Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu (480 OE) teine lugemine

Läheme tänase 12. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu 480 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Enn Eesmaa. Palun!

Suur aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli käesoleva aasta 20. november. Ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut, eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 21. novembri ja 2. detsembri istungil ning 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja ka seletuskirja. Eelnõu kohaselt pikendatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu ümber kujundatud sõjalise abistamise missiooni Mosambiigis, uuendatud nimetusega EU Military Assistant Mission Mozambique ehk EUMAM Mozambique, 2025. aasta 31. detsembrini. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Otsustasime konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembril. Ja veel otsustas riigikaitsekomisjon oma istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele täna.

Teile on ka küsimusi. Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Väga hea ülevaade oli. Aga ma ikkagi küsin. Kuidas on kaitstud meie esindajate staatus ja immuniteet Mosambiigi valitsuse ja Euroopa Liidu vahel?

Suur aitäh, kolleeg! See on oluline küsimus. Probleem, õigemini küsimus on just õiguslikes alustes. Praegu kehtib järgmine olukord: Mosambiigi ja Euroopa Liidu vahel on vahetatud kirju, millega tagatakse nii immuunsus õiguslikul tasandil kui ka statuut. Kuid väljatöötamisel on vastavasisuline kokkulepe Euroopa Liidu ja Mosambiigi Vabariigi vahel, mis oma võimalustelt pakub ka meie esindajatele rohkem. Nii et praegu on [kaitstus] tagatud kirjavahetuse tasandil – see ei ole midagi erakordset, nii on talitatud ka varem –, kuid kui edaspidi on olemas allkirjastatud kokkuleppe, siis on garantii veelgi tugevam.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Aasta tagasi ma kasutasin ka analoogse eelnõu menetluse ajal võimalust rääkida pisut olukorrast Mosambiigis. Laiemalt võttes annab see Mosambiigi missioon võimaluse rääkida ka rohepöördest. Seletuskiri, ma ütleks, jätab mõndagi rääkimata. Kasutatakse eufemisme, öeldakse näiteks, et Cabo Delgados algas kriis, kui sotsiaal-majanduslikest probleemidest kasu lõikavad äärmuslikud islamirühmitused, kuhu kuuluvad kohalikud ja Islamiriigi välisvõitlejad, võtsid oma kontrolli alla osa provintsi territooriumist. Kui veidi lugeda, mis seal toimub, siis tuleb välja, miks rahvas rahutuks muutus. Põhjus oli mõnes mõttes lihtne ja loogiline: riigi president ja valitsev erakond tegelevad korruptsiooniga. Mosambiigis on maailma suuruselt 14-ndad ja Aafrika suuruselt kolmandad gaasivarud. Suurmaardla just seal riigi kirdeosas hiljaaegu avastati, see oli aastal 2017. Ja rahval oli suur lootus, et nüüd hakkab elujärg paranema. Aga võta näpust! President ei käitunud mitte niimoodi, nagu presidendid käituvad ilusates muinasjuturaamatutes, vaid pigem käitus nii, nagu neegrikuningad ikka käituvad: võtame selle gaasi sealt välja, müüme maha ja saame palju raha, aga seda ei jaga kogu seltskonnaga, [kõigiga,] kes riigis elavad. No ja siis muutus rahvas rahutuks ja islami võitlejad loomulikult kasutasid võimalust ja läksid sinna sisse. Praegu on seal seis selline, et põhiliselt tagavad korda Rwanda väed, kellel on selleks olemas võimekus, ja nad tagavad korda põhiliselt just gaasimaardlate ja LNG-projektidega seotud piirkondades. Vahepeal läks olukord natuke paremaks, inimesed said hakata tagasi kolima, just sinna LNG-projektide lähistele, aga sõdurite põhieesmärk on ikkagi turvata äriprojekte ja elanikkonnakaitse on teisejärguline. Viimasel ajal on kogu see olukord seal jälle halvenenud. Rwanda vägede seal viibimise eest muuseas maksab Euroopa Liit ja Euroopa Liidul on endal seal missioon. Miks? Ikka selleks, et prantslaste TotalEnergies ja ka [ameeriklaste] Exxon Mobil saaksid jätkata oma LNG-projekte, et varustada Euroopat gaasiga. Nii et ma pöördun siin üsna otse mõne kolleegi, näiteks Hanah Lahe, Tiit Marani ja Züleyxa Izmailova poole. Eile just Hanah ütles, et meid on ootamas katastroof ja kiiremas korras tuleb midagi teha, eriti oluline on lõpetada fossiilkütuste kasutamine. Nad võiksid nüüd mõtiskleda Mosambiigis toimuva üle. Loeme seda Euroopa kurikuulsat rohelepet, seal on muu hulgas järgnevad loosungid: "Pingutame, et olla esimene kliimaneutraalne kontinent!", "Seome majanduskasvu lahti ressursside kasutusest!", "Kedagi ei jäeta maha, ühtegi paika ei jäeta maha!". Kõlab nii ilusalt, tõesti, nagu muinasjutus. Aga siit nende lausete lõpust on puudu – või on see kuidagi piimaga kirjutatud? – üks sõna. Peaks olema veel üks sõna. Need laused peaksid olema niimoodi, et majanduskasv on seotud lahti ressursikasutusest Euroopas ning Euroopas ei jäeta kedagi maha ja ühtegi paika ei jäeta maha. Vaat, Hanah ja Züleyxa ütlevad, et probleem on siiski üleilmne. Aga nüüd tuleb välja, et Euroopa probleemi saab lahendada niimoodi, et teed neegrikuningaga diili, saad sealt gaasi ja saadad oma väed turvama, et rahvas ei saaks seda gaasipumpamist segada. Nii et nüüd soovituste mõttes, kuidas hääletada, ma olengi natuke kahevahel. Iseenesest mina ei arva, et fossiilkütuste kasutamise peaks lõpetama. Ja gaasi on Euroopas vaja. Aga siiski, Hanahi tähelepanu ma juhiksin sellele, et päris suure silmakirjalikkusega tegeldakse siin: ühelt poolt räägitakse, et ärme põletame, aga tegelikult põletatakse teiste oma, ja sõjaväega turvatakse seda, et saaks teiste oma siia tuua. Aitäh!

Enn Eesmaa tahab vastusõnavõttu.

[Kuna me oleme] läbirääkimiste staadiumis, siis ma lihtsalt täpsustan hea kolleegi asjalikku sõnavõttu. Ta mainis, et Euroopa Liit katab need kulud. See, mis puudutab Euroopa Liidu missiooni, üldiselt peab paika, kuid õigluse ja täpsuse huvides ma lisan, et meie Kaitseministeeriumi järgmise aasta eelarvest läheb umbes 36 000 eurot selle missiooni täidesaatmiseks. Nii et siin on oma arve – mitte väga suur, aga siiski arve – ka Eesti Vabariigil. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 480 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu 480. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu 8 ja erapooletuid 1. Eelnõu 480 on otsusena vastu võetud.