Изменение Конституции

Kümnes küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on põhiseaduse muutmine. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Teate, ma alustan sellest, et minule ei meeldi julgeolekukaardiga tühjalt vehkimine, selle kaardi kuritarvitamine ja seeläbi ka selle devalveerimine. Näiteks siseminister Läänemets käib ringi ja räägib kogu aeg, et Pühtitsa kloostri kanooniliste sidemete säilimine on julgeolekuohuks Eestile, olgugi et ei ole mitte ühtegi fakti ja pole ka ühtegi argumenti, millest nähtuks, et see tegelikult nii oleks. See on naeruväärselt valelik jutt! Null! Mitte mingeid fakte ei ole, millest see järeldus lähtuks. Küsimus on see, kas kohaliku omavalitsuse volikogude valimise õiguse muutmise küsimuses me ei näe mingitpidi sarnast olukorda. Teiegi räägite sellest, et seda valimisõigust tuleb ulatuslikult piirata, sest rohkem kui 30 aastat kehtinud valimisõiguse säilimine kujutavat endast Eestile suurt julgeolekuohtu. Aga mina ei ole küll näinud mitte ühtegi analüüsi, reaalselt mitte midagi, millest nähtuks selle järelduse põhjendatus. 30 aastat on ju kehtinud see valimiste kord ja siit ei ole tulenenud mingisugust reaalset julgeolekuohtu. Mis siis nüüd järsku on muutunud, et kohalike omavalitsuste volikogude valimisel me peaksime asuma seisukohale, et sellesama korra säilimine kujutab endast ühtäkki talumatut julgeolekuohtu? Seetõttu ma palun, et te peaministrina selgitaksite, kust me saame lugeda selliseid analüüse, millest see järeldus reaalselt ja põhjendatult lähtub. Ma toon taustaks ka ühe informatsioonikillu. 2024. aasta märtsis pidas Venemaa presidendivalimistel vajalikuks osaleda vähem kui 3% Eestis elavatest Venemaa kodanikest, Putini poolt hääletas aga vaid 2,2% Eestis elavatest Venemaa kodanikest. Nendest numbritest mina küll mingit hirmsat Putini-meelsust tuletada ei oska. Aga äkki te oskate viidata mingitele teistele faktidele, kust me saaksime ratsionaalselt põhjendatult sellise järelduse tuletada?

Aitäh! Mul on kahju, et me selles oleme eriarvamusel. Ma väljendan vähemalt kurba meelt selle pärast, et küllap me olemegi mingites küsimustes – eeskätt nendes, mis puudutavad Eesti iseolemist ja julgeolekut – diametraalselt erinevatel seisukohtadel. Aga mis teha, elu on, nagu ta on, ja eks me peame sellega mõlemad edasi elama. Kõigepealt, seda etendust, mida korraldab Venemaa, Venemaad valitsev klann, ei nimetaks mina valimisteks, kui vähegi võimalik on, ja kutsun ka teisi üles neid mitte valimisteks nimetama. Need ei ole valimised. Selle kohta on internetis isegi üks nali, et on asju, mida inimene ei saa valida: need on ema, isa, vend ja õde ning Venemaa president. Mina arvan, et sellel ei ole valimistega mitte midagi pistmist, see on valimiste-laadne etendus, ei enamat. Te küsite, millest tuleneb see soov ja arusaamine, et agressorriikide kodanikud ei peaks valima. Maailma julgeolek on pidevas muutumises. Mis seal salata, Venemaa on agressiivne, Ukrainas on 1000 päeva käinud sõda, kus Venemaa, Putini klann tapab süütuid tsiviilisikuid, üritab relvajõuga muuta Euroopas piire. See on suurim sõjaline konflikt Euroopas peale teist maailmasõda. Kui öelda, et selle riigi kodakondsus ehk selle riigi alam olemine või õiguslik suhe selle riigiga ei kohusta millekski, siis mina selles veidi kahtlen. Ma arvan, et on ikkagi üsna selge piir, kus saab öelda, et kui inimene on selle riigi kodanik, siis ta ometi ei peaks Eesti siseasjades kaasa rääkima. Teie kolleegid on kirjutanud erinevaid lugusid sellel teemal. Kõike ma loomulikult refereerima ei hakka, aga ma arvan, riigi põhimõtteline küsimus, riigi enesekehtestamise küsimus on see, kes teevad selles riigis valikuid, kaasa arvatud kohalikul tasandil. Ma arvan, et agressorriikide kodanikud ei peaks seda tegema. 30 aastat tagasi, jah, isegi võib-olla 20 aastat tagasi oli paljudel siin – võib-olla mitte parlamendis, aga Eestis – ettekujutus, et Venemaad tabab kapitalism ja demokraatia. Kumbki pole mõjunud ega tabanud edukalt. Tegemist on riigiga, mis esimesel võimalusel, nagu tema valitseja Putin on kirjeldanud, taastaks endise okupatsiooniaegse riigi ja peab Nõukogude Liidu lõppu tohutuks veaks. Seda sõda pidav impeerium tegutseb ikkagi vallutamise ja anastamise nimel. Eestile ja NATO‑le on Venemaa suurim julgeolekuoht. Ma võin viidata ka valimistele Gruusias ja Moldovas, kus Venemaa mahitamisel käib valimiste mõjutamine. Nii et oht ta on, isegi kui see teile millegipärast ei meeldi.

Suur tänu! Kuna meil on küsimuseks ette nähtud kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit, siis rohkem küsimusi me täna võtta ei saa ja peame panema infotunnile punkti, et täpselt kell kaks jätkata Riigikogu täiskogu istungiga. Ma tänan valitsuse liikmeid ja ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid aktiivse osaluse eest.