Olukord riigis

Läheme viienda küsimuse juurde, mis on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Kõigepealt ma õnnitlen teid suurepärase kõne eest, mille te pidasite Reformierakonna 30. aastapäeval. Viimati sai sellisest reaalsest elust irdumise vaimus kõnesid kuulata Brežnevi-aegsete parteipleenumite ajal. Ka siis elas ühe partei juhtkond oma mullis, räägiti helgest tulevikust, arengust ja suurtest saavutustest, ka siis korrati iga natukese aja tagant üle, et me pole kunagi elanud nii hästi kui praegu. Enamik inimesi sai muidugi aru ja tundis omal nahal, et tegelikkus on midagi muud. Mida innustunumalt loosungeid karjuti, seda kurvemaks, hallimaks ja vaesemaks muutus päriselu. Ja nii ka nüüd. Reformierakonna valitsuse ajal on majanduslangus Eestis kestnud juba mitmendat aastat. Ettevõtted sulgevad uksi, märkimisväärne osa rahvast vireleb vaesuses. Koalitsioon on vallandanud enneolematu maksude, lõivude, tasude ja trahvide tõusu, hüved on koondunud ja koondumas aina väiksema ringi kätte. Nüüd te tahate hakata sahkerdama meie riigi, meie kõigi, meie rahva ühise varaga, meie maavaradega, täpselt nagu omal ajal. Kui impeeriumil oli vaja, tahtis kohalik käsutäitjate liit kopa maasse lüüa ja fosforiidi eestlastelt ära varastada. Nüüd on tulnud välja – ka meedia on selle paljastanud –, et laia haardega Ukraina ärimees ihub hammast meie fosforiidivarudele. Geoloogiateenistus on alustanud Lääne-Virumaal fosforiidivarude katsepuurimist, mille tulemusi ootavad põnevusega värvika taustaga Ukraina ärimehed, kes on valitsuse ukse taga koputamas käinud juba viimased kaks aastat. Selle uudise valguses küsin, kas me anname Ukrainale ära ka oma fosforiidi ja sellest saadava tulu, nii nagu oleme ära andnud oma raha ja oma relvad.

Aitäh! Ma näpistan sekundi teie vastusest, kui te lubate. Ma väga vabandan. Ma sain selle tabeli, mille ka Urmas Reinsalu oli saanud. Ma loodan, et see on nüüd see tabel, ja kui ei ole, eks me saame seda tööd jätkata. Nagu ma kartsin, on Urmas Reinsalu jälle kõik sassi ajanud. Selgub, et ta jälle ei märganud seda miinusmärki siin ees, mis tähendab tegelikult laskemoonakulude suurendamist. (Hääl saalist.) Nii et väga paha lugu on riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehega.

Härra peaminister, ärge näpistage rohkem aega, palun vastake küsimusele.

Jaa, rohkem ei näpista. Vabandust! Nüüd tulen Helle-Moonika Helme küsimuse juurde. Esiteks võrdles ta midagi Brežnevi ajaga. Eks igaüks võrdleb sellega, mis talle südamelähedane on. Mina ei võrdleks Eesti Vabariigi elu sellega. (Hääl saalist.) Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab maavarasid – ma võin teile seda tabelit näidata, kui te tahate –, siis meil ei ole ühtegi kokkulepet oma maavarade kellelegi teisele äraandmise kohta, olgu see öeldud must valgel. Olen seda siin öelnud teie kolleegile Evelin Poolametsale ja paljudele teistele. Eesti riiklik geoloogiateenistus teeb ülevaate, millised varud meil on, milline on nende varude kvaliteet ja mida nende varudega edasi peaks tegema, kas neid saab kasutada, kas neid saab väärindada või tuleb need varud üldse aktiivsete varude hulgast välja võtta ja siis saab rajada sinna peale midagi muud. Ära tuleb nad uurida, see on kõigi osapoolte huvides, sest praegu saab nende varude peale rajada ainult ajutiselt taastuvenergiaobjekte, ei muud, nii et seegi pärsib erinevat toimetamist. 2025. aasta lõpuks on ülevaade nendest varudest olemas. Geoloogiateenistus jagab seda avalikkusega ja kohalike inimestega. Seejärel saab parlamendis selle üle debateerida. Seda esiteks. Teiseks, jah, kui teil on täpsem huvi nende toimetamiste vastu, siis kutsuge geoloogiateenistus enda fraktsiooni. Majanduskomisjonis olles kutsusin mina neid korduvalt. Nende ülevaated on väga põhjalikud ja nad kirjeldavad, mida nad teevad, kuni geotermaalenergiani välja. See on kindlasti huvitav teema. Sellised lood, nagu keegi teine ihaldaks meie varusid ja saaks neid kuidagi mingisuguse eelise kaudu, võib lugeda selle inimese või mis iganes grupi enda igatsuseks. Eestis see nii ei ole. Riiklik geoloogiateenistus teeb uuringuid riigi jaoks ja kui me otsustame tulevikus midagi kasutusele võtta, siis ikka riigi ja rahvana koos, selleks, et see väärtus tekiks kohapeal, väärindamine toimuks kohapeal, kasu jääks kohapeale. Tulevikuks soovitaks ma luua rahvusliku rikkuse fondi, et seda [väärtust] ei kasutataks jooksvaks eluks ära, vaid pigem hoitaks tulevastele põlvedele.

Suur tänu, härra peaminister! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! No tore jutt, aga miks käib kahtlase taustaga Ukraina ärimees valitsuse ukse taga koputamas, seda vastust me ei saanud. Me teame, et suurte projektidega käibki alati kaasas ka korruptsioon. Reformierakond on muuseas sellega ka vahele jäänud, tuletame meelde Tallinna Sadamat ja kilekotiskandaali. Ja Nordica teema – selle kohta me täna küsisime – hakkab ka nüüd loodetavasti kerima ja see tohutu kellegi taskusse maksumaksja raha pesemise projekt saab ükskord ometi läbi valgustatud, me kõik seda loodame. Aga hirmsasti tahaks, et sama toimuks ka Rail Balticuga seoses. Viimasel korruptsioonivastase erikomisjoni istungil käsitleti seda teemat juba päris süvitsi. Me oleme üritanud vastuseid saada sel teemal siin Riigikogu saalis nii teie kui ka minister Vladimir Sveti käest. Aga sellega on täpselt nii nagu meil on kõigi ideoloogiliste suurprojektidega, millele kõrgema rangi poliitikud on kunagi alla kirjutanud: ükskõik mis edaspidi juhtuma hakkab, teema ei kuulu arutamisele. Komisjoni oli kutsutud ka Lätis Rail Balticu eest vastutav tegelane, kes andis ülevaate, mis toimub Lätis. Teatavasti on seal olnud julgust tõele näkku vaadata ja on leitud, et suurte rahade tõttu on kogu protsessi pesa teinud korruptandid ja on algatatud ka uurimine. Meil on muidugi suur vaikus. Aga mis tuli välja: lätlastel ikkagi ei ole plaanis Eesti poole raudteed ehitada, nad kasutavad ressurssi teisiti. Kas see on õige või vale, seda hinnangut ei pea me siin andma. Aga mis tuli välja? Tuli välja, et lepingus, millele Eesti nimel on alla kirjutanud Siim Kallas, muide, on punkt, et kui ükskõik milline projektis osalev riik ei täida lepingus olevaid punkte ja kohustusi, laieneb trahv kõigile osalevatele riikidele. Ehk ükskõik kui viieline Eesti püüab olla sadade miljonite ja miljardite kulutamises, betooni valamises põldudele ja sohu uputamisse, trahvi maksab ta Euroopa Komisjonile ju ikka. See on asi, millest me varem midagi ei teadnud. Kas teie oskate seda meile selgitada? Seda enam, et te kindlasti suhtlete Rail Balticu projekti kõrgelt tasustatud eliidiga, sest nende kontor on Endla ärimajas, Reformierakonna kontoriga samas koridoris, peaaegu kõrvuti. Küsige nende käest.

Aitäh! Kindlasti suhtlen Rail Balticu kõikide tasanditega. Võin kinnitada, et Eestis juhivad Rail Balticu projekti tublid ja asjalikud inimesed, seetõttu on Eesti Balti riikidest ka kõige tublim selles toimetamises. Ma jään eriarvamusele selles, kas meil on vaja kiiret ühendust Euroopaga. Mul on kahju, et EKRE Rail Balticu vastu väga aktiivselt sõdib. Ma mäletan ka seda, kui te tegite ettepanekuid – ka rahanduslikult ei olnud need väga hea kirjaoskusega tehtud ettepanekud – võtta Rail Balticu raha ja teha sellega midagi muud. Üldiselt on nii, et kui sa projekti pooleli jätad, tuleb ka eelnevalt saadud raha tagasi maksta. Nii et see arve oleks kindlasti palju suurem. Mis puudutab Rail Balticu enda edenemist, siis tõepoolest, Eesti on selles 2030. aasta tähtaja [graafikus]. Projekti vedajad on öelnud indikatiivselt, et võib-olla nad jõuavad valmis isegi veidi varem, kõik sõltub detailidest. Vahepeal, EKREIKE valitsuse ajal, see projekt pikenes järsku neli aastat. Osalt oli võib-olla tegemist COVID‑iga, võib-olla ka millegi muuga, aga see asi ei edenenud. Nüüd edeneb. Kolmandik trassist peaks aasta lõpuks ehituses olema, suured hanked on välja kuulutatud, lepingud sõlmitud. Tegemist on ju ühendusega, mida Lennart Meri ajast on Eestile tahetud. Meie õnn – ja millegipärast kisub jutt jälle selle poole – ei ole idas. Meie kaubavoog peaks tulevikus [liikuma] põhjast lõunasse. See huvi on soomlastel ja see huvi on eestlastel. See on meie majandusele vajalik, inimeste liikumiseks vajalik ja ka julgeoleku mõttes vajalik ühendus. Mida korralikumad ja kiiremad ühendused meil Euroopa südamega on, seda parem. Minu meelest on väga-väga veider, et te sellise tohutu sõnavahuga Rail Balticu vastu sõdite. Aga jääme siis viisakalt eri arvamustele. Minu arvates on Eestil vaja kiiret ühendust, Rail Balticut, ja me teeme kõik, et see Eestis õnnestuks. Me innustame ka naaberriike seda tegema ja jälgime Euroopas, et püsitaks tähtaegade raames ja tulevikurahastus oleks tagatud. Isegi selle aasta eelarves, ma meenutan, me panime üle 200 miljoni Rail Balticule juurde, et see projekt saaks õigeaegselt valmis ja kenasti rahastatud. Nii et töö käib ja trass on rajamisel.

Aitäh! Lisaküsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Läheme selle Rail Balticu teemaga edasi. Hiljaaegu oli see küsimus [arutelul] korruptsioonivastases erikomisjonis. Seal oli kohal nii ettevõtte juht kui ka teie mantlipärija Kliimaministeeriumis Svet või õigemini on see [mantlipärija] vist Yoko, aga see selleks. Seal tunnistasid Svet ja ka ettevõtte juht, et see 2030. aastal valmimise jutt on nii-öelda optimistlik baasstsenaarium. Tegelikult, kui vaadata riskistsenaariume ja neidsamu rongihankeid, raudtee ja rongide testimist, siis see horisont on ikkagi peale 2030-ndat. Ka siis, kui lätlased vaatasid selle projekti seisu, ei jäänud mulle muljet, et nad on optimistlikud selles, et see kõik 2030. aastaks valmis saab. Mul on sellega seoses teile kaks küsimust. Kas teid on informeeritud nendest nii-öelda riskistsenaariumidest? Nii nagu mina aru sain, need ei ole vähetõenäoliselt realiseeruvad riskid, vaid pigem – elus ikka, eks ole, siin ja seal tekib projektides viivitusi – mulle tundus, et see on nagu realistlik stsenaarium, et ei saa 2030. aastaks valmis. Kas teil on need erinevad stsenaariumid olemas ja mida teie neist välja loete? Teine küsimus on see, et mis see tagajärg siis Eestile näiteks rahalises mõttes on, kui 2030. aastal see asi ikkagi valmis ei ole. Mis need sanktsioonid meie suunal siis on?

Aitäh! Eks meie jaoks kõige kurvem oleks või kõige suurem risk on see, et me ei saa kiiret ühendust Euroopaga aastaks 2030. See oleks kõige suurem probleem. Ma arvan, vähemalt tänase info põhjal, et Eesti ettevõte, Eesti projektijuhtimine tegutseb selles suunas ja selle teadmisega, et aastaks 2030 saame meie oma osa tehtud. Kindlasti suhtleme naabritega ja seisame ka selle eest, et nemad oma osa tehtud saaksid. Võimalus kiiresti Pärnusse sõita on vaid osa sellest [projektist]. Tegelikult peaks see trass olema ikkagi valmis ka mujal. Jah, ma suhtlesin just Läti peaministriga, käisin seal visiidil. Me arutasime seda ja tema kinnitas, et ta teeb omalt poolt kõik, et jõuda õigeks ajaks valmis. Lätis on suur debatt sellel teemal käimas. Opositsioon korraldab seal samamoodi erikomisjoni, otsib erinevaid süüdlasi, nagu ka Eestis püütakse neid otsida. Ainukene etapp, mille puhul ma jään veidi hätta selle [kirjeldamisega], mis seal täpselt toimus, on seesama EKREIKE valitsuse [aeg]. Ma ei taha sellele liigselt osutada. Selle kohta te saate ehk oma kolleegide käest küsida, mis juhtus, miks sellel hetkel löödi veidi käega ja järsku tuli neli aastat sellele projektile juurde. Seal oli erinevaid ministreid, saate küsida, miks see nii läks. Põhiline selle Rail Balticu juures ongi põhitrassi valmimine. Kõik muud objektid seal juures, peatused, vaksalihooned, need on – ma väga vabandan selle sõnastuse pärast – nice to have. Neid on kindlasti vaja, aga põhiline on, et põhitrass oleks olemas ja rongid sõidaksid. Sellest eesmärgist lähtuvalt Eestis, Lätis ja Leedus loodetavasti asju korraldatakse. Euroopa surve on samamoodi väga tugev, sest tegemist on ju ikkagi Euroopa sellise piirkonnaga, kus erinevad ühenduvuse näitajad ei ole kaugeltki nii head, kui nad on Euroopa südames. Meie huvides, Eesti inimeste, Eesti tarbijate huvides on, et meil oleks võimalikult head kaubateed, võimalikult head võimalused liikuda, reisida mis tahes tingimustes Euroopasse. Mida kiiremini, mida kvaliteetsemalt on seda võimalik teha, mida suurem on ühenduste valik, seda parem on see ju Eesti majandusele, Eesti inimestele. Nii et seetõttu, jah, ma ütleks, et praegu on 2030 see siht. Ma loodan, et naabrid ka pingutavad. Sellel reedel ma olen Vilniuses, kus ma kohtun Läti ja Leedu peaministriga. Me arutame seda, milline on nende uus informatsioon Rail Balticu teemal, aga kindlasti kulub väga palju aega ka julgeolekule ja muudele teemadele. Eks see tuleb samamoodi arutlusele.

Suur tänu! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme kuuenda küsimuse juurde, on meil kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anti Poolamets.

Tänan sõna andmast! Ma tahtsin ikkagi viidata sellele, et peaminister tegi ühe tagasihüppe Moonika Helme küsimusele [vastates] ja hakkas kommenteerima eelmist küsimust. Ma mõtlen, et võiks keskenduda käimasolevale küsimusele, sest muidu need edasi-tagasi hüpped lähevad väga imelikuks ja kannatab see, kes tahab oma konkreetsele küsimusele [vastust saada]. Tõesti, kui mingil põhjusel ei jõua vastata või infot ei ole, siis saab ju kirjalikult infot saata või koridoris edasi rääkida.

Aitäh, hea kolleeg! Nagu te nägite, siis istungi juhataja tegi ka vastavasisulise märkuse. Urmas Reinsalu, teil on samuti küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Ei, ma isegi võib-olla täiendaks, mitte ei vastustaks, vaid täiendaks eelnevat.

Aga siin ei ole vastulause võimalust.

Ei, minu sõnum teile, üleskutse teile istungi juhatamise, läbiviimise kohta on selline: see, et tehakse ka tagasiviiteid, ma arvan, mitte ei alanda, vaid vastupidi, tõstab infovahetuse kvaliteeti. Iseküsimus on nüüd selle sisuline tagajärg. Mul on hea meel, et peaminister hakkas tegelema sellega, kui palju me järgmisel aastal kaitsekuludeks raha suuname, ja õpetas mind heatahtlikult, et miinusmärgiga on kulu, plussmärgiga on eelarves antud vastavalt tulu. Ma siiski juhin sellele härra peaministri tähelepanu, järgnevas küsimuses on tal võimalus anda selgitust. Tabel 93 on kaitseotstarbelise erivarustuse kohta, mis tähendab ka moona. Sellel aastal on –446, järgmisel aastal –349 miljonit eurot ehk väheneb 96 miljonit eurot. Härra peaminister, minu küsimus oli, kuidas see on võimalik ja mis kaalutlustel. See oli ju see küsimus, austatud istungi juhataja! See, et peaminister kasutab võimalust teha tagasivaade, ma arvan, tõstab info kvaliteeti. Tõsi küll …

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen teiega osaliselt nõus, aga samas jälle teistpidi ei saa ma nõus olla. Kui konkreetne vastus väljub liiga palju küsimuse raamest, siis me oleme olukorras, kus ühel hetkel istungi juhataja peab sekkuma. Aga nagu te olete tähele pannud, ma olen lubanud natukene näpistada ajast, et küsija saaks oma küsimuse ära küsida. Näiteks, Helle-Moonika Helmele ma andsin 12 lisasekundit, Urmas Reinsalu sai ka lisaaega oma küsimuse esitamiseks. Selleks et tõsta kvaliteeti, ma ootan ikkagi küsimuse ära ja ma kohe ei katkesta teid, kui te olete seda kahte minutit ületamas. Aga lõpuks on meil ikkagi pandud paika reeglid, kuidas me seda debatti siin saame ja võime pidada. Istungi juhataja ei saa sellest väga palju kõrvale [kalduda]. Aga ma olen nõus, et kogu selle arutelu kvaliteeti tuleb kindlasti tõsta, ja seda tuleb teha püsivalt. Selle väitega ma olen kindlasti nõus.