Poliitika sisu

Tänane neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on poliitika sisu. Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Te olete kõnelenud sellest, et tegevuskulusid – valitsemiskulusid siis, nagu te olete määratlenud koalitsioonileppes, palku, majanduskulusid ja toetusi – vähendatakse järgmine aasta 5%. See on vale. Ma liitsin kõik need kulud kokku. Selle aasta eelarves on see summa 5 475 000 000 eurot ja järgmisel aastal 5 468 000 000 eurot. Vähenemine on 6,9 miljonit eurot ehk –0,1%. Sisuliselt on siin tasakaal. Kuid veelgi enam sunnib mind valede kohta küsima see, mis puudutab laskemoona soetamist. Vaadake, kui te ei oleks vähendanud Kaitseministeeriumi valitsemisalas majandamiskulude all ennekõike laskemoonale minevat kaitseotstarbelise erivarustuse soetamise summat järgmisel aastal 96,852 miljonit eurot – teie loete seda majandamiskuluks ja vähendate seda –, siis oleks valitsemiskulud järgmisel aastal hoopis kasvanud 5%. Minu küsimus tuleneb sellest hookuspookusest, mida te teete. Sõnades lubate te panna järgmisel aastal täiendavalt 75 miljonit eurot laskemoona soetamisele. Miks teie esitatud riigieelarves kaitseotstarbelise erivarustuse soetamisele [minev summa], mille hulgas on ka laskemoon, hoopis väheneb 96,852 miljonit eurot?

Aitäh! Ma kahtlustan, et hoolimata sellest, et te olete riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige ja lausa selle esimees, ei ole te tervest pildist, jah, ilmselt üle käinud. Võib-olla on see ka selle viga, et eelarve ei ole piisavalt arusaadav ja tuleb arusaadavamaks muuta, et soovijatel oleks lihtsam ülevaadet saada. Puusalt ma neid numbreid kontrollida ei jõua, hiljem saame kindlasti paluda Rahandusministeeriumil seda teha. Aga Kaitseministeerium hoidis loomulikult kokku bürokraatialt, et suunata ülejääv raha mitte Kaitseministeeriumist välja, vaid ikkagi laskemoona ostmisesse. Ma siiski meenutan suuri numbreid. Julgeolekukulud, kaitsekulud olid 2022. aastal 2,16% ja sellel aastal on 3,4%. See vahe suurtes numbrites on 550 miljonit eurot aastas, mis tähendab seda, et see vahe tuleb kuidagi katta. Seda katab julgeolekumaks. Lisaks püüab Kaitseministeerium võimalikult kiiresti korraldada hanked ja soetada aastatel 2025–2031 sellesama 1,6 miljardi eest relvastusele vajaminevat laskemoona juurde. Kui te tahate detailides kuulda mingi konkreetse numbri kohta, siis ma olen kindel, et Rahandusministeerium ja Kaitseministeerium võivad teid aidata. Te saate kirjaliku menetluse teel kindlasti ka vastused.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Härra peaminister! Minu esitatud väited ei ole detailid, vaid poliitika sisu. Te olete põhjendanud käibemaksu tõusu järgmisel aastal riigikaitseliste vajadustega, mis on kriitilised. Käibemaks tõuseb meil järgmisel aastal 2%. Riigieelarves on kaks hinnangut selle summa tuludele: ühes kohas on 88 miljonit eurot netopositsioonis ja ühes kohas on 116 miljonit eurot. Hea valitsus, samas suuruses, kui te võtate inimestelt järgmisel aastal raha, väites, et see läheb riigikaitsele, vähendate te kaitseotstarbelise erivarustuse, ennekõike moona soetamise kulusid. See ei ole pisiasi. Teie ütlete, et ei ole tähtsust, kuidas need numbrid on ja kui töökorras see kõik on. Minu küsimus on väga lihtne. Eesti Vabariigi riigieelarve eelnõu te olete ise esitanud. Te olete ise kasutanud retoorikat, et te panete 75 miljonit eurot tekkepõhiselt juurde moona soetamiseks. Samal ajal – selgitage mulle paradoksi – te räägite, et mingeid bürokraatiakulusid Kaitseministeeriumi valitsemisalas vähendatakse. Ei, ärge hiilige kõrvale! Teie enda eelarve-eelnõu üks lisadokument ütleb väga selgelt, et kaitseotstarbelise erivarustuse kulud – seletuskiri seda märgib –, kusjuures see erivarustus sisaldab laskemoona, vähenevad 96 852 000 eurot. Eriti silmakirjalikuks teeb selle see, et samal ajal, kui te ütlete, et te seda raha suurendate, te seda vähendate. Summana läheb see ju tegelikult valitsemiskulude alla. Te ütlete, et need on valitsemiskulud, et te tahate vähendada valitsemiskulusid. Ma tuletan meelde, et valitsemiskulud jäävad Eestis samaks, aga et nad ei oleks 100 miljonit eurot suuremad, selle ärahoidmiseks te olete vähendanud moonale, kaitseotstarbelisele erivarustusele minevaid rahalisi vahendeid 100 miljoni euro võrra. Miks teie valitsus soetab suurusjärgus 100 miljonit eurot vähem kaitseotstarbelist erivarustust, sealhulgas moona, lahingumoona?

Nüüd on küll teie aeg läbi.

Väga konkreetne küsimus, poliitilise sisuga küsimus.

Aitäh, hea küsija!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jaa, aitäh! Teil oli selles sõnapilves väga palju erinevaid väiteid. Tavaliselt käib numbrite ja faktide kontroll lihtsalt: tuleb küsida Rahandusministeeriumist ja Kaitseministeeriumist. Nemad otsustavad, millist moona ja millist varustust millisel aastal soetatakse ja millisel aastal mida täpselt kätte saab. Ma selle mikroskoobi, mida te üritasite mulle kunagi pihku suruda, jätsin siia. Saate sellega vaadata, kas seal on miinus või pluss ees. Miinus tähendab ühte asja, pluss teist asja. Me saame Kaitseministeeriumist kontrollida. See mikroskoop ootab teid siin majas. Ma kindlasti vestlen kaitseministriga ja rahandusministriga, et nad aitaks need numbrid ära kontrollida.

Aitäh! Lisaküsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Meil on kuritegevus olnud languses üle kümne aasta. Kahjuks on see aasta hakanud kuritegevus kasvama. Justiitsminister tõi eelmisel Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil välja, et sotsiaal-majanduslik olukord on pannud inimesi rohkem varastama. Ta tõi välja, et on kasvanud nende inimeste hulk, kes ütlevad, et nad varastavad seetõttu, et neil ei ole raha söögi ja esmatarbekaupade ostmiseks. Ma arvan, et siin ei olegi vaja mingit analüüsi, see on selge tõestus, et teie poliitika tulemusel on inimeste toimetulek halvenenud, mis on pannud nad sundseisu. Inimesed on hakanud varastama, sest neil lihtsalt ei olegi muud võimalust söögi või esmatarbekaupade [hankimise] jaoks. Ma olen Jürgen Ligi käest küsinud iga kord, kui ta on järjekordselt tulnud Riigikokku uue maksutõusuga: kuidas inimesed uuest aastast hakkama saavad, kuidas pered hakkama saavad? Tema on selle peale öelnud, et see, kuidas konkreetne pere hakkama saab, on kolmandajärguline – isegi mitte teisejärguline! – võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. Ehk see, mis seisus on inimesed, see, et neile uuest aastast jääb veel vähem raha kätte, isegi kedagi ei huvita, see on teie kõigi jaoks kolmandajärguline. Aga mis on siis riik, kui inimesed, nende toimetulek ja nende hakkamasaamine seda ei ole? Me peame aru saama, et inimeste hakkamasaamine ju tagab lõppkokkuvõttes ka riigi parema toimetuleku, riigi hakkamasaamise. Mida teie arvate kuritegevuse kasvust, milleni on teie majanduspoliitika viinud, ja kas tõesti Reformierakonna arvates on inimeste toimetulek siin riigis kolmandajärguline?

Aitäh! Jah, ma vaatan ka sedasama ERR‑i uudist, mis kirjeldab, et kuritegevus on kasvanud ja on 4% suurem kui eelmisel aastal. Selle kohta, mida teie toote põhjenduseks, ma siiski ütleks, et kui ma vaatan vaesusenumbreid samast ajast, siis näen, et suhteline vaesus langes 2,3 protsendipunkti ja absoluutne vaesus langes samamoodi, 0,8 protsendipunkti. Kui te tahate vaesuse kohta rohkem teada, siis siin on nii sotsiaal[kaitse]‑ kui ka terviseminister, kes võiksid teile terve tunni rääkida, kuidas need trendid on. Nii et olukord, inimeste sotsiaal-majanduslik ja nii-öelda riskirühmade olukord, on paranenud eeskätt just miinimumpalga tõusu, pensionitõusu ja paljude meetmete tõttu. Ma arvan, et see, mille [põhjustamise] te oma väites [valitsuse poliitikale] omistasite, on [tingitud] millestki muust. Kuritegevuse kasv on kahtlemata probleem ja sellega tuleb tegeleda, kui võimalik, selle juurpõhjustega samamoodi, selles ma ei kahtlegi.

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me läheme viienda küsimuse juurde, on käsi püsti Urmas Reinsalul. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Ma olen nüüd veidikene segaduses. Ma möönan, et arupärimistele vastavad ja ka ettekannetega [esinevad] inimesed võivad viidata kolmandatele allikatele, ka tunnistada ausalt, kui nad mingi teemaga ei ole kursis. Aga esmaspäeval, vaadake, Riigikogu esimees – te ju mäletate, te juhtisite seda istungit –, oli meil väga tõsine arutelu selle koha pealt, mis puudutab valitsemiskulude vähendamist. Siis minu osunduste peale härra peaminister soovitas mul lugeda ühte Delfi artiklit, et seal pidavat asjad kirjas olema. Ma tegin oma kodutöö ära ekspertide abiga, ma saavutasin tervikülevaate, mida ma täna peaministrile serveerisin, et mingit valitsemiskulude kogumahu vähenemist ei ole. Tegelikult, kui moonaraha ei oleks vähendatud, oleks valitsemiskulud meil hoopis 100 miljonit eurot suuremad olnud. Käimas on niisugune virvarr ja avalikkuse eksitamine. Mul on kahju, et peaminister ütles, et tal ei ole vastuseid minu konkreetsetele numbritele, et ta peab neid ministritelt küsima. Aga samas, härra Riigikogu esimees, kuidas mina selle peale – ma arvan, et see on avalikkust vägagi huvitav, rahvast väga huvitav teema – saan nüüd tagasisidet peaministrilt? Kas ma peaksin esitama uuesti eraldi kirjaliku küsimuse peaministrile või kordama siis infotunnis seda küsimuse esitust? Mis on teie niisugune heauskne nõuanne, objektiivselt?

Aitäh! Hea kolleeg, neid võimalusi on teil väga palju. Te võite esitada kirjaliku küsimuse, te võite esitada ka arupärimise. Te võite esitada infotunnis kas lisaküsimuse või järgmises infotunnis Riigikogu liikme küsimuse ja siis te saate veel esitada ka täpsustava küsimuse. Neid võimalusi küsimusi esitada on siin päris palju.