2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) teine lugemine

Järgnevalt tänane üheksas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 teine lugemine. Ja palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Nii, tere õhtust, head kolleegid! Küsimused juba tulevad, see on tore.

Head kolleegid, ma korraks küsin: kas ettekandjat on kuulda? (Saalist vastatakse.) Ei ole kuulda? On kuulda? Selge, siis Annely Akkermann, palun!

Üks hetk, ma vist olen jätnud oma memo oma pingi juurde. Ma pean vist pingi juures korra uuesti ära käima.

Jaa, palun, kui te vajate korraks lisaaega, siis võite oma memo ära tuua. Nii, olemas! Ettekande pikkus on kuni 20 minutit. Palun, Annely Akkermann!

Hakkame siis minema. Rahanduskomisjon arutas eelnõu numbriga [513], mis on 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, teiseks lugemiseks ettevalmistamist käesoleva aasta 5. novembril. Eelnõu sisu kohta võiks öelda, et riigieelarve tulude kogumaht 2025. aastal on 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardi euro võrra ehk 5,2% ja kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit ehk 3,5%. Investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4% võrra: 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardile eurole. 2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8% SKP-st, mis on 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2024. aastal. Selle eelarve juures on kõige tähtsam, et nokk on pöördunud ülespoole. Juba teist aastat kasvavad tulud kiiremini kui kulud, 2025. aastal koos investeeringutega 3,8%. Trend on pöördunud. Siin eelarve seletuskirjas on ka, et nominaalset majanduskasvu prognoositakse 7%. Jah, inflatsiooniga korrigeerides on see reaalselt 3%, mis on muidugi suur unistus, aga esimesed positiivsed sõnumid tulevad. Eile oli uudistes näiteks, et 4% on kasvanud eksport, mis on nagu väga-väga tõsine saavutus meie ettevõtjatelt. Teine oluline aspekt selle eelarve juures on öelda, et riik on kaitstud. See oli valimistel üldine soov, riigikaitse sai viimastel valimistel siiski mäekõrguse toetuse. Kui üldine kulude kasv on 3,8%, siis selle sees on kaitsekulude kasv 9,3%. Ja NATO kaitseplaanide muutus nõuab täiendavaid vahendeid. Kavatsetakse täiendavalt sellele kolmele ja enamale protsendile SKP-st investeerida eelseisvatel aastatel 1,6 miljardit. See on tähtis igaühele. Seetõttu on ka maksude osakaal SKP-s 0,7% võrra kasvanud. Koalitsiooni esimees, peaminister, on välja kuulutanud maksurahu. Laene võetakse valdavalt relvade ostuks ja sisejulgeoleku kuludeks ja jätkatakse Ukraina abistamist. Kolmandaks peab rääkima sotsiaalkuludest. Need kasvavad selle üldise 3,8% sees 7,6%. Ja riigi kulu tasemelt oleme selle eelarve järgi Põhjamaadega samal tasemel ehk 4,43% SKP-st, aga maksutase on meil 35,8% SKP-st. Kärpe alt on välja võetud õpetajate palgad, sisejulgeolek ja küberturvalisus. Kärpida ei saa ka välisvahendite arvel tehtavaid kulusid, riiklikke omaosalusi välisvahendite eest tehtavates projektides. Eelarves on küllalt suur osa ka edasiantavatel [maksudel]. [See raha] laekub, tulud kasvavad ja tuleb edasi anda. Kuludesse lähevad need sellesama summaga, mis [eraldatakse] KOV-idele, Tervisekassale ja töötukassale. Ma ei tea, see on kokku vast peaaegu 4 miljardit. Ja nominaalselt, tõesti, järgmise aasta eelarves vähenevad töö- ja majanduskulud. Eelarve taotleb ka konkurentsivõime kasvu. Mida peab veel õiendama: eelarve tegelikult paneb majandusse raha juurde. Ma olen vägagi autoriteetsete inimeste käest uudistest kuulnud, et maksudega võetakse majandusest raha välja. Ja tõepoolest, maksud nominaalselt kasvavad miljardi võrra. Kavatsuste kohaselt kogutakse miljardi võrra rohkem makse. Aga me paneme eelarvega majandusse 1,7 miljardit välisraha ja 0,7 miljardit laenu. 1,7 pluss 0,7 on põhimõtteliselt 2,4 miljardit ja see on ikkagi kaks ja pool korda rohkem kui see, mis me maksudega tagasi kogume. Ja kui rääkida majandusse raha panemisest, siis Mirko Ojakivi ütles mulle ka saates, et selle 1,7 miljardit välisraha oleks iga valitsus majandusse pannud. Loomulikult oleks, see ei olegi teema, aga nendel välisvahenditel, 1,7 miljardil, on majandusele täpselt samasugune mõju kui sellel miljardil eurol, mis ära võetakse. Me paneme tagasi rohkem, palju rohkem, kui ära võtame. Ja mis veel: see konkurentsivõimet kindlasti toetab. Üheteistkümnendat aastat on OECD riikide hulgas Eesti maksusüsteem kõige konkurentsivõimelisem. Eelarves on programmid suurtööstuse arenguks, eriplaneeringute kiirendamiseks, suuremahuliste taastuvenergiaprojektide arendamiseks ja kaitsetööstuse arendamise jaoks. Muud poliitilised suunad: väga suur rõhk on sisejulgeoleku, siseturvalisuse programmil, väga suur rõhk on eestikeelsele haridusele üleminekul. Haridus- ja Teadusministeeriumi seletuskiri räägib valdavalt eestikeelsele haridusele üleminekust. Selle üle, ma arvan, on opositsioonil ja koalitsioonil tõsiselt hea meel. 61,8 miljonit eurot selleks kulutatakse. Teadus- ja arendustöö kulud kasvavad 13%, aga ka teedeehitusele on 2025. aasta eelarves rohkem raha kui sellel aastal. Kavandatakse 100 miljoni euro suurust kaitsetööstuse fondi ja 74 miljonit elektrivõrkude tugevdamiseks. Nüüd ma kasutasin juhust, et pisut pikemalt rääkida selle eelarve sisust, kuna kaks ja pool kuud on räägitud valdavalt vormist. Seetõttu ma julgen öelda, et eelarvel on selge visioon, kuidas Eesti elu nendes tingimustes, mis meil praegu on, paremaks teha. Kui nüüd rääkida veel menetlusest komisjonis, siis muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 30. oktoober. Laekus 59 muudatusettepanekut, sealhulgas Keskerakonna fraktsioonilt 16, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt 14, Isamaa fraktsioonilt 1, Jaanus Karilaidilt 2, Andres Metsojalt 2, Tõnis Lukaselt 2, Anti Poolametsalt 1, Evelin Poolametsalt 1, Rene Kokalt 1, Arvo Allerilt 4, Varro Vooglaiult 5, Rain Eplerilt ja Kert Kingolt 10. Muudatusettepanekuid jäi nimekirja 54. Ma pean ikkagi tunnustama kolleege opositsioonist: muudatusettepanekud olid väga korrektsed ja neid kõiki sai arutada ja need sai rahuliku südamega panna muudatusettepanekute nimekirja, välja arvatud 6 ettepanekut. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kaks muudatusettepanekut nägid katteallikana Rail Balticu projekti rahastamise vähendamist, aga seda me ei saanud muudatusettepanekute loetelusse panna, sest põhiseaduse § 116 kohaselt ei tohi muudatusettepanekuga ette näha riigieelarve eelnõus selliste kulude kustutamist või vähendamist, mis tulenevad muudest seadustest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingutest. Rail Balticu ehitamise tegevuskava tugineb 19. juunil 2017 vastu võetud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse paragrahvile. Seetõttu Rail Balticu kulu ärajätmist ei saa selle eelarve menetluse käigus arutada, sellelt projektilt ei saa kulusid tõsta mujale. Arvo Aller tegi muudatusettepaneku vähendada Rahandusministeeriumi valitsemisalas finantseerimistehinguid ja kasutada [seda raha] katteallikana erinevate kulude katmisel. Sellega on niimoodi, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 järgi peab riigieelarve eelnõu kohta esitatud muudatusettepanek sisaldama kõikide muudatustega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi. Tulenevalt riigieelarve seaduse §-st 40 ei või riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek põhjustada struktuurset riigieelarve puudujääki, selle suurenemist ega struktuurse ülejäägi vähenemist. Seetõttu ei ole kulu katmine finantseerimistehinguga lubatav. Isamaa fraktsiooni üks muudatusettepanek, mida oli avalikkusele tutvustatud kui 2025. aasta riigieelarve terviklikku alternatiivset eelarvet, sisaldas muu hulgas kaheksat erinevat ettepanekut. Võib öelda, et kui meil see riigieelarve, mille valitsus esitas, on 600 lehekülge paks, siis, ma ei tea, teie alternatiivne eelarve oli vist seitse lehekülge, kaks nendest kaaned. Eesti riiki selle eelarve järgi juhtida kindlasti ei saa. Te olete esitanud selle muudatusettepanekuna. Põhiseadus näeb ette, et riigieelarve esitab valitsus. Seetõttu fraktsioonid ei saagi alternatiivset eelarvet Eestis esitada. Seal oli kokku kaheksa muudatusettepanekut. Aga neid ka niimoodi kaheksaks [jagades] ei saanud panna muudatusettepanekute nimekirja, sest ettepanek nr 1 on seotud riigieelarve ülesehitusega ja see, kuidas kulud peaksid olema liigendatud, käib põhimõtteliselt nii-öelda baasseaduse kohta. Eelarve endaga ei saa kulude liigendusele tingimusi seada. See oli siis selle teise eelnõu kohta. (Saalist öeldakse midagi.) Ikka ei saa. Muudatusettepanekute hulgas olevate ettepanekutega nr 2–6 soovitakse suurendada erinevaid kulusid. Katteallikana on nähtud ettepanekus nr 7 keskvalitsuse kulude vähendamist. Siin on põhimõtteliselt seesama probleem, mida eelmise eelnõu juures sai pikalt lahatud: on täpsemalt määratlemata, millise ministeeriumi tulemusvaldkonna programmi tegevuses tuleb kulusid vähendada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 120 peab riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanek sisaldama kõikide muudatustega kaasnevate riigieelarve eelnõu tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute muudatuste täpseid sõnastusi. Nüüd kaheksas muudatusettepanek selles alternatiivses eelnõus: sellega soovitakse anda Vabariigi Valitsusele korraldus uuesti riigi eelarvestrateegia kinnitada. Seda aga ei saa kohustada 2025. aasta riigieelarve seadusega, sest tegemist on Vabariigi Valitsuse dokumendiga ja see volitus on antud valitsusele seadusega. Samuti ei ole lubatud tulenevalt riigieelarve seadusest 2025. aasta riigieelarve seadusega teisi seadusi muuta ega kehtetuks tunnistada. Aga mis puudutab neid 54 muudatusettepanekut, näiteks Keskerakonna esitatud ettepanekuid, mida Anastassia Kovalenko-Kõlvart käis rahanduskomisjonis tutvustamas, siis ma ei tea, kes need vormistas, igatahes need olid vormistatud veatult. Seetõttu ma ikkagi julgen öelda, et Riigikogus on omajagu inimesi, kes eelarvesüsteemi tunnevad ja teevad muudatusettepanekuid ja kui nad soovivad, et neid hääletatakse, siis nad vormistavad need veatult. Suur tänu! Suur tänu konstruktiivse suhtumise ja igati täpse töö eest! Natuke on veel aega. Siis sellest, mis komisjonis toimus. Valimiskomisjon on pöördunud nii meie komisjoni kui Rahandusministeeriumi poole, et nad vajavad lisavahendeid oma IT-süsteemide jaoks. Küsisime, kas selline muudatus on tulemas, ja öeldi, et see muudatus esitatakse kolmandale lugemisele Rahandusministeeriumi poolt. Mind ennast muidugi huvitas väga, kas see ebatraditsiooniline lisa, mis on eelarve juures – kõigepealt on eelarve tulemusvaldkondade ja programmide, meetmete, tegevuste ja teenuste kaupa ja seal on lisa, kus on põhimõtteliselt eelarve kulud ja tulud administratiivselt jaotatud –, viiakse kooskõlla selle tegevuspõhise eelarvega. Ma eelarvetehniliselt rahandustööd varem väga palju teinuna leian, et see on möödapääsmatu. Eelarve erinevad osad peavad omavahel olema koos kuni selle täpsuseni või selle ühikuni, milles eelarve on tehtud. Meil on see tuhandetes eurodes. Regina Vällik ütles, et tõepoolest, nii see on, lisa viiakse kooskõlla. Need muudatused, mis teise ja kolmanda lugemise vahel põhieelnõus tehakse, viiakse ka lisasse ja need on omavahel kooskõlas, kui nad Riigikogus kolmanda lugemise läbivad. See tähendab seda, et kui me küsime või nõuame eelarve täitmise aruannet, siis me saame küsida nii tegevuspõhise eelarve kohta kui ka selle lisa kohta. See tähendab kõige suuremat muutust: muudetakse neid kulumudeleid raamatupidamisega tihedamalt seotud oleva administratiivselt liigitatud kuludele ja tegevuse järgi liigitatud kuludele. Seal vahel ei saa kulumudelitega põhimõtteliselt enam liigutada assigneeringuid, mille üle on siin saalis ja kuluaarides ka olnud väga palju nurinat. Aga ega see arutelu väga pikk ei olnud ja põhilisema, olulisemad aspektid ma rääkisin ära. Nüüd võib-olla veel menetluslikest otsustest. Komisjon tegi järgmised ettepanekud. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, see ettepanek oli konsensuslik, ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Hääletasime: 6 poolt, vastu olid Aivar Kokk, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Siim Pohlak, erapooletuid ei olnud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva. See tähendab, et kui esimene lugemine lõpetatakse täna, siis on muudatusettepanekute tähtaeg 27. novembril kell 17.15. See on minu poolt kõik. Näed, ongi kell õige.

Nii, täpselt 20 minutit. Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile on ka rida küsimusi. Kõigepealt esitab küsimuse kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja, hea kolleeg! Te mainisite ära, et järgmise aasta eelarvega võetakse lisamaksude ja maksutõusudega inimestelt ja ettevõtjatelt ehk kogu ühiskonnalt miljard, mis on väga suur summa. Teiselt poolt te tõite välja, et miljardi me võtame, aga riik ka ju investeerib. Te tõite välja ka need summad ehk siis 1,7 miljardit, mis tuleb Euroopa Liidu fondidelt, ja 700 miljonit ehk see, mis riik võtab laenu. Selline tunne on – ma ei tea, kas te tahtsite meelega meid eksitada või oli see kogemata –, et see oleks nagu mingisugune suur võit. Lihtsalt et inimesed saaksid aru: tegelikult, kui me vaatame 2024. aasta eelarvet, siis Euroopa Liidu fondidest tuli 1,1 miljardit ja 0,82 miljonit oli omavahenditest. See lihtne matemaatika tegelikult annab kokku, et ikkagi praegu ühiskonnalt võetakse rohkem tagasi. Mul on väga lihtne küsimus. Ma olen otsast lõpuni vaadanud seda eelarvet. Tooge välja kolm asja: kellele ja milleks see eelarve on mõeldud ja kelle elu läheb järgmine aasta paremaks.

Jah, Euroopa Liidu ja teisi välisvahendeid on rohkem kui ainult Euroopa Liidu toetused: on CO2-raha, on majandusühenduse programmid, Norra programm, Šveitsi programm ja sõjalise mobiilsuse programm. Hästi suur kriitika on olnud see, et riik kogub maksudena majandusest raha välja. Tõepoolest, me kogume maksudena, plaanime – eelarve on plaan – koguda kokku ja majandusest välja viia 1 miljard eurot, aga me paneme tagasi 1,7 miljardit välisvahendeid ja 0,7 miljardit laenu, ja seda on 2,5 korda rohkem. Ma ei saa nõustuda selle väitega, et riik kogub raha majandusest väljaviimiseks. Ei ole oluline, mis on selle euro allikas, mis riigi poolt majandusse lastakse – on see laen, on see välistoetus –, vaid oluline on, et ta läheb majandusse. (Saalist öeldakse midagi.) Eelmisel aastal oli see suurusjärk sama. Aga te küsisite kolme põhisõnumit. Kolm põhisõnumit on riigikaitse ja julgeolek: riigikaitse ise, NATO uute kaitseplaanide juurutamine, riigikaitsetööstus, kaitsetööstusfond, kaitsetööstusparkide arendamine ja eraldised sisejulgeolekule. Riigikaitse ja julgeolek! Ebakindlus on see, mis eestlasi kurnab. Ma arvan, et rohkem kui riigikaitsemaks, mis on väga laiapindne, tekitab Eesti inimestes ebakindlust ikkagi see, et taevaalune on Ukrainas ja Lähis-Idas pommidest must. See ebakindlus tuleb väga palju rohkem väljastpoolt ja välisuudistest kui Eesti-siseselt julgeolekumaksust. Teine on kindlasti majanduskasv: suurettevõtete programmid, taastuvenergia suurtootmine, et energiamahukad suurettevõtted saaksid tulla, samuti konkurentsivõime ja madal maksutase. 35,7% SKP-st on Euroopa Liidu kontekstis meie sihtturgudega võrreldes madal maksutase. Meie eeskujumaad Rootsi, Taani, Soome – seal on maksukoormus SKP-st üle 40%. Ja see vahe on märkimisväärne. Lisaks veel see, et me hoiame oma maksukorraldusega 11. aastat esikohta. Tõhus riik: riigieelarve positsiooni jälgime, kulusid kärbitakse mitte üks kord ega kaks korda lisaeelarvega, vaid kokku hoitakse kogu aeg. Isegi eelarve muutmise eelnõuga, mis oli eelmine eelnõu, me korjasime 70 miljonit keskvalitsuse kulusid reservfondi. Selle me jätame üle kandmata. Eesti keeles: otsustasime, et hoiame kokku, tõhustame riiki. Ja toimetulek kogu Eestis: sotsiaalkulud, pensionitõus. Sotsiaalkulude kasv on … Ma lugesin selle ette, aga ma otsin uuesti üles. Sotsiaalkulude kasv on tubli 7,6% võrreldes eelmise aastaga, samal ajal kui kulud üldiselt kasvavad 3,8%. Sotsiaalkuludest saavad meil osa kõik inimesed, sotsiaalkulud on pensionid, lastetoetused, Tervisekassa eraldis, mis sellel aastal on üle 2 miljardi euro. Kõik, kellel on tervisekindlustus, saavad sellest abi. Ja seoses automaksu kehtestamisega kasvasid ka puuetega inimeste toetused ja võimalus saada abi abivahendite soetamisel. See on selle eelarve nägu: riigikaitse ja sotsiaalkulud ja kui sa küsisid kolme asja, siis ka konkurentsivõime.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te kiitsite paljusõnaliselt seda järgmise aasta eelarvet, aga kiita said ka need muudatusettepanekute esitajad, kes läbisid selle tiheda filtri ja sõela ja olid korrektselt esitanud oma muudatusettepanekud. Nendel oli õnn pääseda siia dokumenti sisse, [aga] neid muudatusettepanekuid [ei pruugita arvestada]. Ma saan aru, et minu kaks muudatusettepanekut kuuluvad nende pärjatute hulka. Aitäh selle hea sõna eest! Need muudatusettepanekud on seotud tõesti järgmise aastaga ehk Eesti raamatu aastaga, kui 500 aastat möödub eesti kirjakeele algusest ja esimesest teadaolevast eestikeelsest raamatust. Ja seda tuleb tähistada. Tähistavad ka lätlased, kuna ka lätlastel oli õnn oma keelt [kirja panduna] esimest korda näha just sellessamas raamatus kunagi 500 aastat tagasi. Õigemini mitte näha, vaid seda teada. Ja meie ka. Mitmed institutsioonid vajavad tegelikult vahendeid, et seda närutamist, mis Eesti raamatu aastale on kahjuks valitsuse poolt osaks saanud, ületada ja seda uhket aastat uhkelt pidada. Ma ei leidnud põhjendusi, miks rahanduskomisjon minu häid ettepanekuid ei arvestanud. Kust ma võiksin neid lugeda? Või esitate need praegu siin?

Jaa, ma lugesin seda ettepanekut. See on tõesti igati hea ettepanek ja rahaliste vahendite olemasolul vääriks toetust. Ma üldse ei vaidle sellele vastu. Aga ei ole raha.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ega raha ei ole maailmast kadunud, see tuleb lihtsalt õigesse kohta panna. Minu arust eriti kontekstist väljas on see, et automaksu kehtestamine suurendas puuetega inimeste toetust. Mõelge, kui te selliseid asju ütlete. Aga ma küsin sellist asja. Siin Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on nüüd kirjas, et seoses maamaksu tõusuga 2025. aastal suurendab ministeerium tema valitsemisalas olevate sihtasutuste toetust 70 000 euro võrra. Kas see maamaksu tõus siis tuli nii üllatavalt? Ja ma teiste ministeeriumide alt ei leidnud maamaksu tõusuga seotud kulude kasvu. Kas need muudatused tulevad nüüd hiljem millalgi või teistel ministeeriumidel ei olegi ei maad ega kinnisvara, mis on seotud maamaksuga?

Kindlasti on teistel ministeeriumidel samuti kulusid, mis on seotud maamaksuga. Aga Kultuuriministeerium need muudatusettepanekud valitsuse kaudu esitas. Ju neil on kitsam eelarve või on teistel ministeeriumidel võimalik oma kulusid ümber sättida. Aga praegu on jah nii, et kultuuriasutuste eelarvet suurendatakse maamaksukulude võrra.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg! Kas ma saan õigesti aru, et põhimõtteliselt selle eelarvega ei tõsteta riigiteenistujate palkasid? Õpetajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad ja nii edasi – nad kõik, nende palgad jäävad samale tasemele, mis neil praegu on? Ja kui tsiteerida siseministrit näiteks, siis nad peaksid olema rahul sellega, et nende palkasid ei kärbita. Kas komisjonis Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanek, [mille arvestamine] oleks seda olukorda parandanud, ei leidnud komisjoni toetust?

Ei leidnud. Tegelikult need grupid, Eesti avalikus sektoris palgasaajate grupid, on päris suured ja ma arvan, et ega kellelgi ei oleks olnud kahju nende palku tõsta, kui selleks oleks olnud majanduslikke võimalusi. Ja, ütleme, kui jaotati kärpeülesannet, siis nende palgakulude võrra vähendati vastavate ministeeriumide kärpeülesannet. Siin kärbitakse ikkagi iga päev, vaadatakse ringi, kus saaks kärpida. Praegu on aeg sihuke.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Ma usun, et te jälgisite seda debatti, mis oli siin suures saalis, kui rahandusminister seda eelarvet kaitses. Mina isiklikult küsisin vähemalt kaks korda, kui mitte rohkem, ka teiste küsimuste raames, kuidas tema arvates uuest aastast pered hakkama saavad. Näiteks kui on paljulapseline pere, neil on kaks autot, nad elavad maal, uuest aastast tõuseb käibemaks, tulumaks, aktsiisid tõusevad, rakendub automaks. Eesti Konjunktuuriinstituut on välja toonud, et perede toimetulek on halvenenud: üha rohkem peresid on pidanud kasutama toime tulemiseks varasemaid sääste või tarbimislaenusid. Kas teie tõesti usute neid sõnu, mida on Jürgen Ligi välja öelnud, ja tegelikult ka peaminister Michal, et uuest aastast läheb majandus hoopis paremaks ja läheb ka nende perede toimetulek paremaks?

Aitäh! Ma tean, et see ei puuduta kõiki, aga uuest aastast nähakse ette palgakasvu 4–5%, mis peaks need maksutõusud katma. Ja ütleme, et kuigi meil on hõivatute arv väga suur ja tööpuudust meil niikuinii ei ole, aga majanduse kasvades kindlasti töövõimalused avarduvad. Perede eelarvetest võtavad kaunis suure summa eluasemelaenud, mis Eestis on väga suures osas euriboriga seotud. See on väga valusalt perekondi puudutanud, just noori perekondi, kellel on äsja eluase ostetud. Aga nüüd on euribor ikkagi terve protsendipunkti alla läinud viimase, ma ei tea, poole aasta jooksul või võib-olla aasta jooksul. Ja minu arvates energiakulud on vähemasti võrreldes energiakriisi ajaga kaks korda langenud: eelmine aasta keskmine kilovatt-tunni hind oli mu meelest 9 senti. Nii et meil tegelikult on selliseid kulusid langenud ka, mis on tähtsal kohal perede eelarvetes, ja koos nende kulude languse ja palgatõusuga me peaksime siiski hakkama saama. Julgeolek on ikkagi ka väga tähtis ja kui eelmisel suvel Kaitseväe eelmine juhataja ütles, et 1,6 miljardit on minimaalne, mis poliitikud peavad maksumaksjate käest küsima, ja kas julgetakse küsida, siis oli ikkagi avalikkuse ootus, et miks te juba ei kogu seda maksu ja ei osta relvi meie kaitseks. Ma arvan, et see on säärane üleüldine arusaamine, et saadakse hakkama riigi kaitseks maksu maksmisega.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea ettekandja! Sinu käest on hea küsida. Sa oled kunagi olnud rahandusminister ja praegu oled vahetult eelarve kokkupanemise juures. Mis on su tänane positiivne sõnum ääremaade omavalitsustele olukorras, kus tasandusfond väheneb, olukorras, kus huvihariduse raha väheneb, kus halduskulud tõusevad? Ja teine: kui me tahame rääkida majanduse konkurentsivõimest, siis mis on sõnum taristuliidule? Taristuliit on aastaid rääkinud, et tegelikult ei ole piisavalt vahendeid teede hoolduseks. Just sellel aegrea teljel, kui me vaatame viimast kahte-kolme aastat, kus me näeme, et majandus on languses, mis on sõnum omavalitsustele, kes on meie ühiskonna alustalasid? [Pean silmas] just ääremaa omavalitsusi ja tegelikult ka taristuliitu, kes on juba aastaid andnud märku, et väga hoolimatult suhtutakse teede korrashoidu ja arendusse.

Ma taristuliitu, vastupidi, tunnustan. Minu arvates Eesti teed on ikkagi väga head. Veel märgin ma, et ma olin rahandusminister sellisel ajal, kus ma ei saanudki eelarvet koostada, millest mul on äraütlemata kahju. Astusin ametisse järgmisel päeval peale seda, kui eelmine oli üle antud, ja lahkusin ametist siis, kui järgmist hakati tegema. Aga maaperedele [annan] täpselt sellesama vastuse, mille ma juba andsin. [Mis puutub] omavalitsustesse, siis nagu te mäletate, me võtsime vastu maamaksuseaduse, mis võimaldab omavalitsustel küsida maaomanikelt oma territooriumil rohkem maamaksu. 20 aastat oli ju maa korraliselt hindamata ja selle aja jooksul oli maa hind tõusnud keskmiselt kaheksa korda. Nii et maamaksutulud täienevad kindlasti. Ja ennist ma rääkisin edasiantavatest muudest tuludest. Nimelt, teatud protsent kõikide füüsiliste isikute tulumaksust läheb kohalikele omavalitsustele. Prognoositakse palkade kasvu ja omavalitsuste tulud ka tänu sellele kasvavad. Kolmas aspekt on veel. Meil oli siin Riigikogus nii-öelda Robin Hoodi seadus, mis suunab rohkem raha just hajaasustusega piiriäärsetele aladele, kus on rohkem pensionäre. [Selline on] ka minu enda valimispiirkond. Mulle jäi kuidagi meelde, et esimesel aastal on seda raha vist sadu tuhandeid eurosid, aga neljandal aastal oli juba 4 miljonit eurot Pärnu maakonna omavalitsuste peale. Ja selles piirkonnas see ei ole väike raha. Nii et me tegelikult oleme ikkagi mõelnud kohalike omavalitsuste peale, sealhulgas piiriäärsete peale. Eks raha ja elu on ikkagi seal, kus on inimesed. Pärnu maakonnas elab keskmiselt kolm inimest ruutkilomeetril ja seal majandusaktiivsust ülemäära palju ei ole.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Annely, eks sa tõepoolest oled ka olnud omavalitsuse juht ja ei ole sulle võõras ka ettevõtlusmaastik. Ettevõtjad on väga selgelt öelnud, et see riigi tasemel kärpepoliitika ei kannata kriitikat. Ilmselt sa tegelikult jagad seda seisukohta, et see, kui palju peavad omavalitsused täna kärpima võrreldes riigiga, et toime tulla – noh, need ei ole võrreldavad kategooriad. Ja mind paneb [praegune olukord] natuke imestama. Kui oli aasta 2010, siis te meie kolleegiga seal puldis, Toomas Kivimäega, proovisite rahandust Pärnu linnas korda saada ja te olite selles väga jõulised, peab ütlema. Seal ei olnudki teist varianti, sest kui raha ei ole, siis tuleb tulud [üle] vaadata ja kulusid kärpida. Ja seda ka tehti. Aga miks täna riigi tasandil seda tegelikult tõsiselt ei võeta, just seda kärpimise teemat?

Jaa, ma pean ütlema, et ma olen olnud omavalitsuse juht Kihnu vallas neli aastat ja Pärnus poolteist aastat. Ning Kihnus ma alustasin tegevuspõhist eelarvestamist ja alustasin ka Pärnus selle juurutamist. Kusjuures see töötab, kui seda rahulikult ja hästi teha. Aga Pärnus me tõesti kärpisime väga kõvasti. Aga see oli rohkem nagu Toomase … (Saalist öeldakse midagi.) Ei, ei olnud soolo, aga Toomas suutis need otsused ellu viia. Eks ma arvutasin ikka, aga Toomas oli linnapea ja tema karismaga need asjad liikusid. Aga siis me tõesti kärpisime seal 640 miljoni krooni pealt 550 miljonini, nii et 10%. (Saalist öeldakse midagi.) Ühe aastaga, jah. Aga siis oli veel levinud 13. palk, see jäi ära. Ja kõikidel, kelle palk oli miinimumpalgast kõrgem, kärbiti 10% ja vist 10% inimesi veel ka koondati. See oli päris valus. Ma ei tahaks seda teist korda üle elada.

Oli raske, aga ka väga ilus aeg. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma pean mainima, et Isamaa esitas kaheksa eraldi ettepanekut, mida meie võime nimetada alternatiivseks eelarveks ja teie võite nimetada alternatiivseks eelarveks, aga kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt on need kaheksa erinevat muudatusettepanekut. Need on mul ka siin ees ja kuidagi teistmoodi neid tõlgendada ei saa. Nii et see, et te olete need menetluse käigus lihtsalt kõrvaldanud, on täiesti ebaseaduslik. Aga minu küsimus on. Jürgen Ligi jäi rahandusministrina riigieelarve esimesel lugemisel Riigikogu ees hätta vastamisega, kuidas on ikka selle bussitranspordi doteerimisega. Võis välja lugeda, et seda justkui kärbitakse ja see väheneb järgmisel aastal võrreldes selle aastaga. Samas öeldi, et ei-ei, me oleme kokku leppinud, et reservfondis on selleks tegelikult täiendav raha ja see suureneb. Lugeda seda välja võimalik ei ole. Mis selle bussitranspordiga on? Kas [see summa] siis suureneb või väheneb ja kui palju ta siis suureneb või väheneb? Ja millise rea peal see on? Et Piret Hartman ka teada saaks, sest temagi, nagu me oleme ajakirjanduse kaudu teada saanud, ei tea, mis järgmine aasta saab.

See küsimus on ka rahanduskomisjonis siiani üleval. Kolmas lugemine alles seisab ees ja Piret Hartman peab need asjad veel selgeks tegema, kuidas ta need bussid käima paneb. Ma jään selle koha pealt vastuse võlgu. See jäi tõepoolest rahanduskomisjonis veel üles. Mis puudutab seda alternatiivset eelarvet, siis ilmselt see kõlbab mõne alternatiivse riigi alternatiivses parlamendis. Ta ei andnud ikkagi välja ei eelarvet ega ka muudatusettepanekuid mitte. Aga tähelepanu sai sellega küllalt. Ja mis puudutab seda ebaseaduslikkust – see on mitu korda saalis kõlanud, et rahanduskomisjon teeb siin ebaseaduslikke tehinguid –, siis ma puhtalt infoks, et see teema enam ei tõusetuks ja õhtust aega ei kulutaks, loen ette, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtumääruses kohtuasjas nr 5-23-41 14. veebruaril 2024 on sedastanud: "Kolleegiumi arvates ei nõua ka põhiseadus, et muudatusettepanekute tegemise õiguse piiramist peab Riigikogu liige saama tingimata kohtus vaidlustada. Samuti ei ole rahvusvahelist standardit, mis muudaks seesuguse kaitse vajalikuks. Näiteks on Veneetsia Komisjon vähemuse kaitseks pidanud piisavaks, kui asjakohaste muudatusettepanekute filtreerimise otsustab komisjon, kus opositsioon on proportsionaalselt esindatud." Ja tõesti, see komisjoni koosseis peab oma töö mõõdupuuks seda, et saali jõuavad need muudatusettepanekud, opositsiooni omad ka, mis poolthäälte saamisel on võimalik seadusesse sisse kanda. Aga teie ettepanekuid ei olnud.

Hea Helir, kui tohib, väike märkus. Oli igati südantsoojendav, kui sa pöördusid Annely kui ministri poole. Mina võtaks seda igal juhul kui tunnustust. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui ma küsisin, kes sellest järgmise aasta eelarvest võidab ja kellele on see suunatud, siis hästi palju käis [vastuses] julgeoleku teema läbi. Te mainisite ka, et tegelikult maksukoormus ei olegi nii suur, ainult 35%. Euroopa keskmine on 40%. Aga miskipärast ei teie ega ka meie rahandusminister ei taha rääkida sellest, et tegelikult 41% riigieelarvest hakatakse koguma tarbimismaksude näol. Meil on riigi tuludes tarbimismaksudel ikkagi väga suur osakaal. Ja see on probleem. See on tegelikult Euroopas väga kõrge näitaja. Mida see tähendab? See tähendab lihtsalt seda, et see otseselt mõjutab meie inimeste toimetulekut. Te seda üldse ei maini. Kas see eelarve on ikkagi ka meie inimestele mõeldud ja kuidagiviisi parandab nende toimetulekut? Kui te ei ole sellele vastanud ja seda välja ei toonud, siis järelikult ei ole nii. Aga kuidas tavainimene peaks praeguses olukorras hakkama saama, kui eelarve [on] selline ja on kõik need maksutõusud?

Pensionitõus ikkagi toetab vanemaealiste toimetulekut kõige otsesemalt. See on otsene sotsiaalne siire pensionil olevatele inimestele. Palgatõus, mida on ette nähtud, prognoositud seoses majanduskasvuga – see peaks puudutama kõiki. Lisaks väiksemad toetuste tõusud. Ma tõin enne välja puuetega inimesed, aga tõepoolest, selle eelarve lisas on sotsiaaltoetused päris mitmel leheküljel, ma ei hakkaks neid ette lugema. Mis puudutab seda maksude osakaalu, siis Eesti on tööjõumaksudelt suhteliselt kõrgel tasemel ja tarbimismaksudelt suhteliselt kõrgel tasemel, aga selle võrra madalam on Eestis varamaksude tase. Automaksul on ka varamaksu tunnused, see on esimene samm selles suunas. Ma vahepeal lehitsesin ja leidsin üles selle kohalike omavalitsuste [koha. Siin kõlas], et kohalike omavalitsuste kärped on suuremad. Ma loodan, et Andres Metsoja läks oma kabinetti ja kuuleb nüüd telekast, et kohalike omavalitsuste toetusfond kasvab 5 miljonit eurot, tasandusfond väheneb 5 miljonit eurot. Aga kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksu[summad] kasvavad 97 miljonit eurot ja lisaks on veel maamaks, mis nad ise otse juurde koguvad. Ma ei hakka siin praegu aega kulutama otsimise peale, aga siin on kirjas, et kohalike omavalitsuste tulud kasvavad ka.

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! On teine lugemine, räägime muudatusettepanekutest. Sai tehtud ära päris suur töö: ma vaatasin, kui palju neid avalike suhete inimesi meil on nii ministeeriumides kui ka nende allasutustes. Ja neid on palju, võib kokkuvõtlikult öelda. Toome näite: Rahandusministeeriumis endas on viis, aga siis on maksuametis seitse ja Statistikaametis viis – või oli see vastupidi? –, ja nii edasi ja nii edasi. Me Kert Kingoga tegime ettepaneku isegi mitte ära kaotada neid osakondi, vaid kärpida tuntavalt neid osakondi ja suunata vabanenud vahendid riigieelarve positsiooni parandamiseks. Minu arvates peaks see olema igati ka teie erakonnale sobiv mõte, aga komisjon on kirjutanud, et jätta arvestamata. Kas siit võib välja lugeda, et te tõesti kõigis valdkondades teete nii palju valesid ja Eestile kahjulikke asju, et neid PR-inimesi on vaja palgal hoida, et nad seletaksid kogu aeg, et tegelikult te ei tee seda? Et on vaja nagu musta valgeks rääkida. Või mis see põhjus on, et ikkagi kulutatakse suuri summasid, et valitsuse tegusid [maalida] selliseks, nagu nad tegelikult ei ole? Või mis seal taga on?

Rain Epler, palun!

Jaa, need olid head muudatusettepanekud. Valitsus praegu ütles, et ta ei toeta neid muudatusettepanekuid, aga mine sa tea. Seda on enne nähtud küll, et opositsioon tõstab mingi teema üles ja vaadatakse, et oi, see on hea mõte, ja natuke aega hiljem ongi ära tehtud. (Rain Epler hõikab midagi saalist.) Jah, tõesti, ma tunnustasin opositsiooni ausalt ja südamest: olid asjalikud ettepanekud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, need muudatusettepanekud, nagu te ise ka aru saite, olid kõik väga sisulised. Ja olid ka põhjendatud ja näidati ära, kus toimub, ütleme, raha vähendamine ja juurdepanek. Ei olnud nagu mingit sellist üldist ütlemist, et võtke valitsuse reservist, vaid oli konkreetselt ära näidatud. Seda te olete ju ka ise tahtnud, et me näitame konkreetselt ära. Lõppkokkuvõttes olid ka põhjendused nii Rain Epleril, Kert Kingol kui ka fraktsioonil väga konkreetsed, mille jaoks seda raha kasutada. Ma ikkagi tahaksin teada, mis ajal võiks loota, et ükskord hakatakse mõnda opositsiooni ettepanekut arvestama ja eelarvesse sisse viima, kuna see on hea ettepanek.

Ma mäletan, et ükskord see juhtus ja siis oli sellega igavene jama. See oli umbes aastal 2013, kui siin hääletati opositsiooni muudatusettepanekuid ja Kadri Simson võttis vaheaegu. Koalitsioon otsustas hääletada poolt, kui ühele Lõuna-Eesti koolile sooviti pliiti, 3000 eurot. Selgus, et see kool ei tahtnudki seda pliiti, ja sellest tuli üks igavene jama ja vist jäigi kasutamata see raha. Nii et on ette tulnud. (Saalist öeldakse midagi.) Ei, ütleme, ma arvan, et need muudatusettepanekud jätavad jälje.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Näiteks Tallinna Linnavolikogus, kui veel eelmine linnavõim valitses, oli Keskerakonnal selline arusaam, et toetati alati eelarves ja ka lisaeelarves opositsiooni muudatusettepanekuid. See oli nagu selline hea tava ja vastutulek. Tegelikult selline tava võiks olla ka siin saalis, arvestades seda, et te ju ka kiitsite opositsiooni muudatusettepanekuid. Aga minu küsimus on tegelikult hoopiski muu kohta. Praegu riik katab inimeste arvel eelarveauke, aga seejuures lükatakse edasi olulisi investeeringuid, mis puudutavad just IT-investeeringuid, tehisintellekti arendamist riigisektoris. Neid lükatakse aina edasi. Ja kahjuks see kasvatab eelarveauke tulevikuks. Ja kui me esitasime küsimused selle kohta igale ministeeriumile eraldi, siis Rahandusministeeriumist tuligi selline otsekohene vastus: mitte mingeid investeeringuid IT-sektoris ega tehisintellekti osas ei tulegi. Täna me olemegi Euroopas selles osas põhimõtteliselt teisel kohal tagantpoolt. Ja mul ongi küsimus: miks selles vallas ei tehta mitte mingeid investeeringuid?

Ma vaatasin seda seoses eelmise eelnõuga, 2024. aasta [eelarve] eelnõuga. Kui see Urmas Reinsalu küsimus tuli, siis ma tegin Rahandusministeeriumi [lehelt] selle [aruande] "Tõhus riik" lahti ja seal ma nägin küll, et IT-valdkonda [suunatakse] erinevaid ületoodavaid jääke [rohkem]. Nii et IT-valdkonnale raha eraldatakse. Kas see on piisav? Seda ma ei tea. Tõenäoliselt IT on üks nendest valdkondadest, mis areneb nii kiiresti, et kunagi ei ole [raha] piisavalt, nagu ka meditsiinis ilmselt. Nii et on raha eraldatud IT-le, aga võib‑olla mitte piisavalt.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sel aastal on Keskerakonna fraktsioon otsustanud teha rea konkreetseid muudatusettepanekuid, kokku 16. Me ei hakanud obstruktsiooniga tegelema, vaid näitasime ennast konstruktiivse jõuna, aga kahjuks peab tõdema, et vaatamata sellele, et need olid hästi vajalikud ja olulised ettepanekud, mis olid suunatud inimeste elu parandamisele erinevalt eelarve algtekstist, kõik need ettepanekud hääletati koalitsiooni häältega komisjonis maha. Minu küsimus ongi see. Kas teie arvates tõepoolest ei olnud meie muudatusettepanekute seas ühtegi sellist, mis vääriks ikka toetust? Ja ärge hakake mulle uuesti rääkima, et raha ei ole, on vaja kärpida ja nii edasi. Põhimõtteliselt see on ju prioriteetide küsimus. Ja nagu minu kolleeg siin ütles, näiteks pealinnas on alati olnud selline traditsioon, et mõnesid opositsiooni poolt välja käidud muudatusettepanekuid ikka toetati.

Ma arvan, et see tava väärib kaalumist siin majas ka. Need muudatusettepanekud olid tõesti hästi tehtud.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma siin nüüd lappasin ja uurisin seda ja leidsin sellise seletuse, et Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas. Samal ajal, kui me oma inimeste puhul piirame kõiki toetusi, kehtestame igasuguseid makse, me suure hingega kõigi teiste heaks midagi teeme. Ma numbrit nüüd siia taha ei leidnud, aga oskate te kommenteerida? Sihuke ilus jutt on, aga numbrit selle kohta ei ole siin välja toodud. Oskate kommenteerida?

Ma arvan, et meil on vaja küllalt palju välisspetsialiste paljudele aladele palgata. Ja ma arvan, et suur osa, märkimisväärne osa, kui mitte kogu raha – "kogu" on ilmselt palju öelda, meile teistest riikidest tuleb ka inimesi erinevatel põhjustel – ikkagi kulub Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja nende meie ühiskonda integreerimiseks. Kui ma olin rahandusminister, siis [käivitati koos] Šveitsiga programm 6 miljoni euro ulatuses, et õpetada tulijatele keelt ja integreerida neid ühiskonda, õpetada neile meie ühiskonnas toimetuleku reegleid. Aga mis puutub Ukraina sõjapõgenikesse, siis nendest suur enamus töötab ja nad maksavad tavaliste maksumaksjatena selle raha meie eelarvesse tagasi. Ja võib-olla on häbematu öelda, aga kui tuleb täiskasvanud väljaõppinud, ma ei tea, arst, meditsiiniõde või õpetaja, hotellitöötaja ja me ei ole kulutanud riigieelarve raha inimese harimise peale – ta tuleb ja kohe hakkab tööle –, siis ma arvan, et need inimesed, kes on Ukrainast meile tulnud, on enda ühiskonda integreerimise kulud oma tööga kinni maksnud.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Sihuke lihtne küsimus hilisõhtuks. Ikkagi eelarvete arutelude käigus kritiseerib opositsioon nii kulutamist kui kärpimist korraga. Kas minu mõttekäik, miks on riigil ja avaliku sektoril nii raske kärpida, on õige? Isegi kui üritada järgmisel aastal mingi teenuse pakkumisel jääda samasse mahtu või sama summa piiresse, tuleb sisuliselt ikkagi juba kärpida, sellepärast et teenused kallinevad, ja kallinevad oluliselt? On see nii?

Jaa, see on nii, et edasiliikumiseks ei tohi paigal seista. Inflatsioon, sisendkulude kasv kärbib [teenuseid] niigi. Kui kulu on külmutatud, siis on ta tegelikult kärbitud, see on inflatsiooni tingimustes täiesti selge. Inflatsioon meil on. Minu arvates Eesti majanduse kõige põletavam probleem on inflatsioon. Ja, ütleme, see ikkagi vanemaealisi, kes enam tööl ei käi, kes on endale varud soetanud, hammustab kõige rohkem. Noortel inimestel, tööealistel palk kasvab. Ja [inflatsioon] teeb ka ekspordi raskemaks. Ma vaatasin eile, et eksport on kasvanud 4%, tööjõukulud sisendina. No kõvad mehed need Eesti eksportijad! Väga kõvad mehed, müts maha!

Rain Epler, teine küsimus.

Aitäh, härra istungi juhataja! Annely, te räägite palju ikkagi ka sellest, et bürokraatiat peaks vähendama. Ja nüüd ma võtan näiteks Kliimaministeeriumi. Noh, see on uus ministeerium, selge see, et eelmine aasta on nullid kõigi kuluridade koha peal. Aga ma vaatan, et seal on selline asi nagu rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja hariduse edendamine, ja sellele pannakse 16,5 miljonit. Üks mõõdik seal on näiteks keskkonnajalajälje ära hinnanud ministeeriumide osakaal. Loodetakse, et see hüppab kohe 100% peale ja siis ta jääbki ajaloo lõpuni sinna 100% peale. Aga ma mõtlen, et nüüd siis need ministeeriumid hakkavad oma keskkonnajalajälge hindama: poisid ja tüdrukud jooksevad ringi, vaatavad, kas prügi visatakse õigesse prügikasti ja et paljud tulevad autoga – nad tegelevad mingisuguse täieliku asendustegevusega. Ja kui sa ütled, et saatke osakonnatäis inimesi ministeeriumist minema, siis öeldakse, et ei saa, me peame ministeeriumi keskkonnajalajälge hindama. Noh, need ei ole ju tegelikult – eriti raskel ajal – vajalikud tegevused. Miks me teeme selliseid asju?

Ma olen seda ka ministrile öelnud. Ma ei mäleta, järsku sa olid ise ka rahanduskomisjonis tookord, kui sai öeldud sellele ministrile, kes oma rahandusabilistega käis oma eelarvelõiku tutvustamas, et nende eelarve selgitused ei ole piisavad, et nad peaksid ikkagi palju detailsemalt mõtlema ja välja kirjutama, mida nad tegelikult soovivad teha, et see on ikka väga üldine. Ma olin ka selle suhtes kriitiline, et [jutt on] keskkonnateadlikkusest ja 16 miljonist, aga on pool lehekülge selgitusi, et seirame ja mõõdame ja teeme teekaardi. Seda on vähe. Tegelikult on küsitud ministeeriumilt paremaid selgitusi.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Täna õhtul tuleb meil siin vist teisele lugemisele üks eelnõu, millega muu hulgas võetakse ära paljudelt kodustelt emadelt ravikindlustus. Sellega loodetakse kokku hoida 2025. aastal, kui ma õigesti mäletan, circa 2 miljonit eurot. See on siis üks meede, mida on rakendatud kulude kokkuhoiuks. Samal ajal mina tegin 2025. aasta riigieelarve seaduse muutmiseks ettepaneku tõmmata kulusid kokku hoopis soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi arvelt, milleks on riigieelarve kohaselt ette nähtud 2,89 miljonit eurot. Ma küsingi nüüd teie käest seda, et kas te selgitaksite mulle, miks komisjon on asunud seisukohale, et see ettepanek tuleks tagasi lükata? Ja kuidas on põhjendatud see, et olukorras, kus Eestis on niigi suur probleem sündimusega, me võtame kodustelt emadelt ravikindlustuse ära, aga vot sellise ideoloogilise propagandatöö rahastust ei puutu?

Need soolise võrdõiguslikkuse teemad on tegelikult olemas ja vajavad samamoodi lahendamist. Üks probleem ei ole teisest suurem, ma arvan. Soolise võrdõiguslikkuse [probleem] puudutab ka laste kõrvalt tööl käimist, näiteks tuleb emadele [ehk võimaldada] puhkepause lapse toitmiseks. Need mõlemad rahaeraldised on ühe teema erinevad tahud.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Hetk tagasi te Jaanus Karilaidile [vastates] rääkisite kohalike omavalitsuste tulubaasist. Seal on üks komponent maamaks, [pluss] tulumaksu teema. Minu küsimus tuleb minu muudatusettepaneku kohta, mis puudutab looduskaitselisi piiranguid. Riik on andnud [sel juhul] maamaksuvabastuse ja kohalikel omavalitsustel jääb konkreetselt nende maade eest tulu saamata. Sellest on väga palju räägitud, kuigi see iseenesest on väga lihtne instrument. See oleks ka üdini aus looduskaitse seisukohalt, et igal asjal on hind ja seda [piirangut] tuleb kompenseerida. Seda ütleb meie põhiseadus, ütleb õiguskantsler: see [hüvitis] peab olema õiglane ja kohene. Ometi me aasta aasta järel jõuame ikka selleni, et raha selleks ei ole. Me [rakendame] kõiki muid instrumente, aga raha selleks, et neid kompensatsioone omavalitsuste tulubaasi maksta, ei ole. Kuidas sa seda hindad? See tegelikult ei ole ju tõsiselt võetav jutt, et raha selleks ei ole.

Kindlasti on see tõsiselt võetav jutt. Meie ju laenuga finantseerime niigi 700 miljonit erinevaid kulusid. 700 miljonit ja rohkemgi raha ei ole tegelikult. Oleks ülejääk, siis võiks mõelda, et meil on ju raha, miks me ei hüvita. Aga tõepoolest, see on habemega teema. See teema oli üleval ka siis, kui meie rollid olid vahetunud: mina olin opositsioonis ja sina, Andres, olid koalitsioonis. See on selline, ma isegi ei tea, mitmekümneaastane, ehk kahekümneaastane teema. Kõik on vahepeal olnud koalitsioonis ja see püsib ikka.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu [ase]esimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Aitäh selle sisuliselt ette kantud eelarve tutvustuse eest. Oli hea jälgida, ma ka kiidan. Aga küsimus puudutab pensionäre. Võib ju arvata, et nemad on neid puudutavate lubaduste murdmisega juba harjunud, aga eriti karjuvalt paistis selles eelarves välja see, et valitsus võtab ööpäevaringset hooldusteenust saavatelt pensionäridelt alates 2025. aastast ära ühe toetuse, ja see on siis üksi elava pensionäri toetus. Miks ta seda teeb? See on kõige haavatavam sihtgrupp, need inimesed enda eest seista ei saa. Te võidate eelarves sellega 1,3 miljonit ja see on riigieelarve mahtu silmas pidades tegelikult pisku. Ka sotsiaalkomisjonis, kus ma selle kohta küsisin, leiti, et ega see konti ei murra. Aga tegelikult on tegemist ju kõige haavatavama sihtgrupiga, kellel seal hooldekodus erihooldusel elades mitte midagi sisuliselt üle ei jää.

Aitäh!

Mingisugust rõõmu neile ei jää. Palun kommenteerige seda! Mina arvan, et soolise enesemääramisega tegelemise arvel võiks meie eakamaid toetada.

Aitäh!

Aga palun kommenteerige oma seisukohta, kas see oli nii vajalik kärbe.

On loobutud üksi elava pensionäri toetuse maksmisest nendele pensionäridele, kes ei ela üksi, kes elavad riigi poolt toetatud hooldekodus. Me hooldereformiga paneme nende inimeste hooldesse ikkagi juba kümneid miljoneid eurosid. Nad saavad toetust hooldereformi kaudu, mille me paar aastat tagasi tegime, ja need summad ei ole väikesed. Ma arvan, et see on 60, 70 või 80 miljonit – peast ei julge öelda –, aga ikka kümneid miljoneid võtab hooldereform, et inimesed saaksid olla hooldekodudes.

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea eelnõu tutvustaja! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonna haldusalas on soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamise valdkond. Ja nendel on selline programm nagu soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm, milleks siis kulutatakse Eesti riigikassast 2,5 miljonit, pluss veel võrdsusvolinikule 0,5 miljonit. Märgin ära, et teemaks on sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, samal ajal on võrdse kohtlemise voliniku kantseleis tööl kaks meest ja seitse naist. Kas pole tähelepanuväärne? Aga loen siin nendest mõõdikutest: kuidas seda mõõdetakse, miks see vajalik on. Ja siin on sellised huvitavad asjad: "Austame erinevusi" märgise saanud organisatsioonide arv ja elanike osakaal, kes hääletaks valimistel kandidaadi poolt, olenemata sellest, kas ta on gei, lesbi biseksuaalne või transsooline inimene. Ja siis me räägime võrdsetest võimalustest! Kas tõesti selle peale peab raha raiskama, et luua teatud orientatsiooniga inimeste jaoks eelisolukord, ja see on vaja eraldi kohe mõõdikuna välja tuua? Kus siin see võrdne kohtlemine on?

Kert Kingo, palun!

Need grupid olid väga sügavalt stigmatiseeritud ajaloos väga kaua aega. Nõukogude Liidus oli selline [orientatsioon] kriminaliseeritud. Ja need hoiakud on visad kaduma. Ma arvan, et nende hoiakute murdmiseks on teatud teavituskampaaniad olulised. Ma tean inimest, kes 1990-ndatel kuulus ühte sellisesse sihtgruppi, ja ta sai igal pool niimoodi peksa, et tal 25. eluaastaks ei olnud ühtegi oma hammast enam suus. Ja lõpuks ta leiti uppununa Tallinna ühe kai juurest. Nii et sellised hoiakud ühiskonnas, alates Nõukogude ajal kriminaliseerimisest, on olnud kohutavad. Ja nende muutmisega, [arusaamisega], et nad on võrdsed ühiskonnaliikmed, peame tegelema veel jätkuvalt.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma küsin uuesti, jätkuks oma eelmisele küsimusele. Ma tegin ettepaneku kaks koma – mis see oli? – seitse, kaheksa, üheksa miljonit eurot kokku hoida just sellesama valdkonna rahastamise arvelt, millest praegu juttu oli: see niinimetatud võrdsete võimaluste ja võrdõiguslikkuse edendamine. Ma tahaksin küll teie käest teada, mida Eesti ühiskond reaalselt kaotaks, kui seda 2,8 miljonit sellele ei kulutaks. Ma loen seda tegevuste kirjeldust. Siin on kirjutatud, et programmi tegevus koosneb neljast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenusest, mis hõlmavad nii soolise võrdsuse kui ka vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika kujundamist ja rakendamist, sealhulgas õigusraamistiku arendamist, siht- ja sidusrühmade teadlikkuse suurendamist ning andmete kättesaadavuse parandamist poliitika kujundamisel ja rakendamisel, sealhulgas struktuurivahendite kasutamisel, samuti võrdsuslõimealast nõustamist ja toetamist. Olgem ausad, see on ju täielik kelbas. Kui seda ei tehtaks, mida Eesti ühiskond päriselt kaotaks? Te ju ütlete, et meil on raha nii hirmus palju puudu.

Ma ei julgeks öelda, et see on kelbas – näiteks see lugu inimesest, keda ma isiklikult tundsin. Ja võrdse kohtlemise büroo tegeleb ka vanuselise diskrimineerimisega, kui teatud vanusest alates kvalifitseeritud inimesi ei võeta tööle, võetakse nooremaid. Või siis kui teatud ametikohale ei võeta tööle sama hea või parema kvalifikatsiooniga naist või meest, emb-kumb. Puudega inimesed – kas nad pääsevad kõikjale ligi, kas nad pääsevad teatrisse. Neid probleeme on palju rohkem. Ja ikkagi, meie ühiskonnas on veel tõrjuvat suhtumist teistsuguse nahavärviga ja teistsuguse soolise enesemääratlusega inimestesse või teistsuguse kultuuri esindajatesse. Ma arvan, et need hoiakud vajavad muutmist.

Priit Sibul, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleb veidi teisest ooperist kui eelnevad küsimused ja puudutab riigikaitset. Möödunud aastal pidi kaitseminister järgnevatel aastatel ehk siis käesoleval ja järgnevatel aastatel vähendama vahendeid, mis riigikaitsesse lähevad. Seda seoses majanduslangusega, mis on loogiline, eks. Kui majanduses raha nii palju pole, siis [ei kehti] need protsendid, millega me oleme end sidunud. Lihtsalt füüsiliselt raha jääb vähemaks. Samamoodi otsustati, et see 0,25%, mis Ukrainale meie riigieelarvest läheb toetuseks, tuleb nüüd nii-öelda nende vahendite seest, mis varem läks lisaks. Mul on küsimus, kui palju teie hinnangul selles riigieelarves vahendeid juurde tuleb? Ja te olete tõenäoliselt olnud erinevate arutelude juures, mida eelarve üle on peetud, mis teie hinnangul on saanud Kaitseväe juhatajate ettepanekust, mis puudutas 1,6 miljardit täiendavaid vahendeid, mida nad on küsinud?

2023. aastast alates me oleme NATO [reegli] järgi kaitsekulu tõstnud. Algul oli 2%, nagu NATO liikmesriikide lepingus on. Siis otsustati, et 2023. aasta eelarves on 3%, 2024. aastal on üle 3% ja 2025. aastal on üle 3%. Iga protsendipunkt SKP-st on 400 miljonit. Nii et enne veel, kui julgeolekumaks – ma arvan, et sellele oli teie küsimus suunatud – hakkab kehtima, on 1,2 miljardit juba kulutatud rohkem, kui NATO leping meile ette näeb. Lisaks on meil veel selliseid riigikaitsekulusid, mis NATO metoodikasse ei mahu: Ukraina aitamine, Ukraina põgenike siin vastuvõtmine. Ja selle 1,6 miljardit me kogume kokku selle täiendava julgeolekumaksuga, mis tuleb siia suurde saali arutlusele, aastate jooksul. Siin on ühes lisas ka näha, et järgmisel aastal on see 60–70 miljonit, sest see käibemaksu tõus tuleb poole aasta pealt. Peale seda kogume 750, 760 või 770 miljonit kolmel järjestikusel aastal. Need andmed on siin sees olemas, aga vist ei ole silti juures, ma ei hakka aega kulutama otsimisega.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Mul on ka veidi teisest valdkonnast küsimus. Nimelt, kui neid taotlusi sirvida, siis ma riigieelarvest 2025 ei leidnud vajalikku kohta, aga ehk te kommenteerite. Siin on Riigikogu Kantselei kirjutanud, et nende eelarvet mõjutavad üldmajanduslikud tegurid, peamiselt inflatsioon ja teenuste hindade tõus ning pidev palkade tõus. Eelarve kasutamist mõjutavad kommunaalkulude tõus, IT riistvara, IT-tarvikud ja nii edasi, [kasv] 10–25%. Tuleme selle juurde, et me istusime teiega koos siin saalis ja meil oli istung ja tegelikult IT-süsteemid vedasid alt. Ja [kantselei] annab sellest teada, et need IT-süsteemid vajavad uuendamist, rääkimata sellest, et Riigikogu ametnike palkade mahajäämus on 15%. Mu esimene küsimus on see, ega te Riigikogu ametkonnas või administratsioonis kärbet ei teinud ja kuidas on nende investeeringutega, et meie suudaksime väärikalt riiki esindada.

Riigikogu Kantselei eelarve [summad] järgmiseks aastaks määras rahanduskomisjon esimest korda selle aasta septembrikuus. Me rahuldasime kõikide põhiseaduslike institutsioonide, sealhulgas Riigikogu Kantselei taotlused nii suures mahus, kui nad küsisid. Ülejäänud on siis õiguskantsler, riigikontrolör, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Riigikohus. Riigikohtu puhul jäi rahuldamata nende [raha]taotlus kohtunike koolitamise jaoks ja kohtureformi jaoks, sest neil ikkagi ei olnud Justiitsministeeriumiga selget [kokkulepet] – alamate astmete kohtunikud on Justiitsministeeriumi süsteemis –, kas neil on koolitusrahad ette nähtud ja kas nad kavatsevad nendele koolitustele minna. Neil on läbirääkimistel veel ka riigilõivude muudatused ja nendega ühes komplektis rahanduskomisjon jälgib ka Riigikohtu eelarvetaotluste täitmist. Aga mis puudutab Riigikogu Kantseleid, siis nii palju, kui Riigikogu Kantselei küsis, nii palju ta sai eelarvet.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Sa oled siin mitu korda öelnud, et see on selline eelarve, mis toob palgakasvu ja toob pensionikasvu. No minu vaade on täiesti vastupidine: see eelarve on eelarve, mis toob meile maksutõusud ja edasise majandusolukorra halvenemise. Loomulikult on pensionidele ette nähtud tõus, sest inflatsioon on nii suur, ja loomulikult ka palgad kasvavad, eriti avalikus sektoris. Aga me võtsime välja alates sellest ajast, kui Reformierakond on võimul olnud, 2021. aasta algusest saadik vaatasime kaubagruppide kaupa, kui suur see hinnatõus on olnud. No näiteks toit on kallinenud 48,7%, gaas 54%, eluase 46%, elekter 187%, tervishoiukulud 30%, transport 32%. Ütle nüüd ausalt, kas sina oskad nimetada, millisel pensionäril on viimase kolme aasta jooksul kasvanud pension 187% või kas või 54% või 48%. Ja kellel on palk kasvanud nii palju?

Oot-oot-oot, mul nagu üks asi on hästi meeles. Siis, kui EKRE oli valitsuses, kehtestati universaalhind elektrile. (Saalist öeldakse midagi.) Isamaa oli see või? (Saalist hüütakse: "Akkermann oli rahandusminister!", Annely Akkermann naerab südamest.) Mul on raske päev olnud, aeg on hiline! Ma tahtsin öelda tegelikult, et siis oli elektri universaalhind 15 senti pluss käibemaks, eks ju, ja kokku oli 19 senti. Värskendage mu mälu! Mul sendid on paremini meeles! Nüüd on kilovati hind, eelmise aasta keskmine oli 9 senti. Kas te mitte valet pidi ei öelnud? Elektri hind on vähenenud peaaegu kaks korda. (Saalist kommenteeritakse, keegi naerab.) Palga kasv on olnud 30% sellel ajal, kui Reformierakond on olnud valitsuses. See on inflatsioon, mis mulle tegelikult ei meeldi. Ega mind ei rõõmusta inflatsioon.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tegelikult seda Kert Kingo küsimust natukene jätkaks. Kõik see vähemusgruppide olukorra kaardistamine, huvikaitseorganisatsioonide tõhusam toimimine ja kogu see teema, kuhu raha läheb. Tegelikult ma teen teile ettepaneku, et kui te hakkate meie küsimustele vastama, siis räägime ikkagi eelarvest. Räägime rahast, mitte ärme vestame lugu, ärme vestame lugusid. Küsimus ei ole ju selles, et kedagi peaks diskrimineerima või kriminaliseerima või peksma – te hakkasite siin mingit imelikku lugu rääkima. Tegelikult räägime rahast! Pered jätate rahast ilma, emad haigekassakindlustusest. Ja neid nii-öelda sotsiaalseid gruppe te rahastate, rahastate mingisuguseid LGBT-de huvide kaitse organisatsioone. Ma ütlen teile, et mis puutub nendesse hoiakutesse – ja üleüldse, riigieelarve ei tegele hoiakute kujundamisega, seda ma ütlen ka –, aga mis puutub hoiakutesse, siis meie kõige suurema liitlase ja partneri juures hakkavad hoiakud muutuma. Selles riigieelarves võib-olla enam ei saa, aga äkki me järgmise riigieelarve puhul juba tegeleme sellega, et me ei anna sinna enam raha, sest meie suurim liitlane tõmbab sellele suure risti peale.

Selle eelarve puhul me igatahes otsustasime, et neid kulusid me ei vähenda. (Saalis kommenteeritakse.) Oli EKRE muudatusettepanek – Varro Vooglaid ja kes siin olid, ma leian selle üles, kui natuke lehitsen – vähendada soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi. Kui palju? (Saalist öeldakse midagi.)

No nii. Igal juhul tore emotsioon on saalis, see on hea. Martin Helme, palun!

Aitäh! No ja hakkas jälle veerema eelmine vastus sinna, et aga EKRE ise ka. (Annely Akkermann naerab.) No vot, ma ütlen, kuidas oli. Kui EKRE oli valitsuses, siis elekter maksis, ma tuletan meelde kõigile …

4 senti!

… 3,4 senti kilovatt keskmiselt ja selle hinna sees oli CO2-kvoot ja ikka veel oli Eesti Energia 20 miljoni euroga kasumis. See oli aastal 2019, kui meie olime valitsuses. Nüüd, statistika on selline tore asi, et sellega saab igasuguseid asju näidata. Sellepärast on väga oluline ära mainida, kustmaalt me alustame hinnatõusu, inflatsiooni arvestamist. Kui me võtame eelmise kuu või võtame eelmise aasta, me võime väga erinevad arvud saada. Meie arvutame alates sellest ajast, kui toimus kaporatuuri riigipööre ja Reformierakond upitati võimule, Kaja Kallas sai hakata märatsema ja Eestit hukka ajama. Ja sellest ajast saadik on üleüldine hinnatõus, inflatsioon olnud Eestis 40%. Nüüd sa ütlesid, et on olnud palgatõus 30%. See tähendab, et inimesed on jäänud vaesemaks, 10% on ikka veel miinust. Kõik need palgatõusud ja pensionitõusud, mis vahepeal on olnud, ikka veel ei ole kompenseerinud seda hävingut, mis te teinud olete. Mul on nüüd aeg peaaegu otsas, aga ma küsin. Lihtne küsimus: mis vahet sellel on, mis me täna siin eelarves vastu võtame, kui järgmise aasta novembris või oktoobris tuleb valitsus meile eelnõuga, mis teeb kõik selle tagantjärgi ümber, nii nagu vahepeal ministrid on otsustanud?

Nii. Me peame vaatama, et see inflatsiooni ja palgatõusu võrdlus hakkaks ühest ja samast aastast, nii et ühel ei oleks edumaad teise ees. (Martin Helme hõikab saalist midagi.) Jaa. Aga mis puudutab valitsust, siis ma arvan, et välismõjud on olnud Eestile palju suuremad. Me peame ikkagi meeles pidama, et oli energiakriis, oli COVID-i kriis, algas sõda 1000 kilomeetri kaugusel ja [tekkis] üleüldine ebakindlus, [kehtestati] sanktsioonid ja Eesti jäi ilma mitmest tarneahelast, mis Eesti majandust hoidsid. (Saalis räägitakse, viidates Lätile.)

Nii. Nüüd siis Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma jälgisin väga suure huviga teie esinemisi meedias, kus te ütlesite seda, et te saatsite, kui ma nüüd õieti mäletan, kuus muudatusettepanekut tagasi, kuna need ei vasta seaduses sätestatule. Oli vist, ühes kanalis te rääkisite niimoodi. Aga mul on nagu selline küsimus. Kui te nii printsipiaalselt suhtute sellistesse valesti esitatud eelnõudesse, mis ei vasta seadusele, siis miks te selle eelnõu, riigieelarve üldse siia Riigikokku tõite? Riigikontrolör on seda väga tõsiselt kritiseerinud, õiguskantsler on andnud selle kohta hinnangu, et see ei vasta tegelikult põhiseadusele. Ta seda küll praegu ei vaidlusta, aga andis vihje, et äkki te tulete mõistusele. Miks teil on lubatud seadust rikkuda, aga muudatusettepanekute puhul ei tohi?

Ma olen veendunud, et see riigieelarve vastab seadusele. Õiguskantsleriga oleme kohtunud, on toimunud kuulamine ka rahanduskomisjoni istungil. Õiguskantsleri näpunäidete või soovituste järgi me paneme seaduseelnõu kolmanda lugemise põhiteksti lisaandmeid, mis praegu on seletuskirjas, juurde. Minu teada ei ole varem Riigikogu eelarve menetluse ajaloos kahe lugemise vahel seaduse pilti detailsemaks tehtud. Me oleme väga tõsiselt võtnud riigikontrolöri ja õiguskantsleri märkusi. Me olime kokku leppinud muuta seda teksti, mis teisele lugemisele [läks]. Kusjuures erinevad erakonnad tegid ettepanekuid liigendada kulusid seadusepildis klassikalise kulude kataloogi järgi. Need võeti kokku ühtsesse rahanduskomisjoni ettepanekusse. Nii et seepärast ma arvan, et tegelikult kõik erakonnad võiksid teatud mõttes rahul olla, et nende ettepanekuga arvestati. Ja me rahanduskomisjonis valmistame ette ka 2026. aasta eelarvepildi veel läbipaistvamaks muutmist. Kindlasti kaasame aruteludesse kõiki eelarve praeguse vormi kriitikuid. Me võtame seda väga tõsiselt.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Noh, me pidevalt kuuleme siin õigustusi sellest, kuidas sõda on, COVID oli ja meil on eksporditurud ära kukkunud ja muu taoline. No see on kõik teie valede sammude ja valeotsuste tulemus. Täpselt sama on juhtunud lätlastel, täpselt sama on juhtunud soomlastel, täpselt sama on juhtunud leedulastel, täpselt sama on juhtunud poolakatel. Ainult et kui poolakad on osanud ameeriklastelt välja kaubelda suured ja soodsad relvatehingud, siis meie hakkame praegu, näed, ehitama üles oma kaitsetööstust ehk uhama raha sinna, kus me vilja hakkame nägema võib-olla 10–20 aasta pärast. Ja seda praeguses kriisiolukorras, kus kaitsejõudude ülem ütleb, et kohe-kohe võib sõda hakata. Ma ütlen teile, mis eelarve see on. See on lolluse ja korruptsiooni eelarve. Minu küsimus nüüd on see. Kui te natukene olete võimeline projitseerima väljapoole seda poliitilist süsteemi, mis praegu märatseb Eestis, kas te ei arva, et te ükskord peate ka vastutust kandma selle eest, rahva vaeseks tegemise ja selle rumaluse eest?

Ma pean ikkagi ütlema, et minu vanaema elas 94-aastaseks ja ta ütles, et Eestis pole kunagi elatud nii hästi kui praegu. Ja ta oli näinud nii mõndagi. Kui ma võrdlen Eesti elatustaset teiste Euroopa Liidu riikidega, eriti nendega, mis Ida-Euroopas Nõukogude kardina tagant välja said, siis meil tegelikult läheb hästi. Me käisime rahanduskomisjoniga Soomes kohtumas, et arutada nende eelarve vormi ja eelarvepositsiooni, võlakoormust ja kõiki muid küsimusi, mis ka Eesti ees on. Kui Soome [parlamendi] rahanduskomisjoni esimees Markus Lohi meile vastu tuli ja mulle terekäe ulatades, siis ütles ta: "Teil on kõik hästi. Meil on halvasti, meil on riigivõlg umbes 80% SKP-st." Defitsiit oli neil pikka aega miinus 3 peal ja see kasvatas riigivõlga. Tegelikult ta ütles: "Teil on hästi. Mis te muretsete?" Ta ütles, et maksutase on neil 43%, nad alandavad makse, aga alandavad täpselt samamoodi sotsiaalkulusid. Ja mis on meile jätnud sellise mulje, et küll Leedus läheb hästi: peaaegu iga päev toodetakse rõõmus uudis, et küll Leedus läheb hästi, küll Leedus on hea valitsus. Leedu valitsus sai valimistel, ütleme, suhteliselt hävitava tulemuse. Tundub, et Leedu valitsus oli populaarne ainult Eesti teatud meediakanalites. Ja riigikaitsemaksu nad esialgu alles lubavad kehtestada, nad pole selle kehtestamiseni mu teada veel jõudnud. See oli neil üksnes ettevõtete kampaania, et kehtestada riigikaitsemaks. Ma nagu ei saa aru, mida meile eeskujuks tuuakse.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Riigikontrolör tegi teatavasti avalduse selle kohta, et kui 2019. aastal sai riigieelarvest aru ainult raamatupidaja, siis nüüd ei saa isegi tema sellest aru, sest numbrid puuduvad. Ja ma viitasin, et see eelarvemenetlus on selle tõttu ebaseaduslik. Teie pareerisite, ütlesite, et oi, me rääkisime õiguskantsleriga ja [arvestasime] tema näpunäiteid ja kolmandaks lugemiseks [saavad] asjaolud täpsustatud, et kus mis enam-vähem on, eks ju. Aga just seesama teie tegevus selles osas on äärmiselt ebaseaduslik. Te tegelikult võtsite Riigikogu liikmetelt ära võimaluse enne teist lugemist esitada muudatusettepanekuid, mis oleksid olnud ka sisulised. Te alles kolmandaks lugemiseks avaldate need numbrid. See on ju hullem kui Nõukogude Liidu Potjomkini küla, mida te praegu presenteerite siin Riigikogu ees. Miks te teete nii?

Need numbrid, mis tulevad eelarveseaduse pilti, on praegu selles lisas olemas. See, mida õiguskantsler soovis näha, on seletuskirja lisas. Näiteks ta ütles, et kui pensionikulud on seadusega määratud, siis see võiks olla eelarve[seaduse] pildis. Need numbrid ei ole salastatud, need on tegelikult kõik siin, sellel 600 leheküljel olemas. Aga ikkagi, Kalle Grünthal, te olete minu suhtes ebaõiglane, kui te süüdistate mind selle tegevuspõhise eelarve hädades. Esimese tegevuspõhise eelarve esitas ikkagi [Martin Helme]. Siin ma ei eksi. Martin Helme läks [praegu küll ära]. Ja oli palju kriitikuid, Aivar Sõerd oli siis kriitiline, aga mina ei olnud. Tõesti, alati mõni asi läheb kehvasti, mõni asi ei tule nii hästi välja, kui tahetakse, aga praegu on ikkagi nii, et EKREIKE valitsus, kes juurutas mitu aastat tegevuspõhist eelarvet, on nüüd nagu oma koerale peksa andnud, ta kodust välja kihutanud ja meie Marisega rahanduskomisjonis nagu ravime kodutut koera ja proovime tal karva läikima saada. Ja siis ma veel saan siin, ütleme, turmtuld selle eest, et ma teie juurutatud tegevuspõhise eelarve süsteemi parandada üritan. See on ju veidi ebaõiglane.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ei ole siin ebaõiglust midagi, Annely. Mina oma esimesele küsimusele kahjuks vastust ei saanud, nagu sa ise ka tõdesid. Võib-olla siis kolmandal lugemisel. Nüüd sa räägid, kui hästi kõik on. Kolm aastat on Eestis majandus kahanenud ja oleme Euroopa Liidu punane latern, aga kõik naabrid kadestavad meid, kui hästi Eestil läheb. Uskumatu! Me ikkagi esitasime oma kaheksa muudatusettepanekut ja võib-olla sa nii-öelda inimkeeli suudad selgitada, miks te need kõrvaldasite? Kas te tõesti kardate neid hääletusele panna? Siin saalis näevad ka teised, missugusel kombel on võimalik eelarvet koostada teistmoodi. Aga mu täiendav küsimus on veel see. Jürgen Ligi käis siin eelarvet kaitsmas ja ütles, et tema oleks teinud hoopis teistsuguse eelarve, kui see oleks tema teha olnud. Sõerd kritiseeris tegevuspõhist eelarvet täna ka, võib-olla kõige kriitilisemad sõnavõtud olid temalt. Kes selle eelarve meil koostas ja kes selle eelarve tõi?

Eelarve vormi töötas välja EKREIKE valitsus, ettevalmistused lõppesid 2019. aastal (Kõva sumin saalis.), tegevuspõhise (Juhataja helistab kella.) eelarvesüsteemi ettevalmistused. (Keegi räägib midagi saalis.) Teie väljatöötatud vorm! Teie väljatöötatud vorm siiski, härrased!

Annely rääkis vormist, tõepoolest. Urmas Reinsalu, palun!

Proua Akkermann! See, et Helme esitas omal ajal eelarve sellisel kujul, ei ole mitte kergendav, see on raskendav asjaolu. Seda teil enda vabandamiseks kasutada, ma arvan, et see ei ole veenev poliitiliselt. Vaadake, asetame selle olukorra perspektiivi. Selle eelarve poliitiliste valikute tulemusena, nagu ütleb ka, möönab eelarve seletuskiri, Eestis inflatsioon mitte ei rauge, vaid jätkab kasvu. Ja teiseks, Eesti majanduskasv mitte ei suurene, vaid majanduslangus jätkub. Majanduskasvu pidurdatakse. Me oleme esitanud alternatiivse eelarve, mis vähendaks inflatsiooni ja mis kasvataks majandust ja mis parandaks inimeste toimetulekut. Ja minu küsimus on: nende teie esitatud eelarve valikute järgi kui palju väheneb Eesti inimeste ostujõud tööd tegevate inimeste ja eakate inimeste grupi lõikes?

Nii! Kui te siin tõsise näoga selgitasite, et Isamaa esitas alternatiivse eelarve, mis vähendab inflatsiooni, siis teie selja taga härra Seeder pidi naerust toolilt maha kukkuma. (Sumin saalis, kommenteeritakse häälekalt.) Aga ma olen juba mitu korda selgitanud. Te ilmselt ei kuulanud minu selgitusi, pikki ja põhjalikke, miks see dokument, mida te olete avalikkusele esitlenud kui alternatiivset eelarvet, peaks olema esitatud mingis alternatiivses riigis alternatiivsele parlamendile. Eesti õiguskeskkonnas võib seda dokumenti nimetada poliitiliseks satiiriks näiteks, aga mitte ei alternatiivseks eelarveks ega muudatusettepanekuks.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vaat, me siin räägime tegelikult 2025. aasta eelarvest, nagu kolleegid juba mitu korda on teile meelde tuletanud. Teie siin kemplete järjepidevalt, kes mida tegi, kes on süüdi. Mina siis küsin, et tõepoolest, kes on siis süüdi, kas see, kes pani lauale anuma, või see, kes selle sodiga täitis. Me jäämegi sellel teemal vaidlema. Aga räägime julgeolekust. Julgeolek on prioriteet ja see võtab palju raha, sest Reformierakonna targal juhtimisel on aastaid edendatud jõukohast riigikaitset ja on kokku hoitud. Nüüd siis hakatakse paaniliselt rabelema ja raha otsima. Aga samas viiakse ellu ka seda täiesti infantiilset, tõesti ülitobedat ja totrat ja raha nõudvat rohepööret. Äkki lõpetaks selle kliimasõja ära ja tegeleks ikkagi päris sõjaga, seda enam, et meie suurim liitlane USA lõpetab varsti kliimaga sõdimise ära ja nõuab ka Euroopalt investeeringuid oma kaitsesse ja oma julgeolekusse. Äkki paneks selle paksuks nuumatud Kliimaministeeriumi …

Aitäh!

… koos kõigi ülemakstud aktivistidega kinni ja oleks raha üle, mitte puudu?

Ma ei nõustu kindlasti kriitikaga, et Eesti ei ole riigikaitsega tegelenud. NATO riikide seas on Eesti riigi kaitsekulud teisel kohal Poola järel ja USA ees, kui võtta osakaaluna SKP-st. Järgnevad Läti, Leedu, Soome, Taani, Suurbritannia. Kindlasti ei saa öelda, et Eesti eelarves ei ole pööratud tähelepanu riigikaitsele või et Eesti valitsusjuht Kaja Kallas ei oleks olnud tulemuslik liitlaste koondamisel Ukraina kaitseks. Ja te rääkisite ka anumast, kas süüdi on anum või prügi, mis seal sees on. Anum peab ka ilus olema ja vett pidama. Grammatika on ka tähtis. Ja mis puudutab seda tegevuspõhist eelarvet, mille EKREIKE valitsus juurutas, siis kui ma olin opositsioonis riigieelarve kontrolli erikomisjonis, siis mina toetasin seda, sellepärast et … (Saalist öeldakse midagi.) Mina toetasin seda! Ma olin suhteliselt üksi koalitsioonis seda metoodikat toetamas, aga ma olen seda väga palju kasutanud oma rahandustöös. Kui seda hästi teha, siis see kannab head vilja. Aga saab paremini.

Mart Helme, palun!

(Ohates) Jah … No selle riigikaitsega on teil samasugune lugu, nagu on selle eelarve kordategemisega. Muudkui teete ja teete, ainult et villa ei ole. Ja kui te nüüd räägite siin, et te käisite Soomes ja teate hästi Soome olukorda, siis ma tean ka väga hästi Soome olukorda. Loen kogu aeg Soome lehti ja väga hästi tean, mis on nende probleemid. Ainult et siin on see, et kuni paks kõhnaks läheb, on kõhn kärvanud. Nemad ei ole veel kõhnaks isegi hakanud minema, aga me juba hakkame ära kärvama. See on see vahe. Ma tean ka Lätit ja Leedut. Minge Riiga – te kukute pikali, kui odav seal kõik on. Te kukute pikali! Te võite kümne euroga seal endale sellise prasdniku püsti panna! Siin ei saa unistadagi sellest. Ärge tulge võrdlema võrreldamatut! Ja see kõik on teie valitsemise tulemus. Kolme aastaga on Eesti kukkunud sellisesse mudaliigasse, et me oleme võrreldavad kõige vaesemate Aafrika riikidega. Kas te oskate seda pilti oma Toompea künkakese pealt natukene arendada laiemaks ja vaadata, mis maailmas toimub?

Aitäh!

Samarkandi ja Buhhaara vahel sõidab kiirrong.

Aitäh!

Ma olen ise loksunud seal mingisuguse peaaegu et loomavaguniga kunagi ja vaadanud, et issand, kui mahajäänud maa.

Aitäh, Mart!

Ja nüüd on seal kiirrong! Aga meil ei ole Tartu ja Tallinna vahel isegi neljarealist teed, ja see kõik on teie valitsemise tulemus.

Aitäh, Mart! Sõnavõtud tulevad veel, sõnavõtud tulevad.

Kas te ükskord hakkate ka reaalselt asjadele hinnanguid andma või räägite ikka lõpmatuseni, kuidas EKRE on kõiges süüdi?

Aitäh, Mart!

Ei, ma kindlasti ei öelnud, et EKRE on kõiges süüdi. Ma lihtsalt ütlesin, et EKRE kihutas koera kodunt välja, kellel me nüüd rahanduskomisjonis proovime karva läikima saada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Annely! Sa siin tõid päris sihukese hea humoorika võrdluse, et Isamaa alternatiiveelarve oli seitsmeleheline, millest kaks olid kaaned. Aga kui vaadata seda teie tegevuspõhist 700-leheküljelist eelarvet ja praegust uut versiooni, kus ministrid võivad kuluridadelt suvaliselt tegelikult edasi-tagasi nihutada summasid vastavalt oma soovidele, siis kas ei oleks mõistlik üldse esitada ühel lehel selline eelarve, kus on ära toodud need tegevused, mille jaoks raha läheb vaja, ja panna kirja, et edasi otsustavad ministrid? Mis sa arvad?

Ma arvan, et see lisa, mis praegu on seadusepildis ja mida hoitakse kooskõlas selle tegevuspõhise eelarve vormiga, mis on seadusepildis – kokku pannes ahenevad ministrite võimalused tunduvalt. Aga teine küsimus on see, et on olemas selline printsiip nagu võimude lahususe printsiip. Põhiseadus näeb ette, et valitsus koostab eelarve ja Riigikogu kinnitab selle. Aga rõhk on ikkagi sellel, et valitsus koostab. Kui kaugele selles valitsuse koostatud ja meile kinnitamiseks esitatud eelarves ikkagi Riigikogu suudab piisava asjatundlikkusega minna? Kui sa lähed asjatundmatult, pealiskaudselt, tõmbad kaardimajast ühe kaardi ära, siis võid sa põhjustada suure õnnetuse. Ja üks teine printsiip on veel, mis on rahanduses väga tähtis: see on subsidiaarsuse printsiip. Otsused tehakse õigel tasemel, mitte ei tegeleta Riigikogus detailidega, ma ei tea, Kapa-Kohilas. Otsuseid ikkagi volitatakse subsidiaarsuse printsiibil vormistama valitsus, kes näeb lähedalt paremini. See on võimude lahususe, koostöö ja ka usalduse küsimus.

Proua Akkermann! Te siin osutasite [meie nõndanimetatud] lisaeelarve lehekülgede [arvule]. Ma saan aru, et see on liiga napp teie meelest. Aga räägime ikkagi faktide keeles. Noh, ma arvan, et on võib-olla üsnagi veider võrrelda nende eelarvete mahtusid, [seda] lisaeelarvet ja valitsuse maksutõusueelarvet. Isamaa eelarve ilma kaanteta on 12 lehekülge. Teie poolt saali esitatud riigieelarve tekst on 11 lehekülge. Nii et paluks olla korrektne faktoloogiliselt. Mul oli teile küsimus, millele ma ei saanud vastust, vaid te hakkasite jällegi rääkima Isamaa nii-öelda alternatiivsest eelarvest, millest meil on olnud täna väga palju juttu, ja väga õigustatult, sest sellele valitsuse poliitikale on olemas alternatiiv. Mu küsimus oli väga lihtne. Kui palju ostujõud langeb selle valitsuse eelarvepoliitika tulemusena eakate grupis ehk pensionäride grupis ja töötavate inimeste grupis? Paluks tuua need põhikarakteristikud, millest me oleme ju teadlikud. Öelge see ka parlamendis välja.

Urmas Reinsalu, palun!

Ma vaatan, kas ma olen selle kaardi endale kaasa võtnud, kus mul neid numbreid peal oli. Ei ole, need on mälukaardid. Nii, natuke läheb aega … Ahaa, nii. Prognoosi järgi palgad kasvavad 5% ja tarbijahinnaindeks 3%. Nii et elujärg võiks … (Saalist öeldakse midagi.) See on järgmise aasta tulude prognoos – palgakasvu prognoositakse selleks, et üksikisiku tulumaksu prognoosida. Palgakasv on 5% ja tarbijahinnaindeksi kasv 3%. Selle järgi võiks [sissetulek] 2% kasvada. (Erutatud kommentaar saalist.) Ja sotsiaalkulud kasvavad 7,6% ja pensionid vist olid seal sees 5%. Siin taga oli see suvine majandusprognoos ka, hakkame seda siis koos lugema. (Lappab pabereid, saalist öeldakse midagi.) Kus see siis nüüd on? (Lappab edasi, saalist öeldakse veel midagi.) Aega meil on tõesti, jah!

Meil on ka aega.

Liigume mõnusas tempos, jah. Ma ei ole konkreetset numbrit ära värvinud ja ma ei leia seda üles kiiresti. Aga see oli ilmselgelt selles suvise majandusprognoosi kokkuvõttes.

Kui nüüd …

Teate, ma arvan, et mul kulub liiga palju aega selle ülesleidmiseks.

Kui nüüd rahanduskomisjoni ametnikud on meid kuulmas, siis oleks neile palve. Ma saan aru, et jäi üles inflatsiooninumber, mis on järgmiseks aastaks rehkendatud. On see 3% või on see 5%? Tarbijahinnaindeksis oli vist küsimus. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Eelmisele küsimusele vastates te rääkisite laiapindse riigikaitse maksust, millega justkui planeeritakse täiendavaid laskemoonavõimekusi soetada. Aga kaitseminister riigikaitsekomisjonis rääkis, et tegelikkuses see raha on peaaegu et ette ära kulutatud. See ongi see, millele te viitasite: 2022. aastal meil olid riigikaitsekulud 2% ja me tõstsime need 3%-le. See vahe on meil siiamaani defitsiidis ja need vahendid lähevadki sinna. Vahepeal oli meil ka erinev hulk hankeid. Kas on võimalik tegelikku selgust saada? Nii palju, kui mina aru saan, 2023. aasta eelarveprognoosiga võrreldes on järgmisse aastasse planeeritud ka riigikaitse täiendavaid vahendeid 75 miljonit. Kas teil on teadmine, et neid vahendeid on kuidagi rohkem planeeritud nende täiendavate võimekuste tarvis?

See 70 miljonit – ma arvan, et te peate silmas seda rida, kuidas julgeolekumaksu kogutakse. See oli 70 miljonit järgmisel aastal ja edaspidi 700 millegagi. [Riigikaitse]maks tuleb poole aasta pealt, kui te seda silmas pidasite. Aga riigikaitsekulud on lahti seletatud Kaitseministeeriumi eelarves ja need on ikkagi üle 3%. Ma ei julge sellisel tunnil enam arve peast öelda.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Annely! Tänavu oleme hästi palju aega siin kulutanud sellele, et arutame tegevuspõhise ja kulupõhise eelarve eeliseid ja negatiivseid külgi. Õiguskantsler, härra Sõerd ja riigikontrolör on kõik juhtinud tähelepanu sellele, et praegune tegevuspõhine riigieelarve ei vasta ootustele ja on segane. Mõnes mõttes ma saan aru, et valitsuse seisukohast ja koalitsiooni seisukohast võib-olla selline segane eelarve ongi teile soodne, sest sogases vees on ju parem kala püüda. Aga kui sa nüüd [mõtled], et võib-olla mingi aja pärast sa lähed ise opositsiooni, siis kuidas sulle tunduks opositsiooni seisukohast, kas sa toetaksid siis ka tegevuspõhist eelarvet? Ja kas sa näed, et võib-olla oleks vaja tegelikult ikka tagasi minna kulupõhisele vormile?

Jaa, see on väga hea küsimus. Aga [kõigepealt] ma pean ütlema, et ma vahepeal leidsin üles, et järgmise aasta eelarves on kaitsekulu 3,3% SKP-st ja sealhulgas Ukrainat toetatakse 0,25%-ga SKP-st. Aga mis puudutab tegevuspõhist eelarvet, siis ma olen siin juba paar korda öelnud, et kui ma olin opositsioonis ja see süsteem, see metoodika võeti kasutusele, siis ma toetasin seda. Ma arvan, et ettevõtja ikkagi, kui tal on tegevjuht, ei nõustu tegevjuhi eelarvega juhul, kui too ütleb, et nii, mul on vaja tööjõukulusid nii palju, mul on sellist autot vaja, nii palju autokütust, sellist lauda, sellist tooli, nii suurt kabinetti. See on nagu kulude loetelu ja on nagu hügieenitingimus iga eelarve puhul, et see vastab konto plaanile. Meie puhul, avaliku sektori puhul peab [see vastama] riigirahanduse konto plaanile. Ja siis need kontod on kasutusel, nende kasutamine on kohustuslik ja kontode kaupa tehakse eelarve: nii palju personalikuludeks, nii palju telefonile, nii palju autole, nii palju kütusele. See on nagu kõige fundamentaalsem tase, ütleme, et see on nagu kooli eelarve. Aga järgmine hetk on see, et kas [nende kulude puhul] tegevus toimub. Kas need õpetajad, kes on palgal, lähevad ka klassi ette, kas tuled pannakse põlema, kas lastele toitu antakse, kas korda peetakse, kas õpikud on laua peal – kas see tegevus [toimub]. Järgmine, mis on maksumaksja jaoks tähtis, kui ta valib oma lapsele kooli: ta ikkagi vaatab, kas on sellel ka tulemus. Ja see on see kolmas kiht eelarve puhul. Et me eesmärgistame: nii, keskmine tulemus [konkreetses] koolis on lõpetajatel selline. Ma ei tea, inglise kolledžis on see 89% ja kõik lähevad lõpuks selle tulemuse, selle 89% peale. Kümme õpilast ühele õpilaskohale seisab seal järjekorras. Nii et esimene on see baastase. See oli enne tegevuspõhise eelarve juurutamist. Kõik rääkisid, et sellest on vähe, ei oska arvata, kas baastase, palgafond 30 miljonit on vähe või palju. Kas see on vähe või palju, ei tea. Küsiti, mis selle eest tehakse. Selle eest on avatud kümme kooli. Nii, tulemus: kas need koolid õpetavad hästi? Tähtis on tulemus, eesmärk: mis see keskmine on, milline peab olema täitumus, mis peab olema keskmine õppetulemus. Tulemuse eelarvestamine on suur kunst: sa motiveerid, sõnastad eesmärgid ja motiveerid kõiki neid inimesi käima ühte sammu, et see tulemus [saavutada]. Ja maksumaksja hindab seda. Ametnikel on nagu väga lihtne. Kui nad ütlevad, et meil on, ma ei tea, 30 miljonit vaja palgaraha, ja siis on lihtne ka riigikontrolöril vaadata, et näe, 30 miljonit said, 30 miljonit kulutasid, [hinne] 5+! Aga kas midagi tehtud sai? Kas tulemuseni jõuti sellega, mida tegema hakati? Need on järgmised küsimused. See on see võlu. Ja ärisektoris see teisiti üldse ei saa käiagi. Ka väga paljudel riikidel on selline hübriidne eelarvesüsteem. Küsitakse, kust saab andmeid, kui on tegevuspõhine. Näiteks kolleeg Epler vaatas "Esimest stuudiot", kus mina ütlesin, et kõik kodanikud saavad teada, kuhu riigi raha kulub. Riigiraha.fin.ee, Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteem – seal natuke nokitsedes sa saad minna arveteni välja. Epler vaatas mind "Esimeses stuudios". Täna ta rääkis siitsamast kõnepuldist, vaatas, missugused MTÜ-d on saanud riigi käest toetusi, pani selle kusagile Uute Uudiste kodulehele välja ja kutsus kõiki vaatama Uutest Uudistest. Aga Rain Epler saab seda vaadata sealt riigiraha kodulehelt, iga inimene saab vaadata. Mina saan ka vaadata. Kui ma opositsioonis olen, saan ka vaadata. Ma ei muretse selle pärast. Tegevuspõhine ja tulemuspõhine – see suund on õige. Me ei pea siin arutama, et siin on 100 000 TAI kampaaniaks "Sööge vähem!" ja [kas me anname need] 100 000 eurot või me tõmbame selle maha. See ei ole Riigikogu tase. Riigikogu tase on strateegiline: mis on võlakoormus, mis on eelarvepositsioon, kuhu liigutakse, kuhu kiiremini liigutakse, kuhu tuleb tee, kuhu sõidab rong, missugused ühendused rajatakse, kui palju on taastuvenergiat. Strateegilised küsimused on see, mille üle me peame Riigikogus rääkima, mitte arutama üksikuid väikseid ridasid kusagil metsa taga. Rain, ma kiitsin juba sind! Aitäh!

No nii, nüüd on selline lugu, et tegelikult rohkem küsimusi ei ole. Sellepärast et saab esitada kaks küsimust ja see ei ole koht vastusõnavõttudeks. Aga kuna ma ei ole päris veendunud, et Urmas Reinsalu küsimus on istungi juhatajale, siis, Annely, jää veel hetkeks. Kuulame ära Urmase küsimuse istungi juhatajale.

Lugupeetav istungi juhataja! Annely Akkermann rääkis palju ja rääkis huvitavalt erinevatest küsimustest. Ma kirjutan kahe käega alla sellele seisukohale, et parlamendi ülesanne on strateegiliste valikute tegemine. Häda on selles, et praegu me teemegi kehvi valikuid, küsimus ongi selles mures. Ja kui rääkida indikaatoritest, siis ma arvan, et on väga olulised nii-öelda kvantitatiivindikaatorid just nimelt meie poliitika tulemuse väljundi mõttes. Seetõttu on minu meelest kõige kesksem küsimus, kui me räägime inimeste toimetulekust, järgmise aasta ostujõud inimestel. Siin meil peab olema selgus: me langetame selle riigieelarvega otsuse – ma näen, et koalitsiooni esindajad ei ole praegu saalis –, me langetame otsuse Eesti inimeste elukvaliteedi kohta. Pankade analüütikud ja Rahandusministeeriumi analüütikud on öelnud, et sellel riigieelarvel on negatiivne mõju, mis puudutab inflatsiooni ja mis puudutab ka inimeste ostujõudu. Nüüd, lugupeetav istungi juhataja, ma esitasin baasküsimuse: kui palju ostujõud halveneb? Selle, et ostujõud halveneb, [oli] ka Rahandusministeerium oma suvise prognoosi lähte-eeldusteks [võtnud], [arvestades] neid maksutõusu sisendeid, mis ongi realiseerunud selles eelarve projektis. [Ministeerium] esitas väite, et inimeste ostujõud suveprognoosi järgi langeb. Ja minu küsimus oli konkreetne: kui palju see langeb pensionäride grupis ja kui palju see langeb tööd tegevate inimeste grupis? Proua Akkermann mulle tegelikult ütles, et inflatsioon järgmisel aastal on 3%. Ma pean teda korrigeerima, et kas on mingi muu informatsioon aluseks võetud, ja …

Ma leidsin selle tabeli üles.

Mina olen aru saanud, et me lähtume ikkagi Rahandusministeeriumi suveprognoosist ka seda eelarvet opereerides. Teiseks, lugupeetav istungi juhataja, ma juhin tähelepanu sellele, et kui me kõneleme ostujõust, siis me peame aluseks võtma netoostujõu positsiooni. Lugupeetav istungi juhataja, proua Akkermann kõneles brutopalga tõusust 5%, unustades või paraku rääkides osa tõest: brutopalga tõusu puhul me peame arvestama seda, milline on inimeste netosissetulek, arvestades maksutõuse, sealhulgas ka otsese tulumaksu tõusu rakendamist järgmise aasta algusest. Teatud osa kaudseid makse läheb tõepoolest ka inflatsiooni sisse, nagu käibemaks selles loogikas. Nii et netoostujõu positsioonilt oli minu küsimus, lugupeetav istungi juhataja: kui palju see halveneb tööd tegevate inimeste lõikes ja pensionäride lõikes selles loogikas, et kui me võtame 2023. aasta värsked Eurostati andmed, lugupeetav istungi juhataja, siis me näeme, et Euroopa riikide ostujõu pariteedi järgi me oleme jõudnud netosissetulekutega leibkondade kohta, millele on liidetud ka siirded sotsiaaltoetustena, olukorda, kus 2023. aasta andmetel on Eesti leibkondade, perekondade [ostujõud] Euroopas tagantpoolt 5. kohal. Lugupeetav istungi juhataja! Me [teame] seda baasnumbrit: parlamendi rahanduskomisjoni esimees ütles, et valitsus selle eelarvega prognoosib järgmisel aastal inflatsiooni 3%. Kuid me ei saanud vastust erinevate gruppide lõikes [eelarvepositsiooni mõju netoostujõule]. Me peame saama selguse. Ja vajadusel, ma olen nõus, me võiksime kasutada ka rahanduskomisjoni nõuniku abi ja katkestada istungi või paluda pulti rahanduskomisjoni nõuniku, kes esitab meile objektiivse informatsiooni, kui see on komisjoni nõunike valduses. Kaks konkreetset baasgruppi, need nii-öelda mõõdikud. Kui meil selles asjas ei ole selgust või kui on nii – ma tean neid vastuseid küll –, et teie kardate neid siit välja öelda, siis [ma rõhutan]: tegelikkuses me langetame praegu poliitikavalikuid. Tundub, et me siin teeme nalja üksteise üle ja nõnda edasi, aga inimestel ei ole naljatuju. Kui inimesed tahavad näha murelikku Eestit, siis nad vaatavad täna, andke andeks, peeglisse.

Aitäh, hea kolleeg! Vaatamata korduvatele pöördumistele istungi juhataja poole ei ole istungi juhatajal voli korrigeerida ei küsijaid ja vastajaid. Aga kui Annely on valmis kommenteerima, siis ma hea meelega annan talle sõna.

Ma kindlasti ei hakka kommenteerima Eurostati uuringut, mida teie lugesite. See ei ole meie tänase istungi teema. Küll ma leidsin siit üles Rahandusministeeriumi tabeli, see on lisas 8. Siin on sihuke tabel nagu "Eelarvemeetmete mõju majanduse arengule" ja siin on, et järgmiseks aastaks on SKP-ks jooksevhindades prognoositud 41,6 miljardit, SKP reaalkasv 2,1%, nominaalkasv 6,2%, tarbijahinnaindeks 5,0%, sisenõudluse reaalkasv 1%, ekspordi reaalkasv 3,4%, palga nominaalkasv 4,3%. Valige siit neid andmeid ja opereerige omal vabal valikul.

Suur tänu, Annely! Aitäh! See … (Urmas Reinsalu räägib saalist kõva häälega pikalt, midagi ka Eesti rahvast.) Aitäh!

Ei, ma ütlesin teile seda! Eesti rahvale ma ei öelnud. Eesti rahvale ma ütlesin: sotsiaalkulud kasvavad kiiremini kui eelarve kulud üldiselt. Palgakasv on ka. Euribor alaneb. Erinevatest komponentidest majapidamiste toimetulek [sõltub].

Aitäh, Annely! Rohkem sulle küsimusi ei ole. Tõepoolest sai oluline number ka korrigeeritud, see 5%. See oli hea täpsustus teie poolt. Hea kolleeg Urmas Reinsalu, see sai nüüd kenasti õigeks räägitud, nii nagu teie ettepanek oli. Nii et aitäh sulle, Annely! Urmas Reinsalu.

Lugupeetav istungi juhataja! Kas teie käsutuses on see informatsioon, et mitte ei jääks kõlama Riigikogu rahanduskomisjoni esinaise eksitav hinnang, kus ta sidus need numbrid, mis olid läbisegi tulnud [ühest] riigieelarve lisast, selle kohta, otsekui euribori tõus omab ostujõu arvestuses mingit mõju? Ma tahan siin rõhutada seda, et see on eksitav informatsioon, kuna inflatsiooni arvestamisel, mida teeb Rahandusministeerium ja mida teeb ka Eesti Pank, euribori ei arvestata. Euribor ja selle protsendimäär, mis on 2% – või see oli 4%? –, tuleb, arvestades, et Eestis on ligi 120 000 leibkonnal laenukoormus, hinnatõusu tasemele täiendavalt, nii-öelda kauba peale otsa liita.

Aitäh! Head kolleegid, avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! No siin läks diskussiooniks, millised need majandusnäitajad järgmine aasta on, näiteks inflatsiooninäitajad ja muudki näitajad. Ma ütlen, et praegusel hetkel neid arutada on suht mõttetu, sellepärast et hästi suur muutuja on tegelikult jaanuarikuus tulekul. Tegelikult see muutuja on juba praegu teada. Me räägime loomulikult USA presidendist. Nii et praegu niimoodi lähtuda nendest arvudest, mis meil laual on, mis on eelarvesse kirjutatud, või prognoosidest, mis on ka kirjutatud siia eelarvesse sisse – noh, ma arvan, et aeg näitab ja õige pea me saame teada, et kuhu suunas need arvud hakkavad liikuma. Mis aga üldse puudutab eelarvet ja ka tänast diskussiooni, siis tegelikult peab head kolleegi Annely Akkermanni ka kiitma. Ja loomulikult peab kiitma ka kõiki kolleege, kes tänasel arutelul on osalenud. Tunduvalt viisakam oli see arutelu kui esimesel lugemisel, kus siinsamas puldis eelarvet kandis ette rahandusminister. Nüüd, mis on tegelikult probleem? Probleem on see, mille minu arust Urmas Reinsalu ütles välja: me küll arutame järgmise aasta eelarvet, aga kuidas järgmine aasta inimesed peaksid hakkama saama? Aga veelgi suurem probleem on, et meil ei ole üldse pikaaegset nägemust. Me peaksime ju selgelt aru saama, kuhu Eesti liigub, mida me tahame saavutada, millised eesmärgid on, millised elatustaseme eesmärgid peaksid olema 2025, 2026, 2027 ja nii edasi, milliseid tööstusharusid me tahaksime siin näha, millises suunas need peaks arenema, kuidas majandus peaks arenema. Aga puudub! Kõik see puudub, täielikult puudub. Minu arust see on probleem, ja väga suur probleem. Siin on jälle meie ette toodud eelarve, mille kohta on väga palju räägitud, et see on loetamatu, arusaamatu. Arvud ühel leheküljel on ühed, teisel leheküljel on teised, aga tootegrupp on sama. Näiteks võtame Rail Balticu investeeringud. Siin öeldi välja, et vist kaheksal või üheksal leheküljel on Rail Balticut kirjeldatud, aga arvud on kõik erinevad. Arvud on kõik erinevad! Aga minu arust see on kõik veel väike probleem – see, mis meid ees ootab järgmisel aastal. Ent me ei tea, mis meid tegelikult ootab 2026‑ndal, 2027‑ndal. Me võime aimata, aga meil ei ole teekaarti joonistatud. See on probleem. Annely Akkermann ütles selgelt välja, et järgmisel aastal selle eelarvega inimestelt ja kogu majanduselt võetakse miljard. See korjatakse kokku lisamaksudena: need on maksutõusud, need on uued maksud, näiteks automaks. Teiselt poolt [ta ütleb], et kõik ei olegi nii halb, et vaadake, riik omalt poolt ju ka panustab. Investeeringuteks on 1,7 miljardit Euroopa fondide raha ja 0,7 miljardit on laenuraha, mis Eesti riik võtab selleks, et elavdada majandust. Aga selle poole ta unustas ära, et tegelikult kogu aeg, iga aasta ju eelarve kaudu panustatakse majandusse. Kui vaadata 2024. aasta arve, siis see summa oli kokku 1,9 miljardit nii Euroopa Liidu raha kui ka omavahendeid. Nii et igal juhul järgmine aasta on see aasta, kus võetakse meil majandusest rohkem raha ära. Siin käis korraks läbi jutt sellest, et energia hinnad on langenud. Jah, nad on küll langenud, aga nad ei ole kindlasti samal tasemel, kus nad olid neli-viis aastat tagasi. Ja kui me räägime elektri hindadest – keskmised aastahinnad käisid siin läbi –, siis 2022. aastal oli see 22 senti, eelmine aasta oli 10 senti millegagi ja see aasta tuleb enam-vähem samas suurusjärgus. Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Iseenesest aga seda võiduna tuua, et näete, meil on elektri hinnad ju langenud, valitsus ei saa. Ja mispärast ei saa? Sellepärast et kui elektri hinnad ongi mingil viisil langenud, siis teiselt poolt võrgutasud on tõusnud. Ja kui vaadata suuremat pilti, vaadata ka meie naabreid, siis majandus nendel tõuseb, on tõusujoonel, meil aga langeb. Ja jällegi on toodud põhjuseks, et aga meil on elektri hinnad kallid. Kaks aastat, 2023. aastal ja 2024. aastal, käesoleval aastal on hinnad olnud elektriturul stabiilsed. Samasugused hinnad on Lätis ja Leedus. Nende majandus tõuseb. Järelikult need otsused, mida on riigi valitsus langetanud, on seal tunduvalt efektiivsemad ja paremad, kui meie valitsus on siiamaani teinud. Nüüd, kui vaadata pangandussektorit, siis meie naabrid on pangad maksustanud. Läti puhul on see 20% ja Leedu puhul suurem protsent, 50% kasumist. Kui me räägime summadest, siis Leedu sai eelmine aasta lisatulu riigieelarvesse 250 miljonit, Läti prognoosib sellel aastal saada lisatulu 60 miljonit. Need on jällegi valikute küsimused, kas me läheme sellele rahale järgi. Julgeolek on oluline. Kas me läheme julgeolekuraha võtma inimeste taskust, tõstame tarbimismakse, suretame majandust või siis läheme, nii nagu meie naabrid Läti ja Leedu on teinud, võtma seda raha pankadelt? Tarbimismakse ei ole tõstetud, majandust ei ole välja suretatud, vaid, vastupidi, on hoogu juurde antud. Need on täiesti kaks erinevat lähenemistaktikat. Kahju! On kahju, et see praegune eelarve kogu omas ülesehituses on koostatud sellise Exceli-põhise mõtlemisega. Selline poliitiline [mõtlemine] juhib praegu Eestit. Tegelikult praegune valitsus ei juhi või õigemini, kui ta kuskile üldse Eestit juhib, siis ta juhib teda tupikusse. Eesti on lihtsalt praegu tupikus. Seda on kahju vaadata. Tõesti, kui ma suhtlen siin ka heade kolleegidega koalitsioonist, siis mul on tekkinud selline tunne, et nad ei saa aru, kuhu nad tegelikult sellise [mõtlemis]viisiga Eestit juhivad ja et see kõik võib halvasti lõppeda, kui me ei võta hoopis teist suunda ega hakka mõtlema selle peale, kuidas läbi majanduse inimesi aidata. Inimestel läheb selle eelarvega järgmine aasta elu tunduvalt raskemaks. Tunduvalt raskemaks! Ja pikem plaan, kuidas sellest välja tulla, mida me saaksime meie inimestele ja meie ettevõtetele abiks pakkuda, lihtsalt puudub. Meil puudub täielikult meie riigi edaspidise arendamise strateegia. See on kõige suurem probleem, mis meil praegu üldse on. Aitäh! Ja loomulikult me seda eelarvet ei toeta.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Head Eesti inimesed, kes te seda interneti kaudu vaatate! Esimesel lugemisel, kui siin puldis rääkis eelarvest rahandusminister Jürgen Ligi, ma küsisin tema käest, kas see eelarve teeb kellegi elu Eestis paremaks, kas kellegi elu läheb lihtsamaks tänu sellele eelarvele. Lugupeetud minister vastas väga ümmarguselt stiilis, et Eesti kodanike elu läheb paremaks. Aga kui eelnõule otsa vaadata, siis peab tõdema, et eelarve on ju kõige tähtsam riigi finantsdokument, aga selle koostamisega kahjuks Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 erakonna koalitsioon ei ole hakkama saanud. See eelnõu on halb nii sisu kui ka vormi poolest. Miks vormi poolest? Sellepärast et see on jätkuvalt tegevuspõhine eelarve, mis ei ole läbipaistev, mis ei ole arusaadav lihtsale inimesele ega ka kõikidele teistele. Riigikontroll on tegelikult andnud sellele hävitava hinnangu, me kõik oleme selle kohta lugenud, aga valitsus jätkab ikkagi samas vaimus, tegevuspõhise eelarvega. Ja mis puudutab sisu, siis ega ma niisama ei küsinud rahandusministri käest, et kelle elu läheb paremaks. Sisu on selline, et no ei lähegi Eesti inimeste elu paremaks selle eelarvega, pigem vastupidi. Selle asemel, et parandada nende inimeste elu, kellel juba praegu on raske ja kelle eest siis riik peab kandma erilist hoolt – eelkõige lastega pered, eriti paljulapselised pered, puuetega inimesed, pensionärid, eakad inimesed –, tegelikult läheb nende olukord selle eelarve vastuvõtmise ja rakendamisega aina keerulisemaks ja raskemaks, sest esiteks tõstetakse makse, teiseks tõstetakse aktsiise, kolmandaks tõstetakse riigilõive, [neljandaks] tõstetakse kas või eriarstivisiitide tasu neli korda. On hästi keeruline leida, mis läheb odavamaks või lihtsamaks inimeste jaoks. Kui me vaatame riigiteenistujatele otsa, siis nende ootused kahjuks ka ei läinud täide. Nad võisid loota, et kui üks aasta jäi vahele – ma siin eelkõige räägin siis politseinikest, päästjatest, piirivalvuritest, kultuuritöötajatest, kelle palka riik viimati tõstis aastal 2023 –, siis neil oli ju õigustatud ootus, et kui aastal 2024 on olnud keeruline, siis aastal 2025 võib-olla saavad nad ikkagi palgalisa, nende palk tõuseb. Eriti on seda vaja olukorras, kus inflatsioon kasvab meeletult. Näiteks toidukaubad on kahe aastaga kallinenud 40% võrra. See kallinemine jätkub ja eksperdid praegu ütlevad, et lähiajal lähevad toidukaubad veelgi kallimaks. Aga kahjuks ka aasta 2025 ei too selles osas leevendust. Siseminister, vastates minu küsimusele infotunnis, põhimõtteliselt andis mõista, et inimesed peaksid rahul olema sellega, mis neil praegu on, sest alternatiiv oleks olnud nende töökohtade arvu või siis palkade kärpimine. Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Selle asemel, et riik oleks ikkagi aru saanud, et nende palgad on ajale jalgu jäänud, nad aga ootavad juba teist aastat järjest palgatõusu. Noh, tegelikult peaksid nad nagu olema rahul sellega, et ei kärbita. Õpetajad. Me mäletame, et õpetajad selle aasta alguses korraldasid streigi, sellepärast et nende palk samamoodi ei tõuse, erinevalt nende koormusest. Siis anti neile niimoodi heldelt 17 eurot bruto juurde kuupalgale. Ja nüüd siis lubati, et kuna on keeruline aeg, siis tuleb palgatõus hiljem, ja pluss tuleb uus karjäärimudel haridusministeeriumi poolt. Nii et olge praegu õnnelikud, jätke [uus] streik ära, lõpetage [protestimine] kiiresti ära ja siis läheb elu paremaks. Nüüd on juba selge, et palk aastal 2025 õpetajatel ei tõuse. Palga alammäär jääb samale tasemele, isegi 17 eurot keegi enam ei lisa. Ja mis puudutab seda karjäärimudelit ja nii edasi, siis nüüd me näeme, et see oli üks suur bluff. See dokument, mida praegu Haridus- ja Teadusministeerium üritab õpetajaid esindavatele organisatsioonidele sokutada, on tegelikult väga vale ja näiteks Eesti Linnade ja Valdade Liit on mures, sest nemad sellist dokumenti allkirjastama ei hakka. Nii et tuleb välja, et ikkagi kõik lubadused jäävadki lubadusteks. Siin on, ma arvan, suur küsimus sellele valitsusele, mis oma poliitikaga – majanduspoliitikaga, maksupoliitikaga – viib Eesti riiki aina rohkem sügavasse ummikusse. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi 16 väga olulist muudatusettepanekut, et kas või natukenegi seda dokumenti parandada. Nagu ütles rahanduskomisjoni esinaine, need olid väga asjalikud ja õiged muudatusettepanekud, aga kahjuks koalitsioon ei toetanud ühtegi neist. Nii et siin ei paista olevat mitte mingit soovi opositsiooniga koostööd teha. Järelikult ei saa me seda eelarvet toetada ja loomulikult teeme ettepaneku 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Kui me pisut kaugemalt tulema hakkame, siis sellest päevast alates, kui päikesetõusu valitsus – nii seda nimetati 2021. aasta alguses – Kaja Kallase juhtimisel pukki astus, on Eestis kõik allamäge läinud. Näiteks transport on sellest ajast kallinenud 32%, eluaseme[kulud] 46%, elekter 188%, tervishoid 30%, toit 49%. Ja siis käib meil siin puldis rahandusminister ja räägib riigieelarvet üle andes midagi reaalpalga tõusust. Reaalpalk on, ütleme, see vaade palgale, [mis võtab arvesse] keskmise palga tõusu võrrelduna inflatsiooniga, hindade kallinemisega. Ma ei tea, kust see number võetakse, see reaalpalga tõus. Siis tuleb siia kõnelema rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann ja räägib midagi pensionitõusust: pensionid tõusevad ja see aitab inimesi ja inimesed saavad hakkama. Ja siis ma vaatan neid numbreid ja mõtlen, et no täiesti paralleelmaailmas toimub see valitsuse tegevus! On tegelik elu ja siis on mingisugune fantaasiamaailm, kus nemad elavad. Ma täna pidasin siin debatti meie peaministriga ja küsisin tema käest, mida ta plaanib teha muutunud geopoliitilises olukorras. Tema rääkis oma fantaasiamaailmast. Ta justkui ei olekski tajunud, et maailmas on suured muutused toimumas. Seda kõigepealt. Eelarveid tehes on viimastel aastatel kogu aeg räägitud riigi rahanduse kordategemisest. Kogu aeg tehakse riigi rahandust korda, iga aasta aina tehakse korda. Aga iga aasta, kui sa vaatad riigi laenukoormust või eelarvedefitsiiti, siis kogu aeg liigume vales suunas. Me liigume kordategemisest eemale. Nüüd, kui me vaatame konkreetselt selle eelarve sisse, siin ka täna diskussioonide käigus toodi näiteid. Ma ise tõin näite sellest, et üks mõõdik Kliimaministeeriumis on see, et kui kõik ministeeriumid oleksid teinud ära oma keskkonnajalajälje mõõtmise, siis oleks – jess! – Eesti riigis asi paremaks läinud. Ministeeriumis on vaadatud, mitu inimest käib autoga tööle, mitu sorteerib prügi, kui paljud kütavad oma tuba ja nii edasi. Viljatu tegevus! Kasutu tegevus! Aga inimesi hoitakse selle jaoks palgal, et nad seda teeks. Veel konkreetsemad näited. Me koos Kert Kingoga tegime ettepaneku vähendada ministeeriumide avalike suhete osakondade eelarveid. Tegime need ettepanekud sõltuvalt [konkreetse] ministeeriumi vastava osakonna suurusest. Kokku see kärbe oleks umbes 1 miljon ja me kirjutasime, et vabanevat raha võiks kasutada riigi eelarvepositsiooni parandamiseks. Teile võib tunduda, et see positsiooni parandamine ongi kõige kurja juur. Aga tegelikult meile näiteks põhjendatakse, et huvihariduselt tuleb miljon ära võtta, et positsiooni parandada, riigil on raha vähe. Täna me siin pärast paari eelnõu peale seda riigieelarvet hakkame menetlema eelnõu, mille kohaselt rasedatele naistele ja kuni kaheaastastele lastele kehtestatakse arstivisiidi tasu. Kodus lapsi kasvatavatelt emadelt tahetakse ära võtta ravikindlustus. Seda kõike ikka sellepärast, et riigil on raha vähe, eelarvepositsioon on halb. Aga siis, kui ütled, et teil töötab osakondade viis inimesi – ja see on sadu inimesi riigis, kui me võtame ka ministeeriumide allasutused –, kes räägivad lihtsalt musta valgeks. Iga päev need ministeeriumid ja muud asutused keeravad mingisuguse käki ja siis neil ongi vaja hästi palju inimesi, kes ujutavad meedia üle mingisuguste – kuidas neid ajakirjanduses nimetatakse? – makstud teadaannetega. Makstud teadaannetega! Aga nende riigi PR-osakondade teadete puhul ei kirjutata sinna juurde "makstud teadaanne". Lihtsalt saadavad välja [uudise], et reaalpalk kasvab ja kõik elu läheb muudkui paremaks. Nii et halb eelnõu. Ja ma püüan nüüd ennustaja olla ja ütlen, et kindlasti täna tuleb siia pulti ka meie fraktsioonist keegi, kes annab üle ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Suur tänu! Arvo Aller, palun!

Palun kolm minutit lisaks.

Palun, kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid nii saalis kui oma kabinettides! Head inimesed, kes nii hilisel tunnil veel suudavad ja jaksavad jälgida riigieelarve menetlemist! Tuleb nõustuda eelkõnelejaga. Ma usun ka, et meie fraktsiooni esindaja esitab eelnõu 513 lugemise katkestamise ettepaneku. Seda eelarvet tuleb ikkagi nimetada õigete sõnadega: see on maksutõusude eelarve. See on maksutõusude eelarve Eesti inimesele, Eesti töötavale inimesele, kes peab oma töö ja vaevaga hakkama riigieelarve tulude poolt täitma. Tuleb kiita tänast ettekandjat, rahanduskomisjoni esimeest, kes andis ka sisulisi vastuseid. Helir raputab pead, et tema ei saanud sisulist vastust. Aga ettekandja oli ette valmistanud, tal olid materjalid kaasas, natuke lehitsemine võttis aega, aga ta ikkagi sai hakkama. Mis tähendab, et Reformierakonnas on inimesi, kes suudavad saali austavalt suhtuda, mitte ei hakka kohe sildistama ja süüdistama ja ebamugavate küsimuste esitamisel tuleb välja, et vastatakse nendele küsimustele, millele tahetakse. Nüüd, muidugi rahanduskomisjoni esimehel võis tekkida keelevääratus või -apsakas. Aga mulle jäi kõrvu kummitama, et automaksu kehtestamine suurendab puuetega inimeste toetamist. See on ikka, no selle peale annab tulla. Võib-olla teeks veel mõne maksu, mis suurendaks veel mõnede inimeste toetamist? Ma usun, et see võis olla väike keelevääratus. Kindlasti ei tehtud automaksu selleks, et puuetega inimeste toetust suurendada. Aga markeerime ära, mis meile uuest aastast hakkab lisanduma. Tuleb tulumaksu suurendus 2 protsendipunkti võrra poolest aastast. Käibemaks suureneb, aktsiisid suurenevad, täiesti uue maksuna tuleb mootorsõidukimaks, mida maksavad kõik, olenemata sellest, kas sa oled suure pere [pea] või on sul oma elektriauto. Jah, linnalises piirkonnas võib see automaks tunduda õige nii ummikute vältimiseks kui ka, ütleme, rohehulluse finantseerimiseks. Aga maapiirkonnas on auto elementaarne liikumisvahend ja nii kaua, kui meil ei ole korda tehtud ühistransporti ega seda liikumist parandatud, me ei saa kuidagi nõustuda sellega, et automaks kehtestatakse. Automaksu kehtestamisega inimesed jäävad paikseks, neil jääb liikumine väiksemaks, väheneb tervishoiu kättesaadavus, inimeste toimetulek väheneb. Ja sellest lähtuvalt [kehveneb] ka nende elujärg. Ja ega selle võrra rohkem raha kätte ei jää, kui sa kodunt väljas ei käi. Siis juba võivad kõik öelda, et kasutage kullerteenust, kes toob koju toidu, aga kust sa maapiirkonnas võtad selle kullerteenuse, kes toob sulle toidu koju. Nüüd, sellesse kärpe-eelarvesse tuleb ka skeptiliselt suhtuda, sest kärpetuhinas on täiesti ära kadunud regionaalsuse põhimõte. Regioonides, eriti maapiirkondades pannakse kinni riigiasutusi, mis näitab seda, et tegelikult keskvalitsust ehk praegust valitsust ei huvita, mis toimub maapiirkondades. Nad ei ole nende heaks midagi teinud. Meil on regionaal- ja põllumajandusminister, kes nime poolest [vastutab] regioonides [toimuva eest], aga ühtegi head ettepanekut, mida regioonides võiks parandada, ei ole. Ja nüüd, kui tuua edasi mõeldes suure eduloona välja õiglase ülemineku fondi toetused, mis Ida-Virumaal peaks töökohti looma, siis see on naljanumber. Kui me teeme seal kuni 1000 töökohta, aga põlevkivisektoris koondame 5000 inimest, siis see ei loo kuidagi uusi töökohti piirkonnas juurde. Ja kui anda veel ka signaal, et põlevkivisektori koomaletõmbamisega riik kaotab ka rahaliselt nii keskkonnatasude näol kui ka palgamaksude näol kui ka kõikide muude maksude näol, siis riik ise laseb endale jalga. Üks tuluallikas kaob ära. Samas on mindud hullusega edasi looduskaitsealade suurendamisega. Ministri ühe käskkirjaga allkirjastatakse loodusparkide laiendamine, mis on kohalikule omavalitsusele eriti raske, sest looduskaitsealad on vabastatud maamaksust ja riik seda kompenseerimisega katma ei tõtta. Siin olid täna ka mõned muudatusettepanekud, et omavalitsustele tuleks looduskaitsealade maamaksust ilmajäämine kompenseerida. Sellist muudatusettepanekut rahanduskomisjon ei toetanud. Seegi näitab valitsuse silmakirjalikkust: me nüüd tõsiselt teeme kärpeid. Olles Ida-Virumaalt valitud, vaatan ma ikka oma piirkonda. Üks näidetest on, et töötukassa paneb kinni kaks teeninduspunkti: nii Kiviõlis kui ka Sillamäel. Kahe peale kokku on seal tuhat inimest klientidena arvel. Ja need tuhat inimest peavad hakkama sõitma Jõhvi, mis on 30 kilomeetri kaugusel. See tekitab neile lisaväljaminekuid, lisakulusid. Need tuhat inimest saadetakse Ida-Virumaal seiklema, et nad saaksid käia ennast töötukassas näitamas. Eriti groteskne on aga Jõhvi kohtumaja kinnipanek 2026. aastast. 2011. aastal on sinna ehitatud täiesti uus maja, kus on loodud ideaalsed töötingimused. Selle kinnipanek pidavat tohutult riigi raha kokku hoidma. Samas pole justiitsminister teinud erilisi pingutusi, et regioonis, just nimelt sellistes tundlikes asulates riiki rohkem kohapeal oleks. See näitab, et antud eelarves ei ole üldse arvestatud Eesti inimestega ja seda eelarvet ei saa toetada. Aitäh!

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun aja kokkuhoiu mõttes 2 x 5 [minutit] pluss 2 x 3.

Aga teeme nagu viilu kaupa, nagu sinu hea kolleeg Urmas Reinsalu on öelnud. Teeme kõigepealt 5 + 3. See on siis fraktsioonipoolne või siis kumb on eespool? Või ei ole seal vahet?

Mõlemad jutti. Teeme kõigepealt minu nimel.

Helir-Valdor Seeder Riigikogu liikmena, sõnavõtt.

Aitäh! Head kolleegid! No peame kahetsusega tõdema, et viimaste aastate eelarvearutelud on muutunud absurditeatriks. Ja selle üle me siin ei saa rõõmustada, vaid kahjuks peame murelikult seda tõdema. Tuletan meelde, mis juhtus eelmise aasta arutelu ajal, see siis puudutas 2024. aasta riigieelarvet, käesoleva aasta eelarvet. Valitsus sidus selle usaldusega, nii et sisulist arutelu ja muudatusettepanekute arutelu ja hääletust siin saalis ei toimunud. 2024. aasta, käesoleva aasta eelarve muutmine, mida me täna siin ühe eelneva punktina arutasime – sealt kõrvaldati Isamaa muudatusettepanek põhjendusel, et me olevat esitanud ettepaneku, mis on vastuolus baasseadusega: me tahame muuta eelarve mahtu. Silmas oli peetud vähendamist. Midagi sellist me ei ole esitanud. Mitte midagi sellist me ei ole esitanud, aga rahanduskomisjon lihtsalt jõuga hääletas selle välja. Võimalus siin suures saalis nende teemade üle arutada ja seda muudatusettepanekut hääletada võeti meilt ära. Nüüd me oleme järgmise aasta riigieelarve arutelu juures ja Isamaa kaheksa muudatusettepanekut, mida me ise nimetamegi komplektina alternatiivseks eelarveks, kõrvaldati kõik jällegi menetlusest, nii et suurde saali need ei jõudnud. Aga sellest me oleme siin juba korduvalt rääkinud ja ma ei taha oma väärtuslikku kõneaega selle kordamisele kulutada. Aga tuleme selle eelarve sisu juurde. Väga palju on räägitud, kas kulupõhine või tegevuspõhine. Ja kõige teravam kriitika selle lähenemise kohta on minu arvates tulnud koalitsioonisaadikute endi ridadest. Võib-olla ma kordan ennast – ma olen ka varasematel aegadel sellele teemale tähelepanu juhtinud –, ent see tegevuspõhine eelarve ei ole mitte ainult mugavuseelarve valitsusele. Nad saavad toimetada nii, et lai avalikkus ja isegi asjatundjad sellest eelarvest aru ei saa. Ainult Rahandusministeerium ja väga kitsas ring selle eelarve koostajaid saavad sellest aru ja omavad nii-öelda seda võimu, kuidas riigi raha kulutada, millele kulutusi teha. Ent sellel on tegelikult ka teine väga selge põhjus, nimelt Rahandusministeeriumi ametnike soov suurendada oma võimu, mis tegelikult Eesti riigijuhtimise ebakompetentsust [vaid süvendab]. Ma püüan selle teile lahti rääkida. Põhjus on nimelt selles, et tegevuspõhine eelarve võimaldab nii-öelda ministeeriumideüleseid eesmärke seada. Me seame mingisuguseid üllaid kaugeid eesmärke ja sellega kaob ära ministrite võimalus oma valitsemisala ohjata ja omada ülevaadet rahaliste vahendite kasutamisest, erinevate programmide elluviimisest, erinevate eesmärkide täitmisest. Rahandusministeeriumi lauaülem või ametnik on see, kes ütleb ministrile, milline on uus algatatav tegevus, milline on lõpetatud tegevus, milline on lõpetatav tegevus, ja nii edasi, mida rahastatakse, mida mitte. See tähendab, et valdkonnapõhine juhtimine on suuresti koondunud Rahandusministeeriumisse, olgu tegu haridusministeeriumi või regionaalministeeriumi või keskkonnaministeeriumi, nüüd siis Kliimaministeeriumi [valdkonnaga]. Tegelikult rahastamisotsused, mis kujundavad valdkondlikke poliitikaid, lõpuks tulevad ikkagi Rahandusministeeriumist, kus ei ole kõikehõlmavat kompetentsi. Peab kahetsusega tunnistama, et see protsess on olnud aasta-aastalt süvenev ja selle tõttu Eesti riigi juhtimiskompetents on oluliselt oma kvaliteedis kannatanud. Jürgen Ligi tegi ettekande eelarve esimesel lugemisel ja tegi etteheiteid parlamendile, et see arutelu siin on pealiskaudne ja üldine, ja parlamendi roll üldse peaks eelarve menetlemisel olema oluliselt väiksem. Mina olen tutvunud ja vaadanud, kuidas siis valitsuses poliitilisel tasemel riigieelarvet koostatakse. ja ausalt öelda, mõelgem nüüd, te kõik vist üllatute. Vanasti oli nii, et riigi eelarvestrateegia koostati kevadel aprillis väga põhjalike arutelude tulemusena järgmiseks neljaks aastaks. Selle kinnitas Vabariigi Valitsus. Sellele järgnesid terve suvi ministritevahelised läbirääkimised, kus osales ka Rahandusministeerium ja kus fikseeriti eriarvamused, [koostati] protokollid. Siis jõuti sügisesse ja viimase sügisprognoosi alusel tehti, arvesse võttes ka kevadist RES-i [arutelu], järgmise aasta riigieelarve projekt. See protsess kestis pool aastat väga põhjalikult ja kõik ministrid on olnud kaasatud. Mis nüüd tehakse? On jõutud mugavuspositsiooni, et suvi läbi mitte töötada. Ja et mitte anda poliitikutele aega pikalt selles protsessis osaleda, tehakse kõik kolme nädalaga sügisel, toetudes augusti prognoosile. Ja juba septembri lõpuks peab valitsus esitama valmis eelarve Riigikogule aruteluks. Tõepoolest, valitsuskabinetil on aega kolm nädalat, et panna kokku aasta riigieelarve koos riigi eelarvestrateegiaga, mida enam kevadel ei koostata, mis tehakse kolme nädala jooksul koos riigieelarvega: kaks ühes. Vaat nii efektiivseks jutumärkides on meie riik lihvitud riigieelarve koostamisel ja nelja aasta eelarveperspektiivi loomisel. Loomulikult ei saa seal olla kvaliteeti. Ja siis tuleb [rahandus]minister ja ütleb, et Riigikogu, kes arutab seda eelnõu siin kaks ja pool kuud, kaasates erinevates komisjonides ka kõik ministrid, kaasates ka eksperte, kaasates ka erialaliite ja muid asjassepuutuvaid organisatsioone, on pealiskaudne, aga nemad tegid kabinetis kolme nädalaga põhjaliku kvaliteetse töö. Loomulikult ei ole see tõsiselt võetav etteheide ja kriitika ja seda ei oleks ministri suust küll oodanud. Selle tegevuspõhise eelarvega on veel üks suur häda ja väga põhimõtteline vastuolu. Nimelt, see lähtub rohkem nendest arengukavadest ja ministeeriumides välja töötatud tihti ebarealistlikest ja reaalse eluga mitte kooskõlas olevatest projektidest ja eesmärkidest. Tegelikult peaks eelarve lähtuma ikkagi seadustest ja seadustest tulenevatest ülesannetest. Ja vaat siin on väga põhimõtteline küsimus nii riigikontrolörile kui ka õiguskantslerile: kas me lähemegi seda teed, et riigieelarve koostamise aluseks on ministeeriumide üsna umbmäärased arengukavad, mille kohta mõned aastad tagasi riigikontrolör ütles, et nad ei ole võimelised isegi auditit tegema nende enam kui saja riigis koostatud arengukava kohta, mis tegelikult ka eelarvepoliitikaga ei haaku? Kas lähtuda nendest või lähtuda seadusest ja seadustest tulenevatest ülesannetest? Loomulikult tuleks lähtuda seadusest ja seadustest tulenevatest ülesannetest. Nüüd, eelarve läbipaistvuse ja kulupõhisusega on, kuidas on, aga sama suur probleem on vähemalt kogu see maksu- ja eelarvepoliitika sisu seal taga, mida me näeme. Selles ei ole pikka vaadet, struktuurset lähenemist, mis võiks olla ühes eelarves elementaarselt sees. See eelarve on lihtsalt üks kokku kuhjatud maksutõusude komplekt. Ja eraldi tahan ma siin peatuda maksutõusul.

Hea kolleeg, ma korra katkestan teid. Nüüd teie sõnavõtt kui Riigikogu liikme sõnavõtt on lõppenud. Ma igaks juhuks küsin kolleegide käest, ega keegi ei vaidlusta, kui hea kolleeg Helir-Valdor Seeder peab kohe otsa ka kõne fraktsiooni nimel. Teoreetiliselt peaks nagu uuesti registreerima ja siis ta läheb jälle järjekorra lõppu. Aga kui keegi ei vaidlusta, siis … (Saalist vastatakse.)

Jaa, ma täpsustan, Isamaa fraktsiooni nimel.

Isamaa fraktsiooni nimel. Kaheksa minutit, Helir-Valdor Seeder, sõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel.

Aitäh! Kui antakse laiemad volitused, siis olen hea meelega valmis ka teiste fraktsioonide nimel rääkima, aga hetkel mul seda volitust veel ei ole. Aga jah, selline pikk vaade ja struktuurne lähenemine eelarves puudub. Nendest erinevatest maksutõusudest ja uutest maksudest on juba palju räägitud ja mina oma kaheksa minuti jooksul ei jõuaks kõiki neid siin lahti rääkida, aga mõnel siiski põhimõtteliselt tahaks peatuda. Nimelt, maamaks ja õiguskindlus, millest ka koalitsioonisaadikud on väga palju rääkinud mitte ainult maksupoliitika kontekstis, vaid ka laiemas kontekstis. Mõned aastad tagasi võttis parlament vastu, see oli vist aastal 2021, uue maamaksuseaduse. Seda pärast 20 aasta pikkust vaidlust ja ootamist, sest tõepoolest korralisi hindamisi, mida tollal kehtinud seadus ette nägi, me ju regulaarselt iga kolme aasta tagant, nii nagu see oleks pidanud minema, läbi ei viinud. Ja selle tõttu maa maksustamise hind tegelikku maa hinda ei kajastanud. Need vaidlused uue maamaksuseaduse väljatöötamisel olid väga pikad ja kestsid seitse-kaheksa aastat. Keskkonnaministeeriumis oli see aastaid menetlemisel ja vaidlusobjektiks. Lõpuks võeti see vastu, ja võeti vastu väga tuliste vaidlustega. Riik andis maaomanikele, koduomanikele ja ettevõtjatele garantii, et ei järsku maamaksu tõusu ei tule, seda tehakse samm-sammult, 10% kaupa. See redel kinnitati, rõhutan, peale pikki vaidlusi ja riik andis garantii, millele said toetuda nii ettevõtjad oma äriplaanides ja pangast laenu võttes, kui ka füüsilised isikud oma kodu soetades ja nii edasi. Oli teada, milliseks kujuneb tulevikus maamaks. Ja mis nüüd? Nüüd seesama riik siinsamas parlamendi tasemel otsustas sõna murda – aga me räägime õiguskindlusest! – ja minna vastuollu õiguskindluse mõttega ja aastast 2026 on võimalus, et maamaks tõuseb lausa 100%. Paljudele tähendab see lausa kordades – kordades! – maamaksu tõusu, on nad siis koduomanikud või ettevõtjad, põllumaa omanikud või muu maa omanikud. Vaat nii üks riik käituda ei tohi. Samal ajal räägib valitsuskoalitsioon, räägivad need saadikud, et kodakondsuseta isikutelt ei saa kohalikel valimistel hääleõigust ära võtta, sest see on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Ja seda räägivad koalitsioonisaadikud põhiseaduskomisjoni istungil! See on vastuolus õiguskindluse põhimõttega! Kusjuures arusaamatuks jääb, et aga kolmandate riikide kodanikelt saab selle õiguse küll ära võtta sellesama seadusega selsamal ajal, ja see ei ole vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Nii et Šveitsi kodanikelt või Jaapani kodanikelt või Austraalia kodanikelt võib sama eelnõu kohaselt ära võtta, aga kodakondsuseta isikutelt ei või. Niimoodi loomulikult meie majandust ei stabiliseeri, mis on kolm aastat olnud järjepidevalt kriisis. Kui kokku võtta kogu see kolmeaastane aegrida, siis me oleme kahetsusväärselt ilmselgelt Euroopa Liidu kõige viimane vagun. Ükski naaber meid küll ei kadesta, nii nagu siin täna rahanduskomisjoni esimehe jutust võis mulje jääda. Eelarve läbipaistvusest ja segadusest selles ei ole võimalik ajapuudusel pikalt rääkida, aga jätkuvalt: ega ühistranspordi rahastamisest me ülevaadet ei saanud, see on lahendamata. Kolmas lugemine on ees, aga me siiamaani ei tea, mis saab järgmisel aastal. Kohalike omavalitsuste rahastamisest mis saab, me täpselt samamoodi ei tea. Eelarvesse on kavandatud maamaksu maksimaalne tõus, aga nagu ka eelarve koostajad nüüd ise ütlevad, sellist laekumist, nagu on kirjutatud seletuskirja, tõenäoliselt kohalikel omavalitsustel eelarvesse ei tule. Tähendab, sealt vaatab tegelikult vastu kohalike omavalitsuste tulu puudujääk. Me teame, et see seletuskiri ei vasta tegelikule olukorrale, mis järgmisel aastal hakkab olema. Ja kõige lõpuks on jäetud selles järgmise aasta riigieelarves valitsusele ja ministritele vabadus kogu see eelarve ümber joonistada, ümber otsustada. Riigikogu võib ju siin langetada otsuse ja selle eelarve kinnitada, aga ministritel on voli oma valitsemisalas ja Vabariigi Valitsusel muuta kuluridasid, ilma et oleks vaja parlamendilt täiendavalt selleks volitusi saada. Nii et tekib küsimus, milleks ja mida me siin üldse sel juhul arutame. Kõige selle tulemusena loomulikult Isamaa saadikurühm teeb ettepaneku järgmise aasta eelarve teine lugemine katkestada, et parandada, mida parandada annab. See annaks võimaluse esitada uuesti muudatusettepanekuid ja nii saaks ka Isamaa saadikurühm esitada oma muudatusettepanekud. Praegu, no näete, meie muudatusettepanekute puhul üks argument, miks ei saa neid siia suurde saali tuua, oli, et katteallikaks on ette nähtud keskvalitsuse kulude vähendamine. Keskvalitsuse kulude vähendamine on selline tabu ja see on seadusvastane ettepanek! Riigieelarve on niisugusel kujul koostatud, et Riigikogu liikmetel ei ole võimalik teha ettepanekuid keskvalitsuse kulude vähendamiseks – see kvalifitseerub kohe seadusvastaseks. Vaat niisugusel kujul on siis eelarve koostatud ja tehtud. Seetõttu on meil ettepanek teine lugemine katkestada, et oleks võimalik mõistuspäraseid ettepanekuid vähemalt teha. Iseasi, kas Riigikogu enamus neid aktsepteerib või mitte. Aitäh!

Järgnevalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! See valitsus viib Eesti sügavale ummikusse ja seda eelarvet ei ole Eesti rahvas ära teeninud. Käibemaks tõuseb 24%‑ni, tulumaks ka 24%‑ni. Automaks jõustub uuest aastast, ettevõtteid hakatakse täiendavalt maksustama, aktsiisid tõusevad, retseptiravimid kallinevad, arstivisiidi tasu tõuseb neli korda. Kõik need muudatused löövad kahjuks eelkõige meie kõige nõrgemaid ühiskonnaliikmeid. Ja seejuures peaminister Kristen Michal tuleb rahulikult meie ette, Riigikogu ette, ja ütleb meile: "Ärge muretsege, juba varsti hakkab majandus kasvama." Aga IMF ennustab Eestile Euroopa kõige suuremat [majandus]langust. Oleme prognoositud langusega –0,9% SKP‑st Euroopas viimased. Samal ajal prognoositakse Lätile ja Leedule tõusu. Eesti Konjunktuuriinstituut, mille raportit valitsus ei tahtnud tükk aega tutvustada, toob välja, et majanduskliima on halvenenud, tarbijate kindlustunne on taas järsult langenud, kõik indikaatorid on jätkuvalt punases, ka tarbijate kindlustunne. Ja meie perede toimetulek halveneb üha rohkem. Üha rohkem peresid on pidanud kasutama toimetulekuks varasemaid sääste või tarbimislaenusid. Majandusminister Keldo ütles selle peale, et see majandusest nukra pildi maalinud uuring valmis enne häid otsuseid. Praegu on valitsusest tulnud positiivsed sõnumid ja otsused, ütles minister Keldo. Vabandust, millised positiivsed otsused ja sõnumid? Kas keegi on neid kuulnud? Kas keegi oskab öelda? Kui sa otsustad järjest erinevaid maksutõuse teha ja räägid, et kohe-kohe hakkab majandus kasvama – proovi, palju tahad, aga no ei hakka see majandus kasvama! Maksudega majandust ei paranda. Selleks, et majandus kasvaks, peaks sisenõudlus tunduvalt paranema. Aga see pole võimalik, kui majandusest üha enam raha maksudena välja võetakse. Ja just seetõttu on valitsuse majanduspoliitika vastu täna väga vähe usaldust. Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp ütles, et majanduspoliitika kas puudub, pole usutav või siis pole läbipaistev ja arusaadav. Et olla aus, peaks hinnatõusudest kirjutama protsentides, mitte näiteks nii: retseptiravimite miinimumhind kerkib euro võrra, [omaosaluse alusmäär] tõuseb 2,5 eurolt 3,5 eurole. Mis siis ikka, 1 euro siia-sinna, mis see teeb! Tegelikult on tegemist 40%‑lise hinnatõusuga. Arstivisiidi tasu tõuseb 5 eurolt 20 eurole, hind tõuseb 300% võrra. Need on ausad numbrid. Ja mida riik teeb? Riik katab inimeste arvelt eelarveauke. Seejuures kõiki olulisi investeeringuid, näiteks IT-investeeringuid tehisintellekti arendamiseks riigisektoris, lükatakse edasi. Ja see kasvatab eelarveauku tulevikus. Me saatsime selle kohta päringu igale ministeeriumile ja Rahandusministeeriumist tuli väga otsekohene vastus. Nemad ei planeeri mitte mingit investeeringut IT-valdkonda, veel vähem tehisintellekti. Ma mäletan, et varem me rääkisime alati uhkusega oma digiriigist, rääkisime sellest kui millestki väga erilisest. Aga sellest eduloost pole mitte midagi alles jäänud. Teised riigid on ammu meist ette jõudnud ja me ei suuda isegi oma infosüsteeme korras hoida. Meil on topeltsüsteemid ja see segadus on jõudnud sinnamaani, et meil on need süsteemid muutunud isegi kallimaks kui ametnike pidamine. Ja sellega ei tegeleta üldse. Räägime veel silmakirjalikkusest. Eelarves on mitmed kuluread välja kirjutamata. Seletuskirjas seisab selline lause: "[…] detailandmed on dokumendi koostamisel hetkel planeerimisel ning seetõttu pole andmed terviklikud." Aga see [lause] sisaldab vastuolu, sest samal ajal on kõigile antud signaal, et on pakiline vajadus teha kärpeid, sest kõik kulud on ju ära planeeritud. Samas me näeme, et need kulud on teadmata ja alles pärast eelarve vastuvõtmist hakatakse tegema otsuseid, kuhu reaalselt raha suunatakse. Mäletate, kui meil oli Jürgen Ligi siin saalis, kuidas ta meie küsimustele siis vastas? See ülbus, see üleolev suhtumine, mis rahandusministril oli! Aga ei ole nii, et rahandusministril oli paha tuju või et tal on halb iseloom. Rahandusminister peegeldab tegelikult praeguse koalitsiooni suhtumist meie rahvasse. Teda tuleb selle eest tunnustada, et ta vähemalt ei püüa varjata, milline see tegelik suhtumine on. Kahjuks tema ongi praegu Reformierakonna ja kogu koalitsiooni nägu. Tema vastustest sai välja lugeda nii mõndagi. Ma küsisin mitu korda väga lihtsa küsimuse: kuidas pered uuest aastast hakkama saavad, näiteks paljulapseline pere, kes elab maal ja kellel on kaks autot? Tõuseb käibemaks ja tulumaks, tõusevad aktsiisid ja rakendub automaks. Kuidas nad hakkama saavad? Vähemalt neli korda küsisin seda küsimust. Ma sain muidugi sõimu osaliseks, aga kõlas ka paar olulist väidet. Esiteks, minister ütles mulle, et ma räägin mingisugustest maksudest, aga maksutõusud on pisiasi. Ja siis kõlas veel selline pärl: maksutõusud on suunatud eelkõige nõrgemate aitamiseks, nendele võrdsemate võimaluste andmiseks. Vabandust, aga praeguse eelarvega praeguses olukorras ebavõrdsus ühiskonnas vaid süveneb. Seda tõestavad erinevad näitajad ja uuringud. Kui ma küsisin seda uuesti ministri käest, siis minister ütles väga olulise lause. Ta ütles, et see, kuidas pered saavad hakkama, on kolmandajärguline – isegi mitte teisejärguline, vaid kolmandajärguline! – võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. Sest Reformierakonna ja selle koalitsiooni arvates riik ei olegi inimesed. Aga riigi toimetulek on otseses seoses inimeste toimetulekuga. Mingil määral on muidugi hea meel, et pärast seda, kui ma nii mitu korda selle küsimuse esitasin, sain ma ka õige vastuse. Ja see vastus peegeldab suhtumist nagu Louis XIV tsitaat "Riik, see olen mina". See suhtumine peegeldub selles eelarves, mis täna hääletusele [tuleb]. Seetõttu muidugi Keskerakond seda eelarvet ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! No siin vaatab probleemide pundar otsa. Ma küsisin kolme koalitsioonipoliitiku käest, kuidas seda eelarvet võiks kutsuda, mis selle nimi üldse on, ja ma sain kolm erinevat vastust. Juba see näitab, et tegelikult sellel eelarvel puudub poliitiline selgroog. Tavaliselt pannakse eelarvele ilus kõlav nimi, mida kõik koalitsioonipoliitikud retooriliselt kogu aeg kordavad. Nii et see näitab, et see eelarve on kolme erakonna poolt kuidagi jõuga kokku pandud. Teine aspekt. Kujutage ette, rahandusminister, kes on öelnud, et ta on maailma parim rahandusminister, on pannud oma ametkonnaga selle eelarve kokku, aga siis kunagine rahandusminister Aivar Sõerd, keda on ka tugevaks rahandusministriks tituleeritud, ütleb, et eelarve on läinud segasemaks. [Need on] rahandusministrid ja kogemusega inimesed ühest erakonnast. Üks ütleb, et näed, ma olen maailma parim, aga siis tulemus on see, et viimased kaks tundi on räägitud, et eelarve on läbipaistmatu, arusaamatu ja segane. Ka on ära peidetud poliitilised katuserahad: eelnevalt olid need regionaalsed investeeringud nähtavad, debateeritavad, arusaadavad ja kontrollitavad, aga nüüd on 700 lehekülge teksti. Mida ütleb ka kunagine rahandusminister, kes kuulub juhtivasse peaministrierakonda? Et asi on läinud segasemaks, udusemaks, arusaamatumaks ja ebaloogilisemaks. Näete, meil on täna koalitsioon, keda see kriitika üldse ei kõiguta, peaasi et saaks olla võimul, peaasi et saaks valitsust edasi [juhtida], ametikohti täita ja mõelda selle peale, kas nende poliitiline aparaat on võimul. Aga küsimusele, mida see eelarve tähendab ja mis probleemi see lahendab, tegelikult isegi ei proovita vastata. Mis sõnumit see kannab? Enne härra Seeder rääkis, et sellel eelarvel puudub pikk vaade. Aga sellel puudub ka lühike vaade. Milliseid probleeme see täna siis lahendab? Vaatame tervishoiusektorit. Ma näen, et meil on siin saalis ka tervishoiueksperte. Kas see lahendab tervishoiu probleeme? Ei. Me kirjeldame neid probleeme, me räägime ravijärjekordadest, me räägime omaosaluse tõusust, me räägime, et tegelikult ebakindlus suureneb. Me näeme, kuidas perearstid on reageerinud, me näeme, kuidas hambaarstid on reageerinud, kuidas haiglad on reageerinud. Aga kuidagi ei lähe korda! Mida peaks muutma, et tervishoius, mis on inimestele väga oluline, tegelikult turvatunnet suurendada – ei lähe korda! Võtame kohalikud omavalitsused, 79 kohalikku omavalitsust. Kui on majandussurutis, majanduslangus, siis elementaarne loogika ütleb, et tule [appi] otseinvesteeringutega, elavda majandust, [aita] omavalitsusi, et nemad saaksid oma elukeskkonda parandada. Aga toetusfond väheneb, huvihariduse rahastus väheneb. Ja mis siis? Isegi pika kogemusega [endine] Pärnu linna juht, kes siin istungit juhatab, ei vaata millegipärast tervikpilti, on tervikpildi [silmist] kaotanud. Peaasi et saaks võimul olla, on ainult võimul olemise printsiip. Aga mida saaks Eesti inimeste jaoks ära teha? Majanduse konkurentsivõime – kõik räägivad, et see sõltub ka energeetika olukorrast, sellest, millised on seal hinnad ja meie konkurentsivõime. Soome ettevõtjatel on 40% soodsam hind, nii et konkurentsis on ju kohe suur eelis. Ei lähe korda! Mis konkurentsivõime? Hoiame seda ainult retooriliselt, tegelikkuses pole see meile oluline, peaasi et meil on ministrikohad, peaasi et meil on ametikohad [omavahel] jagatud. Aga see, kas me tõesti Eesti majandust turgutame ja töökohti hoiame, kas me suudame tõesti konkurentsivõimet tõsta, kui karjuvalt selged faktid vaatavad vastu … Lisaaega palun natuke.

Kolm minutit lisaks.

… ei lähe jälle korda. Tervishoid, kohalikud omavalitsused, perede turvatunne – ei ole ühtegi läbivat poliitilist programmi, mille kohta võiks öelda, et see lahendab [sealseid probleeme], isegi lähivaates. Pikk vaade, personaalne riik – no kõik saavad aru, et see on juba naljanurk, neid loosungeid ei võeta enam isegi kuulda. Aga see [eelarve] ei lahenda ka tänaseid probleeme. Kõik räägivad Leedu majanduskasvust – jälle kirjeldame olukorda. Me ei suuda isegi Baltimaade mastaabis eeskujuks olla, olla näidiseks oma kiiruse, paindlikkuse ja maksukeskkonnaga, et siia tuleks rohkem investeeringuid. Kui ma küsisin rahanduskomisjoni esimehe käest selle kohta, et taristuliit on [teinud] aastaid kriitikat, et isegi teede hoolduseks pole raha, andis ta mõista, et taristuliit valetab ja tegelikult on teed heas korras. Vastus antud, sellest peaks piisama. Ei ole ka selle maailma parima rahandusministri juhtimise all tulnud meie ette eelarvet, mille kohta võiks öelda, et see on tugev eelarve ja lahendab mingeid probleeme. See on lihtsalt võimul [püsimise] eelarve, mida palistatakse ilusate loosungitega julgeolekuolukorra ja kaitsevõime kohta. Aga kui me vaatame kaitsevõimet, siis vaatab ka sealt vastu lünk lünga [järel], võimelüngad. Ja siis tuleb kaitseekspert Leo Kunnas siia pulti ja ütleb, et tema ei saagi aru, kuhu raha läheb. Kellelegi ei lähe see korda, kellelegi ei lähe see kriitika korda, sest tänane kolmikliit tajub, et neil on julgelt üle 60 mandaadi. Reformierakond [mõtleb]: "Meil on 39 mandaati, me koputame selle läbi ja läheme edasi." Ma kordan Siim Kallase sõnu, mis ta kunagi siin kohvikus ütles: te võite ju praegu kritiseerida, aga 6–7 kuud enne parlamendivalimisi me teeme nii, et kogu selle jama, mis me oleme kokku keeranud, unustavad valijad ära ja me läheme ikka vanaviisi edasi. Meie ülesanne opositsioonis on nüüd teha kõik endast olenev, et see enam nii ei läheks ning et need, kes nii vastutustundetult riiki juhivad ja oma inimestesse, ettevõtjatesse nii ükskõikselt suhtuvad, saaksid valijatelt karistada. Aitäh!

Aitäh! Andres Metsoja, palun! (Andres Metsoja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! Hea Eesti rahvas! Riigieelarve menetlemine on riigi ühe tähtsaima dokumendi menetlemine, mis peaks igasse Eesti ettevõttesse ja kodanikku tooma juurde usku ja arusaama sellest Eestist, mida me iga päev ehitame, või sellest, kuhu me Eestis tahame jõuda. Paraku on ju nii, et tegelikult juba eelarve vorm on löödud kildudeks ehk kogu usalduse raam on purustatud. Ja selle sisse ehitada sisu, mis oleks visiooniga, mis aitaks Eestit juhtida ja inimesi kogu sellesse protsessi kaasa kiskuda – kuidagi ei tule välja. Tegelikult on see kurb, see õõnestab kogu demokraatiat ja kõik meie poliitikutena saame pihta. Ja noh, see on ju osa riigi usaldusväärsusest, kogu tervikust. Rääkimata sellest, et valitsejad ei kuula ettevõtteid, ettevõtjaid ja nende katusorganisatsioone. Nad tulevad laua taha, olgu see siis ettepanekutega riigieelarve või kogu seadusruumi kohta tervikuna, mis on ju osa riigieelarvest, ja nad lahkuvad sealt laua tagant nõutult, sest, noh, kaasamine toimub sageli viimasel minutil või lihtsalt, et märge [kirja saada], sest peab. Aga nii koos edasi liikuda on väga keeruline. Kahjuks jääb kohati tunne, et valitsus või koalitsioon tervikuna on võtnud seisukoha, et üksi jõuab kiiremini. Aga teine pool on ju see, et koos jõuab kaugemale. Kui me tahaksime anda sellele eelarvele nime, siis see nimi [peaks edasi andma] seda, et see kannab eesmärki liikuda mingisuguse eelarve tasakaalu suunas, suurendades samal ajal võlakoormust ja ehitades üles õigusruumi perspektiivitust just majanduskeskkonna võtmes. Ma ei saa selles kontekstis jätta toomata näiteks üht riigi tulundusasutust. Kui riik räägib ettevõtluskeskkonnast, siis tuleb ka vaadata, kuidas riik ise ettevõtlusega ümber käib. Alles hiljuti oli meil keskkonnakomisjoniga võimalik käia Riigimetsa Majandamise Keskuses ja vaadata otsa nende perspektiivile. Kui vaadata uut arengukava, mis sellele tulundusasutusele on koostatud, siis võib kohe öelda, et see on väga jõuka ühiskonna ettevõtte, tulundusasutuse arengukava. Ja tekib kohe küsimus, kas meile on jõukohane sellist arengukava ellu viia. Teisalt, kui süveneda sisusse, tekib laiendatud tähendus kogu majanduskeskkonna ja meie ressursside kasutuse [mõttes]. Kui me vaatame otsa näiteks sellele, et riik soovib võtta järgnevatel aastatel rohkem ja erakorralisi dividende ning ütleb, et tegelikult tuleb 2025. aastal metsa ikkagi circa 700 000 tihumeetrit vähem raiuda, siis tekibki, nagu varem on öeldud, sihukese paralleelmaailma tunnetuse küsimus. Raha ei tule seinast ja selleks, et majanduskeskkonnas midagi teha, tuleb oma ressursse väärindada. Ei ole võimalik öelda, et me majandame vähem ja samal ajal saame raha majanduskeskkonnast rohkem. See ilmestab minu meelest tegelikult kenasti ka käitumist meie rahanduspoliitikas, just maksunduses. Me arvame, et on võimalik asendada kärpimine maksutõusudega. Me võtame majanduskeskkonnast ja inimestelt rohkem raha, sellepärast et riiki ei ole võimalik kuidagi õhemaks teha. Aga see on äärmiselt väär käsitlus, sest, veel kord, riik ei ole midagi, mis seisab meie majandusruumist lahus. Kui me tahame oma kaitsevõimet tõsta, kui me tahame oma meditsiinisüsteemi paremaks teha, kui me tahame maksta inimestele pensioni või lausa pensioni tõsta, siis see [võimalus] ei [tulene] tegelikult riigieelarvest, vaid meie majanduskeskkonnast. Ja kui me ei näe perspektiivis, kuidas hoida oma ettevõtteid rahvusvahelises majanduskonkurentsis, kuidas tagada nende osalemine eksportturgudel, kuidas hoida nende otsekulud maas, siis tegelikult ei ole meie majanduskeskkonnal [võimalik] selle kõigega hakkama saada, mida poliitikud sõnastavad. See on nagu tühi ämber, mis koliseb, kui selle vastu lüüa. Ma arvan, et tegelikult see on eelarve sisu poole pealt üks halvim tee, mida me saame valida. Me algul ütlesime, et vorm on õõnes, aga tegelikult sisu ka mitte kuidagi [kriitikat] ei kannata. Me teame juba ette ära, et seda, mida me justkui lubame või mis pilti maalime, ei ole võimalik täita. Ilmselt juhtubki nii, et selle eelarve perspektiiv vaadatakse ühel hetkel ümber, seda kohandatakse, ja seejuures kõlab seesama [lause], et ega selles muutuvas maailmas ei suuda me kõike ette näha. Aga ärme siis vähemalt lõhu. Me ei suudagi kõike ette näha. Aga kui me tahame uut perspektiivi ehitada, siis ärme lähe näiteks seda teed, et me oma ressursside kontekstis ütleme, et me Eesti ühte rahvuslikku rikkust, metsa ei majanda, vaid hakkame soostama. Ärme siis tee seda käiku, et me ütleme oma põlevkivisektorile, et me uusi kaevandusi ei ava, aga samal ajal ootame, et see sektor võtaks ette innovatsiooni, et sinna tuleks uusi investoreid ja et põlevkivi paremini väärindada. Tegelikult me ajame vanad kaevud kinni, aga uusi pole ehitama hakanudki. See on väga halb perspektiiv, kui mitte öelda, et väga halb riigi juhtimine, sest ilma visioonita ei ole võimalik riigieelarvet teha. Ja visiooni kohta, ükskõik mis dokumenti sa loed või ükskõik millist eelnõu sa ka ei menetle, saab ametnikelt sageli vastuse, et tegelikult lahendusi me veel ei tea ja need eelnõud, mida me menetleme, on justkui millegi vaheetapp. Ju see eelarve on siis ka mingisugune vaheetapp. Aga mille? Eks järgmine aasta annab meile selgitust. Küllap riigi elanikud, kodanikud ja ettevõtted elavad selle eksperimendi üle, aga ega see lihtne ei saa olema. Aitäh!

Aitäh! Martin Helme, palun! (Saalis räägitakse.) Kaheksa minutit.

Ei, ma ei võtagi kohe. Aitäh! Ma kõigepealt tahan suuremat parlamentaarset pilti [kirjeldada]. Alates sellest ajast, kui me selle koosseisu alguses proovisime takistada liberaalse agenda mandaadita ülerullimist, ja pärast seda, kui meil on siin põhimõtteliselt kodukord koos viisakusega aknast välja visatud, ei ole tegelikult mõtet teeselda, et meil on säilinud ja toimib igapäevaselt normaalne demokraatlik parlamentaarne protsess. Kui me siin niimoodi ilusti kõnesid peame, küsimusi küsime ja oma muudatusettepanekuid Riigikogu komisjonidele esitame, siis aitame mõnes mõttes kaasa koalitsiooni ja liberaalse režiimi teesklusele, et meil toimivad Eestis veel parlamentarism ja demokraatia. Ei toimi. Neid ei ole olemas. Võib muidugi küsida, mis ma siin puldis siis üldse teen, võiks ju kohe koju magama minna. Aga saadikutena on meie kohustus oma valijate ees seista siiski nende seisukohtade ja poliitiliste valikute eest ja näidata, et me ei ole alla andnud, me ei ole loobunud. Aga nüüd tulen siis eelarve juurde. No natuke humoorikas oli kuulata, kui täna peaminister esitas siin valeväite – libauudise või valeväite või kuidas iganes tahate [seda kutsuda] –, et EKRE oli see, kes tõi Eestisse Pariisi kliimaleppe. Ei! Ei vasta tõele. Lihtsalt ei vasta tõele. Ei toonud, olime vastu! Kyoto [protokolli] vastu me hääletada ei saanud, sest sel ajal me ei olnud minu meelest parlamendis, aga Pariisi kliimaleppe vastu me hääletada saime. Küllap peeti tegelikult silmas seda, et Jüri Ratase valitsuse ajal võttis Euroopa Liit vastu "Fit for 55" või mis iganes suur kliima[pakett] see oli. See oli tõepoolest Jüri Ratase valitsuse ajal ja selle kohta me esitasime paksu klade ettepanekuid: mille kõigega me nõus ei tohiks olla, mida kõike me ei saa teha ja kuidas me ainult teatud tingimustel tohime sellega nõus olla. Aga siis läks Jüri Brüsselisse ja oli kõigega nõus. Selline see elu on. Samasugune vale on korduvalt siit puldist kõlanud jutt, et tegevuspõhise eelarve tõi meile Martin Helme rahandusministrina. Ei vasta tõele! Tegevuspõhist eelarvet hakati juurutama siis, kui Jürgen Ligi eelmisel korral Eesti majandust ja rahandust tuksi keeras. Juba siis hakati pihta tegevuspõhise eelarve sisseviimisega. Seda tegi edasi minister Sester. Ja siis, kui lõpuks oli minu kord rahandusministriks saada, oli see põhimõtteliselt juba kõik ära tehtud. Esimene aasta, mil toodi Riigikogusse tegevuspõhine eelarve, oli tõepoolest see aasta, kui mina olin esimest aastat minister. Nii et kõik teised seda tegid, aga ma sain selle siis ilusti letti panna. Ja ma muidugi pean üle kordama ka selle, mis on siin läbi käinud vestluse käigus. See, milline on anum, on üks asi, aga see, millist suppi või solki sellega serveeritakse, on ikka supi‑ või solgikeetja asi. 2019. aasta eelarve oli tasakaalus ja 2020. aasta eelarve, mille me Riigikogusse tõime enne koroonat, oli ka tasakaalus. Kõik need legendid, mida meil siin juurutatakse, on natuke piinlikud. Palun ikkagi kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Jõuan nüüd selle eelarve, selle solgi juurde, mis toodi meile selles panges, mis on väidetavalt minu tehtud. Pean üle kordama kõik need asjad. Minu meelest valitsus isegi enam väga ei pinguta, et [korrata] oma tavapäraseid ilusaid loosungeid ja lubadusi, kuidas kõik hakkab paremaks ja ilusamaks minema. Enam isegi ei pingutata! Nad ise ka teavad, et ei lähe midagi paremaks, ei lähe midagi ilusamaks. See on eelarve, mis toob meile järgmise ringi maksutõuse, toob meile pikendatud ja süvendatud majanduslanguse ning toob meile Eestis järgmise kihi vaesumist ja viletsust. See on see eelarve. Noh, lasta ennast tõmmata mingisugusesse skolastilisse vaidlusesse teemal, kui hästi või halvasti see kõik on lahti kirjutatud, avalikkusele selgeks ja arusaadavaks tehtud, on võib-olla natukene juba valitsusele appi tulemine. Me ei peaks sellest nii palju rääkima, me peaksime rääkima selle sisust. Ja sisu on see, et meil on makse tõstev, inimesi vaeseks tegev, Eesti konkurentsivõimet hävitav ja oma olemuselt korruptiivne riigieelarve. Selle tõttu me tegime loomulikult esimesel lugemisel ettepaneku see tagasi lükata ja teeme praegu ettepaneku [menetlus] katkestada. Aga ju koalitsioon veeretab seda edasi. Ühe nii-öelda lõpupunkti pean siia veel panema. Eelmises päevakorrapunktis me [arutasime] 2024. ehk lõppeva aasta eelarve ümbertõstmisi. 2023. aasta lõpus seisin ma siin ja ütlesin, et, kallid sõbrad, see eelarve, mis on meile siia toodud, on täis valet: ei tule sellist majanduskasvu, mida te ennustate, ei tule sellist maksulaekumist, mida te ennustate, eelarve miinus saab olema suurem kui see, mida te meile ennustate. Ja loomulikult oli mul õigus, kõik läks täpselt nii, nagu ma ütlesin. Lisaks sellele oli mul veel õigus, kui ma ütlesin, et aasta lõpul tõstetakse ümber kõik, mida te tahate. See on ka meil juba kombeks muutunud. Ehk seda, mida me igal sügisel eelarve nimetuse all vastu võtame Riigikogu saalis ja mis läheb siis valitsuse lauale, täidesaatvale võimule, nad ju tegelikult ei järgi. Siis nad hakkavad raha kulutama nii, nagu neile endale pähe tuleb. Kulutavad raha ära ja järgmise aasta lõpus, oktoobris-novembris, saame me jälle, seekord 2025. aasta eelarves, tegelikult tehtud kulutusi tagantjärgi õigeks siluda. Vabandust, mis parlamentarism see on? Mis parlamendi kontroll riigi kulude ja tulude üle see on? Mis läbipaistvus see siin on? See on ju kõik demokraatia simuleerimine. Me tegelikult ei peaks sellega kaasa mängima. Aitäh!

Suur tänu! Maris Lauri, palun, kui te olete valmis. On küll Mart Maastiku kord, aga Marti ma ei näe praegu. Maris Lauri, kui te olete valmis, siis meelsasti kuulaks teid. (Maris Lauri küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Iga eelarve peegeldab selle esitanud valitsuskoalitsiooni eesmärke. See on koalitsioonipartnerite ühine arusaam sellest, millele peab keskenduma. Kusjuures igal osapoolel võib olla ka mingeid muid eesmärke, mis jäävad täitmata, ja mingid lahendused, mis võib-olla kõige paremini ei sobi. Aga tegemist on koalitsiooniga ja seetõttu on see kindlasti kompromiss. Pole midagi imestada selle üle, et opositsioonis olijatel võib olla teistsugune arusaam sellest, millele riik peab keskenduma. Selle üle ei tasu üldse imestada. Teatud mõttes on see isegi loogiline, sest on ju erinevad erakonnad, erinevad vaated. Praegune koalitsioon ja ka eelarve keskenduvad kolmele olulisele teemale. Siin keegi kurtis – isegi mitu kurtjat oli –, et eelarvel ei ole nime. Ma ei tea, kas eelarvel peab nimi olema. Mingitel aastatel hakati jah järsku nimesid panema. Selle eelarve nimeks võiks olla kindlustunde loomise eelarve, sellepärast et see keskendub julgeolekule, majanduskasvule ja ka sotsiaalselt nõrgemate toetamisele. Julgeolek on enamiku Eesti inimeste jaoks kõige olulisem teema. Kui rääkida inimestega, siis [saab teada, et] nad on nõus selleks üht-teist ohverdama. Enamik mõistab seda, kui julgeoleku nimel tuleb millestki loobuda, võib-olla tuleb tõsta makse. (Saalis räägitakse.)

Head kolleegid!

Majanduskasv on kindlasti väga oluline ja selleks tuleb lisada ressursse, mida see eelarve ka teeb. Selles eelarves on pööratud tähelepanu ka sotsiaalselt nõrgematele, kas või selle kaudu, et pensionid tõusevad. Lisaressurssi tuleb nii ühte kui teise valdkonda. Ja tähtis on seegi, et teatud kõige olulisemates valdkondades ei tehta kärpeid. 2025. aasta eelarve on praegustes oludes parim võimalikest. Kindlasti võiks tahta palju enamat, aga olud on väga kitsad, just nimelt eelnevate kriiside tulemusel, selle tõttu, et meie eelarve on põhimõtteliselt sügavas puudujäägis, ja kindlasti ka seetõttu, et me peame tegema kulutusi, mis on seotud julgeolekuga, sest mitte kaugel meist on sõda. Hirm on tegelikult inimesi otsuste tegemisel päris palju pärssinud, sealhulgas ka ettevõtjaid. Sellele, et see eelarve on parim võimalikest praegustes oludes, viitab kas või see, et selleaastane eelarvediskussioon käib eelkõige eelarve vormi üle. See vorm võiks tõesti olla parem. Kuid üks kõne teise järel räägib ainult sellest, kas eelarve on tegevuspõhine või kulupõhine – andke andeks, see ei ole põhiteema. Vormil on kindlasti väga tähtis roll, aga sisu kohta on ju kriitika üpris puudulik. Aga ma räägin ka vormist. Kui esitada eelarve muudatusi, siis on nii nagu kõikide eelnõude kohta muudatusettepanekute esitamisel Riigikogus olemas teatud reeglid. Teatud reeglid riigieelarve muudatus[ettepanekute] kohta on pandud kirja lausa põhiseaduse 116. paragrahvi. Näiteks selle kohta, et kulutuste tegemiseks või kulude suurendamiseks tuleb näidata tuluallikad, tulude arvestus, ja seda tuleb teha ettepaneku esitajal. Seda ei saa lükata valitsuse või kellegi teise kaela. See nõuab ka seda, et tuleb arvestada juba kehtivate seadustega. Eelarve seadusega ei saa ega tohi muuta teisi seadusi. Nii et eelarve seaduse kohta ei saa teha muudatusettepanekuid, mis ütlevad, et valitsusele antakse üks või teine ülesanne ja kohustus midagi teha. Riigikogu töö vormis [saab seda teha] Riigikogu otsuse eelnõu kujul. Nii et on täiesti arusaadav, et sellised muudatusettepanekud lükkas rahanduskomisjon kõrvale. Seda tulebki teha. Minu arvates on väga korrektne ja õige, kui Riigikogu peab eelkõige reeglitest kinni. Ausalt öeldes oli natuke kurb ja kahju, et üks Eesti vanima ajalooga erakondi otsustas ennast teha naeruväärseks. Ta esitas sellise muudatusettepaneku, mida lihtsalt ei olnud võimalik sisse viia mitte mingite parameetrite järgi. Natuke pingutamist, ja oleks parem tulemus olnud. Aga liberaalina ütlen ma, et kui inimene tahab ennast lolliks teha, naeruvääristada, siis ei saa seda keelata. Ja see naeruväärsuse hinnang ei ole mitte ainult minu poolt, vaid selle [ettepaneku] üle itsitasid ka ajakirjandus ja analüütikud. Üks tähelepanek veel selle kohta, mida ma kõnes kuulsin. Hetkel on meil arengukavasid 17, mitte üle 100. Tegevuspõhisele eelarvele üleminek tõmbas nende arvu kõvasti kokku. Suuremat osa neist, kui mitte kõiki, on arutatud Riigikogus ja nii mõnigi neist on siin ka kinnitatud. Nii et ei saa väita, et need arengukavad on ministeeriumi ametnikud kusagil välja mõelnud ja meie seda ei tea. Kui me seda ei tea, siis me peaksime endale peeglis otsa vaatama [ja küsima], mida me siin ikkagi teeme. Mida meile siis pakutakse? Ma saan sellest aru, kui vasakpoolsed nõuavad, et võtame raha ja jagame kõigile, ja raha võtame kelleltki teiselt või seina seest või laename. Kärpige! Aga kui [küsida], kust, siis tavaliselt ideid on napilt. Ma pean siiski tunnistama, et oli paar muudatusettepanekut, kus oli ka pisut iva sees, võib-olla mitte täielikult, aga midagi oli olemas. 2025. aasta eelarve on parim võimalikest. Ja kui on sisulist kriitikat, siis tehke seda, mitte ärge kakelge vaid vormi üle. Aitäh!

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid saalis! Kahju, et siin ei ole eriti koalitsioonisaadikuid kuulamas. Aga ma räägin siis opositsioonisaadikutele ja nendele inimestele, kes võib-olla veel sel hilisel õhtutunnil vaatavad. Nüüd me siis oleme lõhkise küna ees, me ei saagi teisiti nimetada seda tänast arutelu riigieelarve üle. Meenutan siin vana head "Nukitsamehe" filmi, kus Ita Ever tegi suurepärase rolli ja ütles metsakollina oma poegadele Mõhule ja Tölpale, et huvitav, kuidas on see võimalik, et praegu on kõik puudu, kui enne oli kõike üle. Meil on sama probleem juba mitmendat aastat. Meil on tegelikult meeletu puudujääk. Sellel on muidugi ka objektiivseid põhjusi, aga kindlasti on selles süüdi ka valitsuse oskamatu juhtimine. Kui nüüd vaadata seda, milliseks on kujunenud meie valitsuse tegevus, siis ma arvan, et meie riik on muutunud pigem nagu MTÜ‑ks Nälg ja Võlg. Seda on tegelikult kurb tõdeda. Halb on selle eelarve juures ka see, et tulevikule ei mõelda. See, et makse tõstes üritatakse ennast rikkaks teha, on väga lühinägelik poliitika. Praegu üritatakse selle maksufestivaliga viia vähenegi ettevõtlus Eestis nulli, see lihtsalt kaotada, ja nii ei ole meil lõpuks enam töökohti. Ma olen sellest siin korduvalt rääkinud, aga eks midagi tuleb ikka uuesti rääkida. Kui ei ole töökohti, siis ei ole ka ju makse kusagilt võtta. Meie suur probleem on iibeprobleem. Mida rohkem tulevikku vaatad, seda enam sündimuse numbrid vähenevad. See tähendab, et meil jääb maksumaksjaid järjest vähemaks. Mida siis riik saab teha? Loomulikult on vaja koomale [tõmmata] riigi kulusid. Siin Maris Lauri just enne väitis, et on justkui ainult ebaprofessionaalne või inetu kriitika, et keegi ei ütle, mida peaks tegema. Aga sellest on korduvalt räägitud, et majandust ei saa [kasvama panna] makse tõstes. Meil on vaja mõelda, kuidas majandust elavdada ja turgutada. Toon jälle näite: Maris Lauri ütles, et meil on sõda ja me peame mõtlema oma turvalisuse peale. See on ju ilmselge, et me peame seda tegema. Aga vaatame oma lähinaabreid Lätit, Leedut ja Poolat. Nad kõik on samamoodi sõjaga silmitsi, me oleme kõik Venemaa naabrid, meil on sarnane situatsioon, aga teistel ei lähe nii halvasti kui meil. Järelikult teeme me ikkagi mingeid valesid otsuseid. Ja kui käib selline udutamine, et me justkui tõmbame midagi koomale, samas on meil riigieelarves kasutamata ressursse miljardite [eurode jagu], siis see näitab jälle valesid juhtimisotsuseid. Ma tahan natukene puudutada ka veidi pikemat tulevikuperspektiivi. Siin on ka enne räägitud, et tegelikult majanduses on kõige tähtsam hoob energia ja energiahinnad. Ja mainiti, et praegu meil on tulemas justkui selline roosa tulevik, kus taastuvenergia päästab meid kõiki, ja see on ilus. Peaminister rääkis ka infotunnis … Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… et meid ootavad ilusad ajad, kus on puhas ja odav energia. See on ju juba kõigile selge ja arusaadav, et nii see ei ole. Esiteks ei ole näiteks meretuulepargid, mida vägikaigast [vedades] üritatakse ikkagi Eestisse tuua, kindlasti kaugeltki odavad. Isegi näppude peal arvutades on selge, et me peame doteerima meretuuleparkide ehitust miljardite eurodega. Et luua näiteks Saaremaa läänerannikule meretuulepark, on vaja selle jaoks teha 330-kilovoldine elektriliin. Väidetavalt on vaja seda selleks, et teha Lätiga neljas ühendus. See läheb samuti maksma miljardeid. Meil võib tõesti elektrienergia [hind] mingitel hetkedel olla isegi miinuses, aga see on tegelikult järjekordne ehe näide, et päikesepargid ja tuulepargid peaks sel ajal seisma panema, sest vastasel juhul hakkame me sellele peale maksma. Meil on püsitasud lihtsalt astronoomiliselt suured, võrgutasud on juba praegu suured. Kui me peaksime ehitama sellise ülikalli elektriliini, mis rikub ära ka Saaremaa looduse ja muudab selle suurepärasest puhke‑ ja turismikeskkonnast tööstuspargiks, siis see hind, mis meil tuleb hiljem maksta mitmekümne aasta jooksul, on üüratu. Me maksame taastuvenergia tasusid, me maksame liinitasusid ja siis on veel vaja maksta sagedustasusid. Ja meil on täiesti kama sellest, mis on lõpuks elektri hind, sest tarbija jaoks on lõpphind niivõrd kõrge, et me ei ole enam konkurentsivõimelised. See on kõige tähtsam asi üldse, mis majandust tegelikult edasi viib: et meil oleks konkurentsivõime. Väidetakse, et meile tuleb lähiaastatel siia tohutult tööstusi, ja selle põhjal tehakse prognoose, et selle pärast on elektri tarbimist lähiajal umbes topelt. Kusjuures täna ei ole konkreetselt mitte ühtegi tõsiselt võetavat ettevõtet, kes tahaks Eestisse investeerida. See on järjekordselt üle paisutatud ja eesmärk nagu pühitseb abinõu. Tees: seega on ilmselge, et selles eelarves on praegu needsamad eriplaneeringud, tuuleparkide toetuseks üritatakse seda elektriliinivõrku teha, teadmata ja isegi läbi arvutamata, kui suure kahju see Eesti majandusele toob. Ka need kulud võiks [tegemata jääda]. Nii et kindlasti ei saa seda eelarvet toetada. Ja sellega ma lõpetan. Aitäh!

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Algatuseks ma pean ütlema, et ma muidugi täielikult, sajaprotsendiliselt nõustun kolleeg Martin Helme hinnanguga, et ega meil siin opositsioonisaadikutena erilist mõtet midagi rääkida ei ole, sellepärast et teatavasti on parlamentarism Eestis täielikult tasalülitatud. Opositsioonisaadikud võivad küll luua mingeid muljeid, et me siin üritame midagi kritiseerida või millelegi vastu töötada, aga kõik teavad, et rong läheb omasoodu edasi ja sellest, mida me siin räägime, ei sõltu absoluutselt mitte midagi. Nii et ega see just eriti motiveeriv olukord ei ole. Ja tõsiasi on muidugi see, et ega mul ei ole väga palju lisada sellele, mis juba on öeldud erinevates kõnedes. Aga ma markeerin ära ühe aspekti, mis minu jaoks on olnud siin viimastel nädalatel väga kaalukas. Sissejuhatuseks siiski paar kiiremat kommentaari selle kohta, mis mind eriliselt häirib kogu selle retoorika juures, mida meile pidevalt esitatakse. Esiteks reformierakondlik retoorika Eesti rahanduse kordategemisest. Mina ei ole mingi rahandusspetsialist, kaugel sellest, aga inimesed, kes on rahandusspetsialistid, ka ju naeravad selle üle. Selle üle naerdakse laialdaselt ja keegi ei võta seda tõsiselt. See on nagu mingisugune teatrietendus, mida siin presenteeritakse, kui peetakse paatoslikke kõnesid. Aga no mis rahanduse kordategemisest me räägime? Esiteks osutan sellele, et need inimesed, kes midagigi majandusest ja rahandusest teavad, teavad ka seda, et majanduslanguse ajal ei tohiks makse tõsta, sest sellisel juhul sa kõigi eelduste kohaselt süvendad riigieelarve defitsiiti, mitte ei vähenda seda, sellepärast et konkurentsivõime ja maksutulu langevad veelgi. Ja kui samal ajal ei olda suutelised kärpima riigi kulupoolt, siis on ju ilmselge, et ka defitsiit süveneb veelgi. Nii et ei ole üldse tarvis olla ettenägelik, et mõista, et täpselt nii see asi läheb. Mis puudutab rahanduse kordategemist, siis ma tulen selle juurde, mida ma mainisin ja mis mulle muljet avaldas. Ma pean silmas riigikontrolör Janar Holmi eelmisel nädalal siinsamas parlamendis peetud kõnet, väga tänuväärset, väga selget ja jõulist kõnet, kus ta osutas sellele, et see, kuidas riigieelarvet tehakse, räägib kõigest muust kui Eesti rahanduse kordategemisest. Ma arvan, et kõige lühemalt võiks riigikontrolör Holmi seisukoha kokku võtta nii, et riigieelarve tegemisel valitseb paras bardakk. Ma tsiteerin tema eelmise nädala ettekannet. "[…] riigieelarve puhul ei ole kõige olulisem see, kuidas me selle esitamise viisi nimetame, vaid see, et eelarvest oleks ettevaatavalt ja selgelt võimalik aru saada, kust raha tuleb ja kuhu ta läheb ning mis sellest lõpuks meie kõigi hüvanguks peaks sündima. Ja tagasivaates peab olema võimalik sealtsamast, nende rahaeralduste kohta käivate ridade juurest lugeda, kas see raha läks sellele, milleks ta oli mõeldud, kas me saime selle raha eest seda, mida raha eraldades tahtsime, ja kui ei saanud, siis miks." "Riikide kogemus näitab, et samaaegselt kasutatakse eelarvetes korraga erisuguseid elemente. Kui tungida mõne riigi klassikaliseks peetava aastaeelarve sisusse, siis on võimalik tegevuspõhisuse sisulisi elemente leida isegi rohkem, kui on Eesti tegevuspõhiseks nimetatavas eelarves. Küsimus on lähenemisviisi sobivuses, otstarbekuses, rakendamise võimekuses ja oskustes." "Seda, et riigieelarve läbipaistvusega ehk arusaamisega, kellele, kui palju ja mille jaoks raha eelarves eraldatakse, on probleem, olen puudutanud kõigil kuuel korral [Riigikogu] ees kõnet pidades." Kuuel aastal järjest! "Viimaste aastate jooksul on praeguse riigieelarve läbipaistmatusest tingitud probleemidele viidanud ka paljud teised: president, õiguskantsler, ettevõtjad, analüütikud, ajakirjanikud ja ka mõned teemast tavapärasest rohkem huvituvad Riigikogu liikmed. Sellele kriitikale vastusena on riigieelarvet seaduse tasandil täiendatud ning seletuskirja tõepoolest ka sisukamaks muudetud. Aga põhiprobleem on jäänud: eelarvest ja selle seletuskirjast ei ole võimalik üheselt tuvastada, kellele, kui palju ja mille jaoks raha eraldatakse. Fragmente […] on, tervikut […] mitte." Ma ei hakka rohkem teie aega raiskama ega kõne pidamiseks lisaaega küsima. Ma arvan, et see tsitaat, mis sai esile toodud, on juba ammendav. Ei ole mõtet rääkida lolli juttu riigi rahanduse kordategemisest, kui valitseb selline bardakk. Kui oleks reaalselt soov riigi rahandus korda teha, siis ma tahaks näha tõsist pingutust lähtuvalt eesmärgist, et järgmine aasta riigikontrolör ei peaks enam sellist juttu siin Riigikogu ees rääkima. Aitäh!

Jaak Aab, palun! Sul on volitus, jah? Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni [nimel]? Jah.

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Ei ole küll palju saadikuid saalis, aga ma loodan, et seda enam jälgitakse [istungit] kabinettides. Ja ka kindlasti [jälgivad] interneti teel need paljud inimesed, kes siiski huvituvad Riigikogu tööst. 2025. aasta riigieelarve on nii sisult kui ka vormilt väga mahukas dokument ja on kutsunud siin esile päris elava arutelu. On kõlanud kriitikat, mida võib ka objektiivselt arvestada. Me ei ela kergel ajal. Aga kuna see dokument on nii mahukas, siis mina pigem keskendun mõnele olulisele valdkonnale nii riigieelarves kui ka riigi eelarvestrateegias lähiaastateks. Neid valdkondi puudutavad põhimõttelised otsused ja kokkulepped tehti valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel sel suvel. Nii mõnedki neist otsustest on tehtud just sotsiaaldemokraatide ettepanekul. Lähiaastatel panustab Eesti riik oluliselt rohkem laiapindsesse riigikaitsesse, mitte ainult riigikaitsevõimekuse suurendamisse, vaid ka elanikkonnakaitsesse ja julgeolekusse laiemalt. Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras – Venemaa algatas 2022. aastal Ukrainas täiemahulise sõja – on see meie riigile kindlasti ellujäämise küsimus. Hea meel on tõdeda, et põhilistes küsimustes erimeelsusi Riigikogus esindatud erakondade vahel tegelikult ei ole. Ja see on väga oluline. Keegi siin saalis vist ei vaidle vastu ka sellele, et üks tähtsamaid väljakutseid lähiaastatel on Eesti majanduse elavdamine ja kasvule pööramine. Sellest on tänagi mitmes sõnavõtus ja kõnes palju juttu olnud. Meie majanduse konkurentsivõimest sõltub Eesti inimeste heaolu ja ettevõtete käekäik. Eelmise aasta lõpus kutsus Riigikogu majanduskomisjon ellu konkurentsivõime eksperdikogu, kelle soovitusi arutasime majanduskomisjoni algatusel kevadel ka siin Riigikogu saalis oluliselt tähtsa riikliku küsimusena. Juunis valmis eksperdikogu raport. On hea meel, et see töö ei ole läinud tühja. Ekspertide soovitused on leidnud laiemat tähelepanu ja põhjalikumat arutelu, sealhulgas valitsuse majanduskabinetis. Ekspertide ettepanekud aitavad sisustada valitsuse algatatud ja ka algatatavaid tegevusi ja meetmeid ettevõtluse ja majanduse arengu heaks. Toon ka mõned konkreetsed näited nendest tegevustest, mis on suunatud majanduse elavdamisele lähiaastatel. Käivitatakse 160 miljoni euro suurune meede strateegiliste suurprojektide investeeringute toetuseks. Just sotsiaaldemokraatide ettepanekul on investeeringutoetused suunatud Eesti piirkondadesse väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda. Need investeeringud aitavad luua töökohti ja kindlasti toetavad nende piirkondade arengut. Üks võtmeküsimus, mille tõi esile ka ekspertide kogu, on ettevõtete tootlikkuse kasvatamine. Teadus‑ ja arendustegevusse panustab riik jätkuvalt 1% SKT‑st. Uute tehnoloogiate arendamisse ja innovatsiooni kaasatakse varasemast rohkem eurovahendeid. Riik on käivitanud rakendusuuringute keskuse ja eraldanud raha selle tegevuseks ning investeeringuteks. Jätkub rakendusuuringute programm. CO2-kvoodi kaubandusest laekuvast rahast on otsustatud eraldada 25 miljonit eurot selleks, et toetada laevade ümberehitamist keskkonnasäästlikumaks. See meede toob lisatööd ja tellimusi meie sadamatele ja laevaehitusettevõtjatele, aitab meie merendussektorit. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Rail Balticu ehitus kütab küll kirgi, aga jätkub ja kindlasti jõuab ka oma eesmärgini. See jätkub kiirenevas tempos. Valitsus on otsustanud eraldada sellele projektile üle 200 miljoni euro lisavahendeid. Selle aasta lõpuks on ehituslepingutega kaetud üle 100 kilomeetri põhitrassist, mis on pea pool kogu Eestis kulgevast raudteest. Rail Balticu arendus annab oluliselt lisatööd ehitussektorile ja loob täiendavaid töökohti. Kortermajade rekonstrueerimine on saanud uue hoo. Hiljuti välja kuulutatud voorus läheb jagamisele 185 miljonit eurot ja järgmistel aastatel igal aastal vähemalt 80–90 miljonit eurot. Toetused on suuremad väljaspool arengupiirkondi, väiksemate kortermajade puhul ja jagatud regionaalseteks portfellideks. Toetusega käivitatavad rekonstrueerimisprojektid säästavad energiat, annavad tööd ettevõtjatele ja parandavad oluliselt inimeste elamistingimusi üle Eesti. Kiirendatakse taastuvenergiaprojektide [elluviimist], mis on tähtis piirkondade arengule, ettevõtlusele ja kindlasti ka selleks, et tulevikus tarbijatele taskukohasemat elektrit toota. Valitsuskoalitsioonis on tehtud veel mitmed regionaalpoliitikat toetavad otsused. Suurendatakse nende omavalitsuste tulubaasi, mis asuvad väljaspool kahte suuremat linnapiirkonda. Lisanduvad tulud võimaldavad omavalitsustel just neis regioonides panustada enam ka ettevõtluse arendamisse ja inimestele paremate teenuste pakkumisse. Nende piirkondade arengut toetavad ka regionaalsed kokkulepped, mis regionaal‑ ja põllumajandusministri eestvedamisel lähiajal sõlmitakse. CO2-kvoodi kaubandusest laekuvate vahenditega ja Euroopa Liidu moderniseerimisfondi rahaga toetatakse investeeringuid kohalikele omavalitsustele kuuluvates hoonetes energiasäästu [saavutamisse] ja uute liginullenergiahoonete ehitamist perioodil 2024–2028 ligi 300 miljoni euroga. Need olid vaid mõned näited majanduse ja eri regioonide arengut toetavatest tegevustest ja meetmetest. Kogupakett on tugev ja arengule suunatud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab järgmise aasta riigieelarve menetlemist ja selle vastuvõtmist. Aitäh!

Tõnis Lukas, palun! (Tõnis Lukas küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mida mul on lisada eelkõlanud eduraportile? Võib-olla seda, et Bernard Shaw on öelnud, et demokraatia on leiutis, mis toob meile just sellise valitsuse, nagu me oleme ära teeninud. Selle valitsuse tehtud eelarvet on siin palju kiidetud, on ka laidetud. Minu asi on juhtida ehk tähelepanu mõnele Isamaa ja minu enda muudatusettepanekule. Kõigepealt me tuleme valitsusele appi ja tuletame meelde lubadusi, mis on antud ajal, kui kõigile oli selge, et majandus läheb langusesse. Õigemini oli see juba mitu-mitu kvartalit languses olnud, aga ikkagi kirjutati koalitsioonileppesse lubadus õpetajate palku tõsta. Kusjuures see lubaduste [andmine] kandub tegelikult üle kõigile haritlastele, keda on valimiste ajal ja järel alati vaja rõhutada: kõik erakonnad toovad esile õpetajate, õppejõudude ja kultuuritöötajate palku. Aga siis, kui asi tegelikuks läheb, ei suudeta isegi piskut nii palju [anda], et senist taset hoida ja oma lubadusi meeles pidada. Lubadust, et õpetaja palk jõuab 120%‑ni Eesti keskmisest palgast, ei saa [täita] valitsemisperioodi viimasel aastal, kui seni oled lasknud sel lõhel kogu aeg suureneda. Ja praegu me oleme niisuguses faasis – kuigi peaminister täna siin infotunnis vastates tõi esile, et õpetajate palk on tema meelest justkui juba praegu 119% keskmisest –, et kui me räägime tõsiselt inimeste töö hindamisest normkoormuse piires, siis see jõuab praegust tempot hoides lubatud tasemele alles 2036. aastaks. Aga ma mõtlen, et isegi see hinnang on praegu natuke liiga roosiline, sest see on eelmisel aastal tehtud, arvestades, et järgmisel aastal üldse tõusu ei tule. Nii et järgmisest eelarvest paistab, et see asi on juba maha kantud ja selle poole üldse ei püüelda. Häbi! Tegelikult peaks pingutama ja pingutada ei ole mõtet ainult nii-öelda kattevarju loomiseks. Praegu näeb haridus‑ ja teadusminister kõvasti vaeva õpetajate koormusjaotuse korrastamise ja karjäärimudeliga, mis on kiiduväärne. Õpetajate karjäärimudel tuleb taastada. Kuid see on tühja hinge täitmine petliku rõõmuga, kui üldfoon on see, et üldine palgatõus on lõplikult peatunud. Ja paistab, et praeguse eelarvestrateegia piires see niimoodi on. Nii et Isamaa teeb ettepaneku tõsta õpetajate palku järgmise aasta prognoositud tarbijahinnaindeksi [tõusu] ehk 5% võrra. Me oleme [püüdnud], nii nagu see vigur ette näeb, teha ettepanekuid õigete artiklite kohta, kuigi õigeid artikleid on väga raske sellest eelarvest tabada. Oleme teinud niimoodi, et see jaotuks üldhariduskoolide ja kutsekoolide ning ka nende üldharidus‑ ja kutsekoolide vahel, mis on erakätes, sest riik ju katab ka eraasutuste õppekulusid. Samamoodi mõtleme me kultuuritöötajate peale, kellele on antud lubadusi. Kultuuritöötajate palgavõimalused järgmisel aastal eelarvest tulenedes vähenevad, sest tegevuskulud kultuuriasutustes vähenevad – me [jätaks ära] selle kärpe. Selleks oleks vaja 5,7 miljonit eurot ning selle nii-öelda tagasipanemiseks eelarvesse oleme me ka ettepaneku teinud. Nii et teil on võimalus toetada Isamaa ettepanekuid, nende katteallikas on igati mõistlik. Täpsemad artiklid peab valitsus eelarve segase ülesehituse tõttu ise välja otsima, me ei saa neid täpselt ette näidata. Aga üldine mõte on riigi administratiivkulude kokkuhoid, neid võimalusi ei ole praegune valitsus piisavalt ära kasutanud. Ma ise olen teinud ettepanekuid seoses järgmise aastaga, mis on Eesti kultuuriloos märgiline. Nimelt, järgmisel aastal me tähistame 500 aasta möödumist esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Ma ei hakka seda ajaloolist õiendit siin teile esitama, selleks ei ole piisavalt aega. Aga selle trükise [ilmumist] me loeme ka eesti kirjakeele loo alguseks. 500 aasta täitumine on paras aeg, et juhtida tähelepanu eestikeelsele kirjasõnale, tegelikult ka eestikeelsele haridusele ning sellele, et kui me ise seda keelt ei kasuta, seda kirjakultuuri ei austa ja raamatuid-ajakirju ei osta, ei telli, ei kirjasta, siis ühel hetkel kaob meie rahval harjumus eesti keeles lugeda-kirjutada. Ja just sellele järjepidevuse hoidmise vajadusele on pühendatud järgmine aasta. Tegelikult ei ole valitsus võtnud selle aasta tähistamist tõsiselt. Läti rahva kirjakultuuri lugu viib sama kaugele, sest meie [keeled] olid samas raamatus. Samas katekismuses olid läti ja eesti keel esimest korda kasutuses. Läti võttis juba mitu aastat tagasi väga tõsiselt ette raamatuaasta tähistamise ja on panustanud kordades rohkem riigi raha sellesse, et see tõesti oleks pompöösne ja võimas ning et Läti inimesteni ja ka väljaspoole Lätit jõuaks teadmine, et läti kultuur on midagi väärt. Me loodame nende piskutega teha sama, et eesti kultuuri ja kirjakultuuri väärtust rõhutada. Aga selleks oleks vaja vahendeid juurde. Ma olen teinud ettepaneku eraldada Eesti Kirjanduse Seltsile, kes on muide Eesti Kirjameeste Seltsi õigusjärgne järeltulija ja mantlipärija ning raamatuaasta [tähistamise] koordinaator, 450 000 eurot selleks, et neid tegevusi, mis on seotud trükistega, info levitamisega ja kõige [muuga], piisaval määral edendada. Ja olen teinud ettepaneku eraldada 180 000 eurot kirjandusmuuseumile meie kirjavara säilitamiseks, uurimiseks ja avaldamiseks. See on minimaalne, mida me saame teha, et järgmist aastat väärikalt [tähistada]. Ja kui te, kallid kolleegid, enne nende muudatusettepanekute hääletamist mind praegu televiisori vahendusel oma tubades vaatate, siis [ütlen teile, et] see on jõukohane. Katteallikad on normaalsed, need on valitsuse reservis, kust tuleb niikuinii järgmisel aastal see raha eraldada …

Teie aeg!

… et häbi ei oleks, et me oma kultuuri [toetamisel] lati alt läbi jookseme selle valitsuskoalitsiooni juhtimisel. Aitäh tähelepanu eest!

Kalle Grünthal, palun!

Ma igaks juhuks küsin kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Hea Eestimaa rahvas! Me menetleme siin praegu riigieelarvet, mille mantra on "Riigieelarve tuleb korda teha". Aga öelge, Eestimaa rahvas, kas sepavasaraga on võimalik parandada taskukella? Koalitsioon, ma pöördun teie poole praegu selle küsimusega. Ma ei kuule vastust. (Saalist hüütakse: "Neid ei ole siin.") On, nad on siin. Tegelikult nad istuvad telekate taga, et tulla veel viimasel hetkel siia saali ja hakata midagi õigustama. Mina ütlen, et ei ole võimalik niimoodi parandada. Aga just seda praegu tehakse. Ma ei usu, et Reformierakonnas ei ole selliseid majandusinimesi, kes suudaksid aru saada, et see rahanduspoliitika, mida praegu aetakse, on tegelikult Eestit hävitav. Ja mitte ainult Eestit hävitav. Hea rahvas, teid hävitatakse! Need maksud, mis tulemas on – automaks, kinnisvaramaks ja kõik muud maksud – vähendavad teie sissetulekuid. Mis veel hullem, nad lähevad teie isikliku vara kallale. Ühel hetkel te lihtsalt näete, et teil ei olegi enam midagi. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, kuidas opositsioon praegu üldse veel suudab [pidada] siin mingit normaalset arutelu, kui neile irvitatakse täiega näkku. Nii EKRE kui ka Isamaa saadikud on tulnud välja konstruktiivsete ettepanekutega, viidanud puudustele. Midagi! Selle üle vaid naerdakse. Miks seda tehakse? Kui valitsuses on soss-sepad, siis nad peaksid lahkuma. Aga ma ei usu, et seda [tehakse]. Nüüd ma avaldan info, mille ma sain juba Kaja Kallase valitsemise ajal, aga ma ei uskunud seda. Kuskilt ringkondadest tilkus mulle selline teave, et Eesti on Brüsseli poolt määratud katseriigiks, [et näha], kui kaugele on võimalik minna sanktsioonide, piirangute, maksustamise ja kõige muuga, enne kui rahvas ärkab. Ma ei uskunud seda, aga tuleb välja, et see info on tõene. See info on tõene! Ja parlamentaarsed võimalused selle takistamiseks on kahjuks ammendunud. Mida siis teha? Mida teha sellises olukorras? Need saadikud, kes tõsiselt võitlevad ja soovivad Eestile parimat, on kahjuks selles saalis jõuetud. Nüüd, hea rahvas, on teie kord. Selleks on üldstreik! (Lööb vastu pulti.) Ainult see aitab praeguses olukorras, mitte meeleavaldused, mida valitsus just ootab. Ta ootab, millal saab panna tööle veekahurid ja hambuni mundris korrakaitsjad meid maha suruma. Ei, seda ei ole vaja. Vaja on just üldstreiki ehk siis mitte tavaliste inimeste [streiki], vaid töösulgu ehk lokauti, mis on tööandjate algatatud ja millega võetakse valitsuselt ära võimalus kasutada meie vastu füüsilist vägivalda. Ma loodan ja ma arvan, et see sõnum jõuab kohale. Ja ma loodan, et need, kes seda esimesena teevad, on just Eesti raudteelased, kes on selle sõnumi juba pressi vahendusel välja öelnud. Kujutage ette, kui rongid jäävad seisma, kui bussid jäävad seisma! Mis toimub? Kui sellega liituvad veel teised ettevõtjad, kas või kaubanduskeskused, mis siis toimub? Valitsus peab järgi andma. Jaa, ma tean, et see on mõneti raske. Aga mida meil on kaotada, kui juba praegu on väga palju ettevõtteid läinud pankrotti ja paljud lähevad veel, lõpetavad tegevuse? See eelarvepoliitika on Eestit hävitav ja seda viivad praegu ellu koalitsioonisaadikud. Mõelge selle üle, ametiühingud! Koonduge! Arvestage sellega, et kui see eelarve läheb läbi – ja see läheb läbi, see hääletatakse ära –, siis te peate nende rahanumbritega ära elama terve 2025. aasta. Aga ikkagi, selles riigis on praegu põhiseaduse järgi kõrgeima võima [kandja] rahvas. Rahvas võis valida selle valitsuse, kes on praegu pukis – see on demokraatia, jah –, aga rahval on võimalus ka seesama valitsus enne tähtaega maha võtta, kasutades mitte tavalisi, aga siiski seaduslikke vahendeid, sest streik on lubatud. See on mu lühike sõnum teile, hea Eestimaa rahvas. Ainult teie olete praegu need, kelle käes on see võimalus. Opositsioon siin saalis igal juhul toetab teid.

Priit Sibul, palun! (Priit Sibul küsib lisaaega.) Kolm minutit lisa.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Siin saalis on täna palju räägitud: vorm või sisu? Aga vorm ongi sisu. Ja seda ma [illustreerin] ühe konkreetse näite varal. 25. septembril kirjutas hea kolleeg sotsiaaldemokraatidest, Anti Allas, et tal on väga hea meel teatada ülipositiivsest otsusest Võrumaale, tegelikult Kagu‑ ja Lõuna-Eestile laiemalt. Ta tänas südamest ühte kohalikku Võru inimest, tänu kellele oli tal võimalik konkreetse objekti eest seista. Silmas peeti lähiaastatel Võrru kaasaegse siselasketiiru ja taktikahoone rajamist. Ma palusin rahandusministril eelarve esimese lugemise ajal osutada mulle abi, et ma saaksin teha ettepaneku seda objekti muuta, sest juba aastakümneid ootab Põlva lasketiir investeeringut. Minu poole pöördus ka veteransportlane, 82-aastane Ilmar Tagel, kes küsis, kui kaua Põlva seda ootama peab, ja tegelikult on piinlik. Jürgen Ligi ütles, et ta isiklikult ka ei saa aru, miks lasketiir ei tule Põlvasse, vaid tuleb Võrru. Aga hiljem selgus, et see investeering polegi määratud mitte 2025. aasta eelarvesse, vaid sellest oli räägitud valitsuse istungil arutelul riigi eelarvestrateegia üle aasta 2026 või 2027 kontekstis. Ehk ta ei saanud mulle seda abi pakkuda. Ja see on põhjus, miks ma ütlen, et vorm ongi sisu. Kui räägitakse mingitest asjadest, mida ei ole kirjas ja millest meil ei ole võimalik aru saada, siis ei olegi võimalik seda eelarvet normaalsel kujul menetleda. See on nüüd see, mis puudutab lasketiiru. Aga mul on üleskutse: kui headel kolleegidel Andrus Seemel ja Igor Tarol selles koalitsioonis üldse mingi võimalus kaasa rääkida on, siis [võtku ette see] küsimus, mis puudutab SKA [esinduse] kinnipanekut Põlvas. Räägitakse ka Põlva kohtumaja sulgemisest. See kõlab ikkagi pentsikult, et kui riik hakkab kokku [hoidma], siis sellistest piirkondadest. Ja jutt tohutust riigikaitsest eelarve puhul kõlab ka väga õõnsana, kui riik lahkub esimesena ääremaalt. See ei jäta üldse tõsiselt võetavat muljet. Ma väga loodan headele Põlvamaalt valitud koalitsioonisaadikutele ning et neil on mingigi sõnaõigus ja võimalus kaasa rääkida, et riik Põlvamaalt esimesena ei lahkuks ja seal saaks siiski ka edaspidi teenuseid, mis SKA puhul [võivad olla vajalikud] sünnist surmani, ja õiget kohtupidamist. Aga nüüd ma lähen selle juurde, millest ma põhiliselt tahan rääkida. See on see, mida see koalitsioon on armastanud rääkida esimesest päevast alates, kui peaminister Michal meie ees käis. Siis ta ütles ka Riigikogu küsimustele vastates, et Eesti kaitsekulud protsendina SKT‑st on NATO‑s Poola järel teisel kohal. See fakt iseenesest vastab tõele. Aga veelgi olulisem on NATO Euroopa liitlasvägede ülema kindral Christopher Cavoli tõdemus sellest kevadest, et Eesti ja Balti riigid on NATO kõige suurema riskiga ja kõige raskemini kaitstav piirkond ning kaitsta saab meid vaid reaalsete eurode ja võime puudujääkide likvideerimisega, mitte piiril. Me [saame] 3% plakatiga lehvitada, nagu rääkis Tallinnas kindral Ben Hodges, aga absoluutarvudes on Eesti kaitsekulud NATO riikidest kõige tagumises otsas, meist tagapool on vaid Luksemburg, Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Läti ja Sloveenia. Peaministril ja kaitseministril on iseenesest õigus, kui nad avalikkuses esinedes ütlevad, et kaitsekulusid on alates 2022. aastast tõstetud rohkem kui poole miljardi võrra. Neil jääb aga ütlemata see, et sellesse ajavahemikku jäävad kõrge inflatsioon ning hüppeline riigieelarve kasv, 11,7 miljardilt 18,1 miljardi euroni, nii et kaitsesse pandi juurde kõigest 8,6% riigieelarvesse lisandunud rahast ning ligi 6 miljardit eurot aastas läheb muudele valdkondadele. Selle aasta mais vähendas kaitseminister Kaitseministeeriumi arengukava kulusid järgmise nelja aasta jooksul 200 miljoni euro võrra, sealhulgas jättis rahalise katteta Ukrainale antava abi, mis on 0,25% [SKP-st], aastatel 2027–2028. Kui ka see arvesse võtta, siis on Eesti kaitse arendamiseks praegu 400 miljonit vähem, kui oli pärast Kallase valitsuse ametisse astumist 2023. aasta kevadel. Samas on aastaid räägitud, et maksutõuse ja kärpeid on vaja kaitsekulude katmiseks. Tuleb tõdeda, et kaitse on ainus valdkond, kus see valitsus on tegelikult arvestatavaid kärpeid teinud. Praeguse kolmikliidu [tehtud] kahju riigikaitsele on olnud topelt: riigikaitsekulusid on kokku tõmmatud, aga aasta aega on söögi alla ja söögi peale räägitud, et me peame makse tõstma riigikaitse jaoks. Inimeste toetus riigikaitsele ja riigikaitse rahastamisele on seega vähenenud, nagu on kõnelenud raadios ka eelmine peaminister Kaja Kallas. Selles mõttes on tegemist õudsa nöögiga inimeste pihta. Tänagi oli siin saalis küsimus, milleks need vahendid lähevad, mida plaanitakse ilusa nimega nimetatud laiapindse riigikaitse maksu kontekstis. Tegelikkuses mingeid täiendavaid võimekusi sellega ei tehta. Selles kontekstis on tegemist absoluutselt kahepalgelise käitumisega ja meil ei ole põhjust rääkida tohutust edust. Vaadake, see 3%, nii nagu kindralid ütlevad, ei ole mingi märk. Aastal 1937–1939 olid Eesti riigikaitsekulud 7%, üle kahe korra kõrgemad kui täna. Aga me teame, mis 1939. aastal juhtus: tellimused olid tehtud, oodati vahendeid, aga kõik jäi hiljaks. Ma väga loodan, et me mitte kunagi enam midagi sellist tegema ei pea. Ja sellepärast [tuleks kasuks] vähem juttu ja rohkem tegusid. Tänan tähelepanu eest.

Aivar Kokk, palun! (Aivar Kokk küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Head kolleegid! Mul on hea meel, et Reformierakonnast on siin üks esindaja, [teised] on Isamaast ja EKRE‑st. Olgem ausad, ega kedagi rohkemat ju järgmise aasta riigieelarve ei huvita. Ma kuulasin väga tähelepanelikult Reformierakonna ja Sotsiaal[demokraatliku] Erakonna esindaja kõnet. Ja ma ei ole varem nii palju valet 16 minuti jooksul kuulnud, kui seal oli. Alustame esimesest lausest. Reformierakond arvas, et kui me tahame sellele eelarvele nime anda, siis see on kindlustunde eelarve. Ma ütleks, et on väga selge, et me võiks selle pealkirjaks kirjutada "Kindlustunnet hävitav eelarve". Öeldi ka, et see on nõrgemate toetamise eelarve. See on järjekordne vale. Kas keegi siin saalis olijatest oskab öelda ühtegi aastat, kui on võetud nõrgematelt ära rohkem raha kui selle eelarvega? Järgmisel aastal võetakse pensionäridelt ära 17 miljonit eurot ainult sellega, et keskmine pension ei ole järgmisel aastal enam tulumaksuvaba. Järgmisel aastal võetakse ära üksi elava pensionäri toetus neilt, kes on hooldekodudes, kuigi me teame, et kõige vaesem grupp Eesti riigis on üksi elavad pensionärid. Me oleme suurperedelt võtnud ära lastetoetuse, 200 eurot iga kuu ehk 2400 eurot aastas, nendelt, kes on kõige nõrgemad. Me oleme võtnud siin koalitsiooni häältega vastu automaksu ehk mootorsõidukimaksu, mis tegelikult mõjutab kõige rohkem just kõige nõrgemaid. Reformierakonna esindaja ütleb, et see on kaitsekulude eelarve – see on järjekordne suur vale. Meilt tahetakse järgmisel aastal julgeolekumaksuga ära võtta 800 miljonit eurot, aga kaitsekuludele läheb juurde natukene üle 70 miljoni. Küsimus on, kuhu see 700 pluss miljonit läheb. Ainult selleks, et Reformierakond saaks kõrgepalgalistele tulumaksuvabastuse teha. Me oleme kaks aastat tegelenud sellega, et tõstame makse ja võtame raha ära kõige nõrgematelt, ja ainult selleks, et 2026. aastast saaks kõrgepalgalised tulumaksuvabastuse, mis viib riigieelarvest välja 500 miljonit eurot. Aga juba 2026. aastast korjatakse meie ettevõtjatelt ja inimestelt iga aasta 2 miljonit eurot maksudega ära. Veel oli tore kuulata, kuidas sotside esindaja ütles, et järgmisel aastal on laiapindse riigikaitse reservis see, mis toob meile Eestisse valguse ja vabaduse. Mu hea kolleeg Priit, ma võin sulle öelda, et just sellesama rea peale on tegelikult piimaga kirjutatud 9 miljonit eurot Võru lasketiirule. Kui me komisjonis küsisime ministrite käest, siis nad ütlesid, et jah, selle rea peal see on. Nii rahandusminister kui ka siseminister vastasid niimoodi. Kui Priit küsis seda rahandusministri käest siin esimesel lugemisel, siis läks juba keerutamiseks, et äkki järgmisel aastal seda ei ole. Loogiline on, et järgmisel aastal ei saa seda 9 miljonit ära kulutada, sest isegi kohta [lasketiirule] veel ei ole, kuigi räägitakse, et see pidi sinna politseimaja juurde tulema. Kui me räägime selle riigieelarve läbinähtavusest, siis me võime öelda väga selgelt, et … Võtame Siseministeeriumi investeeringuread: peidus on miljonid, mille kohta ei ole öeldud, kuhu need lähevad. Räägime Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumist, mis on ka sotsiaaldemokraatide käes. Jälle on investeeringureal üle 5 miljoni. Küsid, kuhu see raha läheb. Pool on sisustamata, veel ei tea. Siis vaatad kärpeplaani. Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi kärpeplaanis on 6 miljonit ühistranspordilt, 10 miljonit on [kogu] kärpekohustus. Aga siis me kuuleme, et 46 miljonit loodab minister saada valitsuse reservist. Ma küll ei oska öelda, millise rea pealt ta seda 46 miljonit loodab saada. Keda siis petetakse, kui kärpeplaanis on kirjas 6 miljonit, aga puudujääk on 46 miljonit? Tegelikult peaks siis eelarve kulu olema 40 miljonit suurem, mitte vastupidi. Või tegelikult, kui kärperaha ka veel [arvesse võtta], siis lausa 52 miljonit. Sama lugu on Siseministeeriumis. Vaadake 2024. aasta eelarve ridu, seal tõstetakse raha üle: ühelt poolt näidatakse kärpeplaani, aga teiselt poolt tõstetakse miljoneid järgmisesse aastasse üle. Tegelikult kärbet ei tehta, lihtsalt mängitakse raamatupidamisega. Kuigi ma ei saa aru, kuidas nad nii targaks on saanud, ettevõtjaid seal pundis ju ei ole. Ettevõtjad oskavad tõesti raamatupidamist teha vastavalt vajadusele. Kui see 2% tuleb 2026. aastal, siis, ma võin teile öelda, on väga lihtne teha kinnisvaraga oma raamatupidamise jaoks mõned tehingud ja saada kasumit või kahjumit täpselt nii palju, kui sa tahad. Seda on ühe käeliigutusega võimalik raamatupidamises teha enamikus ettevõtetes. Väga suurtes ettevõtetes võib-olla ei hakata nii mängima, aga väiksemates loetakse kindlasti igat eurot, eriti sellel ajal, kui valitsus on otsustanud viia meie [majanduse] kõige suuremasse langusesse, mis on kestnud juba pea kolm aastat. Mida toovad meile järgnevad aastad? Pensionäridelt võetakse juba 2027. aastal taskust ära üle 70 miljoni euro ainult sellega, et keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba. Aga siis vaatame ka automaksu ja seda, et lastetoetused on ära [võetud], seda, mis aktsiisid teevad. Lepiti kokku, et 5% on aktsiisitõus, aga nüüd on nii hulluks mindud, et järgmisel aastal peab poole aasta pealt veel 5% tõstma, rääkimata sellest, et 2026. aastal tõstetakse veel 10%. Kuigi näiteks õlletootjad juba täna ütlevad, et piiri peal Läti pool on müük kordades kasvanud. Ja siis ütleb Rahandusministeeriumi ametnik: "Minul selliseid andmeid ei ole."

Teie aeg!

Mitu korda saab ühele rehale astuda? Ühe korra juba astuti selle peale. Tark õpib teiste vigadest, loll oma vigadest. Aga siin ei tea, kuidas seda nimetada, sest tehtud vigadest ei õpita. Aitäh!

Mart Helme, kas teil on vastusõnavõtt? Ma teie nime ei kuulnud, küll aga fraktsiooni mainiti. Hästi, Mart Helme.

Ma lihtsalt tahtsin koha pealt sõnavõttu, et mitte kulutada kallite rahvasaadikute, kolleegide aega. Täienduseks kõigele sellele, mida ütles eelkõneleja, aga ka kõik teised kõnelejad, välja arvatud koalitsiooni esindajad, tuleb tõdeda, et praeguse koalitsiooni juhtimisel on Eesti jõudnud olukorda, kus hundid murravad koduõuedel koeri, karud situvad koduukse ette hunnikuid ja rahvasaadikud käivad mööda parke meeleheitlikult paugutamas. Selge on see, et eelarve, mida me siin menetleme, saab seda olukorda teha ainult veel hullemaks, nii et hundid hakkavad õuede pealt varsti juba lapsi ära viima ja karud mitte ainult mesilaid rüüstama, vaid tõenäoliselt ka mahajäetud autosid rüüstama. Olukord on muutunud täiesti katastroofiliseks ja ainsad, kes sellest aru ei saa, on oma mullis elavad koalitsiooni rahvasaadikud ja ministrid. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisa.

Armas Eesti rahvas! Lugupeetav parlament! Selle eelarve kohta on öeldud palju kriitilisi sõnu, aga valitsusliit üsna loomulikul moel [on väljendanud] kaitsvaid ja ülistavaid seisukohti. Lähtekoht Isamaa ettepanekute esitamisel oli see, et olukord Eestis on keeruline real objektiivsetel põhjustel ning meie ülesanne rahvaesindusena seisneb selles, et [tuleb] sõnastada need peaküsimused, millele peab kriitilises olukorras Eesti Vabariigi poliitiline juhtkond olema võimeline leidma vastuseid ja [lahendusi] venitusteta realiseerima. Seda eelarvet on võimalik olemuslikult remontida, saavutamaks sisuline kvaliteet. See oli meie lähtekoht ja selle valguses esitas Isamaa alternatiivse eelarve plaani. Selle plaani järgi seati kaks keskset mõõdikut riigi eelarvepoliitika valikute ja sellest johtuvalt majanduspoliitiliste järelmite [hindamiseks]. Esiteks, praegu on meil Eestis nelja aasta perspektiivis, kui me vaatame aastani 2025, valitsuse planeeritava tegevuse ja maksutõusude realiseerumise tõttu 50%‑line inflatsioon. See halvendab meie majanduse väljavaateid ja – mis kõige valusam! – halvendab Eesti inimeste toimetulekut ja vähendab ostujõudu. Valitsuse ülesanne peaks olema inflatsiooni leevendada, mitte seda võimendada. Paraku toob maksutõusude poliitiline agenda Eestis ka järgmisel aastal kaasa täiendava inflatsioonisurve, nii nagu on kaasa toonud sellel aastal. Teine strateegiline ülesande püstitus, mida valitsus peab olema võimeline adresseerima, mille adresseerimise kohustus on rahvaesindusel, on küsimus, kuidas pöörata meie majandus kasvule, kuidas anda meie ettevõtjatele kindlustunnet ka objektiivselt väga keerulises keskkonnas. Nende kahe baasülesande püstituse lähtekohaks Isamaa alternatiivses eelarves on riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamine rea ettepanekute abil. Me paneme ette [lahenduse] ka riigi [kulu]poliitiliste vajaduste teenindamiseks, et realiseerida järgmisel aastal ja ka riigi eelarvestrateegia aastate lõikes riigi eelarvepoliitilised valikud sellisel moel, et [saaks] jätta ära kas juba vastu võetud või planeeritavalt jõustatavad maksutõusud. Isamaa alternatiivse eelarve strateegiline lähtekoht seisneb selles. Praegu on olukord selline, et valitsuse poliitiline valik on asetada järgmisel aastal üle miljardi euro maksutõuse Eesti inimestele ja ettevõtetele. Ja valitsemiskulude kärped on tegelikkuses, tuleb ausalt tunnistada, vaid deklaratiivse iseloomuga. Nagu riigikontrolör oma hinnangus ütles, neid deklaratiivsel moel esitatud [kärpeid] ei ole võimalik ka hinnata, ammugi veel ei ole need kohustuslikuks käitumisjuhiseks seoses eelarve sisulise kvaliteedi puudusega. Isamaa alternatiivne eelarve täna parlamendis hääletusele ei tule. Valitsusliidu poliitiline tahteakt – seetõttu, et anda signaal – oli Isamaa poliitilise alternatiivi tühistamine nii, et parlamendil ei ole võimalik langetada rahvaesinduse saalis selle kohta valikut. Teie käes on täna võim, teie käes on täna jõud ligi kahe kolmandiku parlamendikohtadega. Aga te ei võta ära meie vaate elujõudu, seda seisukohta, millel rajaneb ka Eesti inimeste pettumus poliitikas ja mure järgmise aasta väljavaadete pärast teie poliitika tõttu. Eesti pered on tulevikku vaadates objektiivsete hinnangute järgi murelikud ja pessimistlikud. Samamoodi vaatavad meie majanduseksperdid ja ettevõtjad pessimismi ja kriitikaga objektiivseid konjunktuurihinnanguid meie majanduse väljavaadetele ning see [väljendub] usalduse puudumises valitsuse majanduspoliitika vastu. Isamaa alternatiivses eelarves on esitatud konkreetsed ettepanekud, kuidas hoida rahanduslikult eelarve üle kontrolli, kuid jätta ära maksutõusude pakett; koostada uus riigi eelarvestrateegia, lähtudes sellest ülesande püstitusest; juhtimisjoonisena kehtestada moratoorium uuele bürokraatiale, mille läbisurumist paraku valitsusliit on jätkanud; ning – see on oluline – tagada reaalselt ka eurovahendite suunamine meie majandusse, et elavdada sisenõudlust. Ma tahan öelda ka seda, et kahjuks on valitsus lati alt läbi jooksnud tegudes – tõsi küll, mitte sõnades –, [mis puudutavad] meie eluliste julgeolekuvajaduste käsitlemist riigieelarves. Isamaa alternatiivse eelarve plaan näeb ette, et Kaitseväe juhataja ettepaneku kohaselt [tuleb] realiseerida täies mahus 1,6 miljardi eurone moonahanke projekt. Ja lõpetuseks. Tõnis Lukas kõneles väga õieti kultuurist ja haridustöötajatest. Meie ülesanne parlamendina on raskes, keerulises olukorras, millega meie rahvas on silmitsi, anda lootust ja kindlust sellel teekonnal edasiliikumiseks. Üks asi, mille puhul seda hädasti vaja on, on valitsuse täitmata lubadus, mis puudutab Eesti õpetajate, Eesti haritlaskonna lootust ja õpetajate töötasu. Riigi rahanduslikest võimalustest lähtudes me ei pane ette ebarealistlikku ülesannet, vaid ütleme, et minimaalne usalduse hoidmiseks, optimismi pakkumiseks on see, et järgmisel aastal käärid üldise inflatsioonilise surve tõttu tõusva keskmise palga ja õpetajate reaalsissetuleku vahel veel [suuremaks] ei käriseks. Seega, seda eelarvet on võimalik parandada. Sellest johtuvalt on Isamaa teinud ettepaneku 2025. aasta eelarve teine lugemine katkestada. Aeg on poliitika korrektsiooniks Eesti inimeste selgeid ootusi ja Eesti ühiskonna vajadusi …

Teie aeg!

… silmas pidades. Jõudu ja vaprust meile järgneval tunnil muudatusettepanekute hääletamiseks! Aitäh!

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ega eelarve ei ole kunagi asi iseeneses, vaid eelarve kui tulem peegeldab alati juhtimiskvaliteeti. Paraku meie seis on selline, et juhtimiskvaliteet on otse väljendudes halb. Ma olin eelmises kõnes üpris kriitiline selle eelarve ülesehituse suhtes. Loomulikult ei pruugi minu arvamus siin omada mingit kaalu, sest ma ei ole finantsinimene. Aga kui Riigikontroll räägib sama juttu juba aastaid, siis tasuks seda tõsisemalt võtta, sest kui me millestki aru ei saa, siis ei saa me midagi ka kontrollida. Ja kui me ei saa midagi kontrollida, siis me ei saa teha adekvaatseid otsuseid. Ehk siis see protsess iseenesest on juba oluliselt takistatud selle tõttu. Nüüd ma vaatan natuke detailsemalt kaitse-eelarvet, millest on siin palju juttu olnud. Käesoleval aastal on meil kaitsekulud 3,4% sisemajanduse koguproduktist, järgmiseks aastaks on planeeritud 3,32%. Siis küsigem: kus on siin kasv? Praegu ennustatavat majanduskasvu, mille baasil see eelarve on rajatud, tõenäoliselt ei tule, ja see tõstab seda protsenti küll ilmselt kõrgemaks. Aga ikkagi, põhimõtteliselt ei tohiks säärast planeerimist praeguses julgeolekuolukorras teha. Samamoodi ei saa me rääkida mingist suurest kasvust, sest seda kasvu ei ole tegelikult olemas. Ka absoluutnumbrites on see kasv ju üpris tagasihoidlik, kui me nendesse numbritesse süveneme. Me räägime kümnetest miljonitest, me ei räägi isegi 100 miljonist, mis tegelikult tuleks siia juurde lisada. Käesoleval aastal on kaitse-eelarve umbes 1 miljard 340 miljonit ja kui järgmiseks aastaks on plaanitud umbes 1 miljard 390 miljonit, siis see vahe ei ole ju suur. Järgmine probleem kaitse-eelarves on see, et sinna on kirjutatud sisse ka see sõjaline abi 0,25% eest SKT‑st, mis me anname Ukrainale. Loomulikult tuleb Ukrainat toetada, aga küsimus on selles, kus selles eelarveloogikas on selle abi õige koht. Ja selle abi õige koht on loomulikult Välisministeeriumi eelarves real "Teistele riikidele antav abi". Seal on selle õige koht. Tegelikkuses me näeme, et 0,25% ehk osa kaitse-eelarvest, mis iseenesest ei kasva kuigi palju, läheb omakorda [riigist] välja. Ehk siis see, millest me räägime, ei ole päris tõsi. See on halb, sest see annab kõigile vale signaali, nagu asjad oleks ühtpidi, kui nad päris niipidi ei ole. Nüüd, ma rääkisin juhtimisest ja juhtimise kvaliteedist. Me näeme ka suuri strateegilisi otsuseid, mis üldises plaanis hakkavad meid läbi aastate mõjutama. Ja siis on küsimus, kas me oleme võimelised sääraseid otsuseid järgmisel aastal ja lähemate aastakümnete jooksul ellu viima. Esimene küsimus on suured strateegilised [otsused] energiasüsteemis. Me läheme seda teed, et me teeme riigis sisuliselt topelt energiasüsteemid. Me tahame väga [suurt] taastuvate energiaallikate osa, aga teatavasti taastuvatest energiaallikatest on ainult hüdroelekter püsiv. Noh, tuul puhub ja päike paistab ainult teatud ajal ja seetõttu on vaja ju seda energia puudujääki kompenseerida püsivõimsustega. Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Ja meil tekivad topeltvõimsused. Samal ajal on meil vaja palju suurema jõudlusega võrku, et kõike seda üleval pidada. Siin ongi küsimus, kuidas me seda finantseerime, kuidas on seda üldse võimalik finantseerida. Me näeme ka, et kui Ukrainas on sõja tõttu suur osa soojus‑ ja hüdroelektrijaamadest purustatud, siis energiasüsteemis hoitakse sagedust ehk energiasüsteem püsib tuumajaamade najal, mida Ukraina käes on praegu kolm. Kas me tegelikult ka suudame lähemate aastakümnete jooksul ehitada topelt energiasüsteemid? Järgmine on transport, suured otsused transpordis. Ma saaks Rail Balticu projektist aru, kui meil oleks intensiivne kaubavahetus Venemaaga. Aga seda ei ole ja see ei tule kunagi tagasi, vähemalt ilmselt mitte meie eluajal. Siis ongi küsimus, mida me hakkame vedama. Meil ei ole [kuigi suur] asustustihedus, palju inimesi, keda me võiks vedada. Strateegiline otsus – kui ma olen tagantjärgi tark – oleks olnud kohe Euroopa Liitu astudes [rajada] kogu Baltikumi [raudtee]võrk Euroopa laiusele, nii nagu tegelikult Hitleri Saksamaa tegi 1941 pärast Baltikumi vallutamist. 1941. aasta detsembri lõpuks oli kogu raudteevõrk Euroopa laiusele üle viidud. Pärast kulus Nõukogude [Liidul] kaks aastat, et see tagasi teha, ehk siis neil läks neli korda kauem. Aga nii seda tehti. See oleks olnud julgeolekupoliitiliselt, strateegiliselt õige otsus – sest Venemaa [kasutab] ju siiamaani suurema osa sõjaväevedude jaoks raudteed –, kui me räägime julgeolekualasest efektist. Loomulikult on see praegu tagantjärgi tarkus, sest need otsused oleks pidanud tehtama siis, kui me Euroopa Liitu astusime. Ma tõin lihtsalt kaks näidet, kuidas suured strateegilised otsused mõjutavad meid mitte ainult sellel aastal, vaid ka kõikidel järgmistel aastatel. Ja me ei hakkagi kunagi raha leidma nendeks asjadeks, mis meil vaja on, sest see raha on juba mujal kinni. Aga milleks raha kõige rohkem on vaja, isegi rohkem kui julgeolekuolukorra tõttu? Demograafilise olukorra parandamiseks. Me ei saa rõhuda sellele, et teistes riikides, ka meie naaberriikides, sündimus samuti langeb. Nemad ei vastuta meie asjade eest. See eelarve ei kajasta seda probleemi üldse. Me tahame lahendada asju, mis ei ole niivõrd prioriteetsed, aga samal ajal kõige prioriteetsem asi ei ole saanud tähelepanu. Siin on suured strateegilised juhtimisotsused, mida ma praegu kriitiliselt vaatlen. Järgmisel aastal on probleem, aga kui needsamad otsused lähevad edasi, siis probleemid aastatega ainult süvenevad. Ja kui me ei suuda kontrollida eelarvet, siis me ei suuda ju teha isegi seda vähest, mida me saaks [olukorra] parandamiseks teha.

Teie aeg!

See ongi kõik. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta on saali tulnud 54 muudatusettepanekut. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Teise muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Kolmanda muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Neljanda muudatusettepaneku on teinud Varro Vooglaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Viienda muudatusettepaneku on teinud Jaanus Karilaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletamise ettevalmistust. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Jaanus Karilaid. Juhtivkomisjoni arvamus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Läheme edasi kuuenda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Urmas Reinsalu, küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetav istungi juhataja! Me lõime nüüd ilusa pretsedendi. Jaanuse ettepanek oli hea pretsedent. Kahju, et see ei leidnud toetust. Aga [selle kohta ei käi] sama retoorika, hea istungi juhataja, millega põhjendati alternatiivse eelarve ettepanekute paketi mittelülitamist riigieelarve eelnõu muudatusettepanekute loendisse. Rahanduskomisjoni koalitsiooni enamus tõi põhjenduseks selle, otsekui keskvalitsuse kulude vähendamine ei saa olla katteallikas, kuna see ei vasta skolastiliselt rahanduskomisjoni liikmete enamuse käsitlusele. Samas me hääletasime Jaanuse viiendat ettepanekut, milles tegelikult täpselt samasugune [katteallikas] sees oli. See küsimus ei ole mitte protest, et Jaanus Karilaiul ei oleks olnud õigust seda ettepanekut teha – oli küll, ja see on täiesti laitmatult vormistatud –, vaid see on osundus poliitilisele silmakirjalikkusele, mida kaks juhatuse liiget on siin kaitsnud ja mida koalitsiooni [kuuluvate] rahanduskomisjoni liikmete enamus on survestanud ainult ühe eesmärgiga: et mitte võimaldada alternatiivse eelarve eelnõu hääletamist siin saalis. Kuidas teie, lugupeetav istungi juhataja, seletate seda dissonantsi, et üks ettepanek sobib, aga teisi ettepanekuid sarnase [põhimõttega] ei ole toodud parlamendi menetlusse? Kas siin ei ole tegemist silmakirjalikkusega? Ja vastake ausalt, objektiivse hinnanguga.

Aitäh küsimuse eest! Tegemist on rahanduskomisjoni otsusega, juhtivkomisjoni arvamusega. Läheme edasi seitsmenda muudatusettepaneku juurde. (Saalis on sumin.) Kas kuuenda juures olime? (Saalis räägitakse.) Kuuenda juures on … Nii, hästi, Helir-Valdor Seeder.

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kuuendat? (Saalis räägitakse.) Viienda hääletasime ära, läheme kuuenda juurde. Viiendat me hääletasime ja nüüd oleme kuuenda [muudatusettepaneku] juures ning fraktsiooni esimees palus hääletust. Nii et alustame hääletuse ettevalmistust. Kas tahate kutsungit ka? (Saalist vastatakse eitavalt.) Läheme siis edasi. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 54 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Enne seitsmenda juurde … Kas, Helir, see on järgmise [kohta]? Läheme seitsmenda juurde. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Andres Metsoja ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun ka Andres Metsoja head ettepanekut hääletada.

Soovite kutsungit? (Saalist vastatakse.) Läheme siis hääletuse protseduuri juurde. Panen hääletusele kaheksanda muudatus… Seitsmenda. Vabandust! Kell on palju. Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Andres Metsoja. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust. Läheme kaheksanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! On päris hiline [aeg] ja eks see väljendub praegu ka töövõimes, nagu näha on. See meie ettepanek puudutab õpetajate palga tõusu ja ma arvan, et õpetajad ja see teema on väärt seda, et me võtaksime kümneminutilise pausi enne hääletuse läbiviimist ja arutaks seda teemat.

Kümme minutit vaheaega Keskerakonna fraktsiooni [palvel]. V a h e a e g

Head kolleegid, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud kümme minutit vaheaega on lõppenud. Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 18 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Läheme edasi. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teema on väga oluline, see puudutab kohalike omavalitsuste teede korrashoidu ja rahaeraldust. Seega loomulikult palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume hääletust ette valmistama. Kas soovite kutsungit? (Saalist hüütakse: "Ei!") Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Kümnes muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See ettepanek puudutab lapsi, nimelt koolilõunat ja selle kvaliteeti ning rahaeraldust selle kvaliteedi tõstmiseks. Loomulikult soovib Eesti Keskerakonna fraktsioon selle hääletust.

Asume hääletust ette valmistama. Võin panna hääletusele? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, see on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 11. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jällegi meie fraktsiooni hästi oluline muudatusettepanek, mis puudutab toimetulekutoetuse määra tõstmist 250 eurole. Me soovime selle muudatusettepaneku hääletust.

Läheme hääletuse juurde. Võime alustada? Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, see on Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 11 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 12. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 13. muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse [Rahva]erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 14. muudatusettepanek on esitatud Rain Epleri ja Kert Kingo poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Rain Epler.

Aitäh! Nende muudatusettepanekute kohta, mis me koos Kerdiga tegime, ütles rahanduskomisjoni esimees enne, et need on tegelikult head ettepanekud ja tulevikus võivad leida arvestamist. Kontrollime hääletusega, kas see tulevik ongi nüüd juba kätte jõudnud. Soovin selle hääletust.

Paneme hääletusele. Olete nõus ilma kutsungita? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 15. muudatusettepaneku on esitanud Anti Poolamets, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 16. muudatusettepaneku on esitanud Tõnis Lukas, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Palun panna hääletusele selle eesti raamatu aasta hädatarvilikule rahastamisele suunatud muudatusettepaneku.

Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Tõnis Lukas. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 20 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust. 17. muudatusettepaneku on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 18. muudatusettepaneku on esitanud Arvo Aller, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 19. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada, kutsungit pole vaja.

Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 18 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 20. muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 21. muudatusettepaneku on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 22. muudatusettepaneku on esitanud Rene Kokk, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 23. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teema on väga aktuaalne, see puudutab Rohuküla raudteeprojekti jätkamist ja rahaeraldust. Soovin kindlasti seda hääletada. Ma tean, et siin on veel Riigikogu liikmeid, kes toetavad seda projekti, aga ma ei ole kindel, kas nad hääletavad selle poolt. Selleks, et läbirääkimisi pidada, palume ka kümneminutilist vaheaega.

Kümme minutit vaheaega. V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on läbi saanud. Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 24. muudatusettepaneku on esitanud Jaanus Karilaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist hüütakse: "Jaa!") Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Jaanus Karilaid. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 25. muudatusettepanek, mille on esitanud Andres Metsoja, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Aitäh! Panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille on esitanud Andres Metsoja. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 26. muudatusettepanek, mille on esitanud Evelin Poolamets, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Tõnis Lukas on järgmine või? 27. muudatusettepanek, mille esitaja on Tõnis Lukas, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Tõnis Lukas, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada, see on eesti raamatu aasta [tähistamiseks] väga oluline.

Olete valmis hääletama? (Saalis räägitakse.) Panen hääletusele 27. muudatusettepaneku, mille on esitanud Tõnis Lukas. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 28. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

Aitäh! Palun seda hääletada ja võime kohe hääletada.

Võime hääletuse juurde minna? Panen hääletusele 28. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 29. muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 30. muudatusettepanek, mille on esitanud Arvo Aller, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 31. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Keskerakonna muudatusettepanek puudutab Hiiumaale vabadussõja mälestusmärgi püstitamist. Lihtsalt infoks kõikidele Riigikogu liikmetele: Hiiumaa on ainuke maakond Eestis, kus vabadussõja mälestusmärki siiani ei ole. Ma tean, et sotsiaaldemokraadid on seda lubanud kohalikele inimestele, aga siiamaani ei ole jõudnud oma lubadust täita. Nii et ma igal juhul kutsun teid kõiki toetama seda muudatusettepanekut. Ja selleks, et ma saaks praegu sotsiaaldemokraatidega väikesed läbirääkimised pidada, võtaks viieminutilise pausi. Soovin enne seda hääletust viieminutilist pausi.

Pausi või vaheaega? Viis minutit vaheaega. V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 32. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

See on väga tähtis ideoloogiline ettepanek. Palun seda hääletada.

Olete valmis hääletama? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Läheme edasi 33. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 34. muudatusettepanek, mille on esitanud Varro Vooglaid, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Varro Vooglaid, palun!

Siin on nüüd küll selge võimalus hoiduda 3 miljoni euro kulutamisest täielikule mõttetusele. Nii et ma palun seda ettepanekut hääletada.

Võime hääletuse juurde minna? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on esitanud Varro Vooglaid. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 0. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. 35. muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 36. muudatusettepanek, mille on esitanud Arvo Aller, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 37. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ühistransport on loomulikult väga oluline, eriti maakondlik, ja see võiks olla täitsa tasuta. Selle jaoks on Keskerakond vastava muudatusettepaneku teinud. Palun toetada seda hääletusel.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 59. Ettepanek ei leidnud toetust. 38. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jällegi hästi oluline muudatusettepanek, see puudutab saarel elavaid inimesi. Praegu on ebaõiglane olukord, et koju jõudmiseks peavad saareelanikud ostma praamipileti. Ma arvan, et selles võiks siia muudatusi tulla. Palun seda muudatusettepanekut toetada hääletusel.

Võime me minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 12 Riigikogu liiget, vastu 56 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 39. muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 40. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 41. muudatusettepaneku on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 42. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See muudatusettepanek puudutab politseinike palkasid, päästjate omi samuti, nii et soovin jällegi Riigikogu poolehoidu hääletusel.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 43. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Martin Helme.

Aitäh! Palun hääletada seda ettepanekut.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 43. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 44. muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 45. muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna [fraktsiooni] poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

3 miljonit eurot LGTBT+QQ raha ära võtta – palun hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 45. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 46. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 47. muudatusettepaneku on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. 48. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See meie muudatusettepanek puudutab eakaid inimesi ehk pensionäre, kes elavad üksi, ja nende toetuse määra tõstmist. Palun hääletada.

Võime hääletuse juurde minna? Aitäh! Panen hääletusele 48. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 49. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meie ettepanek puudutab lastetoetusi ja kindlasti me palume seda hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 49. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 50. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et see oleks väga hea uudis tallinlastele, kui praegune linnavõim jätkaks Keskerakonna algatust ja tulevikus ehitatakse Tallinna Haigla. Aga selle jaoks on vaja projekteerimisraha, järgmisel aastal kulub projekteerimisele 5 miljonit eurot. Seda ettepanekut ma soovin ka hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 50. muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 51. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See taas kord väga oluline ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt puudutab puudega inimeste toetusi, nende toetuste kahekordistamist. Nii et loomulikult palun seda hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele 51. muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 13 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 52. muudatusettepanek on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga aktuaalne teema, see puudutab ravijärjekordasid ja nende lühendamist lisarahastuse abil. Nii et loomulikult palun ka seda hääletada.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 52. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja eelviimane muudatusettepanek, nr 53, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See puudutab laste hambaravi kvaliteeti ja kättesaadavust. Nagu me teame, praegu on sellega probleemid. Sinna tuleks kindlasti raha suunata. Ma tõesti loodan ka arstide peale – neid on päris palju siin saalis –, keda ma kutsungi seda toetama hääletusel.

Võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele 53. muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Viimane muudatusettepanek selle eelnõu kohta, nr 54, mille on esitanud Rain Epler ja Kert Kingo, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Rain Epler, palun!