ka seal komisjonis, et müts maha audiitorkogu ees, sest nemad olid tegelikult valmis minema kompromissile, et esimesel aastal 25% ja siis ülejärgmisel aastal 20%. Ja see on ju tegelikult näha, et ega meie inflatsioon või, ütleme, tarbijahinnaindeksi kiire tõus ei peatu niipea. Ei ole ju mõtet siin silmi kinni pigistada. Aga kes ei olnud nõus? Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Nõus ei olnud ministeeriumi esindaja ja just nimelt, ma olen kuulnud, Jürgen Ligi. See on hästi huvitav, et üks inimene on olulisem kui ettevõtjad, isegi kui audiitorid on sellega päri. Oleks ju mõistlik üks kord kuulata ka ettevõtjaid, seda enam, et meil on praegu maksutõusud ja ettevõtjatel on väga keeruline ellu jääda. Katsuks nüüd aru saada, et teeme nende bürokraatiat vähemaks. Võtame vähemalt väikestelt ettevõtetelt kohustusi vähemaks. Reaalselt ei saavuta me selle ülekontrollimisega ju mitte midagi. Tegelikult võiks ju lausa selle peale mõelda, et neidsamu väiksemaid ettevõtteid võiks auditeerida näiteks kas kolme või viie aasta tagant. Tegelikult reaalselt ju mitte midagi ei muutu. Sul on põllumajandusettevõte, sul on seal laudad, sul on seal loomad, põllumaa. Aga kui sul on need laudad teatud hinnaga arvele võetud, siis sa ületad selle piirmäära ja pead igal aastal tegema auditit. Reaalselt mitte midagi ei muutu. Kellele ja mida ma siis tõestan, kui ma olen ise ettevõtja? Seda, et ma varastan iseenda tagant või? Milleks mulle seda vaja on? Aga igal aastal ma maksan neid [auditeerimise tasusid ja tekitan] kulusid. Nii et oleme ikkagi vastutulelikud ettevõtjate suhtes, eriti praeguses raskes majandussituatsioonis, katsume rohkem kuulata neid ja mitte suruda peale mingisuguseid ühe inimese või mõne inimese arvamusi. Ja tegelikult ka majanduskomisjonis, kui me seda arutasime, komisjoni liikmed omavahelistes aruteludes toetasid seda [seisukohta], said sellest väga hästi aru. Aga kusagilt tuleb käsk, tuleb niimoodi käituda. Paraku on see nii ja see on kurb. Aga siinkohal teebki Isamaa Erakond ettepaneku eelnõu 516 [teine lugemine] katkestada.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjonis oli tõesti üsna aktiivne ja hetketi ka emotsionaalne debatt. Ma arvan, et selles mõttes oli see väga hea. Lihtsalt paar asja võiks veel üle korrata. See, kuidas on muudatusettepanekutes praegu piirmäära muutmine esimesel kahel aastal kirjas, vastab sellele, mida ka kaubanduskoda ette pani ja millega oli ka Audiitorkogu päri. Ehk auditeerimise piirmäär tõuseb 25%. Tõsi, sealt edasi on küsimus, kas see võiks kahe aasta pärast tõusta, nagu kompromissettepanek oli, veel 20%. Minu meelest see, kuhu me jõudsime, sõnastades väga selge kohustuse Rahandusministeeriumile igal teisel aastal hinnata nendesamade piirmäärade kohasust ja vajaduse korral teha ettepanek piirmäärade muutmiseks, on palju parem lahendus kui kahe aasta pikkune redel. Kui meil oleks see kohustus olnud juba praegu seaduses, siis me ei oleks neid aastaid oodanud, et piirmäärasid vajaduse korral tõsta. Mina isiklikult olen üsna veendunud selles, et kuna see on seesama Riigikogu koosseis, kes järgmise kahe aasta jooksul peab Rahandusministeeriumilt selle hinnangu saama, seda omakorda hindama ja ka neid ettepanekuid hindama, siis me jõuame nende piirmäärade tõstmise juurde ka kahe aasta pärast. See, mis siin korra läbi käis – ja minu jaoks on see teema palju laiem –, on väga õige küsimus, kas näiteks ühe omanikuga ettevõtte auditeerimiskohustus praegusel kujul on põhjendatud. On kindlasti mitmeid argumente, mis räägivad selle vastu, ja kindlasti on argumente, mis räägivad selle poolt. Näiteks, kui tegemist on võlausaldajatega, kelleks on pangad, siis on üsna selge, et pank võib auditeerimist nõuda, ja sel juhul see ka tuleb. Aga ma arvan, et see küsimus iseenesest on õigustatud. Kas ühe omanikuga ettevõte, suurusest sõltumata, peab olema auditikohuslane? Minu meelest see on midagi, mida me saame audiitortegevuse seaduse arutelul käsitleda. Ja ma arvan, et see ei ole ainuke teema, ju seal on teisi asju veel. Ja lõpetuseks. Minu arvates see küsimus ei ole tegelikult mitte selles, kas me otsustame täna, nüüd ja kohe 25% ja veel 20% kahe aasta pärast, vaid selles, kuidas me suudame ehitada usalduslikku suhet riigi, kodanike ja ettevõtjate vahel. Kui me ei suuda luua olukorda, kus riigi suhtes on hoiak, et ükskõik mis me teeme, niikuinii need lubadused ei pea, siis meil ongi püsivalt probleem. Ma arvan, et tegutseme nii, et seesama hindamine – ja see on väga konkreetne näide – on üks kohustus, mida tuleb iga kahe aasta tagant teha ja see hindamise tulemus tuleb tuua Riigikokku. Siis majanduskomisjon saab öelda, kas see tundub mõistlik, mis on ette pandud, või miks ei ole ette pandud piirmäära tõstmist. Ja me saame rahulikult edasi minna. Ma arvan, et kui me suudame luua sellise kultuuri, siis me jõuame palju kaugemale. Lisaks auditeerimiskohustusele on tuhat muud asja, millel on palju enam kaalu, kui me räägime sellest, mis ettevõtteid koormab. Nii et tegeleme nende asjadega ka. Ja nii nagu ma komisjonis ütlesin, ütlen ka siin, et majanduskomisjon on täpselt see koht, kus me saame küsida ja peamegi küsima, miks üks või teine regulatsioon on tehtud täpselt sellisel kujul, nagu ta on. Kui kõik see kokku võtta, siis mina julgen lubada, et kahe aasta pärast me seda kõike hindame ja kahe aasta pärast me neid määrasid ka liigutame. Aitäh!

Aitäh! Sõnavõtt kohapealt, Juku-Kalle Raid.

Jaa, suur tänu! Ja tahaksime meelde tuletada, et Eesti 200 eelkõneleja ja ka Jaak Aab ütlesid, et oli kokkulepe: piirmäärasid kindlasti tõstetakse kahe aasta pärast. No protsendiküsimus on protsendiküsimus. Huvitav, kas keegi nüüd kohapealt saab [sõna]. Kuna ma mainisin praegu Andres Sutti ja Jaak Aabi, siis kas nad saavad ka seda kinnitada, et see kokkulepe peab? Stenogrammi huvides. Tänan!

Aitäh! Mart Maastik, teil enam sõnavõtuvõimalust ei ole. Te olete … (Mart Maastik räägib kohapealt.) Vastupidi, enne oli sul isiklik. Ma ei öelnud, et see on fraktsiooni nimel. Nüüd siis on fraktsiooni nimel. See on väga oluline [stenogrammi] jaoks, kumb oli fraktsiooni nimel. Seda pead sa nüüd ise ütlema. Nii, sõnavõtt fraktsiooni nimel, Mart Maastik, palun!

Hea istungi juhataja! Ma küll andsin fraktsiooni nimel isegi üle selle paberi, kus ma palusin ...

Jaa, aga seda ma ei teadnud, et sõnavõtt fraktsiooni nimel oli. Need võisid olla … Mina ei oleks osanud arvata, et teil on fraktsiooniga erinevad seisukohad, aga mine sa tea.

Siinkohal ma tahangi kinnitada, et absoluutselt ei ole mul fraktsioonist erinevaid arusaamasid. Kuid ma tahtsin mõne asja lisada. Härra Sutt siin ütles väga hästi, et ettevõtjatel on vaja kindlustunnet. See kindlustunde andmine, et neid kuulatakse, on äärmiselt oluline. Ja just nimelt kaubandus-tööstuskoda tõi ka põhjendused, miks nad soovisid 50% kohe tõsta. Ma võin teile selle ette lugeda: väheneb ettevõtjate töökoormus ja kulud circa 1,9 miljonit eurot aastas. Ettevõtjatele! Sest rohkem ettevõtjaid, circa 1000 vabaneb auditi-ülevaatuse kohustusest. Leeveneb audiitorkontrolli teenuse kättesaadavuse probleem, mis on tõsine probleem. Ja tarbijahinnaindeksi kasv alates viimasest piirmäärade tõstmisest 2016. aastal on 57%, kuid piirmäärasid soovitakse praegu tõsta 25%. Nii et [need määrad] on juba praegu ajale jalgu jäänud. Minu arvates on see väga hästi ära põhjendatud. Ja kompromissina ei pakutud välja mitte 25 + 5 nagu Stalini ajal, vaid pakuti 25 + 20. See olekski olnud konkreetselt ettevõtjatele hea vaade tulevikku, et hea küll, kohe ei saa asja normi, aga vähemalt kahe aasta pärast lähevad need piirmäärad enam-vähem juba [õigesse vahemikku]. Aga praegu sinu ettepanek, härra Andres Sutt, oli see, et kahe aasta pärast hakkame jälle arutama. (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, arutamine ei saa luua kindlustunnet. Tõesti, selles on minu kolleegil Helir-Valdor Seederil õigus. Nii et ma kinnitan veel kord: eraisikuna või, ütleme, Riigikogu liikmena ja erakonna esindajana on mul täpselt samad vaated. Ja ikkagi ma pakun välja, et me võiksime kuulata rohkem ettevõtjaid ja vähem improviseerida komisjonis kellegi üksikisiku tahte järgi. Aitäh!

Suur tänu teile! Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Andres Sutt on väga sümpaatne ja meeldiv inimene. Kes teab, kuidas tulevik meid veel kokku viib. Aga see viide – ja ma saan aru, sa tundsid ennast praeguses olukorras ka ebamugavalt ettevõtjate apellatsiooni, eitava seisukoha tõttu – kindlustundele ja lähiaastatele. Üks asi selle moondunud Reformierakonna poliitika puhul on kindel: sõna ei pea. Me oleme seda näinud maksumuudatuste puhul, õigemini maksutõusude kose puhul, mida me oleme täna reaalajas menetlenud. Me oleme näinud seda tegelikkuses ka selle lubaduse puhul, mida sotsiaaldemokraat Aab andis Eesti rahvale, 530 000 koduomanikule seoses sellega, et maade korralise uue hindamise puhul maamaksutõus ei ole üle 10%. Nüüd me näeme, et see on järgmisest aastast 50% ja ülejärgmisest aastast 100%. Nii palju siis riigi antud lubadustest ... Vabandust! Nii palju siis Eesti 200, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni antud lubadustest kogu Eesti ühiskonnale. Ja veelgi enam, vaatame edasi neid väiteid, mida on esitatud samamoodi. On tuimalt öeldud, et maksutõuse enam aset ei leia kuni 2027. aastani, aga ka see on tegelikkuses vale. Tulevad uued koormised, uued maksutõusud, võtame kas või nii-öelda jäätmereformi tulemusena. Tegelikkuses need [tõusud] leiavad aset. Kõneleda kindlustundest praeguses olukorras on äärmiselt küüniline. Võtame kas või meie energeetikakeskkonna. Milline kaos! Milline tohuvabohu! Milline prognoosimatu tulevikuvaade ümbritseb kõiki turuosalisi niisuguse täiesti halvava perimeetrina. Ja kogu selles loogikas ma ütlen, et see on must huumor. Täna on must maksukolmapäev, aga selle lõpetab tegelikult minu hea sõbra härra Suti must huumor: lootke Reformierakonna valitsuse sõnale. Ei ole veenev, sest seda sõna on murtud. Seda sõna murtakse juba sõna otseses mõttes siin täna reaalajas väga erinevatele ühiskonnagruppidele ning loomulikult ka ettevõtjatele ja ettevõtlusorganisatsioonidele. Nii et Reformierakonna sõna ei tasu Eesti inimestel paraku [uskuda]. Sellel sõnal puudub vääringu kate. Vaata, Andres, nagu omal ajal olid Ida-Saksa mark ja Lääne-Saksa mark, eks ole. Reformierakonna sõna on Lääne-Saksa margast muutunud Ida-Saksa margaks. Ta ei ole nii-öelda usalduse kategooriana, vahetusekvivalendina kasutatav. Muide, kui me räägime Eestis valetamise kriisist, mis meil vallandus eelmisel aastal, siis [peab ütlema, et] tegelikkuses on see läinud üle väga ulatuslikuks usalduse defitsiidiks, usalduskriisiks Eesti ühiskonnas – sõnamurdlikkus ja teadmine, et Reformierakonna valitsuse poliitika ja agenda sisaldab tegelikkuses lihtsalt optilisi infooperatsioone. Tuleviku puhul peame ütlema, et ainukene asi, mis on kindel – seda näitab ka konjunktuuriinstituudi septembrikuine uuring –, on see, et valitsuse majanduspoliitika prognoosimatus ja ebastabiilsus on meie majanduse üks keskseid riskitegureid. Ja millega te vastate? Eile tuli uudis Ericssoni investeeringu ärajäämisest majanduse ebastabiilsuse tõttu. Täna oli, nagu ma aru saan, valitsuse poliitiline vastus selline: me võtame ministeeriumisse tööle neli majanduskasvu volinikku. Ettevõtjad ei taha mitte teie volinikke, härra Sutt, vaid nad tahavad ainult ühte, neil on ainult üks sõnum: jätke meid rahule oma maksutõusude ja bürokraatiaga. Aitäh!

Jaak Aab, sõnavõtt kohapealt.

Ma üritan rääkida nüüd raamatupidamise seadusest. Urmas oskab kõik teemad ühtekokku panna. Kindlasti, ma rõhutan veel kord, see samm, mis siin tehakse, vähendab ettevõtjate halduskoormust. Mõtleme nüüd ratsionaalselt ja loogiliselt. Kahe aastaga ettevõtete käibed ja varad tõusevad kindlasti. Jah, seda võib prognoosida, see võib ollagi 15–20%. Järelikult on kahe aasta pärast – isegi siis, kui Rahandusministeerium ei tule sellise algatusega välja – seda võimalik teha Riigikogu majanduskomisjonil. Seda ma luban.

Vastusõnavõtt, Andres Sutt, palun!

Aitäh! Kõigepealt tänan tunnustuse eest ja siis saan üle korrata ainult väga lihtsat asja: sõna peab ja lubadus peab. Te kõik saate siin saalis kahe aasta pärast hinnata, kuidas me raamatupidamise seaduses sätestatud audiitorkohustuste piirmäära muudame. Mina ütlen, et muudame. Nüüd, see võrdlus Saksa marga, ida ja lääne omaga oli väga hea. Kui keegi kahtleb, kas sõna peab, siis ma võin lihtsalt öelda, et Eesti Pank, kus ma alustasin aastal 1992, lubas hoida krooni kurssi muutumatuna kuni euro kasutuselevõtuni. See lubadus pidas 19 aastat. Nii et minul on üht-teist ette näidata oma lubaduste kohta, kas nad peavad või ei pea. Ja viimaseks: Ericsson, väga õige tähelepanek ...

Aitäh!

Selge.

Aivar Kokk, palun! (Saalist räägitakse.) Vastusõnavõtt oli kaks? Või oli minut? Üks hetk, vastusõnavõtt on kaks minutit. Kui nüüd … Palun üks minut Andres Sutile. Palun väga vabandust! Andresel oli nii hea kõne, et opositsioon tahab kuulata.

Üks hästi kiire selgitus veel Ericssoni koha pealt ka. Ericsson on öelnud mida,? Ericsson on öelnud seda, et kogu nende äritegevus, kogu arendustegevus Eestis jätkub selle koha peal, kus nad füüsiliselt asuvad, sama arvu töötajatega. Ja Ericssoni müügi mõttes 5G võrguseadmed, mida siin Eestis toodetakse, mis on Ericssoni kontserni jaoks väga olulised ja mis on väga olulised ka ameeriklastele ja kõigile teistele, kuna neil endal sellist tootmisvõimekust ei ole – see kõik jätkub Eestis. Hetkel ei tehta Eestisse järgmist tehast, aga põhjus ei ole mitte Eestis, vaid selles, et Euroopas on nõudlus telekomi seadmete järele palju väiksem kui Ühendriikides ja Aasias. Ja sellega tuleb meil tegeleda nii Eestis kui ka Euroopas, et Euroopa turg paremini liikuma hakkaks. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Kolleegid! Ega ma ei oleks siia kõnepulti tulnud, aga ma näen head majanduskomisjoni ametnikku, keda ma väga siiralt tänan ja usaldan. Mul on õnnestunud ka seal komisjonis olla ja umbes samasugust eelarvet siin kaitsta. Ma tahan lihtsalt majanduskomisjoni liikmetele öelda, et teil on ääretult head ametnikud – ametnikud, keda tasub uskuda –, aga siin saalis on poliitikud, keda ei tasu uskuda. Kui keegi tuleb mulle täna siin ütlema: "Usaldage minu sõna," siis [mina ütlen, et] 2023 hakkas kehtima lasterikaste perede toetus, mis võeti kohe jälle ära. Kohe võeti ära! Eesti 200, kes te muigate, teie valimislubadus oli, et automaksu ei tule. Sõbrakesed! Teil on muidugi võimalik lubada kõike. No teid sellesama erakonna liikmetena kindlasti aastal 2027 siin saalis ei ole, mõnes teises erakonnas ilmselt mõned teist on. Uskuda sotsiaaldemokraate? Kahjuks ei ole ühtegi nüüd siin laua taga. Seesama maamaks – eelmisel koosseisul oli siin saalis kompromiss: okei, elu on läinud kallimaks, maamaksu võib tõsta 10% aastas. Mis te tegite? Sotside eestvedamisel kodualuse maa maksuvabastus kaob ära 2026. Järgmisel aastal võib see maks tõusta 50%, ülejärgmisel aastal 100%. Teate, kui palju omavalitsused juba tõstnud on selle järgmiseks aastaks? Ja siis, kui keegi tuleb siia rääkima, et usaldage – mina usaldan ettevõtjaid, olles ise ettevõtja, eelkõige. Ja ma ütlen veel kord, et ma tahan kiita majanduskomisjoni ametnikke. Siiralt. See töö, mida seal komisjonis tehakse ja mida paljudes teistes komisjonides tehakse, on väga hea. Aga need eelnõud, mis tulevad ministeeriumidest … Ma võin teile öelda, et majanduskomisjonis me kirjutasime ühe eelnõu sada protsenti ümber peale esimest lugemist, see oli Uberi oma, mille tegid Reformierakonna poliitikud. Õnneks neist kedagi siin saalis enam ei ole, kõik on eratööle läinud. Viimasel päeval tuli majandusministeeriumisse ametnik, koos Reformierakonna kahe liikmega, kes ütles, et üks lause on vaja juurde panna. Ja teate, mida see lause tähendas? Seda, et kuni eelmise aastani Bolti taksojuhid ei maksnud mitte pennigi makse. Siiamaani ei taha maksuamet öelda, kui palju nad siis nüüd alates eelmisest aastast maksid, kui palju nad sellel aastal deklareerisid. Oleneb, kui palju ettevõteteks tehti. Muidugi, miljoneid teeniti väga kõvasti sellega. Usaldada ei tasu. Ma tean, et kõik saavad täna rääkida, [mis nad tahavad,] sest kui kaks aastat täis saab, siis hakatakse seda kõike uuesti arutama, aga enne jõuavad kätte Riigikogu uued valimised. Ja siis öeldakse: "Me ei mäleta ju, mis eelmine koosseis tegi. Meie oleme uued inimesed, me ei tea." Nii et midagi teha ei ole, nii nagu Mart ütles, Isamaa Erakonnal ei ole võimalik seda eelnõu toetada. Ettevõtjad räägivad tõtt. Aga raha tuleb ettevõtlusest. Nii nagu me eelmisel korral audiitoritega kokku leppisime: ei ole nii, et aktsiaseltsid maksavad audiitoritele, nii et ninast veri väljas, ja osaühingud ei pea peaaegu midagi maksma, kui neil väga suurt käivet ei ole. Tookord saime mõned asjad korda tehtud. Võiks ka nüüd teha otsuse, et eelnõu teine lugemine tuleks katkestada. Eesti 200 on teinud ettepaneku, mis ühtib Isamaa Erakonna ettepanekuga. Nii et mõtleme enne, kui seda hääletama hakkame, kas ikka on mõtet lihtsalt kellelegi lubaduse peale, et äkki keegi midagi teeb … Need mehed, kes selle lubaduse andsid, ei otsusta. Otsused tehakse natuke teises kohas, mõnisada meetrit eemal. Aitäh!

Head kolleegid! Ma natukene vabandan, et mõnel sõnavõtul puudub seotus eelnõuga. Aga Mart Maastik, kolmandat korda. Vastusõnavõtuks paraku … või õnneks on teil see võimalus. Õnneks, et olla täpne. (Naerab.)

Suur tänu, Toomas, selle lahkuse eest! Ma tahtsin lihtsalt öelda Andres Sutile – ta ütles, et me loome kindlustunnet ettevõtjatele –, et ainult [kaks] asja on siin maailmas kindlad: surm ja maksud. Seda teist on Reformierakond minu arvates väga hästi tõestanud: makse nad oskavad tõsta. Ja kui praegu jätkub samasugune poliitika ja ka sellesama eelnõu puhul ei kuulata ettevõtjate palveid või ettepanekuid, siis on see surm ehk ettevõtete surm üsna pea tulemas. Aitäh!

Aitäh! Nüüd sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 14, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 15, esitaja on Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata ning see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Kõik need, mis ei kuulu hääletusele, on selle paragrahvi alusel, ma ei hakka seda paragrahvi enam kordama. Muudatusettepanek nr 16, selle esitaja on Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata, see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 17, selle esitaja on Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata, see muudatusettepanek ei kuulu saalis hääletamisele. Muudatusettepanek nr 18, esitajaks Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata, see ettepanek ei kuulu täiskogu saalis hääletamisele. Muudatusettepanek nr 19, esitaja Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata, ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 20, ka selle esitaja on Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata, ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele, viitan, vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Arvo Aller.

Vabandust!

Viisakas inimene ikkagi. Muudatusettepanek nr 21, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 22, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 23, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 516 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud Isamaa fraktsioonilt ettepanek eelnõu 516 teine lugemine katkestada. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Auväärt Riigikogu liikmed, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 1. See ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek, nagu ma ütlesin, on eelnõu 516 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine ja ka selle päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud. On jäänud veel kaks punkti.