Ценностно-ориентированная политика

Sellepärast me liigume edasi meie kolmanda küsimuse juurde, mis on peaminister Kristen Michalile. Olgu väga selgelt välja öeldud, et see on nüüd Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teemaks on väärtuspõhine poliitika. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Mina hea meelega küsiks ka Jürgen Ligilt küsimuse, aga olin juba Kristen Michalile registreerinud ja küsimus tuleb väärtuspõhise poliitika kohta. Minu küsimus on: kas teie valitsus ja teie välisminister laiemalt aduvad, mis praegu Lähis-Idas ja Iisraelis toimub? Tulin ise just sealt põhjapiiri äärest, käisin kummituslinnas, kust on evakueeritud 80 000 inimest, ja araabia[keelsete] druuside linnas, kus sel suvel hukkus Hezbollah' raketi tabamusest 12 last. Need vanemad saatsid selle palli koos laste nimedega Eestisse (Näitab jalgpalli, millel on laste nimed.) ja küsisid, kas teie seal nurgas üldse olete kuulnud sellest tragöödiast. Et viige ja näidake. Ma kindlasti palun teil see oma välisministrile viia, sest tema on millegipärast valinud teise poole. Tema juhtimisel [hääletas Eesti] ÜRO-s terroriorganisatsioonide poolt. Minu küsimus on: kas teie valitsus on muutnud oma välispoliitilist kurssi ja kas on ka muutunud välispoliitikas seni kehtinud väärtused? Minu küsimus puudutab tegelikult välisministri juhitud [Eesti] käitumist ÜRO hääletustel 2023. aasta detsembris ja nüüd 2024. aasta detsembris. Me tavaliselt oleme nendel hääletustel käitunud ühtmoodi oma suurimate liitlastega, USA ja Suurbritanniaga. Nüüd äkitselt on Eesti oma palet nendes küsimustes muutnud. Mis on see põhjus? Ja ka laiem küsimus valitsusele: kas te adute koos oma välisministriga, et te seate sellega ohtu ka meie enda juudi kogukonna turvalisustunde ja üleüldse laiemalt Eesti julgeolekuhuvid?

Aitäh! Kas-küsimus saab vastuse "jah" või "ei". Kui te küsite, et kas me adume, siis mina vastan jah. (Riina Solman ütleb midagi saalist.) Nii, küsimus, kas kehtinud väärtusi on muudetud – vastus on ei.

Täpsustav küsimus, Riina Solman, palun!

Aitäh selle küsimusele vastuse ja kõige selle puändi eest teile! Ja Jürgen Ligile ka, et ta ikka vahele segab. Aga nüüd siis teine valitsuse väärtuspõhist poliitikat puudutav küsimus. Te just äsja kommenteerisite, et ükspäev oli Eesti Energia puhul näha emotsionaalset käitumist, aga nüüd on jälle kõik hästi ja jaamad on käigus. Mida see räägib täpsemalt valitsuse käitumisest, kui riik ähvardab Eesti Energia juhte kriminaaluurimisega? Teate, siis inimesed käituvadki emotsionaalselt. Ja pole vahet, et ähvardatakse eelmist juhtkonda. Eks ka praegused [juhid] hindasid seda olukorda selliselt, et kui riik eelmist juhtkonda ähvardab, küll siis on järgmisel korral nende aeg käes. Ent küsimus puudutab tuletistehinguid. Sel ajal, kui neid tuletistehinguid tehti, oli riigipoolseks omaniku esindajaks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Sel nädalal rääkis tema järglane rahandusministrina Mart Võrklaev erikomisjonile, et üldkoosolek ei vastuta tuletistehingute eest. Rahandusminister on küll riigi kui omaniku esindaja rollis, küsib mehemoodi dividende ja siis ka ähvardab kriminaaluurimisega eelmist juhtkonda. Kuidas saab olla nii, et tol ajal võimul olnud rahandusministrid ei vastuta millegi eest, aga energiaettevõtte juhte saab kriminaaluurimisega ähvardada? Kuidas see käib kokku valitsuse väärtuspõhise poliitikaga?

Jaa, see nüüd oli kuidas-küsimus, sellele ma püüan pikemalt vastata. Ma tsiteerin teile vist tänaseni Isamaa liiget Mart Laari, kellele vist on õige omistada see lause, et piisab tal vaid korraks ära käia, ja pahandused juhtuvad. Tunnistan, ma olin Rootsis, kui lugesin seda. Seal oli Balti- ja Põhjamaade kohtumine julgeoleku teemal. Lugesin uudist, et Eesti Energia teavitab börsi, [et] katelde kasutamise võimalust pole. Päevaga sai see korda ja selgus, et Eesti Energia juhtkond ei olnud valinud seda teed, et hakata probleeme kohe lahendama, vaid teavitas, et neid probleeme võib-olla ei õnnestu [kiiresti] lahendada. Selgus, et õnnestus. Päevaga said asjad korda. Täna on igal pool uudistes, ka eile-üleeile oli uudistes, et need katlad töötavad. See informatsioon on olemas ja need [plokid] tuleb viia keskkonnanõuetega vastavusse. Seda esiteks. Teiseks, vabas riigis, vabas demokraatlikus riigis ei ähvarda keegi kedagi, ma südamest loodan, kriminaalasjadega. Kriminaalasjad saavad põhineda – kriminaalmenetlust juhib prokuratuur, mis on sõltumatu, lõpliku otsuse teeb kohus – ikkagi faktide tuvastamisel ja seejärel selgitatakse välja, kes mille eest täpselt vastutab. Eesti Energia puhul on läbi viidud erikontroll, mis, ma loodan, on avalikkusele võimalikult laialt kättesaadav. See viitab, et Eesti Energias, nagu siin on ka varasemalt teie kolleegide erinevatele küsimustele vastatud, oli keskkonnanõuete täitmisel – ja veel kord, ma tuginen ajakirjanduslikule sõnastusele, võib-olla see on ebatäpne – näidikutel või mõõdikutel piiraja peal. See tähendab seda, et need ei andnud adekvaatset informatsiooni, kuidas keskkonnanõudeid täideti. Kujutage nüüd hetkeks ette – ma arvan, et ka teie oleksite ärritunud nagu me kõik, kui keegi laseks niimoodi solki või mingeid jäätmeid merre või kuskil jääks midagi muud ripakile ja meie loodust reostataks. Ja ometi keegi kuskil pidas vajalikuks nii toimetada, vähemalt nii paistab. Ja loomulikult seda tuleb [uurida]. Ma ei kujuta ette, et me Eestis ütleksime täna parlamendist või täitevvõimu tasandilt, et Eesti Energia on riigile kuuluv äriühing, nemad seaduse ees ei vastuta. See ei saa nii olla. See tähendab seda, et [kõik] tuleb läbi vaadata ja leida [lahendus], kuidas tulevikus sellised asjad ei juhtuks. Seda, kas seal on alust menetluseks või on mingeid muid tunnuseid, otsustavad prokuratuur ja Keskkonnaamet, mitte valitsus. Nii et jutt sellest, et keegi on kellelegi mingeid ähvardussõnu lausunud – ma arvan, et see on jamps. Selle võite küsimusena sinna tagasi panna, kust ta tuli – arvutisse –, ilmselt tõele see ei vasta. Aga see, et Eesti Energia asju peab parandama, on kõigile selge. Need tuleb korda teha. Eesti Energia saab oma tööd edasi teha.

Suur tänu! Lisaküsimus tuleb seekord aknapoolsest reast. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tänase küsimuse teema on väärtuspõhine poliitika ja minu väärtuspõhine poliitika puudutab inimeste tervist. Esmaspäeval me menetlesime [komisjonis] 200‑leheküljelist rahvatervis[hoiu] seaduse [eelnõu], mille eesmärk on tagada inimese tervise kaitse ja vähendada ebasoovitavaid tervisemõjusid ja suurendada elanike tervise kaitset. Selle menetluse käigus ma küsisin valitsuse esindajalt Terviseametis, et siin on küll igasugused asjad välja toodud, on toodud ka näiteks nõuded mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamiseks elukeskkonnas ja nii edasi, aga puudub täielikult tuulikute teema, [see,] mida tuulikud endaga kaasa toovad terviseprobleemidena. Küsimus on selles, et Eestis puuduvad tänapäeva vajadustele vastavad normid tuulikute [tekitatava] müra ja infraheli reguleerimiseks. Samas on mitmed uuringud näidanud, et see on tõsine probleem. Infraheli ja madalsageduslik müra põhjustavad unehäireid, ärevust, peavalu, kroonilisi terviseprobleeme ja nii edasi. Kusjuures täpsustuseks veel nii palju, et tuulikute tekitatud infraheli impulsid levivad läbi õhu ja maapinna väga kaugele. Nende impulsside eest pole võimalik varjuda. [Asi] on selles, et kui ma küsisin, mispärast seda [teemat] pole siia toodud, siis Terviseameti esindaja ütles, et Kliimaministeerium alles töötab välja neid asju ja uurib, kuidas on võimalik seda [mõju] vähendada. Ja minu küsimus on järgmine: mispärast me planeerime ja ehitame tuulikuid, kui meil pole veel vastavaid norme [välja töötatud ja me ei tea], mis ohustab inimeste tervist ja elukeskkonda?

Aitäh! Ma siiski usun, et sellele on vastused [olemas]. Ma lasen teile välja otsida ja kirjalikult saata erinevad viited. Erinevad müratasemed on normatiivides kehtestatud, see puudutab kõiki tehislikke objekte. Nii et kui te tahate, siis ma lasen teile saata täpsema ülevaate, ja ma olen kindel, et te saate sealt vastused.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Ma lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me liigume neljanda küsimuse juurde, on käsi püsti Riina Solmanil. Palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Kuidas see käib Riigikogu töökorraga kokku, et kui ma tahan küsida, siis mitte vastaja, vaid tema kõrval olev minister kogu aeg segab, niheleb, segab vahele minu jutule, nii et ma ei saa keskenduda ja mille peale tegelikult ma ei saa ka vastust. Kas ma saaksin ühe lisaminuti, et küsida täpselt järele, mis põhjusel on Eesti muutnud oma välispoliitilist kurssi? Ka peaminister ei vastanud mulle, ainult jah- ja ei-sõnaga vastas. Ning täpsustuseks peaministrile: Eesti Energia endisi juhte ähvardas kriminaaluurimisega riigi esindaja, Keskkonnaameti esindaja Rainer Vakra Eesti Rahvusringhäälingu AK-uudistes. Nii et see ei ole loll jutt, vaid see on täiesti tõestisündinud asi, järelvaadatav.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen kogu aeg siin saalis rõhutanud, et nii küsijate kui vastajate suhtes tuleb olla lugupidav ja kindlasti ei tohi ei küsimustele ega vastustele vahele segada. Vastasel juhul me ei saa siin üksteisest lugu pidavat debatti pidada. Kuna Jürgen Ligi istub kaugel, siis minule jäi märkamatuks see vahelesegamine, nii et ma ei saa seda kinnitada. Kui see oleks ühel hetkel piisavalt segama hakanud meie debatti, siis ma oleksin kindlasti sekkunud. Mis puudutab seda, et te küsisite kas-küsimuse, siis kas-küsimused on suletud küsimused, millele saabki vastata "jah" või "ei". Kui te küsite avatud küsimuse, nagu te siin täiendavalt ka rõhutasite, siis on kindlasti võimalik saada ka oluliselt laiem vastus. Loodetavasti [on see võimalik] veel ka tänase arutelu käigus, sest korduvalt on teemaks ka julgeolek. Teil on võimalik veel neid teemasid tõstatada ja ka teie fraktsiooni liige Mart Maastik saab kuuenda küsimusena esitada küsimuse julgeoleku kohta. Ka selle raames on teil kindlasti võimalik pöörduda selle teema juurde tagasi. See on minu väike soovitus teile. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma lihtsalt tahan märkida seda, et ma küsisin konkreetse küsimuse peaministri käest: mispärast on siis olukord praegu niimoodi, et tuulikute ohutus nii madalsagedusliku müra kui ka infraheli osas pole veel [määratletud]. Need dokumendid on väidetavalt alles Kliimaministeeriumis väljatöötamisel. Mispärast ennem ehitatakse neid tuuleparke, pannakse neid juba praegu püsti, kui ohutus ei ole selge? Ja minister vastas minu küsimusele, et madalsagedusliku müra kohta on normid olemas. Aga ma ei küsinud seda. Ma tean, et on mingisugused normid. Aga infraheli kohta ma küsisin, mispärast inimeste ohutust ei tagata. Äkki te annate ministrile võimaluse ikkagi vastata minu küsimusele, mispärast asi käib vastupidi: ennem ehitame tuulikud valmis ja koostame detailplaneeringud, aga ohutusnõudeid pole veel selgeks tehtud?

Aitäh, hea kolleeg! Ei infotunni reeglid ega ka minu positsioon ei võimalda siin ette kirjutada, mil viisil teemas püsides ministrid vastavad küsimustele. Niikaua kui ministrid püsivad teemas, niikaua kui küsimused on teemas ja niikaua kui vastused on teemas, ei saa istungi juhataja sellesse diskussiooni sekkuda. Head kolleegid … (Kalle Grünthal ütleb midagi saalist.) Kalle Grünthal! Kuidas? Protseduuriline? Aga siis tõesti protseduuriline! Meil on 11 küsimust. Mida rohkem me protseduurikale [aega] kasutame, seda vähem saavad teie kolleegid küsida. Aga teil on veel üks protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Jah, aitäh! Tähendab, küsimus on selles, et te teate väga hästi – ma ei hakka seda paragrahvi praegu välja otsima –, et istungi juhataja kohustus on jälgida, kas küsimusele vastaja [vastab] küsija püstitatud küsimusele. Ja kui ta kaldub sellest kõrvale, siis on istungi juhatajal õigus anda ministrile täiendav võimalus vastata. See on protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea kolleeg, aga päris sellisel kujul RKKTS ei ole seda olukorda määratlenud. Nii kaua, kuni ministrid püsivad teemas, istungi juhataja ei sekku.