Rahvatervishoiu seaduse eelnõu (433 SE) teine lugemine

Läheme 23. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 teine lugemine. Ettekandja sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Mina annan teile ülevaate selle eelnõu teisele lugemisele saatmisele eelnenud aruteludest. Komisjon sai kokku neli korda – ei maksa ära ehmatada –, nendest [kohtumistest] kaks olid suhteliselt tehnilist laadi. Kuna seda eelnõu tuleb menetleda ühes rütmis alusharidusseaduse eelnõuga, mis oli siin üle‑eelmine [päevakorra]punkt, siis selleks, et need [eelnõud] ühes rütmis menetletud saaksid, oli [vaja veel] kaht [kohtumist]. Ma ei hakka teile vast kõiki nelja protokolli ette lugema. Aga tegime ka kaasamisürituse, kuhu kutsusime kõik enda arvates olulist rolli omavad institutsioonid. Mõni tuli [kohale], mõned saatsid kirja, et nad toetavad [seda eelnõu]. Toon esile [Eesti] Linnade ja Valdade Liidu murekoha. Nende arvates võib see [eelnõu], näiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete [ning nende lähteainete] seaduse muutmise puhul, nendele kaasa tuua uusi ülesandeid, [mis] nõuavad raha. Ministeerium lükkas need väited ümber, sellist kohustust ei panda. Perearstide seltsil oli ettepanek ühe [sätte] sõnastuse kohta – see on väga spetsiifiline –, kus on [nimetatud] inhaleerimist ja manustamist. Lõpuks, [pärast] juristidelt arvamuse [saamist], leiti, et [mõiste] "kehasse viima" katab ära ka [mõiste] "inhaleerima". Võib-olla kedagi huvitab [see teema]. Siis oli ka küsimusi soovahetuse kohta, see on kindlasti väga oluline teema. Mitmed inimesed küsisid selle kohta erinevatel koosolekutel ja korduvalt küsiti üle, et kas, jumal hoidku, soovahetuse osas midagi muutub. Õige vastus on see, et selle eelnõuga tõstetakse soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm rahvatervishoiu seadusest tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse ja sisulisi muudatusi ei tehta. Ma tahan selle üle korrata, see [teema] oli mitu korda meil komisjonis arutelu all. Sooviti ka teada tuulikute tervisemõjude analüüside kohta. Sotsiaalministeerium ütles, et vastused tuulikute mõju kohta [inimeste] tervisele saab järgmise aasta 1. septembriks. Loomulikult tegime ka menetlusotsused. [Esimene] menetlusotsus: teha ettepanek [võtta eelnõu] täiskogu päevakorda 4. detsembril, see oli konsensuslik [otsus]. Teine: teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ka see oli konsensuslik [otsus]. Ja kolmas: kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. detsembril, ka see oli konsensuslik [otsus]. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite ära väga olulise punkti sellest sotsiaalkomisjoni arutelust, kus tõusetus küsimus, et mispärast ei ole rahvatervise seaduses arvestatud tuulikute tekitatud madalsagedusliku müra ja infraheli saastega, mis väga oluliselt mõjutab inimese tervist. Ministeeriumi esindaja vastus oli see, et Kliimaministeerium alles töötab neid norme välja. Ja minu küsimuse peale, et kas ei oleks mõistlik praegu kogu see tuulikute pull peatada nii kauaks, kui ei ole selge, millist kahjulikku mõju avaldab see inimese tervisele, ütlesite teie, et sellele küsimusele pole vaja vastata. Miks pole vaja vastata ja miks te nii ütlesite?

Ma nüüd proovin meenutada seda vestlust. Jaa, see [küsimus] tuli arutluse alla küll. Ma arvasin niimoodi seepärast, et mul oli tunne, et Sotsiaalministeeriumi ametnik ei saa vastata Kliimaministeeriumi eest.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees! Mina küsisin tõepoolest selle soolise ebakõla sätte kohta, [selle kohta], mis siis saama hakkab. Selleks on ka põhjus. Nimelt, viis aastat tagasi, kui ma olin rahvastikuminister, soovis Sotsiaalministeerium seda muudatust [teha] turbokiirusel. Ühesõnaga, muutusi soovis ta ikka päris kardinaalselt, [sooviti] anda [isikule] rahvastikuregistris uus isikukood enne igasuguseid soo muutmisi või arstliku komisjoni otsuseid ja sooviti kaotada kaheaastane ooteperiood. See on see põhjus, miks me seda küsime. Kui otsida avalikest andmetest, siis [tuleb välja, et] ka väga paljud arstid ei soovita sellega kiirustada. Aga mina küsin üle – te olete jurist ja oskate mulle öelda –, te ütlesite, et soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm liigub RTerS‑ist TTKS‑i ehk rahvatervishoiu seadusest tervishoiu[teenuste korraldamise] seadusesse. Määruse andmise volitusnorm …

Riina Solman, palun!

Teie aeg!

Kas see tähendab, et see [volitusnorm] läheb lihtsalt sõna-sõnalt ühest seadusest teise või liigub see ikkagi määruse tasandile?

Määruse andmise volitusnorm liigub ühest seadusest teise, nii nagu ministeeriumi ametnik selgitas. Ministeeriumi ametnik kinnitas, et sisu osas muudatusi ei ole. Mis võib tulevikus toimuda? Raske öelda, sellest me ei rääkinud.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen ikkagi tagasi oma eelmise küsimuse juurde, mille te blokeerisite ära väitega, et Terviseamet ei saa vastata Kliimaministeeriumi eest. Ma olen nõus sellega, et ta ei saa vastata Kliimaministeeriumi eest, kuid meile sai teatavaks fakt, et Kliimaministeerium alles töötab välja neid norme, [millele] tuulikud peavad vastama, et olla inimesele ohutud. Küsimus on praegu selles, lugupeetud ettekandja, et Terviseameti esindaja, kes tegelikult peaks seisma inimese tervise eest, oleks võinud ikkagi anda oma arvamuse selle kohta. See ei ole Kliimaministeeriumi eest vastamine. Terviseameti esindaja oleks pidanud andma ja võinud anda oma arvamuse selle kohta, miks see küsimus pole üldse tähtis. Ma ei saa aru, milleks selline blokeering ja Riigikogu liikme tegevuse takistamine.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma parandan selle asja ära, et ma ei öelnud Terviseamet, ma ütlesin Sotsiaalministeeriumi ametnik. Teiseks see, et loomulikult Riigikogu liige on oma töös vaba, aga komisjonis võiks jääda – nüüd ma räägin enda põhjendustest – teema raamidesse ja, ütleme, nende volituste raamidesse. Ma küll ei kujuta ette, et kui meil on Sotsiaalministeeriumi eelnõu, siis me hakkame küsima arvamusi liiklusseaduse kohta või [selle kohta], kuidas mingid teehooldusnõuded kehtestatakse. Ma arvan, et see ei ole väga konstruktiivne. Iga asi omal ajal ja omas kohas.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Üks selle seaduse tähtsaimaid saavutusi, nagu ma aru saan, on soovahetuse ümbertuunimine, tehniliselt pisut teise lahenduse andmine. Fantastiline saavutus! Eks? Ukraina suure sõja ajal tegeldakse Eestis soovahetusega. Kahjuks te raiskate ära niimoodi ju suure osa meie vaimsest energiast lihtsalt mõttetuste peale. Aga minu küsimus on: kas komisjonis ei [teinud] keegi [ettepanekut] visata selline jama seadusest üldse välja ja lõpetada totrustega tegelemine ja noorte sandistamine?

Aitäh! Kõigepealt, mitte kõigepealt, vaid [ütlen] ainult, et me ei tuuni mingit soovahetuse süsteemi ringi. Kogu see süsteem, mis praegu on – on ta hea või halb, oleneb vaatenurgast –, jääb samasuguseks, lihtsalt see volitusnorm liigub ühest seadusest teise, kus on loogiliselt selle õige koht.

Aitäh! Riina Solman, palun!

Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees! Et nüüd ikka väga täpne olla, [küsin uuesti]. Te küll ütlesite, et see volitusnorm liigub samal kujul teise seadusesse üle. Aga ma küsisin ka komisjonis kolm korda üle, et [kas ma saan õigesti aru, et] see liigub teise seadusesse määruse tasandil. Kas ma saan õieti aru? Ärge vastake mulle juriidilises keeles volitusnormidest. See on praegu seaduses niimoodi määratletud ja nüüd viiakse see teise seadusesse, aga antakse määruse tasandil. Määrust saab valitsus omatahtsi muuta, me ei saa seal midagi kaasa rääkida Riigikogus.

Mina saan [rääkida] sellest, mida komisjonis arutati. Ministeeriumi ametnik selgitas kolm korda, et selle [sätte puhul] sisulisi muudatusi ei tehta. Mina ju ei tea, mida nad seal ministeeriumis plaanivad teha. Kui nad ütlevad, et sisulisi muudatusi ei tehta, siis mul ei ole alust kahelda, [arvata], et [midagi tehakse] kuskil salaja.

Nii, küsimus oli arusaadav. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Just ütlesite Kalle Grünthalile, et ta ei ajaks teemasid sassi – ega siis komisjonis ei saa suvalistel teemadel asju ajada. Aga me käsitleme ikkagi ju rahvatervishoiu seadust. Kas siis selle [seadusega seoses] oleks imelik käsitleda [tervisega seotud] tuulikunorme? Kuhu seadusesse need peaksid kolima? Sellepärast et praegu tuli ju väga jahmatav informatsioon, et Kaitseväe uuringu järgi on 16 kilomeetri kaugusel Aidu tuulepargist sajakordne normide ületamine elektromagnetväljade osas. Kas see ei ole siis teema või kas see ei peaks kuidagi rahvatervishoiu seadusega seotud olema?

Kindlasti see võib olla teema. Seda Aidu asja ma ei oska kommenteerida, ma ei ole selle infoga väga hästi kursis. Aga nagu Sotsiaalministeeriumi ametnik ütles, selle teemaga tegeldakse. Juht on Kliimaministeerium ja vastused tulevad tuulikute kohta 1. septembriks. Ja sellele ma ka viitasin.

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kalle Grünthal, palun! (Kalle Grünthal palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea Eestimaa rahvas! Kell on kaks öösel. Te ilmselt magate ja seda nii-öelda originaalesitust ei näe, aga te ärkate üles ja siis näete seda kindlasti. Kell on kaks öösel ja me menetleme sellist olulist eelnõu nagu rahvatervishoiu seadus. Sellessamas patakas, mis mul praegu näppude vahel on, on 200 lehekülge. 200 lehekülge küsimusi selle kohta, kuidas me kaitseme Eesti rahva tervist. Ja teate, ma sõnastan oma kõne sellise pealkirjaga: "Jääb selge mulje, et lisaks Eesti rahva majanduslikule hävitamisele üritab Reformierakonna valitsus kõrgeima võimu kandjat ehk Eesti rahvast ka füüsiliselt hävitada". Ma toon selle kohta kaks näidet. Kõigepealt, selles seaduses on väga üksikasjalikult räägitud erinevatest [asjaoludest], mis võivad ohustada inimese tervist. Näiteks on siin nõuded mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamiseks elukeskkonnas ja mitteioniseeriva kiirguse taseme mõõtmise meetodid. Sellesama teemakäsitluse raames ma märkasin, et selles rahvatervishoiu seaduses ei ole mitte sõnakestki räägitud tuulikutest, saastest tuuleparkides, mida tekitavad madalsageduslik müra ja infraheli. Ja kui ma küsisin ametnikult, et miks seda ei ole, siis öeldi, et jah, see on väga hea küsimus, aga Kliimaministeerium alles töötab neid probleeme läbi ja [otsib viise], kuidas seda olukorda lahendada. Kõigepealt, ma hästi lühidalt ütlen, et tuulikute tekitatava madalsagedusliku müra [lubatud piir] on 40 detsibelli. Selle kohta on meil mingisugused määrused olemas, neid norme ei tohi ületada. Aga mitteametlike andmete järgi neid norme ikkagi ületatakse. Palju tõsisem probleem on aga nimelt infraheliga. See on täiesti uus teema, sest tuulikute infraheli impulsid levivad kaugele läbi õhu ja maapinna ja nende impulsside eest pole võimalik varjuda. Ja kuna nende puhul infraheli sagedus jääb vahemikku kuni 20 hertsi, ei ole see ka eriti tuntav. Näiteks 1 hertsi sageduse korral on mõjupiirkond 343 meetrit. Ja probleem on selles, et see elektrooniline saaste tekitab inimesele erinevaid haigusi. Ma ei hakka neid kõiki ette kandma – aeg ei võimalda mul seda teha –, aga selle tulemusena jäävad inimesed nõrgaks ja haigeks. Ainuke viis ennast ja oma peret selle eest kaitsta on lahkuda selle mõjualast. Kogu küsimus on praegu selles. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et üle Eesti pannakse praegu tuuleparke püsti, aga me ei tea, mismoodi kaitsta neid inimesi, kes elavad nende lähipiirkonnas. Me ei tea, millised on infraheli ja madalsagedusliku müra tekitatud kahjustused. Ma ütleksin, et see on inimeste tahtlik tapmine äriliste huvide eesmärgil. Teine teema, mida ma tahtsin puudutada, on [seotud] asjaoluga, et möödunud nädalal tegid 432 arsti ja muud meditsiinitöötajat [pöördumise] COVID‑i vaktsiinide kohta. Meile räägiti nende ohutusest ja sellest, et need kaitsevad meid, aga on tehtud uued teaduslikud analüüsid ja on selgunud, et meile on valetatud. Meile on COVID‑i vaktsiinide kohta valetatud! Austraalias tehtud erinevatest vaktsiiniproovidest on leitud ülemäärast sünteetilise DNA saastet. See kinnitab ühtlasi varasemaid Prantsusmaa, Saksamaa, Kanada ja USA andmeid. Ja nimelt, seesama DNA‑saaste ja saastatud viaalid, milles [vaktsiine müüakse], võivad põhjustada inimgenoomis vähki ja äärmiselt tõsiseid seisundeid. Ja kas pole tuttav lugu, et meie elanikkonna hulgas on olnud äkiline vähkkasvajate [arvu] tõus? Lisaks ootamatud terviserikked, äkksurmad inimestel, kelle puhul seda tegelikult ei oota. Ja kogu põhiprobleem on selles, et neidsamu mRNA‑vaktsiine ei testitud genoteraapiliselt ja nende kohta ei tehtud ka kantserogeenseid uuringuid. Seal oli lihtne lause: me eeldame, et nad ei tee meile halba. Kujutad ette! Tänapäeva arstiteaduse juures öeldakse: me arvame, et ei juhtu midagi. Aga juhtus! Ja väga tõsiselt juhtus. Nii et tegin ettepaneku, et sotsiaalkomisjon teeks ettepaneku peatada mRNA‑vaktsiinide kasutamine. Kuid mõningase arutelu järel komisjon siiski leidis, et praegu ei saa veel midagi teha. Aga jaanuarikuus me tuleme selle teema juurde tagasi. Ja tuleme tagasi selliselt, et need, kes pooldavad mRNA‑vaktsiine ja ütlevad, et need on ohutud, peavad esitama tõendid, mis lükkavad ümber viimased teaduslikud tõendid. Arutelukoht, et see …

Teie aeg!

… midagi halba ei tee, on lõppenud. Nüüd räägib teadus.

Aitäh!

Aga inimestele ma soovitan mRNA‑süste mitte teha.

Riina Solman, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu saadikud ja need, kes jaksavad meid täna öösel jälgida! Antud eelnõuga kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste, organisatsioonide – vastutus ja ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Uues seaduses pööratakse senisest enam tähelepanu ennetusele. Üheks olulisemaks uuenduse sihtrühmaks on lapsed. Sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõuded lasteaedadele, koolidele, hoolekandeasutustele. Suurendatakse kooli direktori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Täpsustatakse nõudeid elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele, ujulatele, tätoveerimisele – ühesõnaga tehakse väga palju häid asju selles rahvatervis[hoiu] seaduses. Aga selle seaduse ajakohastamise puhul tuleb tähele panna ühte asja. [Selle kohta] ei ole ma saanud täpseid vastuseid ei siit saalist ega ka sotsiaalkomisjonist. Ja ütlen veel kord: mingisugust kiusu ma ei aja. Viis aastat tagasi olin ma rahvastikuminister. Ja siis oli Sotsiaalministeeriumis plaan anda kiiresti hoogu juurde soovahetusele, et seda saaks teha kiiremini, kahe aasta asemel palju kiiremini, [muu hulgas] vahetada isikukoodi enne, kui see tärmin täis saab. Vastav komisjon, arstlik komisjon, kes Sotsiaalministeeriumis kohal käis, oli väga sellise kiirustamise vastu. Ma mäletan seda väga selgelt. Ja ma tõesti mitu korda küsisin, et mida täpselt tähendab [formuleering "määruse andmise volitusnorm"]. Ma loen protokollist ette: "Eelnõuga tõstetakse soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm rahvatervise seadusest tervishoiuteenuste seadusesse." Määruse andmise volitusnorm. See tähendab, et määrus on tekkinud rahvatervishoiu seadusesse. Seesama määrus tõstetakse nüüd teise seadusesse. [Aga] määrust saab valitsus omatahtsi muuta. Seaduses on see jah praegu täpselt sellisel kujul, [see tõstetakse] ühest kohast teise, midagi ei muudeta, midagi ei lühendata. Aga miks ma selle üle jauran? Ma ei ole halb inimene, mul on inimestest kahju, ma elan kaasa, kui keegi tunneb ennast kuidagi teistmoodi. Aga et ta endale liiga ei teeks, siis ... Vastan teile tunnustatud ajakirjaniku Kadri Kuulpaki – ta on ka sotsiaalhoolekandes, saan aru, et tal on isegi magistrikraad selles [valdkonnas] – 2021. [aastal] Õhtulehes [ilmunud] intervjuu [põhjal], see on avalikest allikatest leitav, endokrinoloog Maie Väli sõnadega. Doktor Maie Väli on tegelenud soovahetajatega 30 aastat. Mida ta ütleb? Teda teeb liigne kiirustamine murelikuks. Soovahetuse soovijaid tuleb aina juurde, nad on järjest nooremad, pea 200 sugu vahetanud patsienti. Hiljem tõdeb ta, et oli noore arstina naiivne. Soovahetuse tulemused on kesised ja selle otsuse üle võiks isegi rohkem järele mõelda, ütleb doktor Väli. "Missugust nõu te sotsiaalministeeriumi komisjonile annaksite?" küsib temalt ajakirjanik Kadri Kuulpak. [Maie Väli vastab:] "Soovitan uuel komisjonil alustada kõigepealt psühholoogilise nõustamisega. Transsoolisuse mitu nägu seisneb õiguses oma sooidentiteedi tunnustamisele ja see ei pea tingimata olema seotud sookorrigeerimise operatsiooniga. [---] Võib-olla mõni neist on õnnelik, aga räägin oma veendumusest, mis on aastatega üha enam süvenenud. Vaatan noori arste, kes on ka püüdnud ühtteist teha. Minnakse korraga peale: kohe hakatakse suguelundite korrigeerimisest rääkima. See ei ole [lege artis (ladina keeles –] arstikunstile vastav) meditsiinis tegutsemine. Hästi oluline on inimestele algusest peale rääkida, et kui ta hakkab hormoonasendusravi saama, siis määrab ta endale ravi terveks eluks. Valearusaam on see, et piisab aasta aega ravimi võtmisest." Ajakirjanik küsib: "Kas teile on ka mõni patsient öelnud … Lisaaega, palun!

Kolm minutit lisaks.

… et kahetseb soovahetust?" [Maie Väli vastab:] "Kaks inimest. Ma praegu tagantjärele mõtlen, kui palju ma võitlesin, et üks neist saaks sotsiaalministeeriumist loa hormoonraviga alustamiseks. Aga praegu on ta minu peale isegi vihane, sest ta leidis, et ma kiirustasin asja tagant. Ta kaebas ka ekspertkomisjoni juhi, psühhiaater Imre Rammuli kohtusse, kuigi viimane ei võtnud seda menetlusse. Ta ütles, et oleks pidanud ka minu kohtusse kaebama. Naiste puhul on see, et kui nad saavad suures koguses ja pidevalt meessuguhormooni ning neil on emakas ja munasarjad alles, võib suure tõenäosusega tekkida munasarjavähk. Selle patsiendi puhul nii läkski. Sellisel juhul on soovituslik munasarjad eemaldada." See intervjuu oli väga pikk ja väga põhjalik. 30 aastat neid inimesi teenindanud arst paneb südamele mitte kiirustada, mitte tormata operatsioonidega, sest on ka inimesi, kes on ümber mõelnud ja väga palju kahetsevad ja hiljem ka vaevlevad psühholoogiliste hädade käes. Mina selle tõttu annan sisse [ettepaneku] selle eelnõu [lugemine] katkestada, kuna mina saan [teisiti] aru, vaatamata sellele, et mulle ka komisjonis öeldi, et seaduses tõstetakse sõna-sõnalt see säte teise seadusesse. Aga ma loen teile veel kord ette: "Eelnõuga tõstetakse soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm …" Seal oli tõepoolest ka see määruse paber. [Seda lugedes] ei ole minul kindlust, et Sotsiaalministeerium ei tule tagasi oma viie aasta [taguse] soovi juurde määruse tasandil seda turbomenetleda ja paljusid inimesi õnnetuks teha. Ja miks ma seda teen? Mul on endal väga hea sõbranna, kes on teinud läbi selle asja. Ja tema on eelkõige olnud see inimene, kes on manitsenud väga valvama, et mitte öelda peale passima, selle üle, mida Sotsiaalministeeriumist selles vallas, just nimelt kiirustamise vallas tuleb. Aga inimeste õigused on inimeste õigused ja sellepärast ma annan üle [ettepaneku] selle eelnõu [lugemine] katkestada.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on juhtivkomisjonist tulnud ka muudatusettepanekud ja [hakkame] neid muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on esitatud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on tehtud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek on tehtud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek on tehtud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 433 teine lugemine lõpetada. Kuid on tulnud Isamaa fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 teine lugemine katkestada. Alustame selle üle hääletamise ettevalmistamist. Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 3 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud.