Põhiseaduse muutmine

Nii, aga läheme teise küsimuse juurde. Teema on samuti põhiseaduse muutmine, küsimus on peaminister Kristen Michalile ja küsib Riigikogu liige Martin Helme. Palun, Martin Helme!

Aitäh! Ma kõigepealt rõhutan üle, et me oleme üle kümne aasta rääkinud sama juttu: Eestis peab valimisõigus olema ainult Eesti Vabariigi kodanikel, nii kohalikel, Riigikogu kui ka eurovalimistel, ja meie liitumislepingust lähtuvalt saavad ka Euroopa Liidu riikide kodanikud meil valida. Igasugused vingerdamised, susserdamised ja musserdamised teiste riikide või ka mittekodanike hääleõigusega on meile olnud vastuvõetamatud. See on olnud selge riigiõiguslik printsiip. Me ei jaga siin riike headeks, halbadeks ja mingiteks vahepealseteks, vaid me arvame, et Eesti kodanike privileeg on valimistel osaleda ja teistel ei ole õigust seda privileegi saada. On väga kahetsusväärne, et valitsuskoalitsioon on nii-öelda väravast välja tulnud oma tavapärase käitumisega, kõrgilt ja ülbelt: "Meie siin teeme. Sähke ja sööge!" See ei ole hea viis, kuidas põhiseaduse muudatust üritada ära teha. Teil on vaja neli korda rohkem poolthääli kui vastuhääli. Tänase päeva seisuga on niimoodi, et teil ei ole neid hääli. Te enne ütlesite, et enamuse hääled on olemas koalitsiooni algatatud põhiseaduse muudatusel. See ei vasta tõele. Teil ei ole piisavalt hääli, et teha kiireloomuline põhiseaduse muudatus, kui ei tule kaasa vähemalt kaks opositsioonifraktsiooni. Täna aga vähemalt kaks [opositsioonifraktsiooni] ütlevad, et nad ei toeta seda sellisel kujul, kui põhiseadusesse on sisse viidud mittekodanike hääletusõigus. Vaadake, teie eelnõu teeb Eesti põhiseadust halvemaks. Te solgite Eesti põhiseadust, viies põhiseaduse tasemel sisse mittekodanike valimisõiguse. See on samm tagasi, mitte samm edasi. Siin on veel probleeme: see ei lahenda Vene föderatsiooni passiga inimeste valimisõiguse küsimust Eestis, sest hallipassikodanikel on massiliselt taskus ka Vene passid. Minu ettepanek teile on, et tõmmake natukene seda kõrkust tagasi ja proovige päriselt [opositsioonilt] hääli saada.

Aitäh! Kõrkusega pole siin vähimatki pistmist, võin kinnitada. Nagu olen ka korduvalt öelnud, kui teil on ettepanekuid ja te tahate kaasa lüüa selles protsessis, siis te olete teretulnud. Edasine ei ole kõrkus, vaid pigem nending, ja ma loodan, et te võtate seda sellena, mitte kõrkusena, sest ma ei soovi kuidagi kõrgilt kõlada. See jutt, et EKRE fraktsioon ei toeta agressorriikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmist, otsides kirjavigu või mingisuguseid maitse-eelistusi, vaadake, see jutt on ikka küll ühe meie naaberriigi mõjutustegevuse jutt. (Vahelehüüe saalist.) Ärge võtke seda kõrkusena, võtke seda arvamusena.

Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Võib ju lolli mängida ja seda juhtub meil siin infotunnis nädalast nädalasse. Selle tagajärjeks võib vabalt olla ka see, et jätadki endast lõpuks lolli mulje. Ma rääkisin ilusti riigiõiguslikust printsiibist. Ma rääkisin ilusti sellest, et te teete praegu põhiseadust halvemaks, andes põhiseaduses agressorriigi kodanikele õiguse massiliselt Eestis kohalikel valimistel hääletada. Seda õigust neil praegu põhiseaduse järgi ei ole. Ma toon teile numbrid, mille andis meile valimisteenistus. Eelmistel kohalikel valimistel, 2021. aastal, osales Eestis valimistel 21 900 Vene kodanikku ja 24 800 mittekodanikku. Aga nendest 24 800 mittekodanikust on umbes pooltel, meie hinnangul, tegelikult taskus Vene pass. Nii et te ei lahenda ära Vene kodanike hääleõiguse [probleemi]. Te annate neile põhiseaduses, Eesti põhiseaduses, valimisõiguse kohalikel valimistel. Teie ajate seda Putini asja, kui teie loogikat kasutada. Ja me oleme selles protsessis kaasa löönud, isegi ei ole mitte lihtsalt kaasa löönud, vaid oleme seda protsessi vedanud. Me oleme Riigikogu menetlusse esitanud põhiseaduse muudatuse koos Isamaa saadikutega ja koos osade aknaaluste saadikutega. See lahendaks selle probleemi ja lahendaks puhtalt, niimoodi, et [hääleõiguslike seas] ei oleks mittekodanikke. Nii et meie oleme seda protsessi vedanud ja väga kurb on, et teie tahate meie eelnõu prügikasti visata. Aga me täna hääletame mõlema põhiseaduse muutmise eelnõu lugemise lõpetamise poolt, et saaks kompromissi edasi otsida. Mina lihtsalt arvan, et kompromissikoht on see, et mittekodanike valimisõigus tuleb jätta jätkuvalt Eesti põhiseadusest välja, kui me tahame lahendada seda riigiõiguslikku probleemi, mis meid 30 aastat on kummitanud. Kui selleks on Eestis tegelikult poliitiline tahe olemas, siis seda tahet tuleb realiseerida kokkuleppe otsimisega. Täna on Eestis ainult üks parlamendifraktsioon, mis tahab mittekodanikele anda põhiseaduse tasemel valimisõigust. Teie [erakonna fraktsioon] nende hulka ei kuulu. No teil on kõige suurem fraktsioon ja teie erakond on peaministripartei – pange siis oma õlg üritusele alla!

Aitäh! Ma veidi siiski parandan. On ka keskfraktsioon, kelle te unustasite sobivalt ära, aga kellega te, ma arvan, opositsioonis head koostööd teete. Ta kindlasti ei toeta ühtegi nendest muudatustest. Olgu see ette ära öeldud. Kaitsen siin nüüd keskfraktsiooni, aga vähemalt töö on tehtud. Seda esiteks. Teiseks, mina siiski, jah, ei ole nõus selle väitega, nagu see 61 Riigikogu liikme otsus põhiseaduse muutmise kohta põlistaks halli passi põhiseadusesse. See on reisidokument ja ametlikult on tegemist kodakondsuseta isikutega. Kehtivas põhiseaduses on neid kodakondsuseta isikuid märgitud seitsmes paragrahvis, nii et tegemist ei ole millegi uuega. Vaatame numbreid: kodakondsuseta [isikute] arv on Eestis muidugi langustrendis. 2015 oli neid 85 000, 1. novembriks oli neid 60 000 ja sellel aastal peaks see arv jääma juba 57 000 juurde. Neist kodakondsuseta elanikest pea pooled on vanemad kui 60 aastat. Kui te küsite minu arvamust, siis mina loomulikult eelistaks, et need inimesed valiks Eesti kodakondsuse, ja et need, kes tahavad Eesti asjades kaasa rääkida, oleksid Eesti kodanikud. Siin me ei pea üksteist liigselt agiteerima. Selleks, et koalitsioon algataks põhiseaduse muutmise, me panimegi õla alla. Mina panin õla alla ja sotsiaaldemokraadid tulid vastu. Ma hindan seda kompromissi, sest ilma kompromissita, ja ütleme, sellise tohutu mängulusti tõttu, kui me jätame kõrvale olulise ehk selle, et me tahame agressorriikide kodanikelt hääleõigust võtta, võime me üksteisele veel väga pikalt erinevat ilujuttu rääkida. Ma arvan küll, jah, et kui lõpuks läheb hääletusele agressorriikide kodanikelt hääleõiguse võtmine, ja kui te hääletate vastu, siis, nagu te ütlesite, on oht lolliks jääda.

Suur tänu! Lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma annaks ausalt öeldes vastu nina sellele ülbikule seal ja ütleksin, et kui mina ei oleks olnud üks nendest inimestest, kes Eesti delegatsiooni kuuludes pidasid läbirääkimisi Vene vägede väljaviimiseks, siis oleks Vene baasid endiselt siin. Teil ei ole mingit põhjust meie peale näpuga näidata, nagu me oleks mingid Putini-meelsed! Ja te räägite ju iseendale vastu! Te räägite sellest, kuidas meil kogu aeg kahaneb nende hallipassiliste või mittekodanike arv. No kui see kahaneb, siis ei ole ju üldse mõtet seda põhiseadusesse kirjutada. Miks me kirjutame selle põhiseadusse, kui see on sisuliselt haihtuv probleem? Miks te seda teete? Kelle huvides te seda teete? Te teete seda ju puhtalt Kremli huvides. Vaadake ja mõelge! Teil on muidugi mõtlemisvõimega projitseerimise osas raskusi, me oleme seda ammu näinud. Võin tuua kõrvalepõikena näiteks Nordica, mille pankrotimeister teie olete. Toon sellise näite: Kremlist antakse korraldus siinsetele viienda kolonni liikmetele, oma mõttekaaslastele, oma kodanikele, hakata massiliselt taotlema halle passe. Sest me kodanikelt võtame hääleõiguse ära, aga hallipassilistelt ei võta. Ja meil hakkabki see mittekodanike number kasvama. Kui tänu teile on see põhiseadusesse kirjutatud, siis mitte kuidagi seda sealt enam välja ei saa. Ja nad hääletavadki, nad hääletavadki meile teie asemele peaministriks Putini. Kas olete natukene mõtlemisvõimeline ka või teete siin ainult propagandistlikke show'sid sellest, kuidas EKRE tahab, ma ei tea, siia Vene korda ja kuidas EKRE armastab Eesti NSV‑d? Seda armastavad muide teie koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid, kes tahavad ju, nagu me Narvas kuulsime, Eesti NSV seaduste järgi elada. Aga teie talute seda. Vaat seal te ei näe Putini kätt, seal te ei näe mingit Vene mõju! See on teie arvates okei! Lõpetage, palun, see totrate show'de tegemine siin infotunnis, ja vastake küsimusele, miks te tahate …

Teie aeg!

… et Venemaa saaks endiselt hallipassiliste kaudu mõjutada Eesti valimistulemusi. Miks te seda tahate?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Siin oli päris mitu küsimust. Kõigepealt see, mis puudutab kodakondsuseta isikuid. Kuidas põhiseaduse muutmine käib, seda ma olen juba kirjeldanud, kirjeldasin ka Martin Helmele vastates. See info on antud. Samamoodi [rääkisin sellest], et kodakondsuseta isikuid on põhiseaduses seitsmel korral märgitud ja et tegemist on ajas väheneva probleemiga [inimeste] vananemise ja elu edasimineku tõttu. Seda esiteks. Teiseks, Nordicast – ma loodan seda südamest – me veel räägime, sest ütleme nii, mul on hea meel, et mina olen nende hulgas, kes sinna lisaraha ei andnud. Teie valitsus andis. Kui ma õigesti mäletan, oli Martin Helme siis rahandusminister. (Hääl saalist: "Reformierakond …") Pärast seda, kui me avastasime, et seal asjad viletsasti on, tellisin erikontrolli, mida prokuratuur ka menetleb. Loodetavasti jõuab kriminaalasi lõpule ja me saame selgeks, mis seal siis vahepeal toimus. Nii et igasuguseid asju võib meenutada, võib küsida, kuidas läheb teil kohtuasi Ilvese ja Tarandiga, kelle te lubasite kohtusse kaevata. Nii et jään huviga ootama, kui me siin juba mõtteid vahetame.

Aitäh! Ma lõpetan tänase teise küsimuse käsitlemise.