Опрос по планируемому изменению акцизного налога (№ 651)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi, Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 18. septembril käesoleval aastal esitatud arupärimine planeeritava aktsiisimuudatuse kohta. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! 18. septembril andsin Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle arupärimise, jällegi rahandusminister Jürgen Ligile, ja [see on] planeeritava aktsiisimuudatuse kohta. Teema on hästi aktuaalne, see on siiamaani aktuaalne, kuna me seda eelnõu parasjagu menetleme ja sel nädalal on see uuesti meil siin saalis lugemisel. Me saame seda teemat kindlasti ka seaduseelnõu lugemise ajal jätkata. Üleüldiselt puudutab [arupärimine] muret ettevõtete konkurentsivõime pärast. Kui aktsiise tõstetakse, siis see on ju tarbimismaksude tõstmine, mis tähendab seda, et tarbimine väheneb, ja loomulikult me räägime ka piirikaubandusest. Siin on huvitav debatt aset leidnud Reformierakonna liikmete vahel, ühel pool rahandusminister, teisel pool Riigikogu liige ja endine rahandusminister Sõerd. Üks kinnitab, et aktsiisitõstmised annavad piirikaubandusele hoogu juurde, ja näeb selgeid probleeme aktsiiside tõstmises, kuigi rahandusminister jällegi väidab vastupidist. Samas on ka selgelt näha, et aktsiiside laekumine, eriti alkoholimüügist, on riigieelarves vähenenud. Aga kuskilt inimesed alkoholi ostavad, kuskilt, kus see on tõenäoliselt odavam, ja odavam on hetkel Lätis ja Leedus. Nii et piirikaubanduse teema on kindlasti väga aktuaalne. Meie fraktsiooni tublide liikmete esitatud arupärimises on viis [küsimust]. Nüüd ma küll soovin, et see diskussioon oleks – või siis loodan – tunduvalt viljakam ja oleks võimalus inimesi rohkem valgustada sel teemal, ka Riigikogu liikmeid. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Väga lühike periood seadusmuudatuste aruteluks võib kaasa tuua ebakvaliteetse seadusloome, millisel põhjusel on eelnõu kooskõlastamiseks ja sellele arvamuse avaldamiseks ette nähtud vaid kolm tööpäeva?" Väga raske sõnastus, ma peaks ütlema. Ma soovitan kasutada lausete vahel punkti ja vaadata sõnastused üle. Ma usun, et siia on kopitud teie sõnastus. Kirjaviga on sees vähemalt. Ma olen nõus, et lühike periood on taunitav. Sellepärast on kooskõlastusringid tavaliselt rutiinse perioodi jooksul ja reeglina peetakse sellest kinni. Aga pole parata, uue valitsuse ametisse astumisel juhtub alati kiirustamist. Kiire [tegutsemise] eelis on see, et eelnõu [esimese] lugemise periood on olnud rutiinne. Muudatuste arutelusid saab pidada ka pärast eelnõu esitamist, pärast esimest lugemist, ja see on ka toimunud. Need seadused on ju siiani alles vastu võtmata. Mitu kuud on olnud analüüsideks ja vaidlusteks aega. Aga ma toon poliitilisest ajaloost esile ühe kõige rõvedama juhtumi. See oli 2016. aastal, kui teie erakond võimule tuli. Sellist rabistamist ja debati blokeerimist ei ole Eesti ajaloos rohkem olnud, kuigi ma 90-ndate alguse puhul nii kindel ei ole, siis mind ei olnud siin. Aga tõesti, 2016. aastal esitas Jüri Ratase valitsus umbes seitse maksumuudatust, tõstis sotsiaalmaksu, tõstis aktsiise, tegi üht ja teist ilma igasuguste kooskõlastusringideta. Kolmest päevast ei olnud juttugi. Ja rahanduskomisjonis, mida juhtis siis keskerakondlane Stalnuhhin, pandi meil jõhkralt suu kinni. Küsimusigi ei lubatud küsida. Ma tõesti ei ole midagi nii koledat [rohkem] näinud. Ja peale seda kuuleme etteheidet, et see on kuidagi kiirustamine, kui praegune valitsus püüab kõigepealt jõustamiseks leida pool aastat ja siis aruteluks ka peaaegu pool aastat. See lihtsalt ei vasta tõele. Aktsiisimäärade [tõstmine] on siiski asi, mis on võrdlemisi standardne kaalutlus. Kas see kaalutlus on täpne, ei või kindel olla. Aga ei või ka kindel olla, et see on vale. Prognoosi [täitumist] kunagi ette ei tea. Ma saan aru, et Riigikogu alles arutab seda, ja ka mina olen kaasatud diskussiooni, kas kõik juhtub nii, nagu suvel kokku lepiti. Teine küsimus: "Mootorikütus on teatavasti üks nendest sisenditest, mille hinna kasv asub kiiresti endaga kaasa vedama ka teiste teenuste ja toodete hindasid. Kas eelnõu koostamisel arutleti ka selle asjaolu üle?" Loomulikult arutleti ja loomulikult ei vasta tõele see, et mootorikütuse aktsiis asub kiiresti kaasa vedama ka teiste teenuste ja toodete hindasid. See, mis hindadele tõesti mõju avaldab, on – aga seda ka mitte nii dramaatiliselt – kütuse enda hind. Kuid aktsiisi [mõju] üldisele tarbijahinnaindeksile on tagasihoidlik. Praegu hinnatakse selle eelnõu mõjuks tarbijahinnaindeksile kütuse puhul 0,13% esimesel aastal, edasi 0,07%. See on nii tagasihoidlik mõju, et patt on rääkida sellest, et see hinnakasv asub endaga kiiresti kaasa vedama teisi hindu. Niimoodi tarbijat hirmutada ei maksa. Ja ma ei väsi kordamast, et selline hirmutamine tegelikult aitab hinnatõusule kaasa, kuna see, et hinnad tohutu kiirusega kasvavad, on muutunud selliseks refrääniks. Need ei kasva juba ammu erilise kiirusega ja 4% aastas ei ole mingisugune hüperinflatsioon. Aga kui kõik kuulevad kogu aeg hinnatõusust, siis nad tõstavad ka ise hinda kergekäelisemalt. Seda nimetatakse inflatsiooniootuseks. Tarbija arvab, et hinnad kasvavad, sellepärast tuleb ära osta. Ja tootja arvab, et ta võib hinda tõsta, sest jutud on sellised, et kõik hinnad kasvavad. See on liialdus. Inflatsiooniootusi ei tohi üles kütta, ärge teie ka kütke. Kolmas ja neljas küsimus on enam-vähem identsed: milline on Rahandusministeeriumi tegevuskava, et tubakaaktsiisi või alkoholiaktsiisi tõus ei tooks kaasa piiri‑ ja salakaubanduse kasvu? Kõigepealt on [mainitud] selliseid meetodeid, et takistada piirikaubandust. Neid meetmeid meil ei ole. Salakaubanduse vastu on loomulikult maksuamet valmistunud, aga salakauba osakaal on tegelikult ka üsna tagasihoidlik. Protsentuaalselt on asi keerulisem pigem tubaka puhul. Salaviin ei ole Eestis enam nii oluline teema, nagu minevikus oli. Üks põhjuseid on muidugi see, et Vene ja Valgevene piir on kinni pandud. Aga salakaubatööstus on kolinud ka Baltimaadesse. Meile tuleb lõunast kaupa sisse, nii et me oleme tähelepanelikud. Mida me teinud oleme? Kõigepealt, meie [lähiriik] Leedu on õnneks kasvatanud aktsiise meist kiiremini. Ja Läti ministriga me eelmisel nädalal arutasime aktsiisipoliitika harmoneerimise teemat. Tema huvi oli suur, aga mingeid lubadusi ta muidugi ei saanud anda. Tundub, et Läti ei ole väga õnnetu selle pärast, et nende aktsiisikaubad on aktsiisi jagu odavamad. Letihinnas see tingimata ei kajastugi. Aga tuleb arvestada, et lätlaste ostujõud on oluliselt väiksem kui meie oma. Hinnatase peegeldab ostujõudu. Isegi ühisel turul sõltuvad hinnad siiski ostujõust. Aga loomulikult on ka alkoholi puhul piirikaubandus probleem, mida [tuleb] jälgida. Viies küsimus: "Palun esitage Rahandusministeeriumi värskeimad andmed mainitud aktsiiside laekumise osas." Värskeimad andmed on sellised, et laekumine on eelmisest aastast natukene madalam. Alkoaktsiisi laekus augustis 19 miljonit eurot ja kaheksa kuuga 139,6 miljonit ning tubakaaktsiisi laekus augustis 22,7 miljonit ja kaheksa kuuga 172,7 miljonit. Kui nüüd teha sellest järeldus või kui te tahate teha järelduse, et aktsiisipoliitika on läbi kukkunud, siis sellega ma ei ole nõus. Aktsiisipoliitika eesmärk on siiski ka tarbimise piiramine. Ja me võime selles vaates ju olla rahul, kui öeldakse, et tarbimine on langenud. Mis need hinnamõjud on olnud? Midagi väga dramaatilist ei ole siiski mõtet selle kohta rääkida. 2024. aasta aktsiisimäära tõusu mõju hinnale oli näiteks õlleaktsiisi puhul 1 sent pooleliitrise pudeli kohta ja viinaaktsiisi puhul 19 [senti], käibemaks muidugi otsa. Igal juhul on see teema, mille puhul tuleb olla tähelepanelik ja teha vajalikke korrektuure aktsiisis, aga tarbimise vähenemine ei ole küll [põhjus], miks seda korrigeerima peab. See on [vajalik] sel juhul, kui kaup hakkab kolima, nii nagu see 2017. aastal hakkas. Tollane järsk alkoholiaktsiisi tõus vallandas piirikaubanduse, vallandas ka piiriäärsete poodide rajamise, ja see oli suuresti protestiliikumine. See tegelikult sedavõrd ära ei tasunud, nagu see liikumine oli. Aga kord sisse söödud turg on visa kaduma. Mingi piirikaubandus on alles ja me peame sellega arvestama. Küsimusi rohkem polnud. Aitäh!

Suur tänu! Ja teile on küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ausalt öeldes on mul alati keeruline otsustada, kas toetada või mitte toetada eelnõusid, kus on alkoholi‑, tubaka‑ ja kütuseaktsiiside tõus, sellepärast et ma olen nõus sellega, et alkoholi ja tubaka tarbimist tuleks piirata, aga mis puudutab kütust, siis see on ikka natuke teine asi. Väga paljud on lihtsalt sunnitud autot kasutama, sest neil ei ole teisi variante. Nii et kui me räägime sellest, et tõusevad ka kütuseaktsiisid, siis minu küsimus on teile, kas teie arvates ei ole praegu liiga palju tehtud selleks, et inimestel oleks päris keeruline edasi elada. Tuleb automaks, tõstetakse aktsiise, tõuseb käibemaks. See kõik hakkab hinnas [kajastuma]. Kas inimestel on ka optimismiks, ütleme niimoodi, mingi põhjus?

Jah, on. On erinevad põhjused. Valitsus on hea, valitsus teeb selle raha eest ainult vajalikke asju: kaitseb riiki, maksab sotsiaaltoetusi, koolitab, ravib, õpetab. Aga eks me ole sellest ju hulk aega rääkinud, et see – vabandust! – hädakisa maksutõusude pärast on kestnud palju kauem, kui maksud üldse tõusnud on. Ja peale selle on kaks aastat reaalpalgad ja pensionid väga kiiresti kasvanud – väga kiiresti! –, vaatamata sõjale ja kõigile hädadele. See esialgne inflatsioonipauk, mis Putini energiasõja tõttu tekkis 2021. aasta lõpus, vähendas ostujõudu ja sealt väljatulemine on olnud aeglane, aga visa. Selles mõttes aeglane, et see on võtnud aega, aga selle tempo on olnud suhteliselt kiire, reaalpalgad on korralikult kasvanud. Ma arvan, et enamik Euroopas on kadedad nende numbrite pärast. Ka meie nominaalkasvud on kiiremad kui jõukamatel riikidel. Optimismiks järgmisel aastal ostujõu mõttes väga palju [põhjust] ei ole. Aga koos, kogumis kõik need mõjud, mida maksud ja palgakasv [avaldavad], on kerged. Reaalpalga langus on protsendi kümnendikes mõõdetav. Samas reaalpension kasvab edasi. Ja hea uudis on see, et koos – see on nüüd Eesti Panga analüüs – euribori languse ja muidugi pensionide reaalkasvuga inimestel kasutada oleva raha [hulk] suureneb ka järgmisel aastal. See on põhjus optimismiks. Ületuleval aastal on optimismiks veel rohkem põhjust, sest kaob maksuküür. See pidi kaduma juba järgmisel aastal ja see oleks ostujõu taastamisele kõvasti kaasa aidanud, aga nüüd see lükkub edasi. Just väiksema ja keskmise sissetulekuga [inimesed] võidavad 2026. aastal maksuküüru kaotamisest ja see tasub inimeste ostujõu mõttes kuhjaga ära. Eelarvele on see loomulikult koormus, aga see on koormus, mis on maksusüsteemi taastamiseks ja madalama sissetuleku [teenijate] ostujõu taastamiseks vajalik.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Aktsiiside tõusu eest tänavad meie valitsust ilmselt ainult naaberriigid, sellised nagu Läti ja Leedu, mitte Eesti rahvas. Te [läksite] natuke vastuollu iseenda sõnadega: aktsiisitõus on ühest küljest nii väike, [teisest küljest] see peaks piirama alkoholi ja tubaka tarbimist. Aga kui see nii väike on, siis see seda ju ei tee. See on üks küsimus. Ja teine küsimus. See 0,13% kütuse hinnas on ju nii väike – miks te seda teete? Inimestel on teised maksud, teised aktsiisid. Muud ei ole kui uued maksud, käibemaksu [tõus], kõik ülejäänud maksud, mis te välja mõtlesite. See tõrjub ju inimesed valitsusest [eemale], riik ja inimesed on eraldi, nad ei ole üheskoos. Kogu see teie maksupoliitika teeb ju seda. Miks te seda teete?

Aitäh! Ma ei tea, kas ma kogu küsimusest sain aru ja jõudsin jälgida kõike, mida te rääkisite. Aga ega teie ei jõudnud ju ka jälgida seda, mida mina rääkisin – Leedu näide oli selle esimene tõestus. Leedu aktsiisid on tunduvalt kõrgemad kui meie omad. Nad tegid väga julge otsuse ja tõstsid need ära. Nii et Leeduga meil probleeme ei ole. Läti tahaks ka tõsta, aga loomulikult tahaks ta natuke ka naabrit lüpsta, eelarvesse raha saada. Praegu see mõju veel ohtlik ei ole. Ja veel kord: aktsiisipoliitika eesmärk ei ole inimestelt tänuavaldusi saada, vaid vähendada kahjulike kõrvalmõjudega kaupade tarbimist, vähemalt ohjeldada nende tarbimise kasvu, ja teiseks, katta eelarve kulusid. Teie [oma kogemusest] seda ajalugu vist ei mäleta, see [kogemus] on lühike, aga eelarve on meil olnud rängas miinuses alates sellest ajast, kui teie erakond sai peaministriameti. See ränk miinus seisneb struktuurses miinuses, mis vallandus kohe pärast teie võimuletulekut. Mina esitasin kõik eelarved struktuurses ülejäägis, teie aga kõik suures struktuurses miinuses. Ja see ei ole nominaalne [miinus], see on struktuurne, juttu on sisulisest tasakaalust. Me oleme praegu lihtsalt sellises olukorras, kus muid valikuid ei ole kui tõsta peale kärbete ka makse. Suur osa sellest pealesurutud vajadusest tuleneb ju Putini sõjast. See osa, mida me katame maksutõusudega, tulenebki ainult Putini sõjast, need on ainult julgeolekukulud. Kusjuures me ei kata nende maksutõusudega isegi kõiki julgeolekukulusid, mis on lisandunud alates [2022.] aastast. Nii et me teeme seda ikka riigi tulude jaoks ka. Aga mitte selleks, et saada tänuavaldusi. Me ei looda, et maksude eest keegi meid tänab, mitte kunagi ei looda. Eesmärk on parem riik, parem tervis, parem keskkond ka. Igal juhul ei lähe see raha mutiauku, nagu ütles Martin Helme, kes oli muide rahandusminister. Uskumatu küll. Aga nii ta ütles. Seekord ma olen temaga nõus: see raha ei lähe mutiauku, see läheb oma riigile.

Suur tänu! Lauri Laats, palun!

Aitäh! Nendes vastustes on juba mitmeid valeväiteid kõlanud, aga eks ma saan neid parandada oma kõnes. See, et te makse tõstate, [näitab] lihtsalt teie suutmatust, teie valitsuse suutmatust tegeleda majandusega. Ma vaatan, et Erkki Keldo on ka seal taga, kratsib kukalt, mõtleb, kuidas majandust tõsta, aga ei oska, on ju. See ongi see probleem, mida te ei oska lahendada, ja siis tõstate makse. Aga kuidas see väljendub ja mis inimesed sellest arvavad? Tegelikult uuringud näitavad, et maksutahte indeks on kõvasti langenud, lausa 63,6 peale, mis on seitsme aasta kõige madalam tulemus. Mis te arvate, mispärast see maksu[tahte] indeks või inimeste kaitsetahe langeb?

Aitäh! Ma tuletan meelde, et see riik taastati vabaduse põhimõttel. Selle vabaduse sügavaim sisu ei olnud mitte see, kas meid valitseb võõras võim, vaid see, et partei ja valitsus ei juhi kõike, sealhulgas ei juhi majandust. Nii et hoidku jumal selliste parteide eest, kes lubavad hakata majandust juhtima ja kasvatama. See saab seisneda siin ainult ohjeldamatus laenuraha kulutamises. Aga see on lühiajaline nagu õletuli. Nii et palun harjuge ära, et meil on nüüd Eesti Vabariik, meil on vaba majandus. Partei ja valitsus ei saa ega tohi teha kõike, ei raha trükkida ega midagi muud. See, et inimesed on maksude peale tigedad, tekitab kahjuks pettumust, aga samas on ka ootuspärane. Kellelegi ei meeldi maksud, mulle ka ei meeldi. Kahjuks olete teie üks, kes on teinud ühe suupoolega kriitikat maksude teemal ja teise suupoolega teinud tegelikult kõik selleks, et kulud oleksid riigil suuremad. Teie valitsemisperioodil – teie ei olnud sel ajal vist küll Riigikogus –, kui võim teie käes oli, riigieelarve käest ära läks, reservid ära kulutati, struktuurne miinus tekitati. Ma ei süüdista teid Putini agressioonis, seda ma võin kinnitada, et teie ei ole selles süüdi. Aga ärge meid ka selles süüdistage.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh! Jürgen, sa jätsid prillid siia. (Saalist öeldakse midagi.) Palun kaheksa minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed, head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel ja ka siinsamas rõdul! No mis me saime siis teada? Saime teada, et aktsiiside laekumine on langenud, see on üks pool. Teine pool on siin olnud väide, et kuna aktsiiside laekumine on langenud, siis eeldatakse, et inimesed on hakanud tarbima vähem alkoholi. Aga paraku see nii ei ole. Vaadates neid kahte arvu, [näeme, et] aktsiisid küll langevad, aga alkoholitarbimine on endiselt samal tasemel. See tähendab seda, et inimesed ikkagi lähevad ja ostavad alkoholi sealt, kus see on lihtsalt odavam. Ja see on see koht, millele ka lugupeetud hea kolleeg, reformierakondlane Sõerd juhtis tähelepanu. Ma saan aru, et praegune rahandusminister ei jaga seda seisukohta endise rahandusministriga. Nüüd, millele me juhtisime oma arupärimises tähelepanu? Ma loen esimese küsimuse arupärimisest ette: "Väga lühike periood seadusmuudatuste aruteluks võib kaasa tuua ebakvaliteetse seadusloome, millisel põhjusel on eelnõu kooskõlastamiseks ja sellele arvamuse avaldamiseks ette nähtud vaid kolm tööpäeva?" Mida see tähendab? See tähendab seda, et kui 13. septembril saatis Rahandusministeerium kooskõlastusringile alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse [muutmise] eelnõu, siis katusorganisatsioonidele anti võimalus avaldada arvamust ainult kolme tööpäeva jooksul. See on see probleemne koht. See näitab tegelikult seda, et ega analüüsi selle seaduseelnõu kohta ei olnud läbi viidud ja kindlasti ei olnud ka sotsiaal-majanduslikke analüüse. Mis puudutab erinevaid aktsiisitõuse, kui me räägime nii alkoholist, tubakast kui ka bensiinist, kütusest, siis siinsamas eelnõus on välja toodud, et bensiiniaktsiisi tõstmine puudutab valdavalt kodumajapidamisi – kodumajapidamisi, mitte äriettevõtteid – ja nende osakaal on 74,9%. See tähendab seda, et tegelikult kogu bensiinitarbimisest – me räägime just bensiinist – tarbivad kodumajapidamised [nii palju]. Ja see [aktsiisitõus] loomulikult halvendab nende toimetulekut. Loomulikult see viib raha nende taskust, nende inimeste taskust, kellele tuleb juurde veel automaks. Nüüd vaatame sama seaduseelnõu seletuskirja. Siin on väga selgelt välja öeldud, et kui see kõik niimoodi edasi läheb, nagu plaanis on, et iga aasta tõstetakse bensiiniaktsiisi ja käibemaksu, siis 2028. aastaks on bensiiniliitri hind 18 senti kallim. See on lisaks kõigele sellele, millest ka lugupeetud rahandusminister rääkis: kütust ei tee kallimaks ainult aktsiisid ja käibemaks, vaid ka maailmaturu hinnad. Loomulikult! Aga see 18 senti 2028. aastaks on lisatõus. Vaadates erinevaid uuringuid, nii maksutahte indeksit kui ka uuringuid selle kohta, kui palju inimeste kaitsetahe on langenud, [näeme] nende kõigi puhul negatiivset [tendentsi]. Nagu ma juba oma küsimuses välja tõin, praegune maksutahte indeks on 63,6, mis on seitsme aasta halvim. Inimesed ei taha rohkem makse maksta. Miks nad ei taha makse maksta? Mitte hea elu tõttu, vaid ikkagi seetõttu, et elu on raskemaks läinud. Ja kus ma ka ei käi – ma käin hästi palju ringi erinevates Eestimaa nurkades ja kohtades –, igal pool ongi esimene teema loomulikult hinnad. Hinnad, hinnad ja veel kord hinnad, inimeste toimetulek. Siin [öeldi], et ärge ehmatage inimesi, ärge rääkige sellest, et meil hinnad tõusevad, sest tegelikult see on vale. Aga see ei ole vale. Siin toodi välja, et kõige suurem inflatsioon oli juba ära, 40%, mis puudutab toiduaineid, ja nüüd on nagu kõik hästi. No ei ole hästi! Käige rohkem poes, ja saate aru, kui palju raha inimestel läheb. Siin eelmine peaminister väitis, et kui me tõstame natukene käibemaksu ja natukene teisi makse, siis see mõju hinnatõusule ei ole tegelikult protsendiliselt suur. No ma ei tea, ma arvan, et nii nagu mina on ka teised head kolleegid siinsamas ja inimesed, kes meid vaatavad interneti vahendusel, saanud detsembri‑ ja novembrikuus erinevaid kirju, mis puudutavad teenuste hindu järgmisel aastal, on see siis valveteenus, hooldusteenus või mingi muu teenus. Kõik need kirjad on väga ilusasti koostatud ja ei saa ju nendele ettevõtetele pahaks panna, et nad tahavad hinda tõsta 7% või 8%, et toime tulla. Kirjutavadki, et üleüldise hinnatõusu, aktsiiside tõusu ja käibemaksumäära tõusuga ka nende hinnad tõusevad. Ja ei tõuse 2% või 3% – te olete kõik neid kirju saanud erinevatelt teenuseosutajatelt –, vaid 6–8%. Ma ei hakka neid firmasid nimetama, reklaami tegema, aga [nende seas on] turvateenus, hooldusteenus, koristusteenus ja nii edasi. See kõik on ju tingitud sellest, et siinsamas saalis on need otsused vastu võetud. Ja see on probleem. Nii et loomulikult, kõik need aktsiisitõusud mõjutavad, ja aktsiise tõstetakse selle eelnõuga, mida ma mainisin ja mille [teine] lugemine toimub sel nädalal. See mõjutab hästi palju meie elu ja loomulikult see mõjutab lõpptarbijat, käibeid ja inimeste toimetulekut – eriti asjaolu, et bensiini hind ka tõuseb. Nii nagu seletuskirjas on välja toodud, kodumajapidamiste [osakaal] bensiinitarbimises on lausa 74,9% ehk nende sõidukid töötavad bensiinil. Kindlasti ei ole mõtet kuulata või kuulda võtta – tegelikult kuulda võib alati võtta – endise rahandusministri Võrklaeva retoorikat, et no kui bensiini ei jõua osta, siis ostke elektriauto, see sõidab ilma bensiinita, nii et tuleb odavam välja. Mart Võrklaev siitsamast puldist nii rääkis. Kahjuks on meil sellised lood nende maksutõusudega. Ma ütlen veel kord, et meil on väga kahju, et kõiki neid olulisi asju menetletakse hästi kiiresti ja keegi ei mõtle tagajärgedele. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Ma saan aru, et härra minister soovib sõna. Palun!

Head arupärijad! Mul on kurb tõdeda, et te vaidlete teleekraaniga ja Mart Võrklaevaga – mina ei ole neist kumbki. Kui te kogu aeg pöördute interneti poole, siis see tähendab, et te tegelikult ei räägi inimesega, kes teil vastas on ja keda te püüate süüdistada valetamises. Te ütlesite, et on mitu valet, mida te hakkate ümber lükkama. Ei, te ei lükanud ümber ühtegi minu väidet. Te lihtsalt vaidlete ekraaniga, mitte minu väidetega. Ja ühtegi valetamise tõestust selles teie kõnes ei olnud. Proovisin seda sisu üles kirjutada. Põhiline skeem oli ju see, et mina esitasin teile ametlikku statistikat ja analüüsinumbreid, aga teie ütlesite, et tegelikult, näe, inimesed saadavad meile hinnatõusu [näiteid], rääkisite üksikjuhtumitest. Teie rääkisite, kuidas mingid teenusehinnad tõusevad ja kuidas selles on justkui maksud süüdi. Ei, teenuste hinnad sõltuvad eelkõige palgakasvust, maksudel ei ole siin praktiliselt mingit rolli olnud. See on üldine reegel: hinnad kasvavad meil teenustel kiiremini kui kaupadel, sellepärast et palgakasv on olnud kiire. Ja see ei lükka ümber neid statistilisi numbreid, mida ma esitasin. Nii et ärge süüdistage mind valetamises. Üks teie kõhutunne oli see, et alkoholi ja tubaka tarbimine on [varasemaga] samal tasemel. Aga millele te toetute? Mina viitan siiski sellele, mida ma olen ametlikust statistikast välja lugenud, et on nii tubaka kui ka alkoholi tarbimise langus. Tubaka puhul, tõsi, on ka asenduskaupa tulnud, aga selle osakaal on siiski väike. Alkoholi puhul me võime kahtlustada narko mõju, aga selge on, et eriti noorem põlvkond enam alkoholi palju ei joo, ja see kajastub ka statistikas. Nii et aktsiisipoliitika ebaõnnestumist siit kuidagi välja lugeda ei saa. Ma tõin ka numbreid ja [vaidlustasin] teie väite, nagu maksud või aktsiisitõusud vallandaksid mingi tohutu hinnatõusu. Ei, mingit tohutut hinnatõusu ei ole. Kui teil internetipakkuja tõstab 7% hinda, siis see ei tähenda – või oli see 70%, ma täpselt ei kuulnud – ju seda, et valitsus tõstis seda hinda. See on pettus, kui te niimoodi vihjate. Ja see on ju pettus, kui te vihjate, nagu see lükkaks ümber ametliku statistika tänavuse inflatsiooni kohta, mis on 4% ja mida ma ka nimetasin. Pettus on ka see, kui te ehitate riiki partei ja valitsuse diktaadi vormis üles, väidate, et hinnad on valitsuse kätes. Ei ole! Valitsuse kätes on eelarve defitsiit, pensionisamba säilitamine ja konkurentsipoliitika. Selles on valitsus teinud kaks viga, üks on pensionisamba lammutamine. Selle mõju on küll hakanud leevenema, kuna teise samba raha on juba suuresti tarbimisse võetud. Ja teiseks on eelarve defitsiit. Aga selle autor olete ju teie. Tunnistage ikkagi üles, et eelarve keerasid tuksi varasemad valitsused, mida juhtis kahjuks teie partei juht, nüüdne isamaalane Jüri Ratas, ja selleks ei olnud kriisipõhjusi. Ma annan igal juhul õiguse tekitada defitsiit kriisidega võitlemisel, aga [ei ole õigustatud] korraliku majanduskasvu ajal defitsiidi tekitamine. Nii et katsuge jääda ausaks, katsuge teist inimest valetamises mitte süüdistada ja jääda faktipõhiseks. Kõhutunded siin ei tööta, kui te vaidlete ametliku statistikaga. Ja kui pöördute [kellegi poole], siis mina soovitan teleekraani poole mitte pöörduda, seal ei ole teil ühtegi debateerijat. Võib-olla mõni teie valija vaatab. Aitäh!

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise.