Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (503 OE) teine lugemine

Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 503 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt meeldetuletuseks, et otsuse eelnõu 503 esimene lugemine toimus meil 6. novembril. Rahanduskomisjon arutas eelnõu, seda teiseks lugemiseks ette valmistades, oma 21. novembri istungil. Istungil komisjoni esimees teavitas, et tähtajaks eelnõu kohta muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ei laekunud. Sellega meie arutelu ka piirdus. Komisjon tegi otsuse teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 4. detsembril. See oli meil konsensuslik seisukoht. Sellega ma saangi oma ettekande lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Andrei Korobeinik, palun, küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Päris kompaktne ettekanne, Aivar. Aga mul on selline küsimus, võib-olla natuke üldisem. Kuidas sa hindad üldiselt meie riigieelarve läbipaistvust? Kas sinu arvates on see täna piisavalt läbipaistev ja kas meie tehtud muudatused (Telefon heliseb. Andrei Korobeinik naerab.) parandavad olukorda tulevikus? Kas meil on lootust, et järgmise aasta riigieelarve on selle aasta eelarvega võrreldes läbipaistvam?

Aitäh selle küsimuse eest! Ei ole piisavalt läbipaistev. Järgmise aasta eelarve kohta ei ole minul volitusi siin seisukohti välja käia.

Urmas Reinsalu, palun!

Hea Aivar! Ma vaatan rahandusministri esitatud riigi 2023. aasta majandusaasta aruannet. Seal sisuliselt ei käsitletagi seda, millele Riigikontroll oma arvamuses tähelepanu juhtis, see tähendab miljardite eurode ulatuses kasutamata jäänud vahendeid ja nende saatust tulevikuvaates. Minu küsimus on selles, et kui sa vaatad majandusaasta aruannet ja tõmbad paralleeli ettevõtte aruandega, siis tegelikkuses peaks olema üks baasküsimus, millele antakse vastus, see: me räägime tegevuspõhisest või tulemuspõhisest [eelarvest], miks siis selles majandusaasta aruandes ei ole käsitletud seda, mis tulemusi suutis riik saavutada olukorras, kus 13% rahalisi vahendeid jäi kasutamata? Mis siis nendest tulemustest sai? Miks see on selles majandusaasta aruandes ära peidetud? Miks seda ei kirjeldata tegevuspõhiselt?

Aitäh küsimuse eest! Me käsitlesime seda küll eelmisel korral. See oli nagu esimese lugemise teema. Esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel me komisjonis neid küsimusi tegelikult käsitlesime. Mis puudutab eelmisel aastal kasutamata jäänud vahendite ülekandmist järgmisesse aastasse, siis üks Riigikontrolli soovitus, millega rahanduskomisjon nõustus, oli see, et nende ülekantavate summade väljaselgitamine peaks toimuma kiiremini, kui on olnud senine praktika. Mis puudutab tulemusnäitajaid, siis me neid ka põgusalt käsitlesime. Siin on ka arenguruumi, et neid parandada, nii et nad vastaksid paremini tegelikule olukorrale ja et neid ka riigi eelarvepoliitika kujundamisel kasutataks.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Siin veidi varem hea kolleeg Annely selgitas, et kui ministril tekib parem mõte võrreldes sellega, mis oli eelarves planeeritud, siis ta võiks seda mõtet ka ellu viia ja ta ei pea selleks Riigikoguga isegi konsulteerima. Kas sa oled samal arvamusel ja kui mitte, siis mis sa arvad, millised on meie võimalused tulevikus selliste olukordade vältimiseks? Vahepeal vastu võetud baasseaduse muudatus võimaldab ministritel veelgi rohkem otsustada ilma selleta, et nad küsiksid nõu kas Riigikogust või isegi valitsuskabinetist. Mis on sinu seisukoht, kas see langeb Annely omaga kokku või mitte?

Jah, ma arvan, et sellele käsitlusele on ka Riigikontroll tähelepanu pööranud. Asi on selles, et eelarve on esitatud üsna laia haardega, tulemusvaldkondadena, programmidena ja programmitegevustena. Me ühte näidet käsitlesime eelmises punktis: 10‑miljonilise eelarvemuudatuse tegi minister oma käskkirjaga, ilma et see oleks vajanud Riigikogu kinnitust. Praegune kord annabki ministrile võimaluse konkreetse programmi sees, näiteks üldharidusele juurdepääsu tagamise programmi sees, teha 10 miljoni euro ulatuses muudatuse, ilma et see nõuaks Riigikogu kinnitust. Ma arvan – sellele on ka Riigikontroll tähelepanu pööranud –, et see ei ole kooskõlas põhiseadusega, mille järgi Riigikogu peab otsustama iga-aastase riigieelarve kõigi tulude ja kulude üle.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tunnustus niisuguse avameelse käsitluse eest, ausa ja avatud käsitluse eest, mis puudutas sellesama 10 miljoni saatust või diagnoosi. Kirjelda mulle seda loogikat, kuidas üldse on võimalik niisuguseid rahalisi toetusi, mis makstakse välja ju teistele subjektidele, teha lihtsalt ühe käskkirja alusel, ilma et selleks oleks mingit seaduse delegatsiooni. Me loome ju meeletu pretsedendi praegu. See tähendab, et ükskõik milline valitsuse liige võib suvaliselt anda käskkirja ja jagada enne valimisi või mingi otsuse mõjutamiseks, nagu on selgunud, välja tulnud parlamendi arutelust, kümneid või sadu miljoneid eurosid olukorras, kus meil 2 miljardit eurot aastas jääb kasutamata. Kas siis praegu on meil selline olukord, Aivar, sinu käsitluse järgi, et sadu miljoneid eurosid võib jagada käskkirja alusel? Meil mingisugust tõkendit, seadusandlikku tõkendit sellele, tuleb välja, ei olegi.

See küsimus ei puuduta muidugi konkreetselt 2023. aasta majandusaasta aruannet, see on 2024. aasta, selle aasta eelarve teema, mis läheb otsapidi ka järgmisesse aastasse. Aga tõepoolest, me rahanduskomisjonis menetluse jooksul saime selgust, et kehtiv reeglistik võimaldab antud juhul siis haridus‑ ja teadusministril suunata üldharidusele juurdepääsu tagamise programmi sees kolme gümnaasiumi üleandmata jätmisest vabaneva raha e‑keskkonna arvutipargi täienduseks. See õigus, jah, tõepoolest haridusministril on olemas, teha see muudatus programmi tegevuse sees. Selle võimaluse annab kehtiv raamistik.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun!

2023. aasta eelarves jäi kasutamata 2,4 miljardit eurot, [mille kohta] seaduse alusel oli siis [antud] valitsusele nii-öelda suunis seda kasutada. Veel käesoleva aasta juunikuus ei olnud Vabariigi Valitsuse esindajad, alates peaministrist ja rahandusministrist, ning ametnikud võimelised andma relevantset käsitlust, kui suure summaga, mis on kasutamata jäänud, on tegemist ja mis õigupoolest selle raha saatus on. See näitab praegust raha juhtimise kvaliteeti. See on väga tõsine probleem. Sümptomaatiliselt ei anna ka ligi 300‑leheküljeline riigi majandusaasta aruanne sellele sisulist, nii-öelda kvalitatiivse kaaluga vastust, mis kannaks rahandusministri allkirja, me saame aru. Sellel aastal möönab Rahandusministeerium, et septembrikuu alguse seisuga jääb orienteerivalt kasutamata 2 miljardit eurot. See ei ole pisiasi, vaid see on ühelt poolt küsimus riigi säästlikust ja operatiivsest raha juhtimisest valitsemise korraldamise mõttes. Aga seda dramaatilisem on küsimus, et olukorras, kus meil jäi eelmisel aastal kasutamata 2,4 miljardit eurot ja sellel aastal jääb eelduslikult kasutamata 2 miljardit eurot, kõneleb valitsus, et maksutõusudele ei ole alternatiivi. Selle väite sisu on vale. On olemas alternatiiv konkreetsete ettepanekute näol, millest me oleme kõnelenud, aga ka alternatiiv selles põhimõttes, et see algab säästlikust ja sisulist poliitikat realiseerivast raha juhtimisest riigis. Me mõtlesime kaua, mida selle majandusaasta aruandega teha, sest ka Riigikontroll oli oma kriitikas, mis puudutab selle probleemi osundamist, sisuliselt hävitav. Hävitav oli Riigikontrolli hinnang! Paraku tuleb seda nii diagnoosida. Üks kord varem on vabanenud Eesti ajaloos olnud pretsedent, kui Riigikontroll ka tegi ettepaneku parlamendile mitte kinnitada riigi eelmise aasta majandusaasta aruannet, vaid saata see valitsusele tagasi. Me teeme ka täna selle ettepaneku, üleskutse parlamendile sellises olukorras, kus riigi raha juhtimine on muutunud sisuliselt hoomamatuks, ka siinsamas parlamendisaalis kuuleme nii-öelda abitut otsimist, kus siis see 10 miljonit on, mingite konkreetsete näidete pinnalt. Parlamendil peab olema selgroogu anda oma vastus sellisele raha juhtimisele. See ei vasta hoolsuskohustusele – Eesti Energia erikontrolli puhul kõneldakse hoolsuskohustusest –, ma ütlen, et see ei vasta valitsuse hoolsuskohustusele. Meie hoolsuskohustus on anda siin hääletades signaal, et me ei kinnita seda majandusaasta aruannet. Meil on pädevus ja julgus teha otsuseid. Parlamendil ei saa olla ainult notariaalne funktsioon, et anda hinnang raha juhtimise kvaliteedi kohta, ja seda määramatu kursiga. Järelikult peab olema ka alternatiivne hinnang, kui me leiame, et selle raha juhtimise kvaliteet ja läbipaistvus ei ole olnud piisav, et ei ole piisavalt usaldust. Seega, Isamaa ettepanek on selge: lükata see majandusaasta aruanne tagasi. Aitäh!

Suur tänu! Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma siiski teen lühikese sõnavõtu fraktsiooni nimel. Meil tuleb teha vahet mõnel asjal. Kõigepealt, majandusaasta aruanne koosneb erinevatest osadest. Põhiline on ikkagi raamatupidamise aastaaruanne, siis on eelarve täitmise aruanne ja muud lisad. Aga põhiline osa on riigi raamatupidamise aruanne. Raamatupidamisega on riigis asjad korras. Nii nagu Riigikontrollgi ütleb, majandustehingud on sooritatud olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega, riigieelarve täitmise aruanne annab usaldusväärset infot ja teavet kogutud tulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta. Nii et riigi raamatupidamine on päris heas korras. See küsimuste voorus käsitletud teema puudutas riigieelarvet, tulemusnäitajaid ja riigieelarve läbipaistvust, aga riigi raamatupidamine on korrektne. Kutsun üles kindlasti majandusaasta aruande kinnitamise poolt hääletama. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Käesoleva otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 503 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 503. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid 0. Eelnõu 503 on otsusena vastu võetud.