Pensionäride väntsutamine

Tänane kolmas küsimus on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on pensionäride väntsutamine. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Väntsutamine ei ole juhuslik sõna minu küsimuses. Just sellist sõna kasutas ajakirjanik Argo Ideon 11. oktoobril Maalehes oma artiklis, mille teema oli uus pensionide väljamaksmise kord, mida teie juhitud ministeerium Sotsiaalkindlustusameti kaudu tahab kehtestada järgmise aasta 1. jaanuarist. Nimelt, aastakümneid on kehtinud reegel, et juhul kui pensionimakse kuupäev ehk iga kuu viies kuupäev langeb laupäevale või pühapäevale, kantakse pension üle sama nädala reedel. Uuest aastast aga hakkab kehtima uus kord, mille järgi makstakse niisugusel juhul pension välja mitte varem, vaid järgmise nädala esmaspäeval või lausa teisipäeval. Järgmisel aastal langeb viies kuupäev laupäevale või pühapäevale neli korda: jaanuaris, aprillis, juulis ja oktoobris. Seega lükatakse pensioni väljamaksmine edasi neljal korral aasta jooksul. Aastakümnete jooksul on pensionärid harjunud praegu kehtiva korraga, mis neile täielikult sobib. Nüüd peavad nad aga kohanema uue korraga, mis eakate inimeste jaoks on tavaliselt seotud suurte raskustega. Me kõik teame seda. Sotsiaalkindlustusamet põhjendas seda kulude kokkuhoiuga ja aegunud tehnoloogiatega. Amet plaanib tänu sellele sammule kokku hoida 21 000 eurot. See muudatus mõjutab otseselt circa 325 000 pensionäri ja mõjutab neid negatiivselt. Ühinengi Argo Ideoni küsimusega: miks te tahate meie pensionäre niimoodi väntsutada?

Proua minister, palun!

Aitäh küsimuse eest! Mulle teie küsimused meeldivad, ütlen siiralt, sest need on asjakohased ja teravad ning ma väga hea meelega neile vastan. Ma lähen liikuma sellest sõnast "väntsutamine". Mina saan sellest sõnast nii aru, et tegemist on suure hulga ootamatute muutustega. Vaatame, mis pensionidega on viimastel aastatel toimunud. Me ju teame, et meil on olnud väga suured pensionitõusud: eelmisel aastal 17,6%, käesoleval aastal 10,6%. Kui ülejäänud inimestel on tulumaksuvaba miinimum 654 eurot, siis pensionäridel on see 776 eurot. Me teame, et vanaduspensionieas olevad inimesed on eeskätt need, kes saavad kasu hooldereformist, milleks järgmisel aastal on eelarves circa 6 miljoni võrra suurem [summa] kui käesoleval aastal. Tuleme nüüd selle teema juurde, mis puudutab pensionide [väljamaksmise] kuupäeva. See on võimalus juhuks, kui pingutustele vaatamata ei õnnestu [neid varem välja maksta]. Sellest hoiatatakse ette. Aga teisalt on ühiskonnal ootus, et ressursse planeeritaks paremini ja suunataks need kas riigikaitsesse või majanduse elavdamisse. [On ootus,] et riik oleks õhem, kui ta on täna. Aasta lõikes, ja seda mitte eelarveaasta lõikes, oleme vähendamas Sotsiaalkindlustusameti ja ametnike hulka 25% võrra, teeme struktuurseid muudatusi kogu selles eluolu korralduses. Eesmärk on, et me suudaksime paremini tagada inimestele vajalikke teenuseid. Teenuseks me nimetame ka pensionide väljamaksmist. Mis puudutab pensionide väljamaksmise senist kuupäeva, siis seadusest tulenevalt on riigil ja seeläbi Sotsiaalkindlustusametil kohustus maksta pensionid välja kuu jooksul. Harjumuspäraseks on kujunenud see viies kuupäev. Praegu me vähendame oluliselt personali, selleks et hoida kokku. See 21 000 eurot ei ole ainukene kokkuhoid, vaid see on oluliselt laiem protsess Sotsiaalkindlustusametis. See, mida me kokku hoiame eeskätt ametnikkonna pealt, on tegelikult osa sellest. Ma kinnitan, et me teeme Sotsiaalkindlustusameti peadirektori juhtimisel kõik endast sõltuva, et nendel viiel korral, et nendel nimetatud kuudel me ei peaks leidma ennast olukorrast, mida teie nimetate väntsutamiseks.

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Aitäh ka selle eest, et teile minu küsimus meeldis! Ma loodan, et see teine meeldib ka. Sama küsimuse ma küsisin teie kõrval istuvalt peaministrilt 23. oktoobril infotunnis. Ta võib teile seda praegu ka ise kinnitada. Peaminister ütles mulle järgmist: "Mina ei saa küll öelda, et see oleks mõistlik asjade käik ja et sellega saaks kuidagi rahul olla. Minu soovitus sotsiaalvaldkonna inimestele, ministrile samamoodi, on otsida lahendusi ja vajaduse korral investeerida täiendavatesse IT-vahenditesse. Ei saa olla nii, et digitaalses riigis sõltub nädalavahetusest see, [millal] pensionid välja makstakse. Mina sellega rahul ei ole ja olen seda neile ka öelnud. Nemad ütlevad, et see nõuab täiendavaid investeeringuid IT‑süsteemidesse. Väga hea, siis tuleb neid teha." Seekord ma olen Kristen Michaliga täiesti nõus. Siit ka minu küsimus: kas ka teie suhtute peaministri arvamusse ja sõnadesse tõsiselt ja hakkate selle probleemi lahendamiseks ikkagi midagi tegema, enne kui pensionide väljamaksmise uus kord on kehtestatud? Või võib peaminister teie poolest arvata mida iganes, las ta seal jaurab, aga teie koos [Sotsiaal]kindlustusametiga jätkate pensionäridele ebamugavuste tekitamist?

Mulle meeldib see küsimus ka, sest ma saan kinnitada, et ma olen peaministriga üsna ühte meelt. Ega mulle ka ei meeldi teha selliseid muudatusi, mis valmistavad mõnele haavatavale grupile ebamugavust. Sotsiaalkaitseministri positsioonilt ei saakski kunagi nii olla, et ma tunnen sellistest sammudest rõõmu. Samal ajal me vaatame otsa [tegelikule] olukorrale. Kinnitan, et küsimus ei ole mitte ainult IT‑investeeringutes, vaid ka nende IT‑arengute teostajates. Need ei ole ei Sotsiaalkindlustusametis ega TEHIK‑us riigiametnikud, vaid need on eraettevõtjad, kelle töövõime on täpselt nii suur, kui see on. Meil on olemas ressursid, meil on olemas planeeritud tegevused ja me tõesti väga loodame, et 2025. aasta lõpuks me oleme olukorras, kus me saame kokku pakkida niinimetatud SKAIS1 ja minna täielikult üle SKAIS2‑le, mis oluliselt parandab kõiki meie IT‑alaseid võimekusi. Ma kinnitan, et minu arvamus ei erine selles mõttes peaministri ega teie omast. Rõhutan uuesti üle, et me ei muuda korda, seadus jääb kehtima täpselt samasugusena. Eraldi määrust selle kohta ei ole. Kuu jooksul tuleb [pensionid] välja maksta. Me ei võta endale seda õigust ega voli, et me seda kuu jooksul teeksime, vaid me informeerime ette, et kui on tõrkeid, siis võib loetud kuudel aastas nii juhtuda. Aga me teeme kõik endast sõltuva, et pensionärid saaksid harjumuspärasel – rõhutan: harjumuspärasel – kuupäeval pensioni kätte.

Suur tänu! Lisaküsimus. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister, teie valitsus hakkab taas maksustama pensione. Minu arvates pensioni maksustada ei tohi, sest pension on võlg, mille riik tagastab inimestele maksude eest, mida need on elu jooksul maksnud. Miks teie sellest aru ei saa?

Aitäh! Mina saan sellest aru nii, et kui Keskerakond juhtis valitsust, siis kaotati pensionide tulumaksuvabastus, meie taastasime selle. Nagu ma ka varasemalt ütlesin, 776 eurot on see tulumaksuvaba miinimum iga kuu. Võrdluses tööealiste inimestega on see oluliselt suurem, tööealistel on see 654 eurot. Tuletan meelde, et pensionide kasv on olnud just Reformierakonna juhitud valitsuste ajal kõige suurem. Viimase 15 aasta kõige suurem tõus oli eelmisel aastal, 17,6%, käesoleval aastal on see 10,6%. See [tõus] jätkub, mitte küll samas tempos. Prognooside kohaselt tõuseb keskmine vanaduspension 2028. aastaks 937 euroni ja järgnevatel aastatel [tõuseb see] keskmiselt 5% aastas.

Suur tänu! Lõpetame meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.