Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (558 SE) esimene lugemine

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupanga põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 558 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle eelnõu 558 eesmärk on kiita heaks Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupanga põhikirja muudatused. See pank kuulub Maailmapanga Gruppi ja Eesti on tema liige 1992. aastast. Selle muudatusega kaasajastatakse panga finantsjuhtimine, põhikirjast kustutatakse laenu andmise piirang, mis kehtestas üksühese seose panga kapitali ja reservide ning väljaantud laenude garantiide kogumahu vahel. Piirangu kustutamine põhikirjast ei tähenda selle ärakaotamist. Piirangu määra [kehtestamine] ja üldisemalt panga riskide juhtimine delegeeritakse panga aktsionäride nõukogule, see kogu on püsivalt tegutsev, ta asub Washingtonis ja ta saab riske juhtida operatiivselt. Põhikirjas sätestatud piirang on jäik ja aeglaselt muudetav. See pärineb 70 aasta tagant, ajast, kui pank loodi, ja eesmärk oli panga usaldusväärsuse ja reitingu toetamine. Aga nüüd saab seda ka teistmoodi tagada, nagu öeldud. Sarnased põhikirjalised piirangud on muutmisele läinud ka teistes arengupankades, sealhulgas EBRD-s, Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas. Selle põhikirja muudatuse kinnitas Riigikogu eelmise aasta veebruaris. IBRD on juba kasutusele võtnud kaasaegse riskijuhtimise raamistiku, mis võimaldab kapitali tõhusamalt kasutada. Globaalsed arenguvajadused aina kasvavad ja koos nendega ka ootused arengupankadele. Kui otsustatakse IBRD äri mahtu kasvatada, siis saab tänu muudatustele kasutada tavalise kapitali suurendamise kõrval või selle asemel ka muid finantsinstrumente, näiteks hübriidkapitali või kõrge reitinguga riikide kahepoolseid garantiisid. Seletuskirjas on märgitud ka 2012. aastal tehtud põhikirja muudatus, mis puudutas põhihäälte jaotust. Toona otsustati neid kõikidele riikidele juurde anda, et kasvatada vaesemate arenguriikide suhtelist hääleõigust. Enamik hääleõigusest pangas on seotud osanike kapitalipanusega. Vaesed arenguriigid on oma väikese kapitalipanuse tõttu panga otsustes üsna nähtamatud, kuid 2012. aasta muudatus mõnevõrra suurendas seda nähtavust. Kokkuvõttes soovitan selle eelnõuga nõustuda, muudatused ei too Eesti jaoks kaasa riigieelarvelisi kulutusi. Laenu andmise piirangu kustutamine põhikirjast ei halvenda panga rahalist jätkusuutlikkust. Tänan!

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus. Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh, härra juhataja! Härra minister! Noh, ühtepidi tuleb nõustuda, et paindlikkust tuleb kindlasti juurde, teisipidi ilmselt nõustute ka sellega, et teataval määral võib-olla riskid suurenevad. Mu küsimus [on selleks, et] lihtsalt oleks millegagi võrrelda. Olete te kursis, millised on Eestis pankadele [esitatavad] kapitali adekvaatsuse nõuded tänasel päeval, kui need on sellisena kehtestatud? Noh, et siis lihtsalt nagu võrdluses saab mõtiskleda selle üle, kuidas me Eestis üldiselt sellise asja peale vaatame ja nüüd siis selles rahvusvahelises institutsioonis.

Aitäh! Loomulikult ei ole mul teile pakkuda kapitalinõuete detaile Eesti pankade kohta, aga juhin tähelepanu, et kommertspangad tegutsevad täiesti teisel põhimõttel, nad võtavad vastu hoiuseid ja annavad laenu, nad on erapangad. Siin on tegemist riiklike pankadega, mis põhinevad riikide panustatud kapitalil, ja hoiuseid nemad kodanikelt ei korja.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Otsuseid ja rõhuasetusi juhtivkomisjonis palun tutvustama rahanduskomisjoni liikme Tanel Kiige.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Hea minister! Tõepoolest, rahanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu esimese lugemise ettevalmistamiseks 20. jaanuaril käesoleval aastal. Arutelu oli sisuline, mitte võib-olla ülemäära pikk, ja otsused olid paljuski konsensuslikud. Meile andis ülevaate Rahandusministeeriumist Martin Põder, kes tutvustas eelnõu eesmärke ja sisu, ka seda, millega täpselt Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupank tegeleb ja mis on need põhjendused, miks seda põhikirja mõnevõrra kohandatakse. Ehk, tõepoolest, need ajaloolised piirangud on lihtsalt ajale jalgu jäänud ja käesolev eelnõu või, õigemini, need põhikirja muudatused aitavad muuta seda paindlikumaks ja ka natukene kaasaegsemaks just nimelt selleks, et seda edaspidi hinnatakse operatiivtasandil, lähtudes panga kapitali adekvaatsuse raamistikust, mis on paindlikum ja aitab kiiresti reageerida ajakohastamise vajadustele. Tegemist on ühekordse põhikirja muudatusega, mis vajab Riigikogu poolthäälte enamust. Pärast seda tuleb esitada vastav kinnitus omakorda ka selle ratifitseerimise ehk heakskiitmise kohta. Küsimusi väga palju ei olnud. Proua Akkermann, komisjoni esimees, uuris, kas 2012. aasta muudatused on ka seal sees. Kinnitati, et 2012. aastal tehtud muudatused, mis on ka jõustunud, [on sees], lihtsalt me kavandatava eelnõu kohaselt kinnitame need üle. Toona oli küsimuseks põhihäälte jaotuse muutmine pangas. Teie ees kõneleja ehk mina uurisin selle kohta, millised võiks olla võimalikud riskid ja murekohad selle muudatusega. Aga härra Põder tõi välja, et muretsemiseks põhjust ei ole ja et eelnõu võimaldab lihtsalt sama kapitaliga rohkem korda saata. Ja rahanduskomisjonis otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28. jaanuaril. See oli konsensuslik – need, kes kohal olid. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind ehk Tanel Kiike. Ja vastavalt meie seadusandlusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme tööpäeva. Sellega lõpetan ja vastan hea meelega küsimustele.

Suur tänu teile! Ja Rain Epler kasutab oma teise võimaluse küsida. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea kolleeg! Mulle on jäänud mulje, et sina oled põhjalik oma töös ja süvened asjadesse. Kasutan head võimalust, et ka ennast paremini kurssi viia ja harida. Saad sa öelda, mis see Eesti osalus protsendina ja rahaliselt selles IBRD‑s on? See küll ei puuduta, ma saan aru, otseselt komisjoni arutelu, aga …

Jaa, tegemist on väga hea küsimusega. Pean tunnistama, et mul seda praegu kohe käepärast ei ole. Tegelikult see jaotus on muudetud niimoodi, et iga liikmesriigi põhikirjas määratud arv on nagu teatud valemiga paika pandav. Aga seda täpset osalust, mis see täpne osakaal on, kuna seal liikmesriike kokku on 189, ma hetkel ei oska öelda. Kindlasti võime selle järele saata, kui on huvi selle vastu.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 558 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 11. veebruar kell 17.15.