Riigikaitse ja tuulikud

Kuues küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile, küsib Riigikogu liige Arvo Aller ning teema on riigikaitse ja tuulikud. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! 28. novembril tunnistasid ERR‑is Kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg ja mereväe ülem, et tuulepargid, olgu nad maal või merel, kahandavad kaitsevõimet, kuna nad lühendavad eelhoiatusaega, muudavad keerulisemaks luureandmete saamise ning võivad raskendada ka relvasüsteemide kasutamist. Sõjaväeluure juht kolonel Kiviselg rääkis, et tuuleparkide mõju on Kaitseväe jaoks üldiselt negatiivne, kuna need segavad raadioluuret ja raskendavad ka vastase territooriumilt signaalide vastuvõtmist ja positsioneerimist ning kokkuvõttes lühendavad eelhoiatusaega. Selles tuules on rootslased lubanud 14‑st [kavandatud] meretuulepargist rajada ainult ühe, viidates just julgeolekuolukorrale Venemaa sõdimise tõttu Ukrainas ja [meretuuleparkide mõjule kaitseotstarbelistele] militaarobjektidele. Aga meil on idapiiri lähedal Aidu tuulepark, mis on saanud kõvasti kriitikat. Kuni 2022. aastani oli see arendus seisma pandud ja riik nõudis ka püstitatud tuulikute osalist mahavõtmist. Kuid peale täiemahulise sõja algust Ukrainas andis Kaja Kallase valitsus sellele arendusele rohelise tule. Tollesama 2022. aasta märtsis sõlmiti nelja ministri, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning arendaja vahel leping, mille kohaselt võivad nad oma parki edasi arendada ja 2024. aasta suvest piiranguteta elektrit toota. Ma küsin, kuidas on lähtuvalt riigikaitsest tegeldud sellega, et meie idapiir oleks kaitstud ja me saaksime näha, mis toimub piiri lähedal.

Aitäh selle küsimuse eest! Eks seda ole meedias juba päris pikalt käsitletud ja ma usun, et on ka ammendavad vastused antud, aga käime selle siis siin saalis ka üle. Esiteks, kui te nüüd konkreetselt Aidu tuuleparki vaatate, siis Aidu tuulepargi arendamine sai alguse juba vist 2010. aastal. Sealt edasi on see saaga kerinud päris pikalt. Loomulikult, kui me mõtleme põhimõtteliselt luurele, eelhoiatusele ja samamoodi radaripildile või seiresüsteemidele, siis ma arvan, et te nõustute minuga, et kui te praegu mind vaatate, siis te näete mind kenasti, aga kui ma panen siia selle ette (Tõstab paberipaki näo ette.), siis te mu nägu ei näe ja mina teid ka ei näe. Põhimõtteliselt iga asi, mis vaateväljale paigaldatakse, segab vaadet. See on loomulik. Õhuseire poole pealt omab teatud mõju ka Maa kumerus. Vaatamata kõigele on Maa siiski kerakujuline. See tähendab, et näiteks sõltuvalt radari asukohast on tuulikute mõju kas väiksem või suurem. Elik kui ma nüüd jagan selle ära viirudesse, siis õhuseire poole pealt meil ei ole probleeme. Meie radarid, mis on praegu töös, ja kompensatsiooniradarid või uued radarid, mis saavad paigutatud nii Jõhvi lähedale kui ka Kõppu, annavad meile piisava ja hea pildi. Teiseks, mis puudutab meretuuleparke ja mereväge, siis teatavasti meil meretuuleparke ei ole. On erinevaid hinnanguid, kas need võivad tulla 2033. aastal või hiljem. Minul on raske öelda. Ma isegi ei tea, kuidas lähevad need konkursid ja kas keegi hakkab neid meretuuleparke arendama või mitte. Me küll selleks valmistume. Me oleme koostamas analüüsi selle kohta, mis on mereväe ülesanded meretuuleparkide vaatest. Mereväele tulid piirivalvelised ülesanded juurde alles eelmise aasta jaanuarist. Mäletatavasti me ühendasime piirivalve ja politsei laevastiku ja Kaitseväe ehk mereväe laevad ning sellest tulenevalt ka need funktsioonid tulid meile üle. Seetõttu me oleme sealt alates seda oluliselt täpsemalt vaadanud. Aga kuna praegu meretuuleparke ei ole, siis ka mereväele nad mõistetavalt mõju ei avalda. Mis puudutab signaalluuret, siis veel sinuaegne valitsus otsustas seda, et energiamajanduse arengukavas nähti ette ka kompensatsioonimeetmed suurusjärgus 150 miljonit eurot, et tagada signaalluureks vajalikud seiresüsteemid ja kompensatsioonisüsteemid. Nii et kokkuvõtvalt: õhuväel muresid ei ole, mereväel hetkel ka ei ole. Kui meretuulepargid tulevad, siis tulevad kompensatsioonimeetmed. Signaalluure poole pealt me lääne poole …

Teie aeg!

… ei vaata, vaid keskendume idapoolele.

Aitäh! Arvo Aller, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! See on tehniline pool, aga seal tuulikute all elavad ka inimesed. Üks julgeolekuaspekte on ikkagi ka inimesed. Kui need tehnilised vahendid sinna tulevad, siis tuulikud neid aeg-ajalt ikkagi segavad ja paraku hakkab see ka inimesi segama. Kui tuulikute paigaldamisega nõrgestatakse Eesti julgeolekut, siis selle võrra halveneb ju elukeskkond inimestel seal ümbruses ning inimeste elud on häiritud. Ma tahaksin saada selgust selles, et kui need tuulikud paigaldatakse, siis üks asi on tehniline võimekus, aga inimeste tervis hakkab nende tuulikute käitamise tõttu samamoodi järele andma ja inimesed hakkavad ära liikuma sealt hajaasustuse piirkonnast, kuigi see on olnud meie eelis, sest me oleme teadnud, kus meie inimesed paiknevad. Inimesed hakkavad koonduma suurlinnadesse ja linna lähedale. Ma leian, et tuulikud on otsene oht Eesti julgeolekule. Kas kaitseminister saab kuidagi takistada tuulikute paigaldamist, et vältida inimeste väljarännet? Kuidas riigikaitse seisukohalt tagada, et tuulikud ei suurendaks inimeste väljarännet piirialadelt ega läheks ka riigikaitsevõimekus selles osas allamäge?

Aitäh selle küsimuse eest! Sa oled Ida-Viru teemadega ikkagi enam-vähem kursis, tead ka seda, et see on karjääriala, kuhu need tuulikud – kui me räägime Aidu tuulepargist – on paigutatud. Aga just nimelt piiriäärsete alade kaitseks on Jõhvi-Iisaku joon. Jõhvi-Iisaku joonest ida poole ei tohi paigutada ühtegi tuulikut. Nii ongi. Punkt. Kui ajas tagasi vaadata, siis on neid [varem] lubatud paigaldada teatavasti Narva külje alla või Narva Elektrijaamade lähedusse. See park oli riigi enda osalusega ettevõtte oma. Eks aja jooksul ole tehtud erinevaid otsuseid ka riigiinstitutsioonide poolt. Meie oleme selgelt öelnud, et Jõhvi-Iisaku joonest ida poole ühtegi tuulikut ei tule. Punkt. Samamoodi oleme ka Kagu-Eestis selle ära piiranud ja keelanud. Lisaks meenutan, et kui soovitakse mujal Eestis tuuleparki [rajada], siis selleks on vajalik Kaitseministeeriumi nõusolek. Kui te räägite mõjust elukeskkonnale, siis teatavasti ei ole kusagile kadunud planeerimisprotsess, mis tähendab avalikustamist, mis tähendab kohalikega rääkimist. Kohalik võim on see, kes peab selle planeeringu kehtestama ja vaatama, kas ühte või teise kohta tuulepark sobib või mitte. Aga ma usun, et te mõistate, et riigi julgeoleku vaatest on oluline nii sõjaline valmisolek kui ka energiajulgeolek. Eelmise küsimuse juures me juba rääkisime, mis on roheenergia eesmärgid, ja me teame, et me peame väljuma fossiilsete kütuste [kasutamisest]. See on see teadmine, [mille põhjal] me siiamaani riigis neid otsuseid oleme teinud, sealhulgas teie valitsemisajal tehtud otsuseid, eelkõige [pean silmas] energiamajanduse arengukava.

Aitäh! Varro Vooglaid, lisaküsimus, palun!

Suur tänu! Me kohtusime hiljuti fraktsioonis MTÜ Looduse ja Inimeste Eest esindajatega, kes on süvenenud küsimusse, millised probleemid seonduvad Eestisse väga paljude hiiglaslike tuugenite püstitamisega. See pilt, mis avaneb, kuigi see ei ole veel terviklik, selle kallal töötatakse, on väga hirmutav ja ebameeldiv. Sisuliselt me näeme sellist pilti – kuigi seda pilti on raske kokku panna, sest erinevad omavalitsused ei ole andnud terviklikku informatsiooni, mille põhjal oleks näha, kus need detailplaneeringud on algatatud ja millist ehitust need võimaldaksid –, vastu vaatab selline fragmentaarne pilt, et Eestis ei olegi enam kohta, kus viibides ei näeks neid hiiglaslikke tuugeneid, välja arvatud see Kagu-Eesti osa, mis jääb teie nimetatud joonest ida poole. Me ilmselt kõik nõustume, et loomulikult on asjakohased need probleemid, millele on osutanud Kaitsevägi seonduvalt radarivõimekuse langemisega, kui nähtavusväljale jäävad need suured tuugenid ette. Aga alarmeeriv on see, et paistab, et just nimelt sellist Kaitseväe muret peetakse olulisemaks kui inimeste tervisega seonduvaid probleeme. Ma loen teile korraks ette seda artiklit, millele osutas ka kolleeg Arvo Aller, kus on kirjutatud sedasi, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreeris viimasel neljal aastal 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna tuulikute poolt tekitatud tsiviilraadiohäireid, mis ületasid hajaasustuse normeeritud elektrivälja tugevuse sajakordselt. Nii ütles Kaitseväe esindaja. See oli 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna. Aga nagu me teame, praegu planeeritakse erinevate detailplaneeringutega tuugeneid ka nii, et nad asuvad inimeste kodudest kilomeetri kaugusel. Mina ei ole füüsik ega matemaatik, mina ei oska seda täpselt teha, aga ma kujutan ette, et kui mõõta mitte 16 kilomeetri kauguselt, vaid kilomeetri kauguselt, siis need ületamised on ju eksponentsiaalselt veel suuremad. Kas te olete juhtinud valitsuses tähelepanu sellele …

Teie aeg!

… et tuleks hakata tõsisemalt võtma seda tervisemomenti, mitte ainult riigikaitselist momenti?

Aitäh! Valitsuses seetõttu ongi erinevatel ministritel erinevad fookusteemad. Minu ülesanne on tagada Eesti riigi julgeolek ja seda ma kindlasti ka teen. Samas, loomulikult, valitsuse liikmetena me räägime kaasa erinevatel teemadel. Eks jõuavad ka minuni erinevad inimeste kirjad. Aga ma väga loodan, et kohalik kogukond ongi see, kes ühe või teise otsuse teeb. Selle jaoks meil ongi detsentraliseeritud riik, selle jaoks meil ongi omavalitsused, selle jaoks meil ongi kaasamine. Me oleme väga avatud ja väga-väga kaasav riik, nii et selle protsessi kaudu peavad kõik head ja vead välja tulema. Tulebki alati kaaluda. Loomulikult, igal otsusel on mingi mõju ühele või teisele poole. Ma ei taha anda hinnanguid, milline see täpne mõju tervisele on, kuna ma ei tahagi praegu siin sellest debatist, kui me räägime julgeolekust ja tuulikutest, minna üle debatile tervisemõjude kohta. Olles Euroopas ringi rännanud ja sõitnud, ma olen näinud, et need tuulikud on tegelikult ikkagi väga lähedal tavaelamistele, ja küllap on ikkagi kontrollitud ka [mõju] inimeste tervisele. Ma võib-olla nii dramaatiliselt seda ei näeks. Minu jaoks on energiajulgeolek vaat et samavõrd oluline kui meie riigi sõjaline julgeolek. Ilma energiata [ei oleks ka selles majas võimalik töötada]. Muuseas, see maja, mäletatavasti, oli esimene Eesti Vabariigis ehitatud maja, kus oli energiavarustus planeeritud 24/7. Üle 100 aasta on siin lamp 24/7 põlenud. Ma loodan, et järgmisedki 100 ja ka 200 aastat lambid Eesti kodudes põlevad.

Suur tänu! Lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.