Проект закона о внесении изменений в закон о государственном бюджете на 2024 год (517 СЭ) третье чтение

Seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 kolmas lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tere päevast, head kolleegid! Eelnõu teine lugemine toimus 13. novembril. Vahepeal arutas rahanduskomisjon eelnõu selle kolmandat lugemist ette valmistades 21. novembril ja 2. detsembril, samuti 3. detsembril. 3. detsembril kohtusime veebi teel ka Krist`ina Kallasega. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks laekus kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsioonilt. Need olid sellised ettepanekud, mida Isamaa fraktsioon on varemgi teinud: vähendada keskvalitsuse kulusid ja vähendada ülekantavaid kulusid 200 miljoni euro võrra. Seda ei ole võimalik eelarvepilti sisse viia. Seetõttu jättis rahanduskomisjon need nõuetele mittevastavad muudatusettepanekud läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata. Rahanduskomisjon koostas koostöös ministeeriumiga ühe mitmest muudatusest koosneva, valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku ja kaks tehnilist muudatusettepanekut. Ühega neist täpsustati programmi tegevuse nimetust ja teises rahanduskomisjoni enda lisatud sätet, et Vabariigi Valitsuse reservi kantud summadele ei laiene vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra. See tähendab, et nimetatud summat ei kanta eelarveaasta lõppedes järgmisse aastasse üle, ja on juba arvestatud, et see parandab eelarve positsiooni. Teisel lugemisel, te mäletate, oli see summa 69 miljonit eurot. Enne kolmandat lugemist Siseministeeriumi arvel see summa pisut kasvas. See summa, mis kantakse valitsuse reservi selle eelarvemuudatuse käigus, on 73 miljonit eurot. Seda summat siis sealt edasi ei kanta. Nii. Nendest kolmest istungist, mis me pidasime, me 21. novembril arutasimegi Isamaa fraktsiooni ettepanekuid. Regina Vällik selgitas neid muudatusettepanekuid, millest ma juba rääkisin ja mille rahanduskomisjon saatis suurde saali. Juttu oli ka täpsemalt Siseministeeriumist. See Siseministeeriumi [eelarve] muudatus on tekkinud seoses sellega, et need kulud teeb tegelikult Riigi Kinnisvara AS ja nende positsioon selle võrra muutub. Teist korda arutasime [eelnõu] 2. detsembril kolmandaks lugemiseks ettevalmistamise käigus. Siis sooviti kohtuda haridusministri ja siseministriga. Haridusminister osales komisjoni istungil eile, aga siseministril ei olnud võimalik vahepealsel ajal rahanduskomisjoniga kohtuda. Aga küll ta tuleb, need küsimused jäid üles ja jäävad üles seniks, kuni ta tuleb. Haridus‑ ja teadusministriga rääkisime põhiliselt 14 miljonist eurost, mida Haridus‑ ja Teadusministeerium suunab sinna valitsuse reservi, mida on ikkagi see 73 miljonit ja mida üle ei kanta. Tuli välja, et see 14 miljonit on 2023. aasta jääk, mis sellesse aastasse üle tuli. Selleks aastaks oli samuti eraldis 14 miljonit, aga see kasutati muudeks otstarveteks ära. Samuti rääkisime, missugustest vahenditest on haridusministeeriumil võimalik toetada koole arvutustehnika ostmisel. Krist`ina Kallas ütles, et planeeriti, et riik võtab üle Narva ja Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumide pidamise, samuti ka Viljandi, Kuressaare ja Tartu täiskasvanute koolid, aga võeti üle ainult Narva ja Kohtla-Järve koolid. Siis tekkis jääk. Kohalikel omavalitsustel on tehniline probleem e‑eksamitele üleminekuga ja kohalike omavalitsuste koolid vajasid abi arvutiklasside täiendamiseks, et e‑eksameid saaks edaspidi teha ilma häireteta. Priit Lomp küsis ka huvihariduse kärbete kohta, miks huviharidusest kärbiti 10%. Krist`ina Kallas ütles, et muidu tulnuks kärpida 5% + 3% + 2%, aga ta otsustas, et huviharidusest kärbitakse korraga 10%. Siis, jah, jäi komisjon ootama kohtumist siseministriga. See seisab veel ees. Lõpuks ka menetluslikud otsused. Kõigepealt otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja teine ettepanek oli eelnõu kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. See on minu poolt kõik.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, palun küsimus!

Proua Akkermann! See selgitus, kogu lugupidamise juures, ei olnud veenev. Ainukene põhjendus, mis te suutsite Isamaa tervikliku, 2024. aasta eelarve kohta tehtud ettepaneku peale teha, oli, et see ei mahu eelarve raami. Tähendab, näete, mõistlikku poliitikat ei ole sellepärast võimalik rakendada, et see ei mahu eelarve raami. Ma kutsun üles teid neid raame muutma, et poliitika võimaldaks ka valitsemiskulusid vähendada. Ma ei saanud ausalt öelda mitte midagi aru sellest, mis te kõnelesite siin praegu haridusministeeriumi 10 miljonist eurost. Te ütlesite, et mingi raha, kui ma õigesti sain aru, on kantud 2023. aastast üle, siis jäi järele ja see raha tuli ära kulutada 2024. aasta jaanuaris. See sümboolne 10 miljonit eurot, mida valitsus ajas nagu koer saba taga jaanuarikuu jooksul ja organiseeris tervele ühiskonnale üle nädala aja kestnud streigi, tuli välja, oli tegelikkuses kuskil olemas. Ma ei saa aru, kust see raha tekkis. Palun selgitage. Ja nüüd korraga on raha järel. Maksutõusud istuvad meil kukil ja nüüd tuleb välja, et raha on järel!

Aitäh!

Ma olen seda kogu aeg rääkinud, ka see ettepanek oli selline Isamaa poolt. Riigil on raha järel, selgitage …

Aitäh!

… kust see 10 miljonit korraga järele jäi, mis detsembrikuu jooksul on teada olnud, ja millisel riigieelarve real on selle raha kasutusotstarve.

Oi-oi-oi, ma vist rääkisin tõesti liiga kiiresti või te ei kuulanud mind. (Hääl saalist.) Mõlemat, jah? See on aus vastus. Mina rääkisin liiga kiiresti ja te ei kuulanud ka. Nii võis juhtuda küll. Isamaa fraktsiooni ettepanekutest. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele peavad muudatusettepanekud sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanekutes ei ole näidatud, millise ministeeriumi tulemusvaldkonna programmi tegevuse kulusid tuleb vähendada ja piirata. Vastavalt riigieelarve seadusele iga-aastase riigieelarve muutmise seadusega riigieelarve kogumahtu muuta ei saa. Riigieelarve kogumahu muutmiseks tuleb algatada lisaeelarve, mille algatamise õigus on ainult Vabariigi Valitsusel. Nüüd ma lugesin aeglaselt. Ma loodan, et küllalt aeglaselt. Ma proovin ennast kokku võtta.

(Urmas Reinsalu räägib kohalt.) Aitäh!

Ma võin ka väga praktiliselt öelda, et teie muudatusettepanek on, et Vabariigi Valitsus vähendaks keskvalitsuse kulusid 200 miljoni euro ulatuses. Sellist rida nagu "Keskvalitsuse kulud", mida me saaksime 200 miljoni euro ulatuses vähendada, ei ole. Eelarvepildis ei ole rida "Keskvalitsuse kulud", mida me saaksime vähendada. "Keskvalitsuse kulud" on üldmõiste, aga üldmõistet ei saa kanda eelarvesse.

Rain Epler, palun!

Aitäh! No vaat, mina kuulasin sind küll, Annely, kui sa rääkisid, ja mu küsimused sealt tulevadki. Esimene küsimus tuleneb sellest viimasest vastusest. Teil nii palju ju võiks võimeid olla, et kui öeldakse, et võtke 200 miljonit maha, siis te sellest tegevuspõhisest [eelarvest] jagate seda ise laiali, [ise vaatate,] kust te selle võtate, tegevvõimul on seda lihtsam teha. See oli remark. Aga küsimus on selle koha, et sa oma ettekandes ütlesid, et te ei vaadanud [muudatusettepanekuid] läbi, sest te teadsite, et need ei mahu eelarve raami. See oli minu arvates natuke vastuoluline. Sa ütlesid, et te jätsite muudatusettepanekud läbi vaatamata. Kas te juba teadsite ette, et kui Isamaalt [ettepanek] tuleb, siis niikuinii ei mahu eelarve raami, ja te ei vaadanudki läbi? Teine [küsimus] on Krist`ina Kallase kärpe selgituste kohta. Krist`ina ütles, et 5 + 3 + 2 oleks pidanud [kärbe olema], aga tema tegi kohe 10. Tegin kiire arvutuse: 5 + 3 + 2 ongi 10. Ma ei saa päris lõpuni aru, mis loogika seal taga oli.

Ma pean jälle aeglasemalt ja selgemalt rääkima. Ma saan aru, et te kuulasite Urmas Reinsalu. Mina ei öelnud, et see 200 miljonit ei mahu eelarvesse. Ma ütlesin, et seda ei ole võimalik mahutada eelarvepilti, kuna eelarvepildis ei ole sellist kulurida nagu keskvalitsuse kulud, sellist rida eelarves ei ole, mis tähendab, et ei saa teha muudatusettepanekut selle vähendamiseks 200 miljoni võrra. Kuna seda rida ei ole, siis ei saa sellist muudatusettepanekut läbi vaadata, muudatusettepanekute nimekirja kanda ja teile siia saali hääletamiseks tuua, see ei ole tehniliselt võimalik – mitte sisuliselt, rahalises mõttes, vaid tehniliselt ei ole võimalik. Mis puudutab seda huvihariduse kärbete lugu, siis teatavasti on kärped ees seismas ja valitsuses on kokku lepitud valdkonnad, mida kärbitakse 10% võrra. Haridus‑ ja teadusminister on 2025. aasta eelarve eelnõus kärpinud huviharidust 10% võrra. Siin see täpselt ei tõusetunud, aga ma arvan aimavat, et jutt käis huvihariduse jaoks kohalikele omavalitsustele eraldatavast rahast. Minister vastas, et ta tegi huvihariduse kärpe ühel aastal ära, muidu oleks omavalitsuste [raha] pidanud kärpima 2025. aastal 5%, järgmisel aastal 3% ja siis järgmisel aastal 2%. See oli, ütleme, selle vastuse sisu.

Head kolleegid! Vabandan vaherepliigi pärast. Nimelt, ma kuulasin Rain Eplerit väga tähelepanelikult. Väike meeldetuletus: meie mõlemad Kristinad eelistavad rõhku eesnime alguses: Kristina Šmigun-Vähi ja Kristina Kallas. Ma olen nende mõlema käest küsinud, sest tõepoolest on mõlemad [variandid] kasutusel. Nad ei solvu [teistsuguse häälduse] peale, aga nende eelistus on Kristina. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Me oleme rahanduskomisjonis tõepoolest palju aega veetnud ministritega ja siseminister on meil ikkagi tõsine murekoht. Me oleme sunnitud hääletama eelnõusid, millest meil tegelikult täit pilti ei ole. Eile, tõepoolest, käis Kristina Kallas meile olukorda selgitamas. Ma pean tunnistama, et mulle jäid ikkagi paar asja ebaselgeks, aga see arutelu oli väga kirglik ja ma sekkuma ei hakanud. Aga mis sa siseministrist arvad? Kas meil on lootust teda ikkagi selle aasta sees komisjonis näha? Just tema vastutusalas on kõige suuremad summad, mida ta tassib aastast aastasse, juba mitu aastat järjest, ja ei taha neid reservi tagastada. Kas sa ise näed, et ta tuleb meie komisjoni, või peame otsustama ilma selgitusteta?

Ma arvan, et täna me võiksime otsustada ilma selgitusteta, sest mis puudutab seda konkreetset eelnõu, siis selgitused on olemas. Aga järgmine aasta alles algab. Me oleme oma töökorralduses ka kokku leppinud, et niipea, kui jäägid tekivad, kui 2024. aasta jäägid on selged, me järgmise aasta esimeses kvartalis nendega tutvume. Ma loodan tõepoolest, et siseminister leiab võimaluse meie komisjoni istungit külastada, kui tal puhkus läbi saab. Ta oli neil päevil puhkusel.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Akkermann! Ma kahjuks ei saanud oma küsimusele vastust. [Küsimus] puudutas seda 10 miljonit eurot. Ajaleht Postimees on esitanud väga tõsise süüdistuse. Anonüümne vilepuhuja, haridusvaldkonnaga seotud inimene, viitab, et minister tegeleb seoses kurikuulsa haridusleppega omavalitsuste mõjutamise ja äraostmisega, jagades seda 10 miljonit eurot aasta lõpul laiali. Minu küsimus on väga lihtne: kust see 10 miljonit eurot korraga haridusministeeriumi valitsemisalasse tekkis? Teiseks: kui tegemist on sellist tüüpi, nii-öelda eraldiseisva, iseseisva programmiga, kust raha jagatakse, siis kust me leiame selles eelarve muutmise seaduses selle rea, kus on öeldud tegevusprogrammiliselt või ka majandamiskulude järgi arvestatuna, et see 10 miljoni jagamine praegu aset leiab? Aasta alul oli 10 miljonit eurot puudu õpetajate palkadest, üle nädala aja ei saanud lapsed kooli minna. Ja nüüd …

Aitäh, Urmas!

… detsembrikuus, on 10 miljonit üle. Kuulge, see on ju korralagedus, proua Akkermann. Milles on probleem?

Jaa, Aivar Sõerd küsis selle 10 miljoni euro suuruse muudatuse kohta, mis on ministri käskkirjaga kinnitatud, ja Kristina Kallas vastas, et osa sellest on õpilaste arvu järgi arvestatud pearaha, mis arvestatakse eelarvesse lähtuvalt sellest, kui palju on kellelgi koole pidada ja kui palju on neis õpilasi. Riik planeeris, et võtab 2024. aastal üle Narva, Kohtla-Järve, Viljandi, Kuressaare ja Tartu täiskasvanute koolid. Tegelikult jäid Viljandi, Kuressaare ja Tartu täiskasvanute koolid üle võtmata, mille tõttu jäi aasta lõpuks kasutamata see õpilaste arvu järgi planeeritud raha. Haridus‑ ja Teadusministeeriumil on ka teine mure, millele ka on otsitud lahendust juba kevadest saadik. Te ilmselt panite tähele, et kevadel ebaõnnestusid e‑eksamid. Kristina Kallas ütles, et 57% koole ütles, et nad on e‑eksamiteks tehniliselt valmis, mis tähendab seda, et ülejäänud ei ole. Ülejäänutel ei ole võimalik küllalt investeerida vajalikku arvutiparki, et õpilased saaksid eksameid teha. Seetõttu on selline käskkiri alla kirjutatud, ma saan nii aru. Aga Postimeest ma ei ole lugenud ja tema vilepuhujat ma ei oska kommenteerida.

Tõnis Lukas, palun! (Urmas Reinsalu räägib saalist vahele.) Tõnis Lukas, palun! (Urmas Reinsalu jätkab.) Tõnis, palun, sinu aeg on küsida! Tõnis Lukas, palun küsimus!

Oi! Ma võin siis küsida. Kas seda tehakse rea alusel või kus see rida on? Aga ma küsin siis konkreetselt ka. Te rääkisite praegu selle 10 miljoni saamise lugu niimoodi, et mingid protsessid jäid sel aastal tegemata, aga olid ju otsused need täiskasvanugümnaasiumid riigistada ja kohapeal juba teatakse, et osa neist on justkui riigistatud, aga ütleme, vormistamine jäi ära, lükkus tõenäoliselt järgmisesse aastasse. Kui see iseenesest ei ole tagasipööratud protsess ja need ikkagi riigistatakse, siis ei ole tegemist ühekordse kuluga, vaid see kulu tuleb katta järgmisel aastal, kui protsessiga edasi liigutakse. Haridusminister on öelnud, et see on ühekordne kulu ja see jagatakse ühekordse kuluna ära.

Aitäh!

Aga siis oleks seda saanud kasutada ka, ma ei tea, õpetajate palkadeks või millekski selliseks, mis on püsikulu.

Tehes järeldusi Krist`ina Kallase sõnadest ja vaadates, nii nagu ta seda väljendas, et seal on gümnaasiumid ja üldhariduskoolid, ma arvan, et see on programmi sees tehtud muudatus. Selleks ei olegi eelarvet tarvis muuta. Üldhariduskoolide programmi rea peal jäi üle õpilaskohtade raha, kuna need koolid jäid riigile üle võtmata ja tekkis vajadus üldhariduskoole toetada arvutiparkidega või arvutustehniliste seadmetega, et valmistuda e‑eksamiteks. Niimoodi ma julgen tõlgendada Krist`ina Kallase juttu, aga ma tema käest ei ole küsinud. Seda ütlesin juhuks, kui ma peaksin valesti tõlgendanud olema.

Madis Kallas, palun!

Aitäh! Ma soovin kõigepealt tunnustada komisjoni esimeest Annelyt vastuste eest ja just selles mõttes, et te ei ole kordagi muutunud üleolevaks, te ei ole kordagi muutunud kuidagi ründavaks, kuigi maailmavaateliselt ka meie võib-olla kõigis asjades ühel meelel ei ole. Nii on olnud see tundidepikkustes küsimuste voorudes ka varasemalt. Selle eest suur tänu! Aga mul on küsimus: kas teie komisjoni esimehena saate kinnitada, et teil ei ole jäänud ühestki ministeeriumist teada saamata midagi, mida te olete soovinud teada saada? Siin viidati mõnele ministeeriumile või ministrile. Kas te saate täna kinnitada, et te olete saanud kõik vastused, mida te olete küsinud, ja mingeid [vastuseid] õhku jäänud ei ole?

Kasutamata jääkide kohta, mida siin ka Andrei välja tõi, on vastused olnud umbmäärased. Ka Aivar Sõerd on öelnud, et vastus on, aga vastus on liiga umbmäärane. Siis me ikkagi küsime edasi, niikaua kuni me saame [täpse vastuse] teada. Seda ei ole, et kui me midagi teada tahame, et me seda siis teada ei saa. Küll on kindlasti kohti, mille kohta me ei oska küsida, sest meil on rahanduskomisjonis ikkagi väga suur töömaht ja vähe liikmeid ning me ei pruugi kõike märgata. Mõnikord oskame küsida siis, kui oleme lehest millegi kohta lugenud, nii nagu [on öelnud] ka kolleeg riigieelarve kontrolli komisjonist, et mida ühel nädalal lehest loeb, selle kohta järgmisel nädalal siis ministri käest küsib.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Tervist! No jah, kuhu me nüüd juba jõudnud oleme, kui me tunnustame ettekandjaid selle eest, et nad on elementaarselt viisakad ega muutu üleolevaks. Kahju küll, kui me peame eraldi tunnustama seda, mis on elementaarne. Aga tore, et see nii on, et ettekandja püüab vastata. Kuid me ei ole siiski saanud vastust, kus on kõigepealt see 10 miljoni rida. Teiseks, ministrile oli ammu teada see, et need täiskasvanute gümnaasiumid jäävad üle võtmata, ministeerium ei tegelenud sellega üldse. Ma võin kinnitada, et näiteks Viljandi linna saabus ministeeriumist novembri lõpus kiri, et alustatakse läbirääkimisi täiskasvanute gümnaasiumi tuleviku üle. Nii et ilmselge oli, et selle aasta sees ei võeta seda üle ja seda raha ei kulutata. Ministeeriumil selliseid plaane ei olnudki. Nii et väga kahetsusväärne, et varasemalt seda raha ei planeeritud ja sihtotstarbeliselt ei kavandatud, ja nüüd, detsembris, see leitakse kuskilt.

Aitäh!

No mis ma oskan selle kohta kosta. Nende põhjuste kohta, miks Viljandi, Kuressaare ja Tartu täiskasvanute koolid jäid üle võtmata, me ministri käest ei küsinud. Seda peaksite ilmselt tema käest küsima. Ma saan ikkagi haridusministri valdkonnast rääkida selles määras, nagu meil komisjonis jutuks oli. Ma ei oska sellele küsimusele vastata.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Tegelikult kummaline olukord. Ka Pärnus võttis kutsehariduskeskus täiskasvanute õppe üle ja lubas Pärnu linnale, et ühel hetkel linna vara ehk linna maja antakse linna kasutusse, et linn saaks oma koolijuntse selles piirkonnas õpetada. Võeti ka kohustus, et need ruumid arendatakse välja kutsehariduskeskuse juurde, aga vahepeal öeldi, et raha selleks ei ole, kahjuks seda teha ei saa. Ja nüüd selgub, et järsku on üle jäänud 10 miljonit, millega saaks seda funktsiooni täita. Ausalt öelda, selles mõttes tekib küll narr olukord, et mida me siin parlamendis üldse arutame. Käivad läbirääkimised, lepitakse mingid kavad kokku ja siis ühel hetkel öeldakse, et vabandust, raha jäi üle. Samahästi võib teha näiteks Siseministeeriumi haldusalas nii, et paneme, ütleme, Paikuse politseikooli kinni, planeerime 100 miljonit arenduse jaoks, aga iga aasta jääb 100 miljonit üle ja siis jagame selle aasta lõpus laiali. Kas see ongi see läbipaistev riigieelarve menetlemise protsess?

Jaa, ma arvan, et selliseid meetodeid kuritarvitatakse. Mingit asja, mille kohta on Riigikogule antud lubadus see ära teha, ei tehta ja programmi raames kasutatakse [raha] mõne muu asja jaoks, mis majas tundub vajalikum olevat. Aga seda peab konkreetselt ikkagi ministri käest küsima. See 14 miljonit, nagu ka kord juba jutuks oli, laekus 2023. aastast, kanti üle, aga rohkem enam järgmisest aastast üle ei kanta. See on Riigikogu otsuse eelnõus sõnaselgelt kirjas, et järgmisel aastal on see 14 miljonit uuesti eelarves ja selle [rahaga] jätkatakse doktoriõppe reformi. See on doktoriõppe reformi katteallikas. Niimoodi eile ka haridusminister ütles.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma veidi laiendan oma küsimust, küsin eelarve kohta laiemalt. Teatavasti on igal aastal neid ülekantavaid vahendeid päris suures summas ja see kordub ju aastast aastasse. Reinsalu osundas sellele, et kevadel lastakse õpetajatel streikida, öeldakse, et raha ei ole, aga aasta lõpus öeldakse, et 10 miljonit jäi üle. See on tõepoolest absurdne situatsioon. Tihti põhjendatakse neid ülekantavaid [summasid] sellega, et ei olnud võimekust mingeid asju ellu viia. No õpetajatega kokkuleppimine oleks ilmselt jäänud võimekuse piiridesse. Aga mu küsimus on, Annely, sulle rahanduskomisjoni juhina. Kui ühekordselt teha selline ametnike jaoks ilmselt ebameeldiv liigutus, et kaotada ära ülekantavad [summad], kui palju see kokku eelarve mahtu vähendaks? Ma saan aru, et see on ühekordne liigutus, aga aastast aastasse see ju kordub. Ütle mingi orienteeriv number.

73 miljonit me kanname praegu eelarvest valitsuse reservi. Riigikogu enda palvel koostas Rahandusministeerium tekstiparagrahvi, et seda üle ei kanta. See ongi nüüd see, kuidas rahanduskomisjon saab pidurdada ülekandmisi. Järjest rohkem tuleb seda teha. Selleks võib soovida rahanduskomisjoni liikmetele rohkelt jaksu, sest see on iseenesest keeruline töö. Aga ma siiski ütlen, et parem on ikkagi, et meil on jäägid, kui see, et me üle ei kanna ja siis kulutatakse raha ära, peaasi, et midagigi saaks tehtud ja ei peaks raha riigieelarvesse tagasi andma. See seis, mis meil on praegu, on väga palju parem sellest, et eelarve tuleks lõpuni ja defitsiiti kulutada. Aga tõepoolest, peab lihtsalt palju terasemalt jälgima, et valitsus täidaks Riigikogu tahet ja teeks ära need asjad, mille jaoks ta on raha küsinud ja mille jaoks on raha eraldatud.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud komisjoni esimees! Rahanduskomisjoni menetluses me suutsime tuvastada haridusministeeriumi 10 miljoni euro kohta, mis suunatakse e‑õpikeskkonna või e‑eksamikeskkonna arvutipargi soetamiseks, et selle katteallikas on kolme täiskasvanugümnaasiumi riigistamise edasilükkamisest vabanev raha. Me tuvastasime või saime teada ka seda, et selle muudatuse tegemine Riigikogus tehtavat eelarveseaduse muudatust ei eelda. Aga see info, et üldse selline raha suunamine tehti, jõudis ju meieni ajakirjanduse kaudu. Me ei oleks osanud selle kohta küsidagi, kui Postimees poleks seda infot käsitlenud. Mul on küsimus. Kas sul rahanduskomisjoni esimehena ja kas rahanduskomisjonil on ülevaade sellest, kui palju sarnaseid raha ümbersuunamisi on eelarves veel …

Aitäh!

… mis üldse rahanduskomisjonini ei jõuagi?

Ma arvan, et neid on omajagu. Eelarve on kõigepealt prognoos, millega antakse ministritele nagu tegevusmaa, et nad saaksid manööverdada. Riigi rahanduses ja üldse juhtimises on selline kiiduväärne põhimõte nagu subsidiaarsuse põhimõte. Ongi asju, mida lähemalt näeb paremini, ja mõnikord ongi õige mõni manööver teha, et lahendada [probleem] enne, kui see läheb kulukamaks või tekib hoopis hädaolukord. Siin ei saa anda ühest vastust, et see koolide ülevõtmata jäämisest tuleneva raha kasutamine arvutiparkide jaoks oleks kuidagi vale olnud. Me ei saa öelda, et see oleks olnud kuidagi halb rahakasutus. Kuna aasta kestel selgus, et riigieksamid ei õnnestunud, sest arvutipargid ei olnud küllalt head, siis ma ei oska küll kuidagi ülearu kriitiline olla selle otsuse suhtes.

Ma ei saa kuidagi nüüd nõustuda vastaja tunnustamisega, et ta vastab väga hästi. Vastaja ei vasta üldse mu küsimustele. Ma kordan oma küsimust ja ma palun, püüdke aru saada, mida ma küsisin. Ma ei küsinud, miks jäid need koolid üle võtmata, absoluutselt mitte. Viljandi gümnaasiumi puhul arutleti juba kolm-neli aastat tagasi sel teemal, linn ei olnud üleandmisest huvitatud. Praegu ma lihtsalt väitsin, et ministeerium ei tegelenudki sellel aastal sellega, ta ei plaaninudki seda [kooli] üle võtta. Alles novembri lõpus saabus kiri, et alustatakse läbirääkimisi. Minu küsimus on: miks ministeerium ei eraldanud seda raha hariduse akuutsete vajaduste tarbeks – olgu see õpetajate palk või mis iganes – juba kevadel, kui ta teadis, et ta tegelikult nende gümnaasiumide ülevõtmisega ei tegele? Teiseks, kus on see rida? Siin on seda kümme korda küsitud, millise rea alt see raha eraldatakse.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Nii. Ma vastasin, millise rea alt. Kui jutt käib gümnaasiumidest, siis see on üldhariduse programm, ja kui jutt käib üldhariduskoolidele arvutipargi soetamiseks toetuse andmisest, siis on see seesama rida. See on üks programm. Üldhariduskoolide või üldhariduse programm on riigieelarves täiesti olemas. Nii. Viljandi koolist te rääkisite pikemalt. Aga ma ei oska Krist`ina Kallase nimel öelda, kas ta siis, kui [algas] õpetajate streik, juba teadis, et ta neid täiskasvanute koole ei taha või ei saa üle võtta või linnad ei taha neid üle anda. Ma ei oska öelda, millal tal see teadmine tekkis.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Siin võeti hiljuti koalitsiooni häältega vastu eelarve baasseadus, mis tõepoolest võimaldab valitsusel või valitsuse liikmetel programmide raames kulusid muuta. Näiteks, kui minister otsustab, et ta tahab ühe kooli asemele teise ehitada, siis see pädevus on tal nüüd olemas. Aivar kusjuures hääletas selle poolt, mis oli minu jaoks täielik šokk. Aga seda praegust eelarvet ei ole ju selle seadusega veel nii-öelda reguleeritud. Aga sina väidad, et kui Riigikogu ütleb ministrile, et siin on sinu tegevuskava, ja ministril tekib parem mõte, siis tal on täielik pädevus seda paremat mõtet ka ellu viia. Minu arusaam, vähemalt selle põhjal, kui palju ma põhiseadust olen lugenud, on totaalselt vastupidine: ministril ei ole seda pädevust. Meil on küll kindlasti mõned ministrid, kes on enda arvates väga pädevad, aga nad peavad ikkagi käituma vastavalt Riigikogu juhistele. Millel põhineb sinu arvamus, et see nii ei ole?

Sa nüüd tahad, et ma mäletaksin peast 2024. aasta eelarvet. Ma ei mäleta seda, seda oli kokku umbes tuhat lehekülge. Me komisjonis seda ei arutanud ka. Aga ma arvan, et programmide piires on ministril otsustuspädevus ja minister peab saama ikkagi oma ministeeriumi juhtida. Iga viimast kui eurot me Riigikogus menetleda ei saa, seda ei saa kunagi olema.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Rain Epler, küsimus istungi juhatajale, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Te pidasite enne vajalikuks öelda – ma igati aktsepteerin seda –, et on Kristina Kallas, mitte Kristiina Kallas. Aga teil vist tähelepanu oli hajunud, te ei pannud tähele, kui ettekandja ütles Kristiina Kallas. Siis ma mõtlesin, et noh, te saate talle äkki öelda, et [õige] on Kristina Kallas, nagu te pidasite vajalikuks mulle öelda.

Aitäh! Vastab tõele, mina märkasin seda samuti, aga ma arvan, et me iga kord ei pea seda üle kordama. See oli lihtsalt meeldetuletus. Ma järgmine kord püüan teha samasuguse märkuse koalitsioonisaadikule, aga ma loodan, et seda vajadust ei teki. Head kolleegid, avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun! (Hääl saalist.) Küsimused on lõppenud.

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! See eelnõu, mida me siin käsitleme ja millega tõstetakse raha eelarves ringi, ilmestab minu arust suurepäraselt seda ametnike jaoks nii imeliselt sobivat asjakorraldust ja teisipidi idiootlikku tühikargamist Riigikogus, milleks on see tegevuspõhine riigieelarve. Nagu ka rahanduskomisjoni juht just puldist ütles, et lähemalt näeb paremini. See viis mõttele, et võib-olla ei ole vaja ametnikel igal aastal kirjutada sadu lehekülgi tühja kantseliiti, siis tulla Riigikokku, teha nägu, et me oleme kinnitanud ära tegevuspõhise eelarve, ja siis tulla siia – täna on vist 4. detsember – ja tõsta miljoneid ja kümneid miljoneid ringi, tehes nägu, justkui enne tehakse Riigikogus ringitõstmine ja siis hakatakse seda raha selliselt kulutama. Selgelt tegeldakse siin täna ju tagantjärele selle kinnitamisega, kuidas on kulutatud, mitte nii, nagu Riigikogus kinnitatud eelarves on, vaid kuidagi teistmoodi. Kutsun üles mõtlema sellele, mida toetab ka maailma parim rahandusminister Aivar Sõerd, et läheme üle ikkagi kulupõhisele eelarvele, paneme kirja, kes kui palju kulutab, ja paneme piirid nendele ringitõstmistele. Annely siin enne ütles, et küll on hea, et me [raha] üle kanname, mitte aasta lõpus [eelarvet] nii-öelda tühjaks ei kuluta. Aga tegelikult, kui me ikkagi toome selgelt välja read, kuhu [raha] kulub, ja kui sinna ei kulu, siis seal jääb üle ja mujale tõstmiseks peaks jälle Riigikokku tulema, siis, ma arvan, saaks eelarve kogumahu tükk maad väiksemaks. Meie küll ei leia, et peaks tagantjärele kinnitama ära selle, et ametnikud on aasta aega tegutsenud mitte nii, nagu Riigikogu kinnitatud riigieelarve [ette nägi], vaid kuidagi teistmoodi. Aitäh!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa tegi ka selle, 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse kohta muudatusettepanekud, millega nähti ette sisuline valitsemiskulude kärbe 200 miljoni euro ulatuses ja lisaks täiendav ülekantavate vahendite vähendamine 2024. aasta eelarves. Valitsuse käsitlus on seda sisulist valitsemiskulude vähendamist eitav, eirav. On valitud teistsugune tee, maksutõusude tee. See on põhimõtteline poliitiline valik. Valitsus kõneleb sellest, et ta kavatseb valitsemiskulusid vähendada. Tegelikkuses ei ole valitsemiskulude vähendamist 2025. aasta eelarves näha. Sisuliseks valitsemiskulude vähendamiseks reaalajas, nii nagu keerulistes konjunktuuri kahanemise, muutumise tingimustes peavad tegema eraettevõtjad, valitsus võimeline ei ole ja mingisugust tahtmist ei ilmuta. Jutt sellest, et see poliitiline intentsioon ei mahu eelarvepilti – tsiteerin siin eelkõnelejat –, ei ole relevantne. Küsimus on poliitilises tahtes, mida jõustada. Paraku see tahe puudub. Veelgi enam, lausa anekdootlikult mõjuvad mitmed näited nende rahaliste vahendite ümbertõstmise kohta. Nii näiteks peab Rahandusministeerium vajalikuks, et neile eraldataks juurde – seda olukorras, kus see seadus jõuab presidendi kätte väljakuulutamiseks, juhul kui ta täna vastu võetakse, detsembrikuus – 3,5 miljonit eurot, et see suunataks nende pädevusse riigi rahaasjade korraldamiseks ja eelarvepoliitika kujundamiseks. Näete, jõulude ajal, kolmanda advendi ajal hakkab Rahandusministeerium tegelema riigi eelarvepoliitikaga ja selleks on vaja juurde miljoneid eurosid. Andke andeks, see on ebaveenev poliitiline käsitlus. Eriti põhjustab piinlikkust loomulikult see käitumine, millest Postimehes toodud andmete järgi rääkis haridusvaldkonnaga kursis olev inimene, vilepuhuja, kes oma nime ei saanud ajakirjandusele avaldada. Ta ütles, et käimas on operatsioon omavalitsuste äraostmiseks selle niinimetatud haridusleppe küsimuses. Väga tõsine, väga tõsine diagnoos. Kuidas saab, kui terve mõistusega mõelda, olla võimalik, et olukorras, kus retoorika [põhjal otsustades] riigil raha ei ole ja me peame läbi suruma massiivseid maksutõuse, avastatakse korraga detsembrikuus, advendi ajal, et 10 miljonit eurot on raha üle? Mis me sellega teeme? See raha tuleb kiiresti ära kulutada! Anti käskkiri, et üksnes munitsipaalomanikega üldhariduskoolidele – pange tähele, erakoolid, kutsekoolid, riigikoolid on sealt välja jäetud – eraldada see 10 miljonit eurot ilma mingi sisulise jagamisvalemita. [See saab selgeks,] kui me vaatame haridusministri käskkirja. Järelikult hakatakse jagama näo järgi, poliitilise kriteeriumi alusel. Sisulist vastust sellele, kuidas selline korralagedus on saanud tekkida, me kahjuks siit kõnepuldist ei saanud. Viide oli sellele, et ministril on mandaat. Aga vabandust, parlament on rahvaesindus, kes kinnitab ka eelarveseaduse. See on, ma arvan, vägagi sümptomaatiline näide selle kohta, et tänane eelarve, seesama kurikuulus [eelarve]pilt, mis otsekui ei võimalda ratsionaalset poliitikat jõustuda, on sellise üldistusjõuga või õigemini segadus‑ ja ähmastamisjõuga, mis võimaldab selliseid operatsioone läbi viia. Aasta alul jäi puudu 10 miljonit eurot, anekdootlikult on tegemist täpselt sama summaga. Valitsus ütles, et haridusvaldkonnas raha ei ole ja selle tõttu tekkis Eestis vabanemisjärgne suurim õpetajate streik, [mis kestis] üle nädala aja. Näete, raha ei ole, 10 miljonit [on puudu], aga detsembrikuus teatatakse meile, et raha jäi üle ja tarvis on sellele rahale leida kasutus. Kehva poliitilise juhtimise tase, ütlen avameelselt. Nüüd teisest teemast, mis puudutab Reformierakonna maksuküüruseadust, mille Reformierakond aasta võrra edasi lükkas. Isamaa ettepanekud selle seaduse kohta olid selged ja konkreetsed. Reformierakond annab praegu oma kehva majanduspoliitika ja rahanduspoliitika taganemislahinguid, ta on läbi kukkunud ja seda tunnistab ka see eelmine seadus, mida me menetlesime. Meie ettepanek oli konkreetne: jätke ära see projekt, mis ei ole riigile jõukohane majanduslikus mõttes ja rahandusliku toimetuleku mõttes. Teiseks, jätke ära ka need planeeritud maksutõusud, mis selle Reformierakonna maksuküüru tulemusena on tekkinud. Reformierakond jätab ühelt poolt ära oma maksuküüru jõustamise, aga teiselt poolt realiseerib 1. jaanuarist järgmisel aastal täies mahus üldise tulumaksumäära tõstmise nii inimestele kui ka ettevõtetele, inimestel [tõuseb see] 22%‑le. Nähakse ette ka see, et võetakse ära täiendav tulumaksuvabastus laste pealt, samuti abikaasade ühisdeklaratsioonide maksuvabastus. Seda te millegipärast ei soovinud edasi lükata. Valelik poliitika! Seetõttu ei pidanud me võimalikuks toetada ka seda Reformierakonna maksuküüru edasilükkamise eelnõu. 2024. aasta lisaeelarve puhul on Isamaa sõnum ühemõtteline. Me hääletame selle seaduse vastu, sest see ei paku sisulisi rahanduspoliitilisi lahendusi. See ei tegele sisuliselt valitsemiskulude vähendamisega, veelgi enam, mitte mingisugust poliitilist tahet selle initsiatiiviga esile tulla valitsusel paraku ei ole. See on väga tõsine probleem, väga tõsine probleem! Me kaotame kehva juhtimisega aega ja kehv juhtimine toob paraku kaasa ka kehvema elukvaliteedi. Nii et Isamaa sõnum on üks ja selge: ka selle lisaeelarvega on valitsus lati alt läbi jooksnud. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde, neid on esitatud kolm. Muudatusettepanek nr 1, selle esitas rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Jah, loomulikult me oleme seda valmis tegema. Asume selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, oleme eelnõu 517 juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, selle on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 21, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 1 leidis Riigikogu toetuse. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 517 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid 0. Eelnõu 517 on seadusena vastu võetud.