Majanduskasv ja Eesti Energia

Tänane seitsmes küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ning teema on majanduskasv ja Eesti Energia. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jürgen Ligi rääkis meile siin, et Putin tõstab Eestis makse. Kaja Kallas on meile korduvalt öelnud, et just Putin on Eesti majanduslanguse põhjustaja. Aga kuna te olete Eesti peaministri ülesannetes, siis ma küsin teilt, kuidas on juhtunud nii, et meie majandus on kümnendat kvartalit järjest langenud. Ainult Haitil on pikem majanduslangus, kuid seal on käimas kodusõda. Ja mis meil viga on, kui me ei pea teie valitsust looduskatastroofiks?

Suur tänu! Ma arvan, et Jürgen Ligi mõtles selle ülekantud tähenduses Putini-jutuga julgeolekuolukorrast tulenevate maksumuudatustega [kaasnevat] mõju. Seal on otsene seos ju olemas. Kui me räägime majandusest ja te minu hinnangut küsite, siis need hinnangud võivad natukene erinevad olla, aga üks mõju ulatub meieni kindlasti aastate tagant. Peab ütlema, et mis puudutab aastatetagust energiakriisi, siis minu arvates me jätsime [siis] ühe otsuse tegemata. Toona sai sellest räägitud – oli küll erinevaid nägemusi –, et me oleks pidanud Eestis ettevõtteid energiakriisi ajal rahaliselt toetama, nagu tegid teised Euroopa riigid. See oleks tähendanud, et meil oleks olnud väiksem inflatsioon ja elukalliduse [kasv] poleks nii kiire olnud, ja ma arvan, et ka majandus oleks kiiremini käima läinud. Sellel, et see otsus tegemata jäi, oli, ma arvan, kindlasti väga oluline ja tugev mõju. Midagi pole teha, need on jälle maailmavaatelised küsimused, kas riik peab nii-öelda majandusse sekkuma või ei pea. Sellistes küsimustes ja sellistes olukordades peab oma ettevõtetele, oma rahvale appi tulema. Selle raha me oleks loomulikult pidanud hiljem maksudena tagasi [saama], aga kasvava majanduse tingimustes oleks seda ilmselgelt olnud kergem teha. Ja majandus taastub, majanduskasv taastub. Me näeme seda viimase kvartali põhjal. Kui me vaatame, mida ütlevad nii Rahandusministeerium kui ka erinevad pangad oma analüüsides, siis näeme, et nad ütlevad, et majanduskasvu taastumine tuleb. Jah, sellel teel me oleme. Valitsuses me ka pingutame selle nimel, et kõik need asjad tehtud saaks. Kui me räägime pikaajalisest majanduskasvust, siis siin ei piisa maksujutu rääkimisest. Peamine küsimus Eestis on ikka lõpuks tööjõud. Küsimus on selles, kui suurt lisandväärtust me loome. Pangaanalüütikud ütlevad, et näiteks Eesti tööstuse lisandväärtus ja see, milline on hõive, kui palju inimesi tööstuses töötab, ei klapi kuidagi kokku, me oleme Euroopas ikka pildilt täiesti maas. See tähendab, et on vaja investeeringuid lisandväärtuse suurendamiseks. Neid saavad ettevõtted loomulikult teha jälle siis, kui energia on odavam, neil on [investeerimiseks] vahendeid, või kui me ühiskonnana otsustame, et me ühiselt panustame nendesse töökohtadesse ja sellesse arengusse. Teiseks vajavad ettevõtted arenguhüppe tegemiseks targemat kvalifitseeritud tööjõudu, inimesi, kellel on teadmised ja oskused. See on puhtalt hariduse küsimus. Igal juhul iga kord, kui me majandusest räägime, jõuame tagasi hariduse juurde. Haridus on number üks küsimus, [kui me tahame,] et Eesti majandusel hästi läheks.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Väga huvitav on kuulda, kuidas valitsuse minister kritiseerib valitsuse tegevust. Aga jah, mul on teine küsimus. Seletage palun, mis toimub Eesti Energiaga. Eesti ise on kehtestanud Euroopa Liidu kõige karmimad keskkonnanõuded. Keegi meid ei sundinud. Nüüd te soovite nendest nõuetest lähtuvalt sulgeda tehase, mis annab tööd 500 inimesele, ja samal ajal keelate meie elektrijaamade töö: –700 megavatt-tundi elektrit. Kas endale jalga tulistada on nagu rahvussport?

Aitäh! Kui te mõtlete energiakriisi ajale, siis [tollal] oli valitsuses vist hoopis Keskerakond, meenutan ma teile. Selles mõttes see [minu] kriitika võib-olla iseenda pihta nii kõvasti ei [käinud]. Aga rääkides Eesti Energiast, tuleb öelda, et tõesti, see, mis välja on tulnud, ei ole kuidagi ilus ja on suur probleem. Rääkides põlevkivienergiast, siis ma juba siin seda tsiteerisin, aga ma tsiteerin korra igaks juhuks uuesti. Eesti Energia tõdes oma ärinumbritest kokkuvõtet tehes selle aasta 31. oktoobril, et konkurentsivõimetu põlevkivielekter kahandas Eesti Energia äritulemusi. Konkurentsivõimetu – see tähendab, et ta ei suuda konkureerida. Me võime rääkida, et jaa, need CO2‑kvoodid ja kõik muud seda mõjutavad. Mõjutavad, aga meil ei tasu ära unustada, et me ühiskonnana nagunii doteerime kõiki põlevkiviga seotud tegevusi. Näiteks on vee eri[kasutuse] tasud põlevkivisektorile oluliselt odavamad kui teistele ettevõtetele Eestis. Ka jäätmete ladustamine on oluliselt odavam kui teistes sektorites ja nii edasi ja nii edasi. Me ühiskonnana maksame riigieelarvesse saamata jäänud tuluna tegelikult niigi mõnes mõttes mitusada miljonit eurot igal aastal sellele elektrile peale, aga see on ikka kallis, hoolimata sellest. Nii et see küsimus seal on. Mis puudutab töökohti, siis regionaalminister on selle teema valitsuses tõstatanud, nüüd juba mitmes erinevas [valitsus]kabinetis. Meie jaoks on ka väga oluline, et neil inimestel oleks töö. Kui peaks tõesti juhtuma, et keskkonnanõuete rikkumise tõttu tuleb seal teha mingeid ümberkorraldusi, siis on küsimus, mis tööd need inimesed hakkavad tegema. Need kaks asja on omavahel tugevalt seotud. Aga need ei pruugi olla enam valitsuse otsused, mis puudutavad keskkonnanõuete täitmist. Ma saan aru, et seda keskkonnanõuete küsimust on ka adresseeritud ja on öeldud, et praegu toimub arutelu, mis selle küsimusega saab. Ma ei ole sellest nii täpselt teadlik, see on Kliimaministeeriumi teema. Kui me räägime sellest, et meil on vaja odavamat elektrit, töökohti ja kõike muud, siis lõppkokkuvõttes kõige odavam elekter, mis toetab majandust, on ikkagi taastuvelekter, taastuvenergia. Need võimsused on võimalik välja ehitada tuumajaama ehitamisest vähemalt 20 aastat kiiremini. Meil on vaja seda elektrit võimalikult kiiresti, ta on odavam kui põlevkivielekter. See on siht, mille [saavutamiseks] valitsus tegutseb.

Suur tänu! Lisaküsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Te ütlesite, et pangaanalüüsid näitavad, et majanduskasv on tulemas. Ausalt öeldes ei saa ma aru, milliste analüütikute [arvamustele] te tuginete. Lugege kas või tänasest Postimehest artiklit, mis on kirjutatud Kadri Paasi poolt. Siin on intervjueeritud kolme pangaanalüütikut. Tsiteerin: "Tuleval aastal jääme vaesemaks, sest hulga maksutõusude tõttu väheneb ostujõud ja halveneb toimetulek. Sellegipoolest kerkivad maksud ka 2026. aastal. "Maksuküüru kaotamise valimislubadus on juurpõhjus, miks maksud tõusevad," nentis Bigbanki peaökonomist Raul Eamets." Ka Heido Vitsur ütleb, et vaesemaks me jääme järgmine aasta igal juhul. Ka Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla on täpselt samamoodi samal arvamusel. Teie väidate, et pangad ütlevad, et majanduskasv tuleb, aga samas needsamad kolm spetsialisti ütlevad selgelt, et me jääme vaesemaks ja toimetuleku [tase] langeb. Ma tahaksin teie käest konkreetset vastust. See salvestatakse ja järgmisel aastal me saame üle kontrollida. Kas tänu nendele kõikidele maksutõusudele, mida te olete planeerinud ja mis vastu võetakse, jäävad inimesed järgmine aasta vaesemaks ja ostujõud kahaneb? Ma tahaksin konkreetset vastust: jah, ei jää vaesemaks, või jah, jäävad vaesemaks. Ja ka toimetuleku kohta: jah, väheneb, või ei, ei vähene. Konkreetselt kaks küsimust, tahaks kahte konkreetset vastust.

Suur tänu selle küsimuse eest! Esiteks, tundes Kadri Paasi isiklikult, [saan öelda, et] tema ei ole kindlasti majandusanalüütik. Aga küsimus oli, et millised pangad. Ma loen teile ette: SEB, LHV, Swedbank ja Eesti Pank ning ka Rahandusministeerium, minu teada. Luminor ka loomulikult, kus on väga head analüütikud. Seda on nad öelnud. Mis puudutab teie küsimust, siis ma ju eksitaks, kui ma vastaks konkreetselt, nagu te soovite, sest ei ole võimalik [niimoodi vastata]. Erineva sissetulekuga inimestele on see mõju erinev. Te teate seda ise ka. Näiteks, maksutõusude puhul läheb toidu hind loomulikult kallimaks, aga kui oluliselt tõuseb ka alampalk, siis nende inimeste [sissetulekule], kes saavadki alampalka või ka 1400 eurot palka, on sellel positiivne mõju, aga sel ei ole sellist mõju inimeste puhul, kes saavad 2000 eurot. Te saate ju ise ka aru, et seda vastust sellisena anda ei saa. Mis puudutab vaesemaks jäämist, siis fakt on see, et riigikaitsesse me peame raha panema ja need summad on märkimisväärselt suuremad. Mis puudutab vaesemaks jäämist, siis me peame vaatama seda, et saamata jäänud tulu on ka see, millel lõpuks on pikaajaline ja oluliselt suurem mõju ning [sealt tekkiv] mats Eesti kultuuri pihta on ka väga suur probleem. Kõik need asjad selles mõttes maksavad. Saamata jäänud tulu tõttu me ei suuda inimesi normaalselt ravida. Kui me ei pane raha Tervisekassasse, siis inimesed ei saa tööl käia ning ei saa riik tulu ega saa inimesed tulu. Me peame sinna seda raha panema, seda on mõistlik ühiselt kokku korjata. Saamata jäänud tulu tõttu võivad mõne lapse anded jääda arendamata, tema haridustee ei ole nii ideaalne, nagu me tahaks. See on tuleviku saamata jäänud tulu. Eesti kultuur saab pihta sellega, kui me ei maksa kultuuritöötajatele või näiteks koori‑ või tantsujuhtidele palka, mis on 700 eurot, aga mida me ei kogu maksurahana kokku. Vabandust, sinna on ju juurdegi vaja panna. Mina võin öelda, et minu kodumaakonnas Järvamaal on suur mure, sest ei ole enam eriti koorijuhte ja koorid lõpetavad tegevuse. Sinna tuleb ka raha panna. See on Eesti kultuuri hoidmine. Ühiselt me peamegi sinna panustama. Küsimus on lihtsalt selles, kes ja kui palju peab panustama. Siin, ma arvan, on meil koalitsioonis erinevaid nägemusi. Mina ütlen, et Eesti kõige rikkamad inimesed peavad oluliselt rohkem panustama astmelise tulumaksu abil, nende finantsvarade maksustamise ja kõige muu kaudu, sest neil on võimalus panustada nii, et nende toimetulek ei kannata. Kui seda teeb keskmine või vaesem Eesti pere, kui nemad panustavad rohkem, sest rikkamad ei panusta, siis nende [keskmiste ja vaesemate perede] toimetulek kannatab. See on tegelikult pikaajaline probleem. Jah, selliseid otsuseid saab kokku leppida pigem vasakpoolses valitsuses kui parem-vasakpoolses valitsuses.

Aitäh! Lõpetan tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.