Налоговый фестиваль

Esimene küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on maksude festival. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! See "maksufestival" ei ole ju minu väljend, see on peaminister Kristen Michali väljend. Tema ütles, et maksufestival on nüüd lõppenud ja rohkem keegi makse tõstma ei hakka. Aga kahjuks on üks maksuliik, mis jäi siis üldse arutlusest välja. Kehtestati automaks, tõsteti olemasolevaid makse, nagu käibemaks, tulumaks, erinevad aktsiisid, aga kahjuks me ei rääkinud väga palju pangamaksust. Või mitte seda, et meie sellest ei rääkinud, sest meie räägime sellest kogu aeg ning ka teie ja teie erakond on seda korduvalt teinud, aga kahjuks ei hakanud valitsus sellest rääkima selle diskussiooni käigus, et mis võiksid olla need maksud, mida võiks kas kehtestada või tõsta. Samas, 2023. aasta alguses kehtestas Leedu valitsus teatavasti pangamaksu vastuseks riigis tegutsevate kommertspankade kasvanud kasumitele. Selle aasta juunikuus nad pikendasid ajutise solidaarsusmaksu [kehtimist] veel aasta võrra. Nende rahandusminister ütles, et solidaarsusmaksust saadav tulu aastal 2025 tuleb küll väiksem kui sellel aastal, kuid jääb märkimisväärseks. Nad mainisid, et kuna nad suurendavad kaitserahastust, et luua kiiresti sõjaväediviis ja valmistuda üldiseks ajateenistuseks, siis võib öelda, et julgeolekumaksu, mis on ka meil nüüd kasutusel, maksavad Leedus kinni mitte füüsilised isikud, vaid pangad. Sama on juhtunud Lätis, kus seim võttis vastu samasuguse seaduse: tuleb solidaarsusmaks, mida maksavad pangad ja mis jällegi läheb julgeoleku rahastamiseks. Ehk sama muster: niinimetatud julgeolekumaksu maksavad kinni pangad, mitte füüsilised isikud, nagu meil siin Eestis. Minu küsimus on see: kas te arvate, et see on õige lähenemine, mis meil siin Eestis on, et pangamaksu ei eksisteeri, ei ole vaja seda üldse kehtestada, või [on õige see, mida] ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond hiljuti pakkus, et ikkagi võiks pangamaks Eestiski olla?

Aitäh selle küsimuse eest! Austatud parlamendiliikmed! Jah, vastab tõele, et selles valitsuskoalitsioonis ei ole sellise maksu kehtestamises kokkuleppele jõutud. Valitsuses me arutasime seda teemat pool aastat, see oli mõni aeg tagasi, aga kahjuks kokkuleppele ei jõudnud. Nii nagu ka teie, pean mina isiklikult seda [maksu] väga mõistlikuks. Tuleb tunnistada, et oleks olnud mõistlik teha see mõned aastad tagasi. Kuna intressimäärad langevad, siis enam sellist raha selle maksuga kätte ei saa. Ma teeks siiski ühe täpsustuse: mitte pangad ei aitaks julgeolekukulutusi kinni maksta, vaid ikka Eesti ettevõtja, Eesti inimene, kes kõrgemat intressi maksab. Praegu on olukord tõesti selline – kuna meil on erinevaid nägemusi ja see üks nägemus, mis valitsuses lisaks vasakpoolsele nägemusele on, ütleb, et ärme pankasid puutume –, et Eesti ettevõtjad ja inimesed maksavad topelt. Me kõik kannatame selle tõttu, midagi pole teha. Nii ta on ja seda ma olen sotsiaaldemokraatide juhina kogu aeg öelnud. Aga koalitsioonid on koalitsioonid, seal on võimalik teha vaid neid asju, milles on kokku lepitud. Te teate seda ise ka. Niimoodi ta on. Kui rääkida riigikaitsest või üldse rahavajadusest, siis [see maks] aitaks meil lahendada selliseid ühekordseid muresid. Ka Lätis ja Leedus toob pangamaks riigieelarvesse raha veel mõne aasta või võib-olla aasta, siis kaob ära. Me saaksime rääkida moonaostu rahastamisest ja tänasest edasi minnes 100 miljonist või 200 miljonist eurost, aga tuletan meelde, et kokkulepitud ostusumma on 1,3 miljardit, nii et sinna on ikka raha juurde vaja. Ülejäänud riigikaitsekulud on ju püsikulud, nende jaoks seda [maksu] kahjuks [kasutada] ei saaks. Kui rääkida maksudest üldiselt, siis kui keegi ütleb, et pärast julgeolekumaksu [kehtimise] lõppemist 2027. aastal on võimalik edasi minna nii, et ühtegi [teist] maksu selle asemele ei tehta, siis [tuleb öelda, et] variant on miljard eurot kärpida. Umbes miljard on siis ka puudujääk. Seetõttu ma arvan, et me maksudest ei pääse. Küsimus on selles, kes maksab. Mina arvan, et keskmine Eesti pere, tavaline keskmine Eesti ettevõtja ei pea kogu seda riigikaitsepanuse koormust kandma üksi, vaid [seda peaksid tegema eelkõige] need, kelle käes see kõige suurem varandus on. Neil on võimalik oma õiglane panus anda. Need on 10% kõige rikkamatest [inimestest]. Eesti Panga 2023. aasta analüüs varade jaotumise kohta ütles ka, et 10%‑le Eesti inimestest kuulub 59% varadest Eesti riigis. See on see koht, kus on võimalik tegelikult mõistlikult panustada.

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Päris palju on neid asju, mida Sotsiaaldemokraatlik Erakond on selles valitsuses pakkunud, aga kahjuks on koalitsioonipartnerid kogu aeg vastu olnud. Mina teie asemel hakkaks juba mõtlema selle peale, kas teil on vaja [olla] sellises valitsuses, kus teid keegi ei kuula. Samas ei ole ma päris nõus selle väitega, et nüüd on juba hilja pangamaksu kehtestada. Läti teeb seda just praegu. Jah, ka nemad ütlevad, et järgmisel aastal ei ole euribori tase enam see, mis ta vahepeal oli, ja nad sealt enam nii palju raha ei saa, aga nad ikkagi arvestavad, et saavad järgmisel aastal riigieelarvesse 93 miljonit eurot ja kahel järgmisel aastal 85 miljonit eurot aastas. See on märkimisväärne summa, peab ütlema. Minu küsimus on ka teiste maksude kohta. Vahepeal tõstetakse kõike, mida on võimalik maksusfääris tõsta: tulumaks tõuseb kaks korda järjest, käibemaks tõuseb kaks korda järjest, kehtestatakse automaks, aktsiisid tõusevad ja nii edasi ja nii edasi. Pensione hakatakse maksustama tulumaksuga, mida enne ei ole olnud. Minu küsimus on see: kas te panite tähele, mis on ainukene maksuliik, mis jäi sellest nimekirjast välja ja just hiljuti? See on alkoholimaks. Ühiskonnas juba räägitakse, et alkoholitootjate ja ‑müüjate lobi on niivõrd suur, et valitsus otsustas, et seda maksu nad ei tõsta. Kas teie arvates on õige, et just alkoholimaks jääb samale tasemele, samal ajal kui näiteks kehtestatakse automaks, tõuseb kütuseaktsiis ja tõuseb käibemaks? Need on ju need asjad, mis kõige valusamalt löövad nende elanikegruppide pihta, [kuhu kuuluvad] võib-olla kõige vaesemad ja vähem kindlustatud [inimesed].

Suur tänu selle jätkuküsimuse eest! Mis puudutab alkoholiaktsiisi, siis arvutuste järgi seda lõppkokkuvõttes muudeti selliselt, et kogu saadav tulu järgneva kolme või nelja aasta jooksul ikka lõpuks laekub, lihtsalt järgnevatel aastatel makstakse seda rohkem. See on seotud sellega, et Läti pole veel aktsiise tõstnud. Me tahaks, et oleks [aktsiisi]laekumine, ja et oleks see efekt ka, et tarvitamise vähenemine ei jääks ära ja ei mindaks Lätti poodi. Nüüd oodatakse lihtsalt Läti aktsiisitõusud ära ja siis tuleb 10%‑line alkoholiaktsiisi tõus. Nii et see kõik tuleb, aga seda tehakse mõistlikult, et me riigieelarve mõttes ei kaotaks ja rahva tervise mõttes ei kaotaks. Seal on see loogika taga. Te kipute alati [teatud asju] ära unustama. Teil opositsioonis olles ongi ju see roll, et tõstatada teemasid, mis teid huvitavad. Te räägite pangamaksust. Jah, loomulikult oleks see ka sotsiaaldemokraatide arvates mõistlik olnud. Nii nagu tänaseks vist kõigi Eesti meediaväljaannete juhtkirjad on ka öelnud: tegelikult oleks pidanud seda tegema, siis oleks hoop Eesti majandusele palju väiksem olnud. Aga seda ei tehtud ja koalitsioonis jätkuvalt seda kokkulepet ei ole. Aga ärge unustage, et sotsiaaldemokraatide tasakaalustav roll koalitsioonis – see küsimus oli sellisena püstitatud – seisneb selles, et ka koalitsioonipartnerid ei ole oma eluunistusi saanud täide viia. Tulumaksuvaba miinimumi alandamist ei ole toimunud, pensione ei mindud kärpima, vaid pensionid järgmistel aastatel tõusevad. Jätkuvalt ei väärtusta te kuidagi alampalga tõusu, aga soovitan teil seda [teemat] alati tõstatada. Viimased kolm alampalga tõstmist on toimunud tõesti oluliselt kiiremas tempos, me oleme selle koalitsioonis ja ka sotsiaalpartneritega nii kokku leppinud. Nii et ka järgneval aastal [see tõuseb] rohkem, kui tõuseb Eestis keskmine palk. Nii see on. See on just ka selle jaoks oluline, et need inimesed, kellel on väike sissetulek, saaksid leevendust ja nende elu oleks paremini hoitud. Lõpuks on küsimus ikka teenustes. Makse ei maksa me niisama. Mitte kellegi huvi ei ole see, et riigieelarvesse lihtsalt makse [saada]. Küsimus on selles, et me peame panema rohkem [raha] julgeolekusse. Tegelikult on küsimus ka selles, et me peame tervishoidu panema igal aastal 200 miljonit eurot rohkem. Praegu toimub see reservide arvel, aga pärast Riigikogu valimisi on reservid otsas ja 200 miljonit eurot on tervishoidu igal aastal ikka juurde vaja. Keegi peab selle kinni maksma. Ma ütlen teile, et keskmine Eesti pere kaotab kõige rohkem kärpimisest ja võidab mõistlikest maksumuudatustest, mis annavad paremad teenused, mille eest peab lõpuks vähem raha välja käima.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Hea minister! Te räägite sellest, kuidas te toetate pangamaksu ja et teie soovisite seda kehtestada. See on tegelikult päris silmakirjalik jutt. Miks te siis valitsuses olles seda läbi ei surunud, vaid hoopiski nõustusite sellega, et maksustatakse pensionäre, inimesi, kellel põhimõtteliselt sissetulekut ei olegi? Täna tuleb meil siin arutlusele, nagu juba sai mainitud, jah, kolmandal lugemisel tuleb hääletusele julgeolekumaks. See on käibemaksu ja tulumaksu järjekordne tõstmine. Ma tuletan veel kord meelde, et teie erakond ei ole toetanud ka mitte ühtegi pangamaksu eelnõu, mille Keskerakond on sisse andnud. Ma arvan, et see on siin arutlusel olnud vähemalt kolmel korral. Iga kord, kui me oleme esitanud küsimuse, miks me maksustame inimesi alates [esimesest] eurost, aga me ei maksusta pankasid, meile öeldakse: "Aga pangad juba maksavad maksu, nad maksavad avansilist tulumaksu." Üllatus-üllatus: inimesed ka juba maksavad makse ja maksavad ka sedasama tulumaksu, mida nüüd uuesti tõstetakse. Siin on tegemist maailmavaatelise küsimusega. Aga kui sellest, et räägitakse, et inimesed peavad olema solidaarsed ja panustama julgeolekusse, on vähe, siis on küsimus, miks pangad ei pea olema solidaarsed ja samamoodi panustama, sest see on ju ka nende huvides. Kõikide ettevõtete regulaarsetel dividendimaksetel, mis varem olid maksustatud 14%‑ga, tõstetakse maks nüüd kõrgemale ja need maksustatakse 22%‑ga. Aga mis puudutab pankade avansilise tulumaksu määra, siis ka siin jääb soodustus sisse. Nad peavad maksma ainult 18%. Kuidas siis nii? Pankade solidaarsusmaks jäetakse ära ja mis puudutab nende tulumaksumäära, siis ka siin – erinevalt teistest ettevõtetest, erinevalt inimestest – jääb neile soodustus, nii et maksimaalne määr on neil 18%.

Suur tänu selle küsimuse eest! Te teate ise ka, et koalitsioonides on võimalik teha neid asju, milles on kokku lepitud. Te kipute ära unustama, et kui Keskerakond – ma olen seda näidet siin saalis juba toonud – oli EKRE ja Isamaaga valitsuses, siis te lõhkusite ära Eesti pensionisüsteemi. Mina mäletan, et see ei olnud Keskerakonna soov, ja ma küsiks vastu, et miks te siis seda ära ei hoidnud, olles peaministrierakond. Te tegite seda vapralt, võitlesite selle eest. Tänaseks on paljud inimesed teisest sambast raha välja võtnud ja nad on tulevikus palju vaesemad. Ühiskond peab selle kinni maksma. See koorem laotub ju väga paljude peale. Me oleme näinud, et need, kes raha välja võtsid, on pigem ju väiksema sissetulekuga. Miks te nende eest sellel hetkel ei seisnud? Miks te heidate siin neid asju nagu meile ette? Te saate aru, et koalitsioonis on võimalik teha neid asju, mida saab teha. Teie lammutasite. Meil oli küsimus selles, kas me tõstame ja kui palju me tõstame. Me ju tegelikult tõstsime, ka pankadel tõuseb see dividendimaksu pool. Aga lõppkokkuvõttes käib kogu debatt Eestis ju vales kohas, selles mõttes, et väga [suur osa] debatist on see, et "me ei taha makse maksta". Kui sa ei maksa makse, siis sa ei saa midagi ka vastu. Kui vastu ei saada, siis see lööb kõige valusamalt keskmise Eesti pere pihta. Proovige maksta laste huvihariduse eest ise, täiesti ise. See käib enamikule Eesti peredele üle jõu. Tegelikult meil selle jaoks raha on. Proovige, kui haigeks jääte, maksta oma ravikulud kinni. Need on kordades suuremad kui need maksud, mida me maksame selle jaoks, või see raha, mida on vaja sinna juurde panna. Või proovime hoida kuidagi ka Tallinnast eemal, maapiirkondades, elu toimimas. Sinna on vaja teha investeeringuid. See tähendab, et on vaja ühiskonna ühist panust. See raha on võimalik maksudena kokku koguda ja suunata ettevõtluskeskkonna loomiseks, et tekiks töökohti, nii et inimesed saaksid paremat palka ja elaks paremini ära. See maks ei ole mingi karistus, vaid ühine kokkulepe, kuidas me mingisuguseid asju üheskoos paremini ja odavamalt teha saame. See on kogu asja mõte. Loomulikult on seal, jah, mingisugused mõjud ja teisi pooli ka. Aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes on see palju mõistlikum julgeolekumaksupakett kui see, et käibemaks oleks tõusnud 2% asemel 4%. Ma arvan, et see on palju mõistlikum. Palju mõistlikum ka sellest, kui selle kõige asemel siin, maksumuudatuste asemel oleks mindud pensioneid vähendama. Palju mõistlikum tulemus! Või selle asemel, et oleks hakatud tulumaksuvaba miinimumi vähendama. Palju mõistlikum tulemus! Nii et ma arvan, et see on kompromiss, mille nimel on kõik valitsuspartnerid kõvasti pingutanud.

Suur tänu! Lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme teise küsimuse juurde, vaatan, et käsi on püsti Anastassia Kovalenko-Kõlvartil. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See pole esimene kord, kui sotsiaaldemokraatide esindaja räägib lihtsalt küsimusest mööda. Nagu näha, kui pole midagi öelda, siis on vaja rääkida Keskerakonna valitsusest. Pensionid Keskerakonna valitsuse ajal tõusid, erinevalt sellest, et sotsiaaldemokraadid laovad pensionäridele peale järjest uusi makse.

Aga küsimus istungi …

Minu küsimus oli pankade avansilise tulumaksu kohta. Miks see soodustus sisse jäeti? Miks see soodustus sisse jäeti? Ma ei saanud sellele vastust.

Aitäh! Aga ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Minister vastas ja püsis teemas. See, et siin saalis viidatakse pidevalt ka varasematele otsustele ja varasematele sammudele, käib Eesti poliitilise kultuuri juurde. Seda me kahjuks, nagu me näeme, siin poliitilisest diskussioonist päris välja tõsta ei saa, nii et me peame sellega arvestama. Aga protseduuriline küsimus infotunnis ei ole kindlasti vastulause esitamise koht. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta peab ikkagi puudutama protseduuri, see ei peaks olema selge vastulause.