Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu (508 SE) kolmas lugemine

Seitsmes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu 508 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nagu näha, pole selle koalitsiooni jaoks miski püha. Praegu ka jalutatakse saalist minema. Pole austust meie eakate vastu, kes on selle riigi üles ehitanud ja tänu kellele me üldse siin saalis saame istuda, neid asju arutada ja kõnesid pidada. Minnaksegi meie kõige nõrgemate kallale, võetakse üksi elavalt pensionärilt ära tema toetus, kui ta on sunnitud minema hooldekodusse. Ma tuletan meelde, mida see valitsus on nii lühikese ajaga jõudnud ära teha. On ära võetud pensionäride maksusoodustus, on tõstetud käibemaksu ja tulumaksu. Uuest aastast tõstetav tulumaks kahjuks lööb kõiki pensionäre, sest sissetulekut hakatakse maksustama esimesest eurost. Uuesti tõstetav käibemaks tõstab ju kõiki hindasid veelgi. Lisaks tõstetakse retseptiravimite [omaosaluse määra] – seda eelnõu hääletasime just eelmise päevakorrapunkti juures –, haigla voodipäevatasu ja eriarsti visiiditasu. Kahjuks see kõik on ju suunatud pensionäridele. Ja kui sellest on veel vähe, siis otsustati, et karistame eraldi ka üksi elavaid pensionäre, võtame toetuse ära, kui nad peavad minema hooldekodusse. Aga need ongi need pensionärid, inimesed, kes on üksikud ja kellel pole kedagi kõrval. Nad ei lähe hooldekodusse selle pärast, et nad väga tahavad seda, vaid tihtipeale selle pärast, et neil pole kedagi kõrval. Need on inimesed, kes tihtipeale ei saa enda eest hoolitsemisega [hakkama], neil pole kedagi kõrval abiks. Ja neid te siis soovite karistada. Ja siis öeldakse meile: "Aga linnad saavad raha juurde, mis see probleem on?" Aga vaatame, mida siis linnade ja valdade liit on öelnud. Nad osalesid komisjoni istungil ja tõid välja, et toetuse maksmise lõpetamine toob kõikidele kohalikele omavalitsustele suuremad rahalised kohustused. Lisaks toob see sotsiaalse surve hooldekodu elanike toimetuleku tagamiseks. Ehk siis riik teeb kõik selleks, et pensionäride toimetulek oleks raskendatud, ja siis paneb kohalikud omavalitsused selle eest vastutama, et nemad aitaksid pensionäridel sellest keerulisest seisust välja tulla. Ja siis tuleb koalitsioon patroniseerima ja õpetama [ning räägib], kuidas nemad on paremad, nemad on targemad, nemad teavad, kuidas asju tuleb riigis juhtida, ja opositsioon ei tea midagi sellest. Vabandust, aga te olete lihtsalt õppinud, kuidas täita riigieelarvet nõrgemate arvelt: pensionäride arvelt, vähemkindlustatute arvelt, paljulapseliste perede arvelt, puuetega inimeste arvelt. Kõigi nende otsustega – maksutõusud, automaks, teenuste hindade tõus – te teete just nende inimeste elu raskemaks, kellel on väiksem sissetulek, kes on juba [raskemas] olukorras. Meenuvad jällegi Jürgen Ligi sõnad, mis ta mulle [ütles], kui ma küsisin, kuidas saavad uuest aastast pered hakkama, kuidas saavad inimesed hakkama. Jürgen Ligi vastas mulle, et see on kolmandajärguline [probleem], kuidas keegi hakkama saab. Mitte teisejärguline, vaid see on kolmandajärguline [probleem]. Peaasi, et riik saab hakkama. Peaasi, et riik saab hakkama maksude kogumisega. Aga varsti teil polegi enam kelleltki makse koguda. Inimeste ostuvõime väheneb, inimesed ei saagi hakkama. Kellelt te siis hakkate maksu koguma? Kus siis see riik on? Mis on riik, kui inimesed seda ei ole? Kõige kurvem on ju see, et selle eelnõuga eelarve väga palju vahendeid juurde ei saa. See ei päästa eelarvet, aga pensionäri jaoks on see väga suur kaotus. Aga selle koalitsiooni jaoks on pensionär, ka üksi elav pensionär lihtsalt üks osa Exceli tabelist. Kahjuks on seesama koalitsioon oma vaenuliku suhtumisega jõudnud ka Tallinna. Esimene asi, mida uus linnavalitsus tegi, kui oli käsitlusel 2024. aasta lisaeelarve, oli pensionäride abipakkide kaotamine. [Abipakid] olid mõeldud pensionäridele, kes elavad üksi ja on vaesusriskis. Alguses teeb koalitsioon Toompeal kõik selleks, et pensionäridel oleks raskem toime tulla, ja siis minnakse Tallinna ja võetakse seal ka viimased leevendusmeetmed ära. Siis tullakse ja öeldakse sotsiaaldemokraatidega eesotsas, et need abipakid ei aita, mis need ikka muudavad. Me räägime kogu aeg vaesusest: suhtelisest vaesusest ja absoluutsest vaesusest. Aga ma ütlen teile, mida [vaesus] üldse tähendab. See tähendab seda, et inimene ei tea, mida ta homme sööb. Ta ei tea, kust ta leiab selle raha. Ja minge nüüd nende pensionäride juurde ja öelge neile otse näkku, et see üksi elava pensionäri toetus ei anna midagi ega ka see abipakk, mille te neilt Tallinnas ära võtsite. "See ei aita," öelge neile otse näkku. Reformierakonna puhul on muidugi tavaline, et pensionäridest ei hoolita. Pensionärid tulevad meelde ainult vahetult enne valimisi. Siis hüpatakse lausa telekast välja. Ja ma olen pettunud sotsiaaldemokraatides. Ma ütlen, et pärast selle eelnõu hääletust, kui see peaks läbi minema, ma ei taha kuulata mitte ühtegi sotsi rääkimas sellest, kuidas nemad on võrdsuse poolt ja kuidas nemad kaitsevad nõrgemaid ühiskonnaliikmeid, ega [taha näha] Tanel Kiige postitusi stiilis "Käed eemale pensionäridest". Palun väga, hääletage selle eelnõu vastu! Täna on teil see võimalus, et rahvas ei peaks järjekordselt teis pettuma. Keskerakond kindlasti hääletab selle eelnõu vastu ja mul on üleskutse kõigile parlamendisaadikutele teha sedasama. Meie kohustus on austada ja kaitsta meie eakamaid ühiskonnaliikmeid ja nende eest hoolt kanda. Aitäh!

Suur tänu sulle! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kui ma saali vaatan, siis muidugi peab tunnistama, et siin saalis on ainult mõned üksikud kolleegid, kes mäletavad, kuidas üldse tekkis üksi elava pensionäri toetus. Ma ise olin tol ajal sotsiaalkomisjoni esimees, kui me selle eelnõu siia saali tõime. Ja 2017. aastast alates on seda toetust makstud korra aastas, varem 115 eurot ja praegu 200 eurot. Ka üksi elavate pensionäride arv on ajas kasvanud. Kui me selle seaduseelnõu tegime, siis oli neid natukene alla 80 000, täna on natuke alla 100 000. Millisest rahast ja inimeste arvust me tegelikult räägime? Eelnõu [seletuskirjas] on kirjutatud, et umbes 6700 üksi elavat pensionäri on täna hooldekodus. Oleme ausad, vaadake hooldekodu hinda! Mis on see hind teinud viimase kahe-kolme aastaga? See on praktiliselt kahekordistunud ja mõnes kohas lausa kolmekordistunud. Enne Riigikogu valimisi lepiti kokku, et riik toetab omavalitsuste kaudu hooldekodudes olevaid inimesi, aga tänases olukorras pole riigi panus kasvanud. Hinnad on tõusnud, ühelt poolt selle pärast, et tänane koalitsioon on hommikust õhtuni makse tõstnud ning tekitanud inflatsiooni ja majanduse pidurdamatu languse, aga teiselt poolt selle pärast, et tänane koalitsioon on loonud hooldekodusid puudutavaid uusi seadusi ja nõudeid, mis on sisendiks palgakasvus, on suurendanud inimeste arvu, kes on tööle võetud, rääkimata sisendhindadest energias ja kõigest muust. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal tõusevad maksud, olgu see siis käibemaks, olgu see tulumaks, olgu need aktsiisid, mis muudavad sisendhinda veelgi. Ja nüüd me lähme statistika järgi kõige nõrgemate kallale. Ma mäletan, et riigieelarve teisel lugemisel Reformierakonna esindaja ütles, et see kõik on nõrgemate kaitseks tehtud. No me näeme, et tänane koalitsioon – sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond – teeb kõik selleks, et meie nõrgemad jääks veel vaesemaks ja kõrgepalgalised saaks oma tulumaksuvabastuse ehk saaksid 100 eurot rohkem iga kuu alates 2026. aastast. Aga kelle või mille arvelt? Maksutõusud kokku viivad 2026. aastast meie ettevõtetelt ja inimeste taskust praktiliselt 2 miljardit eurot aastas. Ja siis räägitakse, et võiks poole miljardi euro eest rikastele tulumaksu[vabastuse] teha! On uskumatu, kui madalale võib langeda selle nimel, et täita Riigikogu valimistel antud lubadus – kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus. Minnakse kõige nõrgemate kallale! Esimene otsus kohe oli 30% vähendada lasterikaste perede toetust. Järgmisest aastast vähendatakse pensionäridel pensionit 17 miljoni euro võrra. Kui keegi räägib, et pensionite kallale ei minda, siis see on selge vale. Täna on keskmine pension tulumaksuvaba, järgmisest aastast ei ole enam keskmine pension tulumaksuvaba. Ja valitsuselt tulnud eelnõu seletuskirjas on selgelt kirjutatud, et järgmine aasta jäävad pensionärid ilma 17 miljonist eurost ja 2027. aastal lausa 76 miljonist eurost. Aga sellest on veel vähe! Nüüd me läheme 6700 pensionäri kallale, kes elavad üksi, kellel ei ole toetajaid, kes on täna hooldekodus. Võtame ära selle pisku – aastas 200 eurot – ja siis arvame, et sellega on võimalik täita Reformierakonna valimislubadus või, nagu me näeme järgmise aasta riigieelarves, [eraldada] poliitilisi katuserahasid. Isamaa Erakond ei saa mitte kuidagi sellist eelnõu toetada, mis [töötab] nõrgemate inimeste heaolu vastu. See [teeb] meie inimesi veelgi vaesemaks. Need inimesed on meie enda vanemad, vanavanemad, kes tegelikult on seda riiki üles ehitanud.

Hea kolleeg, korra segan. Kas te soovite aega juurde?

Jaa. Ma tänan! Veel kord ütlen, et Isamaa Erakond ei saa mitte kuidagi seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mihkel Lees, palun!

Aitüma, austet juhataja! Head kolleegid! Kui nüüd siin opositsiooni sõnavõtte kuulata, siis võib küll jääda mulje, et menetluses oleva eelnõu tõttu on pensionäride jaoks kõik kadunud. See ei vasta loomulikult vähimalgi määral tõele. Ja kõikidele headele inimestele, kes meid ühes või teises vormis jälgivad, ma tahaksin öelda, et opositsiooni hirmutamist ei tasu liialt tõsiselt võtta. Vaadakem fakte. Käesoleva seaduse jõustumisel lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine ainult neile eakatele, kes elavad hooldekodus. Jätkuvalt plaanitakse maksta toetust neile eakatele, kes päriselt on väikese sissetulekuga ja päriselt elavad üksi oma kodus. Nemad ei jää abita. Tähele tasub panna ka järgmist: hooldereform, millest ka eelnevates kõnedes juttu oli, on muutnud üldhooldusteenuse inimestele tunduvalt kättesaadavamaks. Inimeste omaosalus on vähenenud. Omavalitsuste panus keskvalitsuse toel on suurenenud. Varasemalt oli inimeste omaosalus hooldekodukuludest suurusjärgus 80%, nüüd on see vähenenud umbes 50%-le. Ja ma tuletan teile meelde, et kui inimesel ei tule pensionist või muudest vahenditest välja hooldekodukuludest enda osa tasumiseks, siis omavalitsused tulevad jällegi appi. Nii et üksikud inimesed ei jää majanduslikel põhjustel hooldekodukohata. Kui pensionitest juba juttu oli, siis [lisan, et] möödunud aastal leidis aset viimase 15 aasta suurim pensionitõus, mis koos erakorralise ehk siis 20 euro suuruse [pensioni]tõusuga kergitas vanaduspensioni 2023. aastal 17,6% ehk 105 euro võrra kuus. Tänavu 1. aprillil tõusis pension indekseerimise tulemusel veel 10,6%. Nii et viimase nelja aastaga oleme liikunud 552 euro suurusest vanaduspensionist 774 euro suuruse vanaduspensionini, mis on ikkagi vägagi märgatav tõus. Mida me võime veel küsida selle eelnõu kontekstis? Kui palju raha pärast kõikide kulutuste tegemist võiks hooldekodus elavale inimesele kätte jääda? Siin päris ühest selget vastust ei olegi. Need, kes on sotsiaalvaldkonnas töötanud – ja mina olen –, teavad seda, et inimesed on väga erinevad ja inimeste vajadused on väga erinevad. Mõned hooldekodus olevad inimesed on voodi[haiged], mõned inimesed mitte. Seega see, kui palju peaks inimesele pärast hoolduskulude tasumist raha kätte jääma, on omavalitsuse otsus, mis lähtub just nimelt vajaduspõhisusest. Näiteks Tartu vallas peab määruse järgi inimesele kätte jääma vähemasti 5% sissetulekust, Paide ja Põltsamaa vallas kuni 10% sissetulekust ja nii edasi. Lisaks saab valdav enamus hooldekodus olevaid eakaid puudega vanaduspensioniealise inimese toetust. Nii et kokkuvõttes, oma kodus üksinda elavate pensionäride jaoks ei muutu selle eelnõuga mitte miskit halvemaks ja ka hooldekodus elavad üksikud pensionärid saavad pärast eelnõu jõustumist tegelikult kenasti hakkama. Ja ma tuletan teile meelde, et pensionite indekseerimine jätkub ka järgmistel aastatel, nii nagu kokku on lepitud. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab keskmine pension 2025. aastaks 814 euroni. Aitäh!

Suur aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 508 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu 508. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid oli 0. Eelnõu 508 on seadusena vastu võetud.