Arupärimine petukõnede olukorra kohta Eestis (nr 659)

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 21. oktoobril 2024. aastal esitatud arupärimine petukõnede olukorra kohta Eestis. Arupärimine numbriga 659. Vastab siseminister Lauri Läänemets. Head kolleegid, palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärijate nimel oma küsimusi selgitama Vadim Belobrovtsevi, hea kolleegi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, kes enamasti kindlasti vaatavad meid televisioonist! Ja kõik Eesti inimesed, kes vaatavad meid interneti kaudu! Meil on üks väga suur probleem Eestis ja selle nimi on petukõned. Ja see probleem kahjuks ei näita vaibumise märke, vastupidi. Käesoleva aasta 16. oktoobril lugupeetud siseminister käis siin infotunnis vastamas meie küsimustele petukõnede teemal. Ta väljendas küll muret nagu meiegi selle üle, et petukõned levivad järjest rohkem ja rohkem. Nagu ta ütles, Eestis eelmisel aastal kaotas 524 inimest ligi kolm miljonit eurot petukõnede tõttu ja sellel aastal on kannatanuid juba 270 ja kogukahju on hetkel poolteist miljonit eurot. Aga no me kõik saame aru, et tegelikult need numbrid on veelgi suuremad, sellepärast et paljud inimesed lihtsalt ei teavita, ei registreeri neid juhtumeid, kus nad oma rahast ilma jäävad. Ja kui ma ütlesin, et siseminister tunneb muret nagu meiegi, siis vahe seisneb selles, et just valitsus peab meie meelest hoolt kandma selle eest, et selliseid petukõnesid oleks vähem, et inimesed saaksid rahulikumalt elada, ei peaks kartma, et nad jäävad oma rahast ilma just sellepärast, et keegi neile helistab ja üritab neile midagi [sisendada], mille järgi nad oma raha kuskile kas üle kannavad või jagavad PIN-koode, paroole ja nii edasi. On selliseid juhtumeid olnud, kus inimesed ise läksid, võtsid sularahaautomaadist raha välja ja andsid täiesti tundmatule inimesele üle. See kõik näitab loomulikult, et need petturid on väga head psühholoogid. Aga siseminister ütles, et probleem seisneb tegelikult selles, et tihtipeale kõik need niinimetatud kõnekeskused ei asu Eestis, vaid teistes riikides, ja siis on hästi keeruline nendeni jõuda. Töö käib, aga me näeme, et tulemusi on vähe. Ja sellepärast me [otsustasimegi] küsida ministrilt, mida annab sellega teha, kuidas saab seda probleemi lahendada. Meie küsimused on umbes sellised. Millised sammud on Siseministeeriumi ja selle allasutuste poolt tehtud, et petuskeemide ohvrite arvu vähendada? Kuidas on viimaste aastatega, näiteks alates aastast 2020, muutunud olukord petukõnedega? Kas politseil on õnnestunud olukorda parandada nende aastate jooksul? Kas kannatanute arv kasvab või väheneb? Kas riik on mõelnud selle peale, et rohkem kaasata võitlusesse petukõnede ja petturitega pankasid ja sideoperaatoreid, või on selline koostöö juba olemas? Kas ministri arvates oleks vajalik muuta olemasolevat seadusandlust, et panna pangad ja sideoperaatorid rohkem osalema sellises võitluses, sest kokkuvõttes kannatab kui mitte otseselt, siis kaudselt ikka petukõnede ja nende tagajärgede pärast nii pankade kui ka sideoperaatorite maine? Mõned riigid on arutanud võimalust – mõned on seda ka [teinud] – kehtestada seadusandlus, kus petturite tegevuse tulemusel kannavad kahju finantsasutused, enamasti pangad, mis kaitsevad inimeste hoiuseid, ja sellega pannakse just finantsasutused rohkem tähelepanu pöörama oma klientide arvete turvalisusele, kuna vastasel juhul kaotavad raha mitte inimesed, vaid finantsasutused ise. Ehk kui inimene kaotab raha, mis on pangas, siis pank põhimõtteliselt selle eest ka vastutab, sellepärast et ta vastutab inimeste hoiuste eest. Kas riik, Eesti riik, on niisuguse seadusandluse kehtestamise peale mõelnud? Ja paljudes riikides, no mõned näited on USA, Suurbritannia, Austraalia, on kehtestatud ranged reeglid sideoperaatoritele, et kaitsta inimesi petukõnede eest. Ja milline on vastav olukord Eestis, küsime me ministrilt. Kas sideoperaatorid on üldse kohustatud midagi tegema seoses võitlusega petukõnede ja petturitega või piirdub nende osalemine selles vabatahtlike sammudega? Kas riik on mõelnud niisuguse seadusandluse kehtestamise peale, mis kehtestaks rangemad reeglid just sideoperaatoritele? Me teame, et vahel helistatakse mõnelt numbrilt, mis võib olla isegi sinu tuttava või sõbra number, sugulase number, siis sa helistad tagasi ja tuleb välja, et see inimene polegi sulle helistanud. Sellised skeemid on juba olemas. Nii et sellised küsimused siseministrile, millele me palume vastust. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli auväärt siseministri Lauri Läänemetsa.

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad! Siseministrile tõesti petukõnedega seotud arupärimine koos viie küsimusega on edastatud. Ma läheksin siis küsimuste kaupa: küsimus ja vastus. "Millised sammud on Siseministeeriumi ja selle allasutuste poolt tehtud, et petuskeemide ohvrite arvu vähendada?" Siseministeeriumi valitsemisalas on sellega aktiivselt tegelemine Politsei‑ ja Piirivalveameti ülesanne. PPA tõstab avalikkuse teadlikkust levivatest petuskeemidest läbi erinevate kanalite, näiteks meedia ja sotsiaalmeedia, ning annab välja juhiseid, hoiatusi ja nõuandeid, kuidas ennast nende eest paremini kaitsta. Näiteks on veebis eraldi alaleht juhistega, mida petukõnede puhul teha ning kuidas neid ära tunda. Seda tasuks vaadata, selle leiab otsides "Kaitse ennast kelmide eest". Tegemist ei ole muuseas pelgalt kohaliku probleemiga, vaid väga suure rahvusvahelise haardega murega. PPA teeb rahvusvaheliselt koostööd eri riikide politseiasutustega ja panustab koostöö arendamisse, et petturite tuvastamine ja tõkestamine oleks veelgi kiirem. Võin siinkohal öelda, et töös on mitmed rahvusvahelised menetlused, millest saab täpsemalt rääkida siis, kui neid võib avalikustada. Eestis tegutsevad kelmid, rahamuulad ja nende tegevusele kaasaaitajad, tabatakse tegelikult üsna kiiresti. Probleemiks on see, et petuskeemide tuumikud asuvad erinevates välisriikides ja nende puhul sõltub töö tulemuslikkus vastavate riikide panustamisest ja koostöövalmidusest. Kokku võttes menetleb PPA kelmussüütegusid, teeb valdkondadeüleselt ja rahvusvaheliselt koostööd. Lisaks hoiatamisele toimub ka ettevõtetes nende töötajate teadlikkuse tõstmine kelmuste teemal. Teine küsimus: "Kuidas on viimaste aastatega (näiteks alates 2020. aastast) muutunud olukord petukõnedega? Kas politseil on õnnestunud olukorda parandada, kas kannatanute arv kasvab või väheneb?" Petukõnede arv alates 2020. aastast on kasvutrendis, see on [selgelt] näha, kuna sarnaselt ülejäänud maailmaga kasutavad petturid kiiresti areneva tehnoloogia võimalusi. Petturid kasutavad aina osavamalt automatiseeritud kõnesüsteeme, AI-tarkvara ning lisaks sotsiaalse sahkerdamise oskusi. See viimane on omaette termin, mis on olemas. See kõik muudab pettused veenvaks ja raskemini äratuntavaks. Lisaks muudavad [petturid] vastavalt PPA ja koostööpartnerite tegevusele enda petuskeeme ja ka taktikat. Toimivate võimaluste ja kanalite sulgemisel otsitakse inimeste mõjutamiseks uusi mooduseid, inimesteni katsutakse jõuda pidevalt erinevaid kanaleid pidi. Näiteks on praegu eriti levimas skeem "lähedane haiglas" ja skeemid, kus petturid mõjutavad raha maksma selle eest, et ohvri lähedane saaks vajaliku ravi või pääseks kaasnevatest süüdistustest ja tagajärgedest. Kõnekeskuseid suletakse eri riikides väga palju, kuid kelmused on oma tulususe tõttu kuriteoliik, mis toimub edasi. Erinevad grupeeringud loovad pidevalt uusi kõnekeskusi, kuid oluline on inimeste enda panus: enda andmeid mitte jagada ja kontrollida tehingud üle enne nende kinnitamist. Kui on väiksemgi kahtlus, siis tasuks kõik uuesti rahulikult üle kontrollida. Ja taas soovitus: vaadake kindlasti PPA alalehele "Kaitse ennast kelmide eest". Tänu PPA tööle on kannatanute ja kahjusummade arv tänasel tasemel. Ilma PPA panustamiseta oleks olukord kindlasti kordades hullem. Muuseas on meie politsei tegevust ka rahvusvaheliselt hinnatud ja tunnustatud. Europoli 2024. aasta innovatsiooniauhinna operatsioonide kategoorias pälvis Eesti politsei algatatud rahvusvaheline küberoperatsioon PhishOff. Eesti politsei algatusel ja eestvedamisel toimus aprillis rahvusvaheline politseioperatsioon PhishOff, kus Eesti roll oli mõjutada ja heidutada tuhandeid kurjategijad enda loodud tarkvara abil. Tarkvara abil kontrolliti 28 000 serverit, mida kasutati õngitsusrünnakuteks, ning operatsiooni käigus sulgesid Euroopa Liidu politseiasutused 227 veebilehte, kust õngitsusrünnakuid tehti. Muide, see puudutas miljonit inimest, miljonit kannatanut. Eesti kriminaalpolitsei kogutud teabe alusel peeti 17 riigis kinni 37 kurjategijat ja kinnipidamistega koos suleti ka seni suurim õngitsusteenuste platvorm LabHost, mis pakkus teenusena eelvalmistatud libalehti, õngitsussüsteemi, levitamissüsteemi ja isikuandmete müüki. Kogu operatsiooni vältel levitati Telegrami kanalites infot kinnipidamiste kohta nii, et administraatorid ei saanud politseinike tegevust blokeerida. Kuritegelikul eesmärgil loodud LabHosti Telegrami robot võeti politsei kontrolli alla ning kurjategijatele saadeti personaalseid videoid ja sõnumeid operatsiooni, kinnipidamiste ning kurjategijate tegevuse kohta, mis oli politseil olemas. Seejuures saatis politsei kurjategijatele valiku: vajuta 1, kui soovid esitada puhtsüdamliku ülestunnistuse, või vajuta 2, kui lähed kohe lähimasse politseijaoskonda. Kolmas küsimus: "Kas riik on mõelnud selle peale, et rohkem kaasata võitlusesse petukõnede ja petturitega ka pankasid ja sideoperaatoreid? Või on selline koostöö juba olemas? Kas Teie arvates oleks vajalik muuta olemasolevat seadusandlust, et panna pangad ja sideoperaatorid rohkem osalema selles võitluses? Kokkuvõttes kannatab [---] petukõnede ja nende tagajärgede pärast nii pankade kui ka sideoperaatorite maine." Jah, PPA, sideoperaatorid ja Eesti Pangaliit teevad regulaarselt kelmuste ennetamisel, tõkestamisel ja lahendamisel koostööd. Koos teavitatakse ja hoiatatakse inimesi ja kliente petukõnede, kahtlaste tehingute ja uute petuskeemide eest. Valdkondadeülene koostöö täiendavate lahenduste leidmiseks ja loomiseks jätkub. Viimase aasta jooksul on oluliselt arendatud pangaliidu juhtimisel koostöös PPA ja sideoperaatoritega automaatsete kanalite kaudu kelmustega seotud linkide, sõnumite, reklaamide edastamise sulgemise võimalusi. Võrgustiku liikmed on ka väiksemad ja suuremad ettevõtted. Vastav info on olemas Eesti küberruumi seire ja intsidentide tõkestamise kodulehel. Eestis mõistavad erinevad osapooled oma vastutust ja kelmuste teema olulisust ning panustavad oma võimaluste piires koostöös nende ennetamisse, tõkestamisse ja lahendamisse. Seadusega sellise sunni jõustamine praegu vajalik ei tundu. Neljas küsimus: "Mõned riigid on arutanud võimalust [---] kehtestada seadusandlus, kus petturite tegevuse tulemusel kannavad kahju finantsasutused […], mis kaitsevad inimeste hoiuseid ja sellega pannakse just finantsasutused rohkem tähelepanu pöörama oma klientide arvete turvalisusele, kuna vastasel juhul kaotavad raha mitte inimesed, vaid finantsasutused ise. Kas riik on niisuguse seadusandluse kehtestamise peale mõelnud?" Kõigepealt peab iga inimene ise tegema kõik endast oleneva, see tähendab mitte avaldama enda andmeid ja kontrollima üle enda tehingud enne kinnitamist. Nagu eelnevalt mainisin, petuskeemid ei ole staatilised. Petturid muudkui arenevad ja arendavad uusi viise. Samuti peame meie arenema – mitte ainult asutused, vaid kõik peame inimestena olema valvsamad. Vastasel juhul petturid kohanevad ja ka inimesed muutuvad liialt usaldavaks ning leitakse uued moodused inimestelt raha äravõtmiseks. Eesti finantsasutused panustavad ka ilma seadusemuudatusteta. Kelmid lähenevad süsteemselt ohvri mõjutamise kaudu, et ta avaldaks andmed või tegutseks nende juhendamisel, ja selle eest inimesi seadusega lõpuni kaitsta ei saa. Minu üleskutse on pigem toetada arutelu ja mõttekohta. Ma kindlasti kiidan ka seda arupärimist ja parlamendi tasemel teema tõstatamist. Me peaksime jätkama arutelu, kas me peaksime midagi Eesti finantsasutustelt rohkem nõudma. Need nõudmised ja mehhanismid ei pea aga olema ilmtingimata seadusest tulenevad, saab ka muud moodi kokkuleppeid teha, aga see arutelu, mis siin algatatud on, on väga õige. Ja viies küsimus: "Paljudes riikides [---] on kehtestatud ranged reeglid sideoperaatoritele, et kaitsta inimesi petukõnede eest. Milline on vastav olukord Eestis? Kas sideoperaatorid on üldse kohustatud midagi tegema seoses võitlusega petukõnede ja petturitega või piirdub nende osalemine selles vabatahtlike sammudega? Kas riik on mõelnud niisuguse seadusandluse kehtestamise peale, mis kehtestataks rangemad reeglid just sideoperaatoritele? Klientide turvalisus ja heaolu on otseselt nende ettevõtete huvides." Vastus on, et Eesti sideoperaatorid panustavad aktiivselt ka ilma seadusemuudatusteta. Selles osas on Eestis tõesti palju tööd tehtud, et valdkonnaga seotud ettevõtted ehk eelkõige sideoperaatorid ja finantsasutused on kaasa mõtlemas ja kaasa tegutsemas. Kelmid lähenevad inimestele süstemaatiliselt ohvri mõjutamise kaudu, et ta avaldaks andmed või tegutseks nende juhendamisel, ja selle eest on inimesi raske seadusega kaitsta või seda tõkestada. Kogu aeg uusi arendusi on ka keeruline ette näha. Ja see kõik, mida nad teevad, on niinimetatud sotsiaalne sahkerdamine. Tõesti, siin on vaja esmalt iga inimese valvsust ja loomulikult peavad kõik seotud asutused ja ettevõtted pingutama, et meie inimeste suunas oleks piisavalt teavitust ja teadlikkust. Ma kindlasti ei välista seda, et me ühel hetkel võime jõuda ka seadusemuudatusteni, kohustusteni, aga küsimus on see, kas meil on seal võimalik seadusega midagi lahendada või see koostöö, mis praegu toimib, annab parema tulemuse. Nagu ma ütlesin, see on arutelu‑ ja debatikoht. Teema on selles mõttes keeruline, et see ei ole mitte ainult Eesti küsimus ja see on kahjuks kasvav trend kogu maailmas. Aitäh!

Suur tänu! On küsimuste aeg. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Kuna, ma saan aru, ainult üks küsimus on lubatud küsimuste voorus, siis ma ütlen ausalt, et ma proovin kaks küsimust pakkida ühte. Üks on see, et nagu me teame, suur enamus nendest ohvritest on vanemad inimesed. Ja on väga hea, et on olemas kuskil veebikeskkond, aga me teame, et need inimesed reeglina kasutavad selliseid vanamoodsaid sidekanaleid nagu televisioon, telefon ja tavaline post. Kas PPA on mõelnud selle peale – või kui ei ole, siis äkki võiks selle peale mõelda –, et vahetevahel saata tavalise postiga näiteks mingisuguse brošüüri, kus oleks lisaks sellele veebiaadressile väga hea instruktsioon, mida teha, kuidas käituda ja nii edasi, näiteks kolmes keeles: eesti, inglise, vene? Ja teine küsimus on see, et millistes riikides need kõnekeskused enamasti asuvad. Me teame, et tavaliselt helistatakse vene keeles, aga aina rohkem hakatakse inimestele nüüd juba helistama ka eesti keeles. Mis need riigid on, kus need kõnekeskused kõige rohkem asuvad?

Aitäh! Kui on põhjust ja võimalust, siis ma arvan, et PPA seda kirjalikku teavitamist ka teeb. Midagi minu teada on tehtud, aga ma nüüd jään vastuse praegu võlgu, ma kindlalt ei saa seda väita. Mis puudutab vanemate inimesteni jõudmist, siis ma arvan, et koostöö mõttes – ma ei oska kõiki detaile öelda, sest ma kõiki koostöötasandeid ei tea kahjuks isiklikult – on kindlasti ka kohalikel omavalitsustel võimalik seda selgitustööd teha. Ütleme nii, et kohalikel omavalitsustel on kokkupuude inimestega arvatavasti oluliselt laiaulatuslikum ja suurem. Selles mõttes teie tõstatatud küsimus, ma võtaks seda kui ettepanekut, on väga hea, me võtame selle kaasa. Nüüd, mis puudutab küsimust, kus riikides need kõnekeskused asuvad, siis olen sellega tutvunud küll. Pean tunnistama, et kõiki peast ei mäleta, aga kindlasti on üks riik Ukraina. Minu mäletamist mööda oli vist ka India. Aga pigem, ütleme niimoodi, enamus neid kõnekeskusi, kust mõjutatakse Eesti inimesi, asub riikides, kus kasutatakse palju vene keelt, ja reeglina on see ka põhjus, miks need ohvrid tihti satuvad olema vene keeles kõnelejad, sest nad suudavad nendega suhelda. Ma ei mäleta nüüd peast, ma lugesin just hiljuti – võib-olla teie olete ka seda lugenud – ajalehest, oli päris meeldiv lugeda, et üks sideoperaator Euroopa Liidus lõi taoliste õngitsejate ja petukõnede tegijate vastu AI-süsteemi. Üks vanem proua profileeriti täpselt nii ära, et [huvitaks] neid, kes petukõnesid tahaks teha, siis lükati erinevaid telefoninumbreid igale poole, et nad leiaks selle telefoninumbri, ja kui nad helistavad, siis AI hakkaks nendega suhtlema. Ja see AI on valmis suhtlema nendega lõputult. Ehk selles mõttes päris kaval nipp, et nad lihtsalt kulutavad petukõnede tegijate aega. Ja seal, ma vaatasin, oli videos ka välja toodud, kuidas petukõnede tegijad olid päris frustreerunud – keegi ütles, et ta on tund aega juba rääkinud, aga pole kuhugi jõudnud – ja viskasid [toru] lõpuks hargile ära. Ma arvan, üks moodus, kuidas me tegelikult nendele mitte ainult petukõnede tegijatele, vaid ka õngitsejatele, kõigile neile vastu astume, on nende enda tehnika. Seesama suur politseioperatsioon ju põhimõtteliselt tähendas seda, et politsei kasutas täpselt samasuguseid õngitsusmeetodeid, peilis välja, kus kohas need isikud on, kus kohas need lehed asuvad ja kõik muu, tungis sinna sisse, võttis selle süsteemi üle, sai kätte informatsiooni ja siis läbi selle süsteemi hakkas teavitama kõiki, kes selles süsteemis ohvrid olid. Ja lõpuks, kui tuvastati seal mingisugune hulk – me teame, et mingites riikides võib-olla kõigini ei jõuta, kõigini, kes on kasutanud neid süsteeme –, siis nende inimestega suheldi läbi veebi ja tehti neile selgeks, et järgmine kord nad teavad, et kõik need avastatakse. Ka sellist mõjutustööd tehakse.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea siseminister! Esiteks ma tahaks teid õnnitleda, kasutan seda võimalust: Narvas te olete tõesti saamas hea partii. Sotsiaaldemokraadid, eesotsas Katri Raik, teevad koalitsiooni Mihhail Stalnuhhiniga, kes just nimetas Eestit Eesti NSV-ks ja väitis ka seda, et tema oma vaateid muutma ei hakka. Nii et palju õnne! Loomulikult narvakatest ja Narva asjadest on lihtsalt kahju. Aga noh, sotsid seda toetavad, püüdke siis selle õnnega hakkama saada. Nüüd, kui räägime petukõnedest, siis nii nagu me ükskord juba rääkisime, petukõnesid tehakse sellisel viisil, et minu numbrilt saab helistada näiteks proua Maalile. Ja selle tõttu tegelikult see kõne tundubki tõesem. Kas see, et me ei suuda numbrinäite sellisel viisil kinni panna, on tingitud sellest, et me ei nõua telekomiettevõtetelt piisavalt investeeringuid, et seda kuidagi tõkestada?

Suur tänu! Teate, seda, mille taga see tehnoloogiliselt on, [ma ei oska öelda], ma ei ole spetsialist. Ma seda ei oska öelda. Aga seal tõesti see probleem on, et on võimalik tehnoloogiliselt nii teha, et kuvada kellegi teise telefoninumbrit. Ma olen täiesti kindel ja veendunud, et sellega sideoperaatorid tegelevad ja teised asutused ka, sellepärast et see on ju suuremat sorti probleem. See toob ikka kaasa väga palju pahaseid inimesi ja pahaseid kliente. Nii et see on teema, millega kindlasti tegeletakse edasi. Proovin vastata teie kogu küsimusele või mõttele. Tõesti, ma saan aru sellest murest, mis on seoses Narvas toimuvaga, aga ma teen mõned täpsustused. Esiteks, sotsiaaldemokraate on seal ainult üks ja seal on ka üks Eesti 200 liige, ma olen aru saanud, kes seda koalitsiooni seal moodustavad. Teiseks, vastab tõele, et Mihhail Stalnuhhin nimetab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeest fašistiks ja loomulikult Eesti valitsust ka. [Seda ta teeb] ja selles mõttes teil on õigus. Ja kolmandaks, ma ühes kohas pean ikka parandama teid, et sotsiaaldemokraadid ei tee Narvas seda koalitsiooni. Seal on tõesti ainult üks sots ja ma arvan, et meie erakonna juhatuses ka ei olda võib-olla päris täpselt samal arvamusel, kui need teised isikud on. Aga ma meenutan, et Mihhail Stalnuhhin on endine pikaajaline Keskerakonna liige, ja eks see, mis Keskerakond seal kunagi üles on ehitanud, Narvat kahjuks täna saadab. Ja Keskerakonna nimekirjas, ma olen kursis sellega, on neid inimesi, kes Narva tanki kõrval olid murelikud, jagasid sümboolikat ja kirusid Eesti valitsust, et kuidas võib seda kõike teha. Mihhail Stalnuhhin ei ole enam Keskerakonnas, tema tegi seda ka, ta lihtsalt oli tuntum inimene. Nii et kui teid see huvitas, siis jah, niimoodi kahjuks on. Kas nad tegelevad petukõnedega, ma ei tea.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma väga pikalt ei räägi ja Narvast ka mitte. Lihtsalt tahan tänada ministrit tema vastuste eest ja PPA-d selle töö eest, mis selles valdkonnas tehakse. Kahjuks peab ütlema, et sellest ei piisa. Kuna minister ise ütles, et on kasvutrend, petukõnesid on aina rohkem ja aina rohkem on järelikult ka ohvreid, siis on selge, et tuleb niinimetatud mugavustsoonist väljuda ja hakata tõsiselt sellesse suhtuma. Ja siinkohal üks ettepanek, mis ma tegin, see on küll väike asi, väike detail, aga ma arvan, et selliseid detaile võiks kindlasti rohkem olla. Tuleks vaadata nende ohvrite profiili, kes kõige rohkem kannatada saavad nende petukõnede pärast. Ja need on [enamasti] vanemad inimesed, kes ei ole väga harjunud surfama internetis ja lugema sealt, kuidas reageerida petukõnedele, mida teha ja mida mitte teha. Nemad eelistavad traditsioonilisi suhtluskanaleid, olgu nendeks telefon või tavaline post. Ja ettepanek on see, et vahetevahel võikski teha sellise otsepostituse inimeste postkastidesse, kus konkreetselt kolmes keeles – eesti, inglise, vene keeles, mis on kõige levinumad keeled Eestis – just õpetada inimestele, kuidas käituda ühes või teises olukorras, kuidas vältida petukõnesid ja mida kindlasti mitte teha, kui selline kõne peaks tulema. Ja ma arvan, et mida rohkem selliseid detaile on, seda keerulisem on petturitel tavaliste inimeste raha kätte saada. Aga see on väike asi. Ma arvan, et suurem asi võiks ikkagi olla see, et kui me näeme, et tegu on päris tõsise probleemiga, kui me näeme, et ohvreid on aina rohkem ja et see kuriteoliik on kasvavas trendis, siis kindlasti oleks vaja luua kas või eraldi osakond PPA juurde või siis, ma ei tea, komisjon valitsuse juurde või mõlemad korraga, mis tegeleksid konkreetselt selle probleemiga. Ja päris tõsiselt [tuleks] hakata rohkem suhtlema pankadega, rohkem suhtlema sideoperaatoritega, et ikkagi kaasata neid rohkem sellesse võitlusesse. Sest olgem ausad, on olemas teiste riikide kogemus, mis on tegelikult hästi positiivne, kus nii pangad kui ka sideoperaatorid on palju rohkem kaasatud, vastutavad ka palju rohkem, ja on olemas kindlasti sellised tehnoloogiad, mis võimaldavad neil rohkem olukorda jälgida ja ennetada selliseid kuritegusid, mis toimuvad petukõnede tõttu. Nii et selline soovitus valitsusele: võtta see asi tõsiselt ette ja moodustada vastav komisjon ja PPA võiks siis rohkem selle teemaga tegeleda ja võib-olla tõepoolest moodustada isegi sellise eriüksuse, eriosakonna, kui seda veel olemas ei ole. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Loodan, et ei teinud ministrile liiga. Head kolleegid, peale haamrilööki on võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Seda soovi ei ole. Head kolleegid, tänan tänase päeva eest! Tänane istung on lõppenud.