Valimisõigus

Läheme teise küsimuse juurde. Teine küsimus on justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on valimisõigus. Riina Solman, palun!

Aitäh teile, austatud Riigikogu esimees! Austatud justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakosta! Ma loodan, et me kõik siin saalis soovime julgeolekukaalutlustel põhiseaduse muutmist, et piirata agressorriikide kodanike valimisõigust KOV‑valimistel ja kaudselt ka Eesti presidendi valimistel. Isamaa on teinud ettepaneku kirjutada põhiseadusesse ainult Eesti kodanike valimisõigus eelpool nimetatud valimistel. Samasugune valimisõigus oleks ka Euroopa Liidu kodanikel. Kas teie toetate Isamaa ettepanekut jätta põhiseadusesse ainult Eesti kodanike valimisõigus? Te olete sinna [ettepanekusse] minu andmetel kirjutanud ka lause, mis sõnastab välismaalaste osalemise, kuid teada on, et juba praegune põhiseadus annab Euroopa Liidu kodanikele rahvusvahelise õiguse alusel KOV‑valimistel [osalemise] õiguse ja see võikski nii jääda.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ka loodan, et Riigikogu leiab praegusele julgeolekuolukorrale vastava lahenduse kohalike omavalitsuste volikogude valimise õiguse asjus. Siin on tõesti esitatud erinevaid sõnastusi. Enne, kui ma jõuan detailsemalt õiguslike argumentide juurde, rõhutan üle, et tegemist on ikkagi poliitilise otsusega ja selle poliitilise otsuse täpsemad nüansid on alati poliitilise kokkuleppe küsimus. Seda Eesti põhiseaduse konkreetset paragrahvi on juba varem kahel korral muudetud. See paragrahv on muudetav ja ka põhjendus, et seda tuleks muuta julgeolekukaalutlustel, on asjakohane. Täpne sõnastus selgub erakondade koostöös, loodetavasti võimalikult suures üksmeeles. Euroopa Liidu kodanikel on valimisõigus Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevalt ja selle eraldi markeerimine on poliitilise tahte küsimus selles mõttes, kui suurt õigusselgust me soovime. Kui Euroopa Liidu kodanikke ka eraldi välja ei tooda, siis Euroopa Liidu kodanikel on valimisõigus ikkagi alles. Lihtsalt senine põhiseaduse praktika on olnud selline, et alates juba põhiseaduse loomisest on soovitud nii olulise poliitilise õiguse puhul, nagu seda on valimisõigus, anda inimestele võimalikult täpselt teada, millistel ühiskonnagruppidel on see valimisõigus lisaks Eesti kodanikele. Saan korrata, et ka need muud grupid, keda soovitakse valimisõiguslikena näha – see on olnud Justiitsministeeriumi eelistus –, peaks olema võimalikult selgelt välja toodud. Vältida tuleks olukorda, kus põhiseaduse tekst annaks võimaluse alama astme õigusaktidega vahetult enne valimisi poliitilises turmtules kelleltki valimisõigust ära võtta või seda oluliselt piirata. Sellist olukorda oleks riigimehelik vältida, sest see tooks kaasa oluliselt suuremal määral õigusrahu ja see on olnud ka senine põhiseaduse traditsioon.

Suur tänu! Riina Solman, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Siit ongi väga kohane jätkata. Nimelt rääkisite te sellestsamast asjast 14. novembril valitsuse pressikonverentsil ja väljendasite selgelt, et teid häirib praeguses põhiseaduse muutmise protsessis see, et seletuskirjas on ära toodud lause, millega lisatakse alama astme seadusesse piirang, täpsemalt tingimus, eraldi valimisnimekirja tekitamiseks välismaalastele või kolmandate riikide kodanikele, aga see ei ole põhiseaduspärane. Te olete öelnud, et toetate põhiseaduse muutmist, juhul kui julgeolekuolukord seda dikteerib, ja viitasite ka sellelsamal pressikonverentsil, et põhiseadus on koostatud selliselt, et enne valimisi saaks ohjeldada keevalisi poliitikuid, kes kipuvad seadust enda kasuks ümber kirjutama. Samas te selle tingimusega nõus ei olnud, täpsemalt sellega, kui see jääb põhiseadusesse sisse, ning palusite selle ka eraldi protokollida. Te ütlesite, et te loodate, et see alama astme seadusega valimisnimekirjade moodustamine sinna sisse ei jää, sest see ei ole põhiseaduspärane, et põhiseaduspärane on öelda, kes saavad valida või kes ei saa valida, mitte aga lisatingimuste loomine lisanimekirjade abil. Kuidas on lood selle aspektiga seletuskirjas praegu? Kas seda surutakse sinna endiselt? Kes seda surub ja mille pärast?

Aitäh! Nüüd käib jutt eelnõu 536 sõnastusest. Tõepoolest, Justiitsministeeriumil on siin olnud oma seisukoht. Eelnõu [esimene paragrahv] koosneb praegu kahest lõigust. Esimene lõik algab sõnadega: "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud …" Teine lõik ütleb, et kodakondsuseta isikute ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja korra sätestab seadus. Seletuskirjas on välja toodud, et need tingimused ja kord võiksid kitsendada valimisõigust. See ei ole küll tõesti põhiseaduse mõttega kooskõlas. Nimelt, tegemist on väga olulise poliitilise õigusega, valimisõigusega. Kogu põhiseaduse mõte on tõepoolest selles, et ohjeldada poliitikuid tegemast valimiseelsetes olukordades ka võib-olla mõtlematuid otsuseid. Ma ei pea silmas ühtegi konkreetset erakonda, vaid lihtsalt maailma ajalugu näitab, et vahetult enne valimisi tekib mis tahes riigis poliitikutel palju huvitavaid mõtteid, kui on jäetud lahti see aken, et saab kelleltki valimisõiguse ära võtta. Põhiseaduse mõte on olnud see, et sellist olukorda tuleks vältida. Senine Eesti põhiseadustraditsioon on olnud selline, et [öeldakse] ikkagi võimalikult selgelt välja, kellel on valimisõigus ja kellel seda ei ole. Toon siia kõrvale näite, et me näiteks ka omandipõhiõigust ei reguleeri kodakondsuseta isikute puhul erinevalt ega aja seda alama astme seadusega nagu väga laiali või teistsuguseks või ei võta alama astme seadusega näiteks teatud riikide kodanikelt omandiõigust lihtsalt lausaliselt ära. Valimisõigus on poliitilise õigusena veel olulisem. Meie ettepanek on teine lõik üldse ära jätta, kuna esimeses lõigus on juba öeldud, et seaduses saab tingimusi ette näha. See on ka praegu niimoodi. Valimisseadused täpsustavad seda olukorda. Aga tuleks vältida sellist olukorda, kus alama astme seadusega saab hakata täiendavaid piiranguid seadma sellises ulatuses, et see võib viia teatud gruppide valimisõiguse kaotamiseni. Antud juhul on spetsiifiliselt silmas peetud välismaalasi. Kui me vaataks sedasama sõnastust 100 aasta pärast, siis tunduks imelik küll, kui Eesti parlament oleks öelnud, et vot välismaalaste valimisõiguse me vaatame iga kord enne valimisi täpsemalt üle.

Aitäh! Tõnis Lukas, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Meie suhtes agressiivselt käituvate riikide kodanikelt – Venemaa ja Valgevene [kodanikelt] näiteks – valimisõiguse äravõtmine on hädatarvilik. Kuidas seda tehniliselt teha? Me liigume kindlasti õiges suunas. Ma loodan, et Riigikogu suudab kokku leppida ja selle valimisõiguse ära võtta. Aga ka koalitsioonis on teil olnud ju erinevaid innovatsioone. Kui näiteks sotsid tulevad jälle välja järjekordse heurekaga kas valijate eelregistreerimise või meelsuskontrolli kohta, siis võiksite soovitada neile õiguslikult ju täiesti vettpidavat lahendust, nii nagu on seto ülemsootska valimisel: valijad võtavad iga kandidaadi järel sappa, on elav järjekord, siis loetakse [järjekorras olevad inimesed] üle ja ongi hääled koos. Aga see oli niisugune vahepala. Minu küsimus on teile, kes te justiits‑ ja digiministrina teete Siseministeeriumiga kindlasti koostööd, selle kohta, kuidas kindlustada valimisprotsessi häirimatus Eestis tingimustes, kus on näha, et Venemaa ründab kõigi oma võimalustega rahumeelset valimisteks valmistumist, ja ei ole välistatud, et ka e‑valimistel või ükskõik millise protseduuri puhul ka valimisprotsessi ennast oma hübriidrünnakutega, digirünnakutega. Kas te valmistute juba praegu selleks, et Eestis niisugust kahju ja Venemaa sekkumist meie valimistesse ära hoida? Ega seda tehniliselt kirjeldada kindlasti ei saa, aga kas ettevalmistused käivad ja kas meie riigil on vastulöök olemas?

Aitäh selle väga olulise küsimuse eest! Mis puudutab järjekorda võtmist, siis ma digiriigi nimel ikkagi rõhutan seda, et meil valimisnimekirjad tulevad kokku automaatselt, rahvastikuregistri põhjal. Selle muutmist ja sellest ökonoomsusest ja kiirusest tagasiminemist piltlikult öeldes ruuduliste kaustikute peale kindlasti ei ole mõistlik toetada. Me peaksime oma digiriigi võimalustega ikkagi edasi minema. Mis puudutab valimiste turvalisust, siis valimiste turvalisus on mis tahes riigi jaoks ülioluline. Turvariskidest vabad ei ole ka pabervalimised. Eesti e‑valimised on olnud väga turvalised, nad on algusest peale olnud üles ehitatud niimoodi, et nende turvalisus oleks kõige kõrgemal tasemel tagatud. See turvalisus on senimaani püsinud ja ma täiesti usun, et see püsib edasi. Muidugi, mis tahes turvalisuse kohta saab alati anda ainult 99,99%‑lise, mitte kunagi 100%‑lise garantii. Aga ma veel kord rõhutan, et täpselt sama kehtib ka pabervalimiste, pabersedelitega valimiste kohta. Oleme teinud üha tihedamat koostööd ka Ukrainaga, kuidas Eesti küberturvalisuse taset tõsta ja kuidas ka äärmuslikes rünnakutingimustes ikkagi riigi jaoks olulised süsteemid käimas hoida. Vaatamata kõikidele kärbetele on küberturvalisus olnud see valdkond, mis on riigis saanud ka lisarahastust, lisaks sellele, et ta on kärbete alt väljas. Küll aga tuleb kindlasti [suurendada] jõupingutusi inimeste teadlikkuse tõstmisel, mis puudutab süvavõltsinguid ja kõiki muid manipuleerivaid tehnikaid, mida kahjuks mitmetes riikides on juba valimiste mõjutamiseks kasutatud ja mida suure tõenäosusega ka Eestis kasutatakse. Neid seadusandlikult reguleerida on ülikeeruline, sest lõpuks me tegeleme inimese kognitiivse vastuvõtuvõimega ja sellega, milline on inimeste teadlikkus sellest, mida kahjuks on halbadel inimestel võimalik tehnoloogia abil teha nende mõjutamiseks, nende eelistuste mõjutamiseks. Inimesed peaksid suutma otsuseid ikkagi ise teha, olemata võõrriikide poolt mõjutatud. See eeldab teadlikkuse tõusu ja oma peaga mõtlemist.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise.