Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (430 SE) teine lugemine

Lähme tänase või eilse [päeva], 4. detsembri 22. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 430 teine lugemine. Ettekandja on keskkonnakomisjoni liige Hanah Lahe. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile käesoleva eelnõu arutelu keskkonnakomisjonis. Istung toimus 14. novembril sel aastal ja valmistasime eelnõu ette teiseks lugemiseks. Tähtajaks määratud kuupäevaks muudatusettepanekuid ei laekunud, aga Kliimaministeeriumi ja huvigruppide tehtud ettepanekute alusel esitab keskkonnakomisjon seitse muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek puudutab seaduseelnõu pealkirja. Tuuakse juurde ka mõned pakendivaldkonna muudatused, näiteks lisatakse pakendiseadusesse tagatisraha regulatsiooni uued pakendiliigid. Teine muudatusettepanek on normitehniline ja sellega täpsustatakse tootja vastutust. Kolmas muudatusettepanek puudutab teavituskampaaniaid. Ettevõtted peavad iga-aastaselt ainult raporteerima teabekampaaniatest, nad saavad oma halduskoormust vähendada. Neljas muudatusettepanek käsitleb probleemtoodete vastuvõtmise ja kokkuostmise piirangut. Viies muudatusettepanek on normitehniline. Kuues muudatusettepanek käsitleb vastutuskindlustust ohtlike jäätmete puhul, täpsustati mõningate [sätete] sõnastust. Arutelu ajal [otsustasime koos] huvigruppidega, et me jätame praegu mõningad sätted eelnõust välja ja tegeleme nendega edasi jäätmereformi paketi osana järgmisel aastal. Ja seitsmes muudatusettepanek on ka normitehniline. Komisjon otsustas kõiki muudatusettepanekuid toetada, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. detsembril sel aastal ehk järgmisel kolmapäeval. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu kohustab ka välismaiseid ettevõtteid, kes turustavad oma tooteid Eestis, jäätmekäitlusnõudeid järgima. Palun selgitage, kuidas ja milliste mehhanismidega tagatakse järelevalve nende nõuete täitmise üle välismaiste ettevõtete puhul.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei oska kirjeldada, kuidas see järelevalve tehniliselt toimub. Seda me komisjonis sel istungil otseselt ei arutanud.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Üks hetk. Nii. See jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu peaks justkui olema samm edasi keskkonnahoiu ja ringmajanduse suunas. Kuigi paberil olev eesmärk on õilis ja vajalik, peame tõele otsa vaatama. See eelnõu on koostatud kiirustades, süvenemata selle mõjusse ettevõtjatele, omavalitsustele ja lõppkokkuvõttes Eesti majandusele. Ka komisjonipoolne ettekandja ei suutnud vastata väga lihtsale küsimusele. Tootjavastutuse laiendamine ja sellega kaasnev rahaline ning halduskoormus asetavad ebaproportsionaalselt suure surve väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Näiteks nõuab eelnõu, et ettevõtted maksaksid jäätmeladustamise tagatisi, mis arvutatakse jäätmekoguse ja selle töötlemise kulude alusel. Mõjuanalüüsis on selgelt välja toodud, et väiksemate ettevõtete jaoks võib see moodustada kuni 5% nende aastakäibest. Tootjavastutuse raames tuleb neil [luua] ka jäätmete kogumise võrgustikud, mis katavad kogu riigi. Küsimus on, kas seaduse autorid on analüüsinud, kuidas sellised kulud mõjutavad meie väikeettevõtteid, kellest paljud juba praegu töötavad ellujäämise piiril. Ilma riikliku toetuseta või leevendavate meetmeteta on oht, et paljud neist ettevõtetest lõpetavad tegevuse. See toob kaasa töökohtade kadumise ja meie majanduse konkurentsivõime languse. Me ei saa lubada olukorda, kus seadus, mille eesmärk on keskkonnahoid, tegelikult hävitab meie ettevõtluskeskkonda. Omavalitsustele pannakse täiendav järelevalve ja halduskoormus, ilma et sellega kaasneks selge rahastus või ressursid. Näiteks nõuab eelnõu, et omavalitsused tagaksid jäätmekäitlussüsteemide toimimise ka kõige raskemini ligipääsetavates maapiirkondades. Samas pole seletuskirjas ega mõjuanalüüsis selgeid vastuseid, kuidas need kulud kaetakse. Kas tõesti eeldatakse, et omavalitsused lihtsalt leiavad vajalikud vahendid oma niigi pingelise eelarve realt? Lisaks, digitaalsed jäätmeveo saatedokumendid, mis peaksid väidetavalt [suurendama] jäätmekäitluse läbipaistvust, toovad kaasa täiendavaid IT‑kulusid ja koolitusvajadusi. Kuidas peaksid väiksemad omavalitsused, kellel puuduvad selleks spetsialistid ja ressursid, toime tulema? Eelnõu kohustab ka välismaiseid ettevõtteid, kes müüvad oma tooteid Eestis, järgima samu jäätmekäitlusnõudeid. Idee on iseenesest õige, kuid praktikas on seda äärmiselt keeruline teostada. Kui riik ei suuda tagada tõhusat järelevalvet välismaiste tootjate üle, langeb kogu koormus kohalikele ettevõtetele. Need peavad lisaks oma kuludele kandma ka välismaiste konkurentide põhjustatud kulu. Millised on konkreetsed mehhanismid, mis tagavad, et välismaised tootjad vastutavad oma jäätmete eest? Seletuskirjas ja eelnõus puuduvad selged lahendused. Kas me tõesti soovime näha olukorda, kus Eesti ettevõtjad konkureerivad ebaausas konkurentsis? Kuigi keskkonnahoid on oluline, ei saa me seda saavutada majanduse hävitamise hinnaga. Praegu on eelnõu keskendunud rangete nõuete kehtestamisele … Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Praegu on eelnõu keskendunud rangete nõuete kehtestamisele, kuid puuduvad selged plaanid ja meetmed, kuidas aidata ettevõtetel ja omavalitsustel nende nõuetega kohaneda. Eriti haavatavaks muutuvad maapiirkondade ettevõtjad ja väikesed omavalitsused, kelle jaoks iga euro on kriitilise tähtsusega. Tööhõive vähenemine, suurenenud bürokraatia ja ettevõtluskeskkonna kahjustamine on liiga kõrge hind keskkonnahoiu eesmärkide saavutamiseks. Kas me oleme valmis selle hinnaga edasi liikuma või peaksime astuma sammu tagasi ja koostama eelnõu, mis oleks realistlikum ja tasakaalustatum? Head kolleegid, see eelnõu võib küll sisaldada häid kavatsusi, kuid praegusel kujul toob see kaasa rohkem kahju kui kasu. Ma kutsun teid üles kaaluma, kas me tõesti soovime toetada seadust, mis seab ohtu meie ettevõtted, koormab üle meie omavalitsused ja kahjustab meie majandust. Keskkonnahoidu saab edendada mõistlikult, ilma meie ettevõtlust ja inimeste heaolu ohverdamata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on eelnõu kohta teinud seitse muudatusettepanekut. Asume nende läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1 on esitatud keskkonnakomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3 on esitatud keskkonnakomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Anti Haugas, küsimus istungi juhatajale!

Küsin, et korrektne olla. Te [ütlete] "juhtivkomisjoni arvamus". Ma lihtsalt üritasin endale [seda erinevust] selgeks teha. Minu arust on seisukoha puhul tegemist siiski otsusega, mitte arvamusega – tegemist on erinevate juriidiliste mõistetega. Või ma eksin?

Igatahes kirjas on: juhtivkomisjoni seisukoht. [See võib olla] arvamus, seisukoht. Otsus tuleb peale hääletust. Aga kuna see hääletusele ei lähe, siis juhtivkomisjoni arvates tuleb arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek on esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme korrektsed. Viies muudatusettepanek on keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek on esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek on esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 430 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.