Kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) teine lugemine

Aga nüüd, head kolleegid, oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, sotsiaalkomisjoni aseesimehe Riina Solmani.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja kes te jälgite meid oma tubades ja inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Minu ülesanne on anda ülevaade kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu teise lugemise menetlusest juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534 algatas Vabariigi Valitsus 4. novembril 2024. aastal ja Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seadusega ühineb Eesti Vabariik ÜRO lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga, mis käsitleb kaebemenetlust ja millega võimaldatakse osalisriikide lastel pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee poole lapse õiguste konventsioonis ning laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokollis ja lapse õiguste konventsiooni laste müüki, laste prostitutsiooni ja pornograafiat käsitlevas fakultatiivprotokollis sätestatud õiguste rikkumise tõttu selles riigis, kui riigisisene õigussüsteem ei ole pakkunud tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Konventsiooni eesmärk on tagada lapse õiguste parem kaitse kogu maailmas, kõigile lastele, ilma diskrimineerimiseta. Eelnõu 534 esimene lugemine toimus 2024. aasta 5. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 19. detsember 2024. aastal kell 17.15. Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas eelnõu 534 peale esimese lugemise lõpetamist 14. jaanuaril 2025. aastal ja istungil osales ka Sotsiaalministeeriumi esindaja. Sotsiaalkomisjon otsustas 14. jaanuaril 2025. aastal esitada eelnõu 534 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 22. jaanuaril 2025. aastal ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Juhtivkomisjoni ettekandjaks määrati aseesimehena mind, Riina Solmanit. Seega olen ma teile andnud ülevaate menetlusest juhtivkomisjonis ja kui on küsimusi, siis ma vastan.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Züleyxa Izmailova, palun! Kuigi, tõepoolest, teisel lugemisel on põhimõtteliselt kõigil õigus esineda, aga kuna Züleyxa on paberiga, siis tema ettekanne ei ole mitte kui pelgalt Riigikogu liikme nimel, vaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh! Ma tänan kolleeg Riinat selle tutvustuse eest ja natukene avaksin omalt poolt veel ühe tahu, mis minu nägemuse järgi on ka oluline ära märkida. Nagu sai öeldud, selle fakultatiivprotokolliga ühinemine annab võimaluse tugevdada laste õigusi rahvusvahelisel tasandil. Mis on võib-olla jäänud natukene tagaplaanile, on see, et selle protokolliga antakse ÜRO lapse õiguste komiteele pädevus uurida tõsisemaid süstemaatilisi laste õiguste rikkumisi. Komitee saab hinnata juhtumeid, kus laste õigusi on rikutud. Sealhulgas võib kliimaõigust käsitlevate küsimuste puhul arutluse alla tulla lapse õiguste konventsiooni artikli 6 rikkumine, mis sätestab õiguse elule ja arengule, või artikli 24 rikkumine, mis käsitleb õigust tervisele ja elukeskkonna kaitsele. Näiteks 2019. aastal esitas Greta Thunberg koos 15 teise lapsega ÜRO lapse õiguste komiteele kaebuse, milles pöörati tähelepanu valitsuse tegevusetusele kliimakriisi lahendamisel. Kliimaõigust puudutavate juhtumite käsitlemine on kahjuks aina aktuaalsem. 2024. aasta registreeriti ajaloo kõrgeima CO2-tasemega aastaks. Selle põhjuseks on peamiselt fossiilkütuste põletamine, metsade raadamine ning soojeneva ookeani vähenenud võimekus süsinikku siduda. Globaalsete kliimameetmete rakendamise aeglus ja kasvav energia tarbimine on seda probleemi veelgi süvendanud ja see mõjutab otseselt ja aina enam meie kõigi laste tulevikku, elu ja tervist. Ma loodan, et meie vastutavad poliitikud, praegused ja tulevased, võtavad meie ees seisvaid väljakutseid täie tõsidusega ja teevad endast kõik, et anda [vajalik] panus planeedi ökosüsteemi olukorra halvenemise peatamiseks, ja et Eesti lapsed ei pea seda võimalust kasutama ja oma õiguste kaitseks rahvusvahelise institutsiooni poole pöörduma. Head kolleegid! Meie ühine missioon on ehitada ühiskonda, kus ükski laps ei tunneks, et tema õigusi on eiratud või nendest üle sõidetud. Kaebemenetluse võimalus ÜRO tasandil annab meie lastele lisakindluse, et nad pole oma murega üksi. Palun teil toetada eelnõu 534 ning teha kõik selleks, et iga laps Eestis saaks kasvada puhtas elukeskkonnas, turvaliselt ja väärikalt õnnelikuks terveks täiskasvanud inimeseks. Aitäh!

Suur tänu teile! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Jube pull eelnõu: Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu. Tekst on, kuramus, nii keeruline, et isegi mina ei saa sellest hästi aru, rääkimata mingist lapsest, kes hakkab väidetavalt kaebust esitama. Johhaidii, nagu ütlevad Eesti 200 omad. Kuhu me jõudnud oleme?! Muidugi siin on selle eelnõu kohta kriitikat olnud, et siin on kahtlased värgid, et saab lapsekaubandust [teha] ja nii edasi. Aga tegelikult on selles eelnõus üks väga hea asi. Hea kolleeg Zuzu käis siin hetk tagasi puldis ja ütles, et ka kliimavärgi puhul, kui ikka [miski] roheline ei ole, saavad lapsed esitada kaebuse. Ja nii edasi ja nii edasi. Tegelikult, mu head kolleegid, eriti kolleegid EKRE-st, teate, see on mõnes mõttes jube hea eelnõu. Alles me siin hädaldasime, ka Andre Hanimägi ütles, et tuleb leida teised vahendid, mitte käibemaksumäära alandada. Jaa! Peaksin pärast Andre käest küsima. Maigutas, maigutas, naeratas, naeratas, aga mingit mõistlikku juttu ei tulnud tema suust. Aga tegelikult on sellesama fakultatiivprotokolli alusel grupil lastel võimalik pöörduda ÜRO-sse – või mis koht see on? –, kus nad saavad kaebuse esitada, et Eestis on käibemaks liiga kõrge. "Palun tulge appi! Me ei jõua enam [toitu] osta, me oleme näljas." Mis me selle kliimaga jamame?! Tegeleme maisemate asjadega! On ju, Zuzu? See on selles mõttes jube hea asi, väga hea asi! Aga vaatame, äkki tuleb veel paremaid sõnavõtte. Ma ei oska öelda, kas seda nõmedust peab toetama või mitte, sest Eestil ei ole ju tegelikult lapsi [puudutava] kaebemenetlusega mingeid probleeme. Küll on aga siin väljund selles osas, et saab mõned asjad läbi ÜRO Eesti ja laste jaoks ära teha. Mõttekoht: kus on õige, kus on vale? Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid! See menetlus on mõnevõrra ebatavaline selles mõttes, et meil on tulemas üks või kaks hääletust. See, kas on üks või kaks hääletust, sõltub sellest, kas esimene hääletus leiab toetust või mitte. Nimelt, ma igaks juhuks küsin üle. Ma ei ole ise seda füüsiliselt vastu võtnud, aga juhataja lauale on saabunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 534 teine lugemine katkestada. Ma usun, et see on nii-öelda valid, ma igaks juhuks ootaks noogutust. Helle-Moonika Helme on sellele alla kirjutanud. (Saalist öeldakse midagi.) Just! Kui see ettepanek leiab toetust, siis jääb üks hääletus, aga kui see ettepanek toetust ei leia, siis, nagu juhtivkomisjon on ettepaneku teinud, viime läbi eelnõu 534 lõpphääletuse. Nii et sellisel juhul tuleb ka teine hääletus sinna otsa. Aga nüüd saalikutsung, palun! Head kolleegid! Juhin veel kord teie tähelepanu sellele, et oleme eelnõu 534 juures. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 534 lõpphääletus. Ent meile on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534 teine lugemine katkestada. Me teeme kõigepealt selle hääletuse ja [edasine] sõltub selle hääletuse tulemusest. Kui see ettepanek leiab toetust, siis sellega see punkt lõpebki, eelnõu teine lugemine on katkestatud. Aga kui see ettepanek toetust ei leia, siis järgneb ka lõpphääletus, mis on komisjoni ettepanek. Nii et, head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid 0. Ettepanek eelnõu 534 teine lugemine katkestada ei leidnud toetust. Ja nüüd, head kolleegid, kas lubate, võime minna kohe komisjoni ettepaneku juurde ehk eelnõu lõpphääletuse juurde? (Saal on nõus.) Kui keegi seda ei vaidlusta, siis panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 534. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Eelnõu 534 on seadusena vastu võetud.