Arupärimine Eesti käitumise kohta ÜRO Peaassamblees (nr 663)

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vladimir Arhipovi 4. novembril 2024. aastal esitatud arupärimine Eesti käitumise kohta ÜRO Peaassamblees, arupärimine nr 663. Ettekandjaks palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Vadim Belobrovtsevi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea välisminister! Hea Eesti rahvas! Arupärimine, mille me esitasime juba tükk aega tagasi, puudutab septembrikuud, nimelt hääletust, mis toimus New Yorgis ÜRO Peaassambleel 18. septembril. Siis toetas Eesti küsitava sisuga resolutsiooni, millega kutsuti Iisraeli riiki üles lõpetama okupatsioon Palestiina territooriumil. Euroopa Liidu riikide hoiakud läksid selles küsimuses lahku. Vähemus hääletas selle resolutsiooni poolt, enamus kas ei hääletanud või hääletas vastu. Vastu hääletas ka USA esindaja. Seejuures panid ajakirjanikud tähele, et Eesti käitumine ÜRO Peaassambleel on viimasel ajal muutunud, kaasa arvatud selsamal hääletusel 18. septembril, kui Eesti hääletas resolutsiooni poolt. Eelnevalt aga on Eesti välispoliitiline liin reeglina olnud selline, et Eesti hääletab ÜRO hääletustel nagu teised Euroopa Liidu riigid, ja kui ei ole konsensust ehk üksmeelt, siis hääletab Eesti nagu USA või jääb erapooletuks. 18. septembril hääletas USA, nagu ma juba ütlesin, ÜRO resolutsioonile vastu, Euroopa Liidu riigid hääletasid erinevat moodi. Eesti otsustas aga hääletada poolt, millega rikkus seda mustrit, mis on Eestil eelnevalt ÜRO Peaassamblee erinevatel hääletamistel olnud. Tasub ka mainida, et resolutsiooni poolt jättis hääletamata näiteks Eesti oluline partner Ukraina, aga poolt nagu Eesti hääletasid teiste seas Venemaa, Valgevene ja Iraan, Põhja-Koreast rääkimata. On ilmselge, et selline käitumine ÜRO Peaassamblee hääletusel pingestab Eesti-Iisraeli suhteid. Olukorra tegi eriti tundlikuks asjaolu, et hääletus toimus mõned nädalad enne 7. oktoobri tragöödia aastapäeva: [aasta varem] toimus koordineeritud üllatuspealetung Iisraeli vastu Hamasi kontrolli all olevast Gaza sektorist ja hukkus vähemalt 1400 iisraellast. Hamas viis vangi mitusada inimest, sealhulgas naised ja lapsed, ja neist paljud on veel siiamaani kuskil massivangistuses. Eeltoodust tulenevalt palusime ministril vastata küsimustele. Miks on Eesti käitumine ÜRO Peaassamblee hääletustel muutunud? Miks on muutunud käitumismuster, mille järgi hääletas Eesti ÜRO hääletustel koos teiste Euroopa Liidu riikidega ning kui nende seas polnud konkreetses küsimuses üksmeelt, hääletas Eesti nagu USA või jäi erapooletuks, ja miks rohkem seda ei ole? Kas need muutused toimusid Margus Tsahkna ministriks olemise ajal ja tema initsiatiivil? Kas Margus Tsahkna andis Eesti Vabariigi alalisele esindajale ÜRO juures juhiseid, kuidas peab 18. septembri hääletusel käituma? Kas enne seda hääletust on minister või mõni teine Eesti esindaja konsulteerinud põhiliitlastega, eelkõige USA ja Suurbritanniaga? Kas enne seisukoha kujundamist küsiti ka Riigikogu arvamust? Maikuus hääletas Eesti New Yorgis peetud ÜRO Peaassambleel sellise resolutsiooni poolt, mis oli sarnane: tõstis Palestiina ÜRO vaatlejariigi positsiooni maailmaorganisatsioonis ning kutsus üles talle pakkuma täisliikme staatust. Miks oli Eesti tollase resolutsiooni poolt? Kas minister annab endale aru, et selline hääletamismuster ÜRO Peaassambleel paneb Eesti ja Iisraeli vahelised suhted proovile ja märgatavalt pingestab suhteid? Ja viimane: minister ise ütles, et meie poolthääl resolutsioonile ei muuda meie kindlat seisukohta, et Iisraelil on võõrandamatu õigus enesekaitsele ja et Hamasi näol on tegemist terroristliku organisatsiooniga, mille tegevus tuleb igati hukka mõista. Kuna need elemendid pole resolutsiooni tekstis piisavalt kajastatud, rõhutame oma hääletust selgitavas deklaratsioonis vajadust võtta arvesse ka Iisraeli legitiimset julgeolekuhuvi. Kas olukorras, kui Eesti seisukohti ei ole resolutsiooni tekstis teie enda sõnul piisavalt kajastatud, ei oleks loogiline ja aus niisuguse resolutsiooni poolt hääletamata jätta?

Aitäh! Veel kord aitäh minu poolt. Nüüd palun arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt välisministri Margus Tsahkna.

Lugupeetud Riigikogu! Head arupärijad! Ma ei hakka küsimusi üle kordama, kuna need siin juba kõlasid. Alustuseks ütlen selgelt, et Eesti ei ole kuidagimoodi muutnud oma välispoliitilist kurssi ja on lähtunud kõigist dokumentidest, mis on nii siin Riigikogus kui ka valitsuses kokku lepitud. Järgnevad vastused on kõikidele küsimustele. Kõigepealt: Eesti lähtub välispoliitilises küsimuses alati meie ehk Eesti huvidest. Eesti järgib Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtteid, koordineerib oma seisukohti ja suhtleb kõikides küsimustes ka oma Euroopa Liidu partnerite ja NATO liitlastega. Kui Euroopa Liidus ei ole ühist seisukohta, on primaarseks Eesti oma välispoliitilised huvid. Selline on olnud ka meie hääletusmuster ÜRO-s ning see ei ole viimastel aastatel kuidagimoodi muutunud. Enne ÜRO Peaassamblee 18. septembri resolutsiooni hääletust Rahvusvahelise Kohtu arvamuse elluviimise teemal arutas Eesti resolutsiooniga seonduvaid küsimusi ja seisukohti meie liitlastega, eelkõige meie piirkonna lähimate riikide, Põhja[maade ja] Balti riikidega, ning samuti teiste partnerite ja liitlastega. See on täiesti tavaline töö, mida Välisministeerium Eesti välispoliitika huvides teeb. Välisministrina teavitasin resolutsiooniga seotud asjaoludest ka Vabariigi Valitsust. Eesti hääletas Rahvusvahelise Kohtu arvamust käsitleva resolutsiooni poolt, kuna Eesti peab oluliseks rahvusvahelise õiguse ja reeglitel põhineva maailmakorra kehtimist ning kõikide ÜRO liikmete kinnipidamist ÜRO põhikirjast. Seda Rahvusvahelise Kohtu [arvamust käsitlev] resolutsioon ka kinnitab ja toetab. Samuti lähtus Eesti oma põhimõttest toetada rahvusvahelist õigussüsteemi ja Rahvusvahelise Kohtu tegevust – ka see on Eesti huvides. Nimetatud põhimõtted on olulised ja muutumatud kõikides rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas hinnangu andmisel Venemaa agressioonisõjale ja selle vastu olemisel. On oluline oma tegudes näidata, et toetame rahvusvahelist õigust ja Rahvusvahelist Kohut kõikides nendes küsimustes. Resolutsioon ei muuda kuidagimoodi Iisraeli võõrandamatut õigust enesekaitsele rahvusvahelise õiguse kohaselt, samuti ei muuda see Eesti toetust Iisraeli õigusele enesekaitseks ja oma julgeoleku tagamiseks. Eesti mõistab jätkuvalt hukka Hamasi ja teiste terroristlike grupeeringute terrorirünnakud Iisraeli vastu. Me oleme seda teinud väga selgesõnaliselt ja teeme ka edasi, see on olnud Eesti välispoliitika läbiv seisukoht. Eesti toetab Iisraeli ja Palestiina konflikti rahumeelset lahendamist kahe riigi lahenduse kaudu, tagamaks õiglane ja kestev rahu kogu piirkonnas. Seda eesmärki täidab ka resolutsioon Rahvusvahelise Kohtu teemal. Viimasena mainitud põhjusel, aitamaks kaasa rahumeelselt läbiräägitud rahu saavutamisele Iisraeli ja Palestiina vahel ning Lähis-Idas ja Eesti laiematest välispoliitilistest huvidest lähtuvalt toetas Eesti ka ÜRO Peaassamblee 10. mai 2024. aasta resolutsiooni, mis laiendas Palestiina õigusi vaatlejariigina ÜRO Peaassambleel. Ja veel kord: Eesti toetab jätkuvalt Iisraeli õigusi. Eestil on jätkuvalt head suhted ja lähedane koostöö Iisraeli ja teiste liitlastega ja me jätkame seda koostööd. Me oleme ka selgitanud Iisraeli esindajatele meie seisukohti selle hääletuse puhul ning meie otsustavust jätkata omavahelisi häid suhteid. Suur tänu!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Austatud minister! Vahepeal on juhtunud hästi palju igasuguseid sündmusi ka Lähis-Idas. Üks nendest on kindlasti see, mis väärib tähelepanu – hiljutine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsus väljastada terrorirühmituse Hamas ühe juhi kõrval analoogne vahistamismäärus Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja endise kaitseministri Yoav Gallanti suhtes. Minu küsimus on see. Te ise ütlesite, et olete hästi skeptiline, kas selline samm aitab jõuda rahuni või kuidagi parandada olukorda Lähis-Idas. Kuidas te suhtute sellesse, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus paneb võrdusmärgi demokraatlikult valitud Iisraeli valitsuse liikmete ja islamistliku terroriorganisatsiooni juhtide vahele? Kas selles olukorras peab Eesti tegutsema ja kuidas Eesti selles olukorras peab tegutsema?

Aitäh! Tõepoolest, Eesti Vabariigi valitsus kujundas oma seisukohad, mis puudutavad kriminaalkohtu vahistamismäärust. Me peame lähtuma kahest või kolmest printsiibist. Esiteks see, et rahvusvahelise õiguse kehtivus on meile väga oluline seisukoht ja prioriteet, mida on Riigikogu ise korduvalt kinnitanud siinsamas Riigikogu saalis kõikides meie strateegilistes dokumentides. Teiseks, Eesti on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liige. Ja kolmandaks, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsused on sõltumatud sõna otseses mõttes. Mis aga puudutab poliitilist olukorda, siis tõepoolest, sellest kohtu vahistamismäärusest on ju aeg edasi läinud. Näiteks Lähis-Ida olukorra puhul on saavutatud vaherahukokkulepe, mis puudutab naaberriiki Liibanoni. Me väga loodame, et see jõustub. Viimastel päevadel on aga ikkagi toimunud, võiks isegi öelda, ajalooline sündmus – Süüria režiimi langemine. See olukord on ühtepidi saanud lahenduse – üks türanniperekond seda riiki enam ei juhi –, samal ajal ei ole ju veel aru saada, mis seal üldse tulevikus saab, seal on erinevad grupeeringud. Minu üleskutse on see: võtame hästi külmalt, rahulikult kogu olukorda, lähtudes muidugi Eesti enda välispoliitilistest huvidest, aga töötame selle nimel, et tekiks võimalus rahuks ja et pooled hakkaksid omavahel läbi rääkima. Me tegelikult näeme mingisuguseid edusamme. Ma veel kord kinnitan, et me oleme pidevas suhtluses kõigi oma liitlastega, kes võivad küll olla erinevatel seisukohtadel, aga laiemas pildis on rahvusvaheline õigus meie riigile ikkagi jätkuvalt tähtis. Nii et siin me ei võta mingisugust sellist hukkamõistvat [seisukohta]. Me peame lähtuma nendest põhimõtetest, mis on ka siin saalis kokku lepitud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud välisminister! Ma kõigepealt kommenteerin seda: mina ei tea, et meil siin saalis oleks olnud ettepanekut, et te peaksite reeglitepõhist maailmakorda kuidagi minema haavama või väärama. Pigem on küsimus selles, kas te ei oleks võinud [kasutada] võimalust vaikida, mitte esimesena, käsi pikal, joosta koos kohe lahkuva Leedu välisministriga oma otsustest teavitama. See on esimene küsimus. Teisena ma tahaksin teada saada seda. Me käisime teiega 7. oktoobril vanal juudi kalmistul. Te käisite seal kõnega esinemas, olnud just vahetult teinud juudi kogukonnale väga haiget ja hääletanud neile ebaturvaliselt. Kas te tajute seda, et ka meie enda Eestis elunev juudi kogukond tunneb ennast haavatuna või ebaturvaliselt pärast selliseid välispoliitilisi, teistsuguseid otsuseid, millega me kõik seisime silmitsi? Need ei olnud meie suurimate liitlastega ühte sammu astuvad nagu tavapäraselt.

Aitäh! Esiteks, Eesti ei ole oma välispoliitilisi seisukohti muutnud ja lähtub kõigist nendest strateegilistest dokumentidest ja eesmärkidest, mis on siin Riigikogu saalis heaks kiidetud. Teiseks, ma olen korduvalt välja öelnud, ka sellelsamal konkreetsel üritusel juudi kalmistul, et Eesti on turvaline koht kõikidele rahvustele, kõikidele rahvastele, ka juudi kogukonnale. Kui on mingisuguseid teemasid, siis valitsus kindlasti tegeleb, nagu te väga hästi teate ka, just nimelt nende turvalisuse tagamisega. Kolmandaks, ma arvan, et me ajamegi järjepidevalt Eesti välispoliitikat, keegi siin midagi erakorralist välja ei mõtle. Olukorrad on keerulised, aga rahvusvahelise õiguse põhimõtted on siin saalis heaks kiidetud ja mingit muutust selles poliitikas ma ei näe.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te väitsite, et Eesti valitsus on seisukoha kujundanud, aga mul on tunne, et selle seisukoha kujundasite tegelikult teie koos kantsler Vsevioviga, ja seda püüti valitsuses pärast lihtsalt siluda. Te ei käinud sellest rääkimas ei väliskomisjonis ega kuskil mujal. Kui teid kutsuti siia väliskomisjoni nii-ütelda vaibale selle otsuse pärast, siis oli ju täiesti selge, et komisjon taunis seda otsust. Te ka tunnistasite, et astusite kahvlisse: lootsite, et sellega saate kuidagi koos globaalse lõunaga hääletades mõjutada neid Ukrainat toetama. See on iseenesest täiesti absurd. Ja nüüd astusite uuesti kahvlisse sellele vaatamata. Aga minu küsimus on see. Te rääkisite siin ka Iisraeli ja Palestiina riigi läbirääkimistest ja Palestiina riigile ÜRO vaatleja[riigi] staatuse andmisest.

Aitäh!

Mis riigist te räägite? Sellist riiki pole ju olemas. On ainult terroristide kontrolli all olev territoorium, mitte ühtegi riigi tunnust sellel ei ole.

Aitäh! Te alustasite oma küsimust sellega, et kas te olete valesti aru saanud. Jah, te olete valesti aru saanud ja rida valeväiteid on ka teie küsimuses kõlanud. Ma isegi ei hakka neid ümber lükkama.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister! Teatavasti enne Donald Trumpi valimist Eesti meedia ja samamoodi tipp-poliitikud üsna hirmutasid Trumpi tulemisega. Samas, juudiriigis ei ole kõik täpselt nii üksühene, nagu siin on väidetud. Ma nägin dokumentaalfilmi "Netanyahu, Ameerika ja tee sõjani Gazas", kus endine peaminister Ehud Barak nimetas Netanyahut kurjategijaks. Minu küsimus on see: kas Eesti välispoliitika peab lähtuma kellegi isiklikest eelistustest või peab ikkagi seisma rahvusvahelise õiguse eest ja julgema välja öelda oma seisukohti?

Aitäh! Ma tõepoolest ei hakka kommenteerima, kes on mida kelle kohta öelnud. Minu ülesanne Eesti Vabariigi välisministrina on lähtuda meie riigi välispoliitilistest huvidest ja me oleme nendes olnud üle 30 aasta väga ühte meelt. Rahvusvaheline õigus on üks väga olulistest nurgakividest, millel meie enda riigi iseseisvus selles keerulises maailmas püsib. Nii et tõepoolest, aitäh, hea küsija, selle viite eest, et me peame lähtuma eelkõige ikkagi oma põhimõtetest, väärtustest ja huvidest, et me saaksime neid kaitsta. Eesti on senimaani saanud sellega väga hästi hakkama ja ma arvan, et saab ka tulevikus.

Kuna siin võis olla arusaamatus küsija ja ministri vahel, siis Henn Põlluaas, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, austatud eesistuja! No minu meelest on see täiesti ennekuulmatu, kui minister keeldub Riigikogu liikmele vastamast ja väidab, et kogu küsimus olevat koosnenud erinevatest valedest. Mitte ühtegi valet seal ei olnud. Ma kirjeldasin, mis väliskomisjonis toimus ja mida minister seal meile vastas. Ma usun, et see on lindistuse pealt kenasti kuulatav või nähtav stenogrammist, kui seda on. Ja teine pool küsimusest, mis puudutas Palestiinat – et kas tegemist on riigiga ja kas tal on ühtegi riigi tunnust –, ka selle peale minister leidis, et tegemist olevat mingisuguse valega. Ma väga palun, et te kutsuksite ministrit korrale, sest selline käitumine Riigikogu suhtes on äärmise arrogantsuse üles näitamine ja Riigikogu mitteaustamine. Sellise suhtumisega ei tohiks siia tulla.

Aitäh! Jah, minu palve on olla vastastikku lugupidav ja võimaluse korral püüda küsimustele vastata. Küsimusele Palestiina kohta õnnestub ministril ehk hiljem vastata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! No ega see hääletus seal [ÜRO] Peaassambleel õige ei olnud, aga sel teemal juba tegite täna ettekande. Räägiks praegu üleüldiselt Lähis-Idast. Ma arvan, et see on hästi oluline teema, olukord seal on alati olnud põhimõtteliselt turbulentne. Praegu me teame, et Süürias on võim kukutatud: Bashshār al-Asadi režiim langes, mässulised on hõivanud riigi. Ma olen tähele pannud, et meedias on kajanud ka positiivseid toone selle kohta, et näed, üks režiim langes, mässulised võtsid üle. Aga samas ütleb osa eksperte siitsamast, näiteks Peeter Raudsik: kes need mässulised tegelikult on? Üht mõjukaimat islamirühmitust seal veab Hayat Tahrir al-Sham, kes on muu hulgas ka ISIS-ega hästi tihedalt seotud. Mis praegune olukord seal on? Milline info teie ministeeriumis on, et mis siis sellest riigist saab? Kas me peaksime olema valvsad?

Aitäh! Me jälgime võimalikult tähelepanelikult ja lähedalt, mis tegelikult Süüria territooriumil toimub. See pilt ei ole absoluutselt ju nii väga selge, sellepärast et tõepoolest, ainuke selge asi on see, et Bashshār al-Asadi režiim on lõppenud ja ta seal riigis enam ei viibi. Hästi tähtis on see, et protsess oleks võimalikult rahumeelne, eelkõige Süüria inimeste suhtes. Tõepoolest, seal on erinevad grupeeringud ja väga erineva taustaga grupeeringud, kes seal toimetavad. Mis võiks ideaalses maailmas edasi juhtuda, on ikkagi see, et need lahendused tulevad Süüria inimeste tahtest lähtudes, on see siis näiteks mingisugune esinduskogu kokkukutsumine, kus valitakse tuleviku tee. Aga samal ajal me näeme ju ka seda, et on küsimus, kas Süüria jääb territoriaalselt terviklikuks või mitte ja milline võim hakkab seda terviklikkust tagama. Neid küsimusi on kohutavalt palju, aga lahendusi ja vastuseid täna ei ole arvatavasti mitte kellelgi. Võib-olla see kõlanud positiivne noot on eelkõige see, et üks oma rahva vastu ikkagi väga-väga karme meetmeid kasutanud režiim on lihtsalt lõppenud. See režiim ei ole ju olnud viimased aastad, vaid kuskil 1970. aastate keskpaigast. See on ainuke selge asi. Seda seal taastada ei ole kellegi soov, nii et jälgime võimalikult lähedalt ja oleme oma liitlastega ühenduses. Aga täna täpselt öelda, mis seal juhtuma hakkab ja millises suunas protsessid liiguvad, ei ole võimalik.

Aitäh, hea juhataja! Mul on lugupeetud ministrile küsimus. Ma sain tema vastusest aru, et me kooskõlastasime oma kõnealuse positsiooni lähinaabritega. Minu küsimus on see, et kas ainult oma lähinaabritele keskendumine ei muuda Eesti välispoliitikat perifeerseks. Kas me sellega ei alanda lihtsalt oma taset? Võib-olla oleks mõistlik konsulteerida ka ikkagi väljaspool oma piirkonda asuvate Euroopa ja maailma juhtriikidega?

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea küsija! Me nimelt ei kooskõlasta oma seisukohti, vaid me konsulteerime või oleme pidevas suhtluses. Oma vastuses ma ütlesin ju ka, et Eesti teeb kõigi oma liitlastega, sealhulgas nendega, kes on meist kaugemal, väga tõsist julgeoleku- ja välispoliitilist koostööd.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Jällegi seoses sündmustega Süürias – seal [kõrval] on ka Iisrael, nende naaber –, et arvata võib, et hulk põgenikke tuleb Süüriast väljapoole ja nad suunduvad lõpuks ilmselt ikkagi Euroopasse. Milline on Välisministeeriumi seisukoht nende vastuvõtmise suhtes?

Aitäh! Igasugune ebastabiilsus tähendab ju seda, et inimesed peavad sealt ära liikuma, aga praegune, esimese paari päeva pilt on olnud vastupidine: tegelikult on hakanud nii mõnedki, päris paljud inimesed, kes on Süüriast varem põgenenud, sinna tagasi minema. Hetkel me ei näe põgenikelaine tõusu, aga kui seal peaks tekkima tõsine sõjaline konflikt ja tavaliste inimeste elu satub ohtu, siis tähendab see kindlasti põgenikelaine tekkimist. Eesti on jälginud sisserände ja põgenike teemat ja koos Euroopa Liiduga sellega ju tegeleme, nii et ma otsest ohtu Eestile praegu hetkel ei näe, aga muidugi peamegi olema selleks kõigeks valmis.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.