Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (477 OE) teine lugemine

Üheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 477 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli kolleegi, riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Tali.

Austatav istungi juhataja! Head kolleegid! Valitsus esitas kõnealuse otsuse eelnõu selle aasta 9. septembril ja pisut muudetud kujul lõpetati esimene lugemine selle aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks ei esitatud eelnõu kohta mitte ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 21. novembri ja 2. detsembri istungil ning 2. detsembri istungil kiitis komisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt pikendatakse järgmise aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" sätestatud kuni 110 kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve Iraagis kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Ja ma rõhutan, et Eesti kaitseväelaste operatsioonipiirkond on arutluse all oleva otsuse eelnõu kohaselt riigikaitsekomisjonis tehtud muudatuste tulemusel ainult Iraak. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembriks ehk tänaseks. Veel otsustas riigikaitsekomisjon sellelsamal 21. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mina tahan juhtida oma väikeses sõnavõtus tähelepanu ühele aspektile, millele juhtisin tähelepanu ka eelnõu esimesel lugemisel, pöördudes küsimustega kaitseminister Hanno Pevkuri poole, paraku saamata selget vastust, vähemalt sellist vastust, mis ka päriselt küsimusele vastaks. Küsimuse sisu on väga lihtne. Küsimus seisneb selles, et nagu me võime lugeda selle eelnõu seletuskirjast – ja selle üle ju vaidlus puudub –, viiakse kõnealust operatsiooni Inherent Resolve ellu nii Iraagi kui ka Süüria territooriumil. Nagu kolleeg Peeter Tali meile just rääkis, tegutsevad selle operatsiooni raames Eesti Kaitseväe esindajad Iraagi territooriumil. Aga see ei muuda asjaolu, et operatsiooni tervikuna viiakse ellu mõlema nimetatud riigi territooriumil. Nagu me Ukraina sõjaga seonduvalt kindlasti oleme palju kordi mõelnud ja rääkinud, on üks väga oluline rahvusvahelise õiguse printsiip see, et ühegi riigi relvajõud ei tohiks opereerida teise riigi territooriumil ilma selle riigi valitsuse nõusolekuta. Tõsi, on teatavad erandid, näiteks tegutsemine ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel, seitsmenda peatüki raames saadud mandaadi alusel. Aga üldreegel on selline: kui sa tahad opereerida oma relvajõududega teise riigi territooriumil, tohib seda teha üksnes selle riigi nõusolekul. See on põhjus, miks Venemaa armee esindajad ei tohiks viibida Ukraina territooriumil. Sellega on kõik nõus. Nüüd, kui me vaatame sellele operatsioonile Inherent Resolve, siis mida me näeme? Me näeme seda, et Iraagi valitsus on küll andnud selle operatsiooni läbiviimiseks nõusoleku. Kuigi ka siin me võiksime küsida, kui asjakohane see nõusolek on, kuna Iraagi valitsus on teatavasti pandud ametisse sellel ajal, kui okupatsiooniväed viibivad riigis sees, ja me ei saa olla sugugi kindlad, et see valitsus väljendab sellisena rahva tegelikke soove. Aga formaalselt on see tõsi, Iraagi valitsuse nõusolek on selleks olemas. Kuid Süüria valitsuselt ilmselgelt ei ole mitte mingisugust nõusolekut selleks, et Inherent Resolve'i nime kandva operatsiooni raames nii-öelda liitlasväed ja nende esindajad opereeriksid nende territooriumil. Samal ajal on fakt see, et Ameerika Ühendriikide armee esindajad on viibinud pikka aega Süüria territooriumil ilma, et selleks oleks nõusolekut saadud, ja ilma, et selleks oleks ka praegu olemas nõusolek. Nüüd, see küsimus, mis minu arvates selles olukorras meie ette asetub, seisneb selles, kas meid saab võtta tõsiselt, kui me räägime näiteks sellest, et me nõuame Venemaalt rahvusvahelise õiguse printsiibist kinnipidamist, öeldes, et üks riik ei tohi opereerida oma armeega teise riigi territooriumil ilma selle riigi nõusolekut omamata, kui me samal ajal ise mitte ainult ei toeta sellist sõjalist operatsiooni, vaid ka osaleme sellises sõjalises operatsioonis, kus tehakse just nimelt täpselt sedasama – küll mitte Ukraina suhtes, vaid Süüria suhtes. Siin ei ole üldse küsimus selles, millistest riikidest räägime, mida me nendest riikidest arvame. Siin on küsimus printsiibis ja meie enda suhtes selle printsiibiga. Mina ütlen, et kui me võtame tõsiselt seda printsiipi, millest on juba räägitud, ning tahame omada ka moraalset staatust ja nõuda teistelt, et sellest printsiibist peetakse kinni, siis me peame hoolitsema selle eest, et me ise esimese asjana peaksime sellest printsiibist kinni. Operatsioonis, mida viiakse ellu selgelt rahvusvahelise õigusega vastuolus – aspektis, mida ma ei hakka uuesti selgitama –, minu parima arusaamise kohaselt ei tohiks Eesti Vabariik osaleda. Ei tohi osaleda! Ma väga tahaksin loota, et te nõustute sellega, vastasel juhul me lihtsalt praktiseerime topeltstandardeid ja minetame tõsiseltvõetavuse. Eraldi küsimus on muidugi see, et Eesti Vabariik ei oleks üldse kunagi tohtinud oma armeed Iraaki saata. Teatavasti viidi Iraagi vastu 2003. aastal ellu agressiooniakt, seejuures rahvusvahelist õigust rämedalt rikkudes. Pärast seda on seal pandud toime palju sõjakuritegusid ja ka inimsusevastaseid kuritegusid. Reaalne küsimus, mille üle me peaksime arutlema, on see, kuidas saaks need inimesed, kes on neid kuritegusid toime pannud ja nende eest vastutavad, õiguslikule vastutusele võtta. Muu hulgas puudutab see Eesti poliitikuid. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkim... Siiski, Peeter Tali, palun!

Austatav istungi juhataja! Head kolleegid! Siin oli kõik segamini nagu Kört-Pärtli särk: Ukraina, Iraak, Ameerika Ühendriigid, Süüria ja ma ei tea, mis veel. Ma käin kiiresti faktid üle. Otsuse eelnõus, millest me räägime, on selgelt must valgel kirjas, et Eesti kaitseväelased osalevad ikkagi operatsioonil Inherent Resolve Iraagi territooriumil. Meie kaitseväelaste eesmärk on tagada Eesti huve. Ja Eesti huvi on ka kindel liitlassuhe Ameerika Ühendriikidega. Täpselt seda läksidki Eesti kaitseväelased tegema – parlamendi mandaadiga – 2003. aastal Iraagis. Nad olid seal aastaid. Eesti kaitseväelased kandsid ka kaotusi, mõned neist langesid, mõned said kergemalt, mõned raskemalt haavata. Aga nad võitlesid seal Eesti eest ja teenisid Eestit. Tänu sellele on Eesti julgeolek siin tagatud nüüd paremini kui varem, sest kõige suurem pant, mida me saame liitlastele anda, on see, et me oleme nende kõrval – relv käes – valmis kandma raskust ja ühiselt võitlema. Meie liitlased ameeriklased ja Ühendkuningriik, samuti prantslased, kellega koos me olime Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis, ning Ühendkuningriigi võitlejad, šotlased, britid ja waleslased, kellega koos me olime kõige tulisemates provintsides Kandahāris ja hiljem [Helmandis] Lashkargāh's, teavad, kes me oleme. Seepärast ongi oluline, et me oleksime usaldusväärsed võitlejad ja usaldusväärsed liitlased. Mina küll ei näe siin mingit segadust. Ma ei näe ka mingit rahvusvahelise õiguse rikkumist. Ja ma võin kinnitada, üle korrata, et olen isiklikult rääkinud Iraagi poliitikutega, kes on teadlikud Eesti osalusest Ameerika kontingendi koosseisus Kurdistanis Erbilis ning on väljendanud ka oma tänu. Olen rääkinud muidugi ka Iraagi diplomaatidega, mulle tuleb meelde näiteks ajutine asjur, kes resideerub Helsingis. Nii et teeme asjad selgeks, veel kord: Eesti sõdur võitleb alati Eesti huvide eest ja meie tegevus ei ole üldse vastuolus rahvusvahelise õigusega. Tänan!

Suur tänu teile! Nüüd sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja alguses ütles, otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 477 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 477. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu oli 5, erapooletuid 0. Eelnõu 477 on otsusena vastu võetud.