Julgeolek

Aga me liigume kuuenda küsimuse juurde, mis on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teemaks on julgeolek. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister, mul on hea meel, et sa juba naeratad. Aga küsimus on tõsine. Poole aasta jooksul on valitsus juba teist korda väitnud, et riigikaitsega on kõik korras. Ja siis on sunnitud kõrgemad riigikaitsejuhid avalikult sekkuma ja juhtima valitsuse tähelepanu tõsistele probleemidele. Nii on see moonahankega ja nüüd siis ka seireprobleemidega. Alles kuu aega tagasi vastasite infotunnis kolleeg Andres Metsoja küsimusele meretuuleparkide potentsiaalse julgeolekuohu kohta. Ma tsiteerin teie vastust: "Tänaseks on otsused uute radarite paigaldamiseks ja uute süsteemide tellimiseks tehtud. Maismaal ja ka mereparkide puhul saab neid rajada täpselt sinna, kus selliseid probleeme ei teki. Nii et kõik need asjad on arvesse võetud. Kaitseministeerium ja kliimaminister on avalikult sedasama kinnitanud, nii et meil taolist kitsendust ei ole. Ja taastuvenergia saab tulla nii, et ta ei sega julgeolekuhuvisid. Need kaks asja käivad koos tegelikult. Mida paremini läheb riigi majandusel, seda paremini suudame seda ka kaitsta." Teie vastusest läks mööda vaid paar nädalat, kui Kaitseväe kõrgemad juhid juhtisid tähelepanu just samale probleemile, et meretuulepargid on julgeolekuoht, sest need segavat seiret. Minu küsimus teile ongi: kas teil siis puudub side Kaitseväe juhtkonnaga ning üldse ülevaade Eesti kaitsejõudude vajadustest?

Aitäh! Ma küll pean piinlikkusega tunnistama, et ma ei naeratanud teile, vaid rõõmustasin koos Riina Solmaniga, et tal õnnestus küsimus kirja panna ja ta saab mulle mõeldud küsimuse ära küsida. Aga nüüd asjast endast. See vastus, mida te tsiteerisite, vastab ju iseenesest ka sellele küsimusele. Taastuvenergiarajatised saavad tulla sellisel viisil, et nad ei sega meie julgeolekuhuve. Kümme aastat Eesti energeetika seisis paigal. Seda kümmet aastat olete teiegi siin ette heitnud, küsinud, miks see nii on olnud. Sellepärast et meie julgeolekuhuvid, eelhoiatussüsteemid, erinevad vajadused katsid suure osa Eestist, 85% ligikaudselt. See tähendas seda, et sellel ajal me ei suutnud uusi rajatisi teha. Ja see tähendas ka seda, et me ei olnud valmis selleks hetkeks, kui oleks olnud võimalik uue tehnoloogiaga elektri hind alla tuua. Teist korda sama viga ei ole mõtet teha. Nüüd, ma seda juba ka teie kolleegidele vastates kirjeldasin, et me oleme astunud erinevaid samme. Kirjeldan siis teilegi. Üle 140 miljoni euro on Eesti riik erinevates etappides eraldanud kompensatsioonimeetmeteks ja tuulikute mõju leevendamiseks. 2019. aastal oli see 37 miljonit eurot, millega vabastati osa Lääne-Virumaast ja Ida-Virumaast. 2021. aastal investeeriti kompensatsioonimeetmesse 37,5 miljonit Mandri-Eesti jaoks ning mereseire ja meretuuleparkide puhul on eraldatud 66,8 miljonit eurot. Ja 2025. aasta alguses valmib uuring, mis toob välja meetmed, leevendamaks meretuuleparkide negatiivset mõju mereseirele. Erinevad piirangud jäävad jätkuvalt kehtima, muu hulgas näiteks kõrgusepiirangud õhuseireradarite positsioonide ümber 15 kilomeetri raadiuses. Ja veel näiteks suuremate päikeseenergiasüsteemide arendamine Kaitseväe süsteemide läheduses ja nii edasi. See on päris pikk loetelu. Nii et kokkuvõttes ma ütleks nii, et side Eestis Kaitseväe, Kaitseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi energeetikute vahel on igapäevane. Koostöö on igapäevane. Ja kui ma vaatan näiteks kas või Meelis Oidsalu sõnumeid, kes tollal selle eest vastutas, siis ta kirjeldas, kuidas juba aastal 2016 Kaitseministeerium ja kaitseplaneerijad tegid kõva koostööd energeetikutega, et need piirangud, mis on, saaksid leevendatud, et Kaitseväel oleks nähtavus, eelhoiatussüsteemid, kui [arendatakse] uut, soodsama hinnaga energeetikat. Nii et see koostöö on igapäevane. Ja Eesti on demokraatlik riik. Inimesed ütlevad välja erinevaid arvamusi või hoiatusi, kui neid on. See ei ole kuidagi halb. Seda tehakse ka tööalaselt ja kõik needsamad asjad käiakse üle. Loomulikult detailsusaste kuni seadmeteni välja on töönõupidamistel märksa [kõrgem].

Suur tänu! Mart Maastik, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu! Austatud peaminister! Te küll ei vastanud minu küsimusele selles mõttes, et ma ei küsinud seda, mida on ära tehtud, vaid just seda, et Kaitseväe juhtkond on praegu, just nädal tagasi teavitanud nendest probleemidest seoses meretuuleparkide rajamisega ja millised ohud meid ootavad ees. See tähendab seda, et need 140 miljonit, mis te siin ette lugesite, ju ei kompenseeri seda kahju. Ja lisaks sellele: kui palju on vaja veel tõestusmaterjali selleks, et selgitada, et meretuuleparkide rajamine Eestisse on esiteks kallis ja teiseks ei ole see roheline? See toob kaasa endaga väga palju probleeme. Ma olen sellest siin rääkinud ja ei hakka seda kordama. Seal on eelduseks, et seda elektrit üldse oleks kuhugi kulutada, see, et meie tööstus peaks hakkama aastal 2030 kasutama kuus korda rohkem elektrit kui praegu. Täna on 2 teravatt-tundi aastas ja nüüd te prognoosite, et hakkab 12 teravatt-tundi olema. Praegu ei ole küll näha, et meil oleks mingit väga suurt tungi siin investeeringute tegemiseks. Lisaks veel neid probleeme on väga palju. Infrahelist rääkis üks kolleeg siin, seda ei ole üldse uuritud, aga on teada, et see on tervisele kahjulik. Kui kõik need negatiivsed mõjud kokku lüüa, te ikka räägite seda, et meil on vaja veel lisakompensatsiooni selle jaoks, et need meretuulepargid iga hinna eest siia ehitada. Ja kuna me neid ehitame ja nad hakkavad segama meie Kaitseväge, siis me peame veel lisaressursse sinna panema, et kuidagi saaks üle nende 300-meetriste tuulikute midagi näha. Kui palju on valitsusel veel vaja tõestust, et see ära hoida? Sisuliselt tahetakse euroraha kätte saada, et mõnel ettevõtjal oleks 20–30 aastat garanteeritud sissetulekut ja võib-olla mõnel erakonnal ka toetust tänu sellele. Millal me hakkame mõtlema sellele, mis on oluline ja mis ei ole oluline?

Olgu kohe alguses öeldud, et ega siis uusi energeetikarajatisi, laiemalt uut taristut ei rajata armastusest selle taristu või nende objektide vastu. Kindlasti on neid, kellele need objektid tunduvad tähtsad. Rahvamajanduse seisukohalt, Eesti rahva seisukohalt on siiski tähtis see, et elektri hind oleks odavam, et meie majandus oleks konkurentsivõimeline. Ja fakt on, meeldib see kellelegi või ei meeldi – ma tean, et me oleme näiteks EKRE-ga siin väga suurel eriarvamusel ja ilmselt ka teiega –, et taastuvenergia on soodsam kui fossiilne. Nii et seda on vaja. Te mainite ainult meretuuleparke, aga samamoodi võivad häireid tekitada maismaal olevad tuulepargid. Ma tean ju seda ja kirjeldasin teile neid kompensatsioonimeetmeid – kuni päikeseenergiarajatisteni välja. Samamoodi me piirame ka päikeseenergeetika arendamist Kaitseväe süsteemide läheduses. [Aga] ma kahtlustan, et ikkagi ka konservatiivsed inimesed panevad päikese[paneele] enda kruntidele ja majadele, sellepärast et see on soodsam ja neid on mõistlik kasutada. Nii et selle tegevuse eesmärk on hoida riigikaitsesüsteemid võimalikult kaasaegsed, võimalikult tipptasemel, et meie eelhoiatussüsteem toimiks, sealhulgas ka meie liitlaste jaoks, aga et meie energia, elektri hind oleks ka võimalikult soodne, sest majandusel on soodsat elektri hinda vaja nagu õhku.

Suur tänu! Riina Solman, palun, teil on lisaküsimus!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Mul on kõigepealt teile ja rahandusminister Jürgen Ligile üks teadaanne, õigemini ma avaldan ühe saladuse: ma kirjutan arvutisse oma küsimused ise, neid ei saadeta mulle sinna, nagu te enne osundasite. Ja Jürgen Ligile on mul öelda seda, et ükskord ta osatas siin, et miks ma kirjutan ja loen siis arvutist ette. Aga seda sellepärast, et kui ma olin väike laps, siis ma ei kõnelenud, vaid laulsin, ja ema pani mind muusikaklassi. Nii et mul on kirjutada kergem kui kõneleda. Aga nüüd küsimuse juurde. Teie muidu nii jutuka peaministrina ja Riigikogu infotunnis pikki vastuseid andva peaministrina muutute oma välisministrist rääkides üsna kidakeelseks. Kas teil on sama häbi, nagu on meie juudi kogukonnal, ja hirm ka välisministri tegevuse pärast? On teil häbi, on esimene küsimus. Ja teine küsimus: palun põhjendage, mis põhjusel Eesti muutis ÜRO-s Iisraeli-Palestiina küsimuses hääletades 2023. ja 2024. aastal oma välispoliitilist kurssi. See on julgeolekut puudutav küsimus.

Aitäh! Arusaadav! Esiteks, välisminister on andnud selgitusi meie hääletuste kohta eelmise valitsuse ajal nii väliskomisjonis kui ka, ma kahtlustan, infotunnis avalikult. Välisministeeriumi kantsleriga nad käisid väliskomisjonis, kirjeldasid seda. Nii et neid selgitusi on märksa põhjalikumalt antud, kui ma suudaksin kolme minuti jooksul anda. Eesti oma välispoliitilist kurssi ei ole muutnud. Võin öelda, et meie positsioon – ma olen seda infotunnis ka öelnud – on, et Iisraelil on legitiimsed julgeolekuhuvid, õigus enesekaitsele. Eesti on alati karmilt hukka mõistnud erinevate terroristlike organisatsioonide rünnakud Iisraeli vastu.

Aitäh! Sellega me lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.