Toetused peredele ja eakatele, kes on raskustes seoses toidu hinna tõusuga

Aga läheme edasi. Tänane üheksas küsimus on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teema on toetused peredele ja eakatele, kes on raskustes seoses toidu hinna tõusuga. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Elame ajal, kui hinnad tõusevad, maksud ja aktsiisid suurenevad ning üha enam inimesi tunneb muret igapäevase toimetuleku pärast. See olukord puudutab eelkõige kõige haavatavamaid rühmi: vanureid, madalapalgalisi, paljulapselisi peresid, kes juba praegu teevad iga päev keerulisi valikuid selle vahel, mida nad endale lubada saavad. Maximas valivad, mida osta, mitte ainult vanurid, vaid ka juba noored pered. Kütusehinnad, energiahinnad, toiduhinnad – kõik on tõusmas. Lisanduvad aktsiisid ja maksud ning need kulud koormavad oluliselt pere-eelarveid. Toetuste kärpimine ja ebapiisav sihtotstarbelisus viivad selleni, et kõige suuremate vajadustega pered ei saa vajalikku abi. Me oleme siin viimasel ajal igasuguseid huvitavaid asju teinud, paljulapselistelt peredelt natukene kärpinud, nüüd me lähme üksi elava pensionäri toetuse kallale. Kuidas siis parandada inimeste toimetulekut? Kuidas saavad paljulapselised pered hakkama olukorras, kus maksud, aktsiisid ja hinnad tõusevad?

Aitäh! Proua minister, palun!

Aitäh! Kõigepealt annan kiire ülevaate sellest, milline on olukord Statistikaameti andmetel. Need on kaks nädalat tagasi avaldatud andmed. Suhteline vaesus on langenud 2,3% – jutt käib aastate 2022 ja 2023 võrdlusest –, absoluutne vaesus on langenud 0,8 protsendipunkti. Sissetulekute kasv on toimunud kõikide komponentide osas: palgatöö puhul 6%, kusjuures see kasv on kõige väiksem, ning erinevad sotsiaalsed siirded tervikuna on 14% leibkondade sissetulekuid tõstnud. Oluline on, et lastetoetuste tõus on olnud kahekordne ja pensionid on tõusnud 18%. See näitab meile ju seda, et inimeste olukord vaesusnäitajate poolest on läinud faktiliselt paremaks. Kui suhtelise vaesuse puhul võib vaielda, sest see näitab inimeste võrdlust, halvemas ja paremas positsioonis olevate inimeste võrdlust, siis ka absoluutne vaesus on selgelt positiivses suunas liikunud. Kõige keerulisemas olukorras on üksi elavad pensionärid, seejärel on üksikvanemapered ning kolme või enama lapsega leibkonnad, aga kõikide nende gruppide puhul on nimetatud aastate võrdluses olukord vaesuse kontekstis läinud positiivsemaks. Ehk tegelikult ei ole inimesed sellistes raskustes nagu aasta varem. Mida me oleme teinud? Täna on olnud korduvalt juttu pensionide jätkuvast kasvust, järgnevateks aastateks on pensionide kasvuks prognoositud keskmiselt 5%. Rääkides kahest viimasest aastast: [eelmisel aastal oli tõus] 17,6% ja käesoleval aastal on see 10,6%. Oluline on, et tulumaksuvaba tulu on pensionäridel 776 eurot, kui teistel on see 654 eurot. Üksikvanema lapse toetus on tõusnud, elatisabi kahekordistus selle aasta alguses ja see on otse suunatud üksi elavatele vanematele. Homme lähen valitsusse ja sealt edasi tulen Riigikokku [ettepanekuga] asendada toitjakaotuspension toitjakaotustoetusega, mis tõstab sissetulekut 90%‑l lastest. Puuetega inimeste toetused tõusevad järgmisest aastast. Nii et samme, mida on astutud, on palju. Lisaks oleme läbi viimas toimetulekutoetuse kaasajastamist ja leibkondliku elatusmiinimumi uuendamist. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis on toiduabi saanud, seda Rimi kaartide abil, väga kliendisõbralikult ja inimväärikust arvestavalt, 22 456 inimest.

Aitäh! Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jah! Väga hea vastus! Elu on kahjuks natuke teistsugune kui teie vastus. Kas on plaanis rakendada sihitud toetuste skeemi, mis aitaks kõige haavatavamaid peresid?

Aitäh! Sihitud toetuste skeem kõige haavatavamatele on toimetulekutoetuse süsteem. Toimetulekutoetuse piiri on minul ministrina õnnestunud tõsta 150 eurolt 200 eurole. Sõltuvalt leibkonnaliikme vanusest on see diferentseeritud, laste osa on kõrgem. Nii nagu ma ütlesin, me oleme muutmas toimetulekutoetuse süsteemi paindlikumaks inimeste jaoks. Aga see on ellu kutsutud selleks, et anda riigilt abi kõige haavatavamas olukorras olevatele inimestele. Kohalikul omavalitsusel on autonoomne õigus, aga ka kohustus kutsuda ellu neid meetmeid, mida tema territooriumil [elavad] inimesed vajavad, pakkuda vältimatut sotsiaalabi, mis tähendab riiete, toidu ja eluasemega seotud tegevusi, ja haavatavatele gruppidele on õigus ka täiendavat abi pakkuda. Seda kohalikud omavalitsused Eestis ka kõik teevad.

Suur tänu! Rohkem küsimusi selle küsimuse juures ei ole. Lõpetan üheksanda küsimuse käsitlemise.