Arupärimine laste tasuta hambaravi kohta (nr 662)

Riigikogu tahte kohaselt on järgmine päevakorrapunkt Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi 24. oktoobril 2024. aastal esitatud arupärimine laste tasuta hambaravi kohta. Arupärimine numbriga 662. Arupärimisele vastab terviseminister Riina Sikkut. Ja nüüd palun arupärijate nimel arupärimist tutvustama hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! 24. oktoobril me andsime üle terviseminister Riina Sikkutile arupärimise. Teema on väga oluline, puudutab meie laste tasuta hambaravi. Nagu me oktoobrikuu lõpus saime teada, väga paljudel raviasutustel, hambakliinikutel, kes vastavat teenust pakuvad, lõppes rahastus Tervisekassast. Selle info kohaselt, mis avaldati ka meedias, paljudel lastel riikliku tellimuse alusel hambaravi nendes hambakliinikutes ei saanud jätkuda, kuna nendel kliinikutel sai raha või see riiklik tellimus otsa. Ja vastavalt sellele olukorrale, mis oktoobrikuu lõpus oli, sai arupärimine koostatud, esitatud ka viis väga olulist küsimust. Me sooviksime nendele viiele küsimusele siinsamas terviseministrilt vastuseid saada. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd palungi arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt terviseministri Riina Sikkuti. Rõõm teid näha.

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastan arupärijate küsimustele. Kõigepealt esimene küsimus: "Kuidas saab tekkida selline olukord, et riigis on ette nähtud küll lastele tasuta hambaravi, aga käies igapäevaselt ühes kliinikus, võib saada vastuseks, et sel aastal me teid enam tasuta vastu võtta ei saa? Tihtipeale võib olla ka ravi pooleli ja järgmist sammu ei saa tegemata jätta." Käesoleval aastal, 2024. aastal on laste hambaravi jaoks meil plaanitud 49 miljonit eurot, sellest hetkeseisuga on kasutatud 42,6 miljonit. Ja tõesti, üldiselt kliinikud sõlmivad aasta alguses Tervisekassaga lepingu, kus on aastamaht plaanitud. Plaan on alati plaan ja see, millises tempos seda raha kasutatakse, võib aastati erineda. Üldiselt lepingumahtusid aasta keskel tõstetakse ümber vähemalt kaks korda. Esimesel poolaastal Tervisekassa võimaldas lepingupartneritele lepingu rahalise lisa muutmise ja selle alusel lisarahastust 1,6 miljoni euro ulatuses. Reedese seisuga ehk 15. novembri seisuga ka teisel poolaastal pärast üheksa kuu tulemuste selgumist, kui palju on lepingu[mahtu] erinevatel kliinikutel kasutatud, teisel poolaastal lepingutest suunati ümber samuti umbes 1,6 miljonit eurot. Nii et need lepingupartnerid, kellel täituvus oli umbes 95%, said ühe kuu keskmise lepingu täituvuse ulatuses lisarahastuse. Ja tänase seisuga ei ole ühtegi tegutsevat raviasutust, kelle leping oleks täitunud 100%. Lepingumahtude ootamatu lõppemine võib tekkida juhul, kui kliinikud teevad reklaamikampaaniaid, liituvad, ma ei tea, arstid [liiguvad] kliinikute vahel, ja sellest lepingumahust, mida aasta alguses plaaniti, teenindatakse kliente, sealhulgas lapskliente, oluliselt rohkem. Nii et kui äritegevus laieneb, siis tõepoolest, aasta alguses sõlmitud leping võib jalgu jääda, seega selline lepingumahtude ümbertõstmine aasta sees toimub. Samas tuleb kindlasti selle teema puhul rõhutada, et Eesti lapsed käivad hambaarsti juures liiga vähe. Kõige suurem mure ei ole mitte see, kas ja kui palju lepingumahtusid saab ümber tõsta, vaid see, et lapsed ikkagi regulaarselt hambaarsti juurde jõuaksid, et nad jõuaksid sinna kaks korda aastas ka profülaktiliselt. Tavaliselt nad jõuavad siis, kui hambakaaries või ‑katt on puuduliku suuhügieeni tõttu juba tekkinud. Nii et lisaks ravile Tervisekassa koostöös hambaarstide liiduga muidugi panustab ka näiteks Suukooli-nimelisse programmi, on äpid, on paberil mängulised kalendrid, mida lapsed saavad täita, et tõesti oma hambatervise eest hoolitseda. Teine küsimus. Kas teil on ülevaade, kui palju on hetkel selliseid kliinikuid, kus ei ole lastele tasuta hambaravi võimalik tagada? Tervisekassal on 322 laste hambaravi teenust pakkuvat lepingupartnerit üle Eesti. Nüüd selle kolmanda kvartali järgse lepingute ümberjagamise seisuga praegu ei ole ükski leping 100% täitunud, aga tõepoolest, eks aasta lõpu lähenedes neid kliinikuid võib tulla. Kui neid ümberjagamisi ei olnud veel tehtud, siis oli see seis vist selline, et 19 kliinikut olid need, kes oleksid soovinud lepingumahtu juurde, ülejäänutel ei olnud planeeritav maht täis. Kolmas küsimus: "Milliseid konkreetseid samme on kavas astuda, et antud olukord lahendada ja tagada kõigile lastele võrdsed võimalused saada lubatud tasuta hambaravi?" Teise poolaasta 1,6 miljoni euro ümbertõstmine lepingutes on see samm, kuidas tõesti ka neil kliinikutel, kelle mahud on aasta jooksul kasvanud või mingil muul põhjusel on planeeritud maht täis, oleks võimalik lastele hambaraviteenuse osutamist jätkata. See liigutus on juba ära tehtud. Aga nii nagu eriarstiabis üldiselt, on see kardioloogi vastuvõtt või hambaarsti juures käimine, koefitsiendiga 0,7 tõepoolest lepingu mahtu ületavaid vastuvõtte sellegipoolest hüvitatakse. Neljas küsimus: "Kui suur on tervisekassas puudujääk, et tagada täismahus laste hambaravi kulud ilma viivitusteta?" Nii nagu ma mainisin, laste hambaravi puhul on peamine mure see, et kõik lapsed ei jõua regulaarselt hambaarsti juurde, ei jõua sinna profülaktiliselt. Praegu on laste hambaraviga hõlmatuse tase umbes 62%. See tähendab, et veidi vähem kui kaks kolmandikku lastest jõuab üldse hambaarsti [vastuvõtule], kolmandik ei jõua. Kui hõlmatus viia näiteks 75%-ni ja need uued lapsed käivad [arsti juures] sama sageli kui lapsed, kes seni hambaarsti külastavad, siis lisarahastus oleks umbes 22 miljonit eurot aastas. Viies küsimus: "Novembrist jõustub kord, mille kohaselt peavad raviasutused sõlmima vastutuskindlustuse lepingu – kui palju see tõstab hambaraviteenuse hinda?" Hambaarstide puhul on avalikkuses kõne all olnud 10%-line hinnatõus. See ei ole põhjendatud, see ei ole seotud vastutuskindlustuse lepinguga. Kindlustusmakse on praegu olemasoleva info järgi kõrgem üksi töötavatel hambaarstidel. See võib olla ka 2000 eurot aastas. Koos või suuremas kliinikus töötavate arstide puhul tuleb ühe arsti kohta kindlustusmakse väiksem. Aga ka selle 2000 euro puhul aastas, kus meil on 12 kuud, ja arvestades ka tööpäevade arvu, see teeb umbes 8 eurot tööpäeva kohta. Nii et isegi kui arst töötab poole koormusega, võtabki päevas vastu hommikupoolikul kaheksa patsienti, siis see oleks 1 euro patsiendi kohta. Tavapäraselt on patsiente tööpäeva jooksul ikkagi rohkem, nii et me räägime väga väikesest hinnatõusust, kui seda üldse saab siduda vastutuskindlustuse lepingu sõlmimisega seotud kuludega. Hambaraviasutuste käive on umbes 250 miljonit eurot ja kasum oli 2023. aastal 22 miljonit, aasta enne seda 19 miljonit ja 2023. aasta puhul sellest 22 miljonist eurost kasumist 15 miljonit olid näiteks investeeringud. Nii et hambaraviasutustel selliste raamatupidamislike andmete põhjal maksevõime on kindlasti olemas. Nüüd, eraldi küsimus on, kas selline kõrge makse, mis oli üllatav hambaarstidele, on õiglane. Eestis on tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta ja patsiendi kaebuste kohta infot suhteliselt tagasihoidlikult. Pika aegreaga andmed on olemas tervishoiu[teenuse] kvaliteedi ekspertkomisjoni poole pöördumiste kohta. Ja seal tõesti praktiliselt igal aastal kõige rohkem kaebusi esitatakse hambaraviga seoses. Sealjuures hambaravi on eriala, kus umbes 37%-l juhtudest ehk rohkem kui teiste erialade puhul, ka tuvastatakse hambaraviga seotud kaebuste puhul vajakajäämised ravis. Ja kuna see info on avalik, see on veebis kättesaadav, ja see trend ei ole aastati muutunud, siis sellega on võimalik selgitada, miks kindlustuspakkumised hambaravis võivad olla ootamatult kõrged. Sest need andmed, mis meil olemas on, viitavad, et võib-olla tõesti seal on ravikvaliteediga probleeme. Patsiendikindlustus on loodud patsiendi huvide kaitseks ja kahjuhüvitiseks kuluv raha kogunebki kindlustusmaksetest. Nii et edaspidi ka patsiendid, kes saavad tervisekahju vajakajäämiste tõttu hambaravis, saavad ka hüvitise. Aitäh! Hea meelega vastan küsimustele.

Suur tänu teile! Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Kas ma saan õigesti aru, et kui te koostate eelarvet ja laste hambaravile eraldate vastavalt 49 miljonit – see on see summa, mis sel aastal eraldati –, siis te oletegi arvestanud sellega, et üks kolmandik lastest ei jõua arsti juurde? Lähtuvalt sellest kohe küsin: missugust teavitustööd on tehtud, et ikkagi lapsed jõuaksid [arsti juurde]? Ja teine pool: aga kui jõuavad sajaprotsendiliselt, no teoreetiliselt, kas tõesti riik suudab jooksva aasta lõikes puudu oleva raha, 22 [miljonit eurot] leida? Ja teine küsimus puudutab seda vastutuskindlustust, mis lasub nüüd raviasutustel. Milline on tõenäosus, et see summa, täiendav summa, ei jõua patsiendini, ja kas vastavad analüüsid on ka tehtud?

Aitäh! Laste hambaarsti külastamise määr on viimastel aastatel kasvanud ja just seetõttu, et on tehtud teadlikke pingutusi nii hambaarstide liidu poolt, koolide poolt kui ka Tervisekassa poolt, et teadlikkust tõsta. Plaanime ka hakata lapsevanematele meeldetuletusi saatma. Näiteks, kuna tasuta hambaravi on 19. eluaastani, siis tõepoolest, enne täiskasvanuks saamist tuleks veel tasuta hambaarsti juures ära käia ja hambad korda teha. Teadlikkuse tõstmine, töö lastega koolis ja meeldetuletused lapsevanematele on need asjad, millega seda hõlmatust suurendada. Me näeme, et see hõlmatus kasvab vaevaliselt. Nii et ei ole kuidagi põhjendatud planeerida eelarvesse sajaprotsendilise kaetuse jaoks vahendeid, et need aasta lõpus järgi jääksid. Igal aastal need sõlmitud lepingud ikkagi peegeldavad võimalikult täpselt seda, mida me aasta jooksul prognoosime laste hambaarstikülastuste mahuks, ja ka käesoleval aastal ei ole praegu mingisugust kindlust, et kogu raha ära kasutatakse. Aasta lõpuni on ju veidi üle kuu minna. Ja tõesti, mis see siis teeb? Üle 6 miljoni euro on veel kasutada. Pigem tundub, et sealt võib raha üle jääda, oleneb sellest, kui palju jõulukuul hambaarstikülastusi tehakse. Nii et parima teadmise alusel prognoositakse, et võimaldada kõigile lastele tasuta hambaravi, ja prognoositakse ka hõlmatuse kasvu järgmistel aastatel seoses teadlikkuse suurenemisega. Vastutuskindlustuslepingute kohta niipalju, et kuna vastutuskindlustusega seotud seaduste ja määruste pakett jõustus 1. novembril ja tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus kindlustuslepingud sõlmida 1. detsembriks, siis umbes pooltel teenuseosutajatel on need lepingud sõlmitud ja pooltel on, ma ei tea, läbirääkimised käimas. Nii et väga keeruline on hinnata seda kogumahtu praegu. Aga pärast seda, kui lepingud on sõlmitud, ja kuna Tervisekassa hüvitab poole kindlustusmaksest, siis tekib ka arusaam nende lepingute kogumahust. Praegu nende üksikute kildude põhjal, et 2000 eurot siin või 2000 eurot seal, on väga keeruline prognoosida, mis turu kogumaht on. Nii et uue aasta alguses saame teiega jagada seda infot, milliste summade peale päriselt lepingud sõlmiti, ja seejärel – kuna poole hüvitab Tervisekassa –, mis on see osa, mille katmisega tervishoiuteenuse osutajad ise peavad toime tulema.

Aitäh! Lugupeetud minister! Me teame, et laste hambaravi on küll vajalik, aga ei ole nii kriitiline nagu näiteks pensionäride oma. Mida vanem on inimene, seda rohkem probleeme tal tervisega tekib, ja iseenesest hambatervis ei ole mingi erand. Ma küsikski, mis on valitsuse plaanid seoses just pensionäride hambaraviga. Kas lähiajal plaanitakse kompenseerida rohkem, kehtestada võib-olla mingisugused uued soodustused või kõik jääb nii, nagu on siiamaani olnud?

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma selle hinnanguga ei ole nõus, et eakate hambaravi on tähtsam kui laste oma. Tõesti, väga palju oleme riigina panustanud sellesse, et järeltuleva põlvkonna hammaste tervis oleks parem. Kui on juba lapsena kaaries ja hambad katki, eks see mõjutab kogu elukaart. Aga eakate puhul käesolevast aastast on hambaravihüvitis tõusnud, see on 105 eurot varasema 85 asemel ja omaosalus vähenes 12,5%-ni. Kohalikud omavalitsused kompenseerivad hambaravi täiendavalt küll erinevalt, aga tihtipeale suurte kulutuste katmiseks on see [abi] olemas. Ja kuna meil on ligi 37 000 inimest, kes kannavad proteese ja kellel tõesti on kõige suuremad kulud seotud proteeside vahetusega, siis proteesihüvitis 260 eurot kolme aasta kohta on endiselt olemas ja aktiivselt kasutatav.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme ka selle päevakorrapunkti lõpetanud.