Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu (500 SE) teine lugemine

Läheme heas hoos 11. punkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu 500 teine lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar. Palun!

Kaunist ööd, kõik kuulajad! Meil on teisel lugemisel seaduseelnõu 500, ja selle eelnõu eesmärk on parandada KOV‑ide võimekust osutada abi vaimse tervise vallas. Kui siiani on tegevus toimunud projektipõhiselt, siis selle seadusemuudatusega luuakse fond, millest KOV‑id saavad raha vaimse tervise teenuse osutamiseks vastavalt elanike arvule. Kuna rahastamisele on seatud nii põrand kui ka lagi, siis võidavad sellest seadusemuudatusest just väiksemad KOV‑id. Sotsiaalkomisjonis oli ka linnade ja valdade liidu [esindaja], kes mainis, et neil ei jätku piisavalt tööjõudu, et vaimse tervise teenust osutada. Aga nad siiski leidsid, et parem on natukenegi raha kui see, et seda üldse ei ole. Seaduseelnõule tehti ka keeleline toimetamine ja ettepanek oli teksti ühtlustada. Oma istungil sotsiaalkomisjon konsensuslikult otsustas eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid heaks kiita ja volitada esimeest allkirjastama kolmanda lugemise menetlusdokumendid. Mina tänan.

Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Aga kuidas praegu, millise valemi alusel ja millisel tasandil, kas riiklikul või kohaliku omavalitsuse tasandil, antud teenust ehk psühhosotsiaalse ja psühholoogilise [abi] teenust osutatakse?

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla tuleb meelde, et me esimese lugemise ajal seda ka detailsemalt käsitlesime. Siiani oli selle teenuse osutamine projektipõhine, nii et kohalikud omavalitsused said projekte kirjutada ja said rahastuse. Nüüd on elanikkonnapõhine valem, mille järgi kõik 79 omavalitsust saavad raha. Jah, suured omavalitsused, Tallinn ja Tartu, saavad suhteliselt vähem raha, aga see rahasumma on muidugi suur, ja väiksemad omavalitsused, just saartel, väikesaartel olevad omavalitsused saavad suhteliselt rohkem raha. Nii et igaüks saab midagi.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui te komisjonis pidasite arutelu ning seal oli ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, kas te siis arutasite, mis see tegelik vajadus rahaliselt on, et see teenus oleks tagatud? Ja teine pool: aga mis siis ikkagi teha, kui teenuseosutajaid piisavalt ei ole? Kuidas me seda muret peaksime lahendama või saaksime lahendada ja kui suur koorem kohalikele omavalitsustele selle tõttu tuleks?

Aitäh selle küsimuse eest! Jaa, see oli ka linnade ja valdade [liidu] mure. Jällegi, siin on pigem [küsimus] väiksemates omavalitsustes, kus ei pruugi olla koormust täiskohaga psühholoogile. Kõik teavad, et sellistest vaimse tervise nõustajatest on puudus. Siiski, linnade ja valdade liidu esindaja lahkus minu arusaamist mööda sellelt koosolekult optimistlikult. Eks neid spetsialiste tuleb ka juurde ja kuskilt peab ju alustama. Tõenäoliselt tuleb neid spetsialiste juurde, aga see probleem on ja paratamatult see lahendamist vajab. Võimalik, et ka järgnevatel aastatel vajab vaimse tervise nõustamine või abi rohkem rahalisi vahendeid.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Kindlasti oleks tore, kui neid spetsialiste juurde tuleks. Mina sain linnade ja valdade liidu esindaja seisukohast aru ikkagi nii, et nende optimism võib-olla piirduski selle komisjoni istungiga, see pärast nagu haihtus kuidagi. Seisukoht ei olnud väga toetav. Aga mis sinu hinnang on? Kas selle moodusega selle abi kättesaadavuse olukord paraneb või halveneb?

Kui ma nüüd päris oma isikliku hinnangu annan, siis ütlen, et nendel väiksematel omavalitsustel ei olnud võimekust projekte kirjutada, ei olnud üldse raha ja nad ei saanud seda teenust osutada, aga nüüd, kui mu mälu mind ei peta, sai üks väikesaar 6000 eurot. 6000 eurot aastas ei ole teab kui suur raha, aga nendes väikestes omavalitsustes ka väga palju inimesi ei ela. Nii et kindlasti on see samm õiges suunas. Nii, nagu tuleb [elanikke] juurde, tuleb ka spetsialiste juurde. Ilmselt on võimalik, et on rohkem vajadust abistada, aga vaimse tervisega saab igaüks ka ise palju ära teha. Me vajame väga palju materjale juurde, et inimesed saaksid veebi vahendusel või ka kirjalike materjalide alusel endale ise abi osutada.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mainisite, et väiksemad omavalitsused saavad võib-olla rohkem, võrreldes sellega, mis nad on siiamaani saanud, seda just seetõttu, et nad ei osanud neid projekte kirjutada. Aga räägime nendest suurematest omavalitsustest, eelkõige siis, ma saan aru, Tallinna linnast ja Tartu linnast. Kuidas nende jaoks see süsteem muutub ja kas nad saavad rohkem, saavad vähem või saavad sama palju?

Aitäh küsimuse eest! Jaa, väiksemad omavalitsused saavad suhteliselt rohkem. Arvestati elanike arvu, aga pandi [rahastamisele] ka põrand ja lagi. Jällegi, me teisel lugemisel seda ei arutanud, aga esimesel lugemisel, kui ma õigesti mäletan, [oli juttu, et] Tartu ja Tallinna summa oli 80 000 euro piires, sealjuures väikesed vallad said tõesti 6000. Aga suurematel omavalitsustel on ilmselt ka rohkem vahendeid, et neid teenuseid osutada, ja suuremates linnades võib-olla ei ole nii teravat probleemi personaliga, või personaliprobleem on, aga neil on vähemalt spetsialistid olemas, väikeses vallas võib-olla ei olegi kedagi. Et jah, niisugune otsus. Esimesel istungil me ka arutasime, kas oleks mingeid muid võimalusi seda raha jagada. Sotsiaalministeerium kaalus varianti, et pindalapõhiselt jagada, aga siiski leiti, et kõige õigem on teha seda elanikkonnapõhiselt, [määrates kindlaks] põranda ja lae.

Aitäh! Ma kindlasti toetan seda eneseabimõtet, aga seal on mõned nüansid. Nimelt, järgmise aasta eelarves on vähendatud päris mitut vaimse tervisega seotud rida, mille poolt me just … Või mitte meie, aga teie hääletasite selle eelarve poolt. Mul on küsimus. Sa oskad võib-olla kirjeldada seda mõtet, et kui näiteks Vormsi saar, eks ole, saab 6000 eurot aastas, siis mismoodi see spetsialist sinna tekib. Mis see mudel täpsemalt on? Kas ta on seal palgal, hakkab korra nädalas käima, pakub kaugtööformaadis konsultatsiooni? Mis see plaan täpsemalt on?

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh küsimuse eest! Eks kõik need variandid ole olemas. Ma kujutan ette, et Riigikogus ei saa arutada, kuidas igale inimesele konkreetset vaimse tervise teenust pakutakse. Aga ilmselt kõik need variandid on [kõne all]. Väikeses kohas on inimesi, kes [seda teenust] vajavad, tõenäoliselt vähe. Spetsialist käib seal kohapeal või siis toimub veebi teel nõustamine. Igal omavalitsusel on ilmselt oma plaan, kuidas ta seda kavatseb teha.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid öötundidel jälgivad interneti vahendusel! Kell on peaaegu 2. Mis puudutab seda eelnõu, siis see on väga oluline teema. Nõustamist vajavate inimeste arv kasvab. Seletuskirjas on selline lause, et vajadus teenuse järele kasvab pidevalt, kuna inimesed on teadlikumad. Ma arvan, et inimesed on teadlikumad, aga inimestel on ka mured. Eks need mured ole väga paljuski tingitud erinevatest asjadest, aga aina rohkem ja rohkem tuleb loomulikult mängu see toimetulekuküsimus, mida me arutasime juba riigieelarve menetluse ajal. Meie, Keskerakonna fraktsioon, peame nõustuma, et need puudused, mis Eesti Linnade ja Valdade Liit on välja toonud, on olulised. Me näeme ka, et omavalitsuste töökoormus suureneb. Ressursside puudus on loomulikult olemas. Seoses sellega, et inimeste teadlikkus, nii nagu seletuskirjas on öeldud, on kasvanud, on ka nõudlus kasvanud. Nüüd satub kohalik omavalitsus sellisesse olukorda, kus inimesed teavad, et kohalik omavalitsus peab seda teenust osutama. Osaliselt kaetakse seda riigieelarvest, aga ülejäänud ressursid peab kohalik omavalitsus ise leidma. Me teame väga hästi – siin on ju hästi palju kohaliku omavalitsuse juhte –, et see ei ole lihtne. Iga sent on praegu arvel. Nii et see on kindlasti poolik lahendus, selles me nõustume Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Me kindlasti ei saa nõustuda selle seaduseelnõuga ja seda pooldada. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek juhtivkomisjonilt. Läheme selle muudatusettepaneku läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek on läbi vaadatud ning juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 500 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.