2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE) teine lugemine

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 teine lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun! Üks hetk, Annely! Ma saan aru, et siin on vahepeal tekkinud küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Kahetsusväärselt peab ka selle eelnõu puhul nimetama, et kodu‑ ja töökorra seadusega vastuolus olevalt on jäetud Isamaa muudatusettepanekud arvestamata ja on jäetud ka siia muudatusettepanekute loetellu lisamata. Ja see on veel selgem ja reljeefsem, kui see eelmine vaidlus meil siin oli. Ma tsiteerin kõigepealt meie muudatusettepanekute väljajätmise põhjust. Rahanduskomisjon jättis need Isamaa fraktsiooni nõuetele mittevastavad muudatusettepanekud – kõigepealt, me ei ole mingeid nõudeid esitanud ja kust teie teate, mis on Isamaa fraktsiooni nõuded? – läbi vaatamata ja nii edasi. See on täiesti eksitav. Aga olulisem on see, et põhjuseks, miks meie muudatusettepanekuid konkreetse 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta [loetellu] ei lisata, on toodud, et me oleme justkui oma ettepanekutega muutnud riigieelarve kogumahtu. Seda tõesti baasseadus ei võimalda, aga me ei ole sellist muudatusettepanekut teinud. Kulutuste kokkuhoid ei tähenda eelarve mahu vähendamist, vaid tähendab seda, et kokkuhoitud vahendid lähevad edasi riigireservi, juhul kui nad aastavahetuseks jäävad kasutamata. Me ei ole sellist ettepanekut teinud. Mis põhjusel rahanduskomisjon on jõudnud juhtivkomisjonina järeldusele, et me oleme tahtnud muuta mahtu? See ei vasta tõele. See ei vasta tõele, austatud juhataja! Seda praegust eelarvepunkti me ei saa mingil juhul sellisel kujul menetleda. Meie muudatusettepanekud on jäetud kõrvale, neid ei ole kantud muudatusettepanekute lehele põhjusel, mis ei vasta kodu‑ ja töökorra seadusele. Nii et minu ettepanek on praegu seda punkti mitte arutada ja kas siis kanda meie muudatusettepanekud, nii nagu kord ja kohus ette näeb, muudatusettepanekute lehele või täna seda arutelu mitte avada. Kui Rahanduskomisjon likvideerib oma praagi, kannab need muudatusettepanekute lehele, siis me saame selle menetlusega edasi minna.

Aitäh, hea kolleeg! Nagu te nägite, ma juba kutsusin rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni siia Riigikogu kõnetooli, ja see on just see koht, kus te saate kõik protseduurilised küsimused, ka selle konkreetse eelnõu menetluse kohta, ära küsida. Antud juhul kindlasti rahanduskomisjoni esimees on õige inimene, kelle käest neid küsimusi küsida. Ma ei näe küll põhjust, et me peaksime selle eelnõu menetlemisest siin hetkel loobuma. Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Austatud istungi juhataja! Need küsimused on tegelikult ikkagi suunatud teile, sest vaadake, parlamendi töökord ja selle tagamine, täiskogu kvaliteetse töö tagamine on vastavalt seadusele istungi juhataja elementaarne ülesanne. Esmaspäeval kella viieks peab meile olema esitatud täielik muudatusettepanekute loend nende eelnõude kohta, mida me sellel töönädalal hakkame menetlema. Esmaspäeval esitatud muudatusettepanekute loendis, nagu siin eespool viidati, ei sisaldunud kahte sisulist muudatusettepanekut, mis olid täpse kontuuriga sõnastatud vastavuses Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 100 ja § 99 nõuetele. Nüüd on meil tekkinud olukord, millest tuleneb see niisugune vingerdav hoiak, milleni me oleme jõudnud. Kui Isamaa paneb ette astuda sisuliselt samme valitsemiskulude vähendamiseks, seda juba 2024. aasta vaates, siis valitsusliit ei soovi anda isegi võimalust selle täiskogus menetlemiseks. See on väga halb pretsedent. See on olukord, kus võib arutada selle üle, kas mingi ettepanek on objektiivselt realiseeritav, kas see on ühe või teise poliitikakavatsuse elluviimiseks otstarbekohane. Kuid kodukorraseadus ütleb: esitatud muudatusettepanekud tuleb tuua parlamendi täiskogu ette. Omaette küsimus on, milliseid [ettepanekuid] parlamendi täiskogu toetab. See oli sisuliselt üks osa meie alternatiivsest eelarvest. Te olete seda vastustanud süsteemselt. Teie poliitiline käitumisjoonis on täiesti erinev. Te mõtlete, et kui püüate siin parlamendisaalis Isamaa poliitikat selliste seadust rikkuvate meetmetega kustutada, siis see omab Eesti poliitikas mingit mõju. Jah, teil on hääled ja teil on võim, aga see ei tähenda, et see on absoluutne ja lõplik. Ka teie võim lõpeb kunagi. Ettepanek on väga lihtne ja konkreetne. Te peate andma vastuse, millise paragrahvi alusel on rahanduskomisjon langetanud selle otsuse, et meile ei ole [esitatud] terviklikku muudatusettepanekute loendit. See ei ole rahanduskomisjoni autonoomne suva olukorras, kus on selge seadusrikkumine. Konkreetne ettepanek on katkestada selle seaduseelnõu …, mitte alustada selle seaduseelnõu menetlemist ja juhatajal vajaduse korral Riigikogu juhatuse otsust kujundades anda selge ülesanne rahanduskomisjonile: viia muudatusettepanekute tabel seadusega kooskõlla. Kui rahanduskomisjoni liikmete enamus, kasutades seda koalitsioonis, ma saan aru, kokku lepitud käitumisjoonist, mis muutub juba retsidiivseks, ei nõustu sellega, siis peab Riigikogu juhatus ise langetama selle otsuse ja esitama korrektse muudatusettepanekute loendi parlamendi täiskogule. See on väga põhimõtteline küsimus. See on valikute koht, kas parlamendil on võimalik hääletada põhimõtteliste, erinevate poliitika alternatiivide üle, sealhulgas nende alternatiivide üle, mis võimaldavad rahanduslikult jätkusuutlikult jõustuda riigi eelarvepoliitikat nõnda, et ei ole vaja maksutõusude massiivi Eestile, Eesti inimestele ja ettevõtetele peale suruda. Härra istungi juhataja, ma kutsun üles teid heauskselt dialoogi vaimus praegu langetama otsust, mis on vältimatu, kui tahta õiglaselt ja ausa kohtumõistjana Eesti Vabariigi rahvaesindust juhtida.

Aitäh, hea kolleeg! See diskussioon on täna juba korra istungi rakendamisel toimunud. Me oleme korduvalt siin juhtinud tähelepanu, et komisjonide enesekorraldusõigus on suur. Ka rahanduskomisjoni esimees tuleb täna siia Riigikogu kõnetooli, et kõikidele küsimustele vastata. Te ise andsite ka vastuse oma küsimusele, kui te rääkisite katkestamise võimalusest. Te saate teha eelnõu [menetluse] katkestamise ettepaneku ja Riigikogu täiskogu saab selle ettepaneku üle otsustada. See on see protseduurika ka tänase menetluse tarvis. Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma resoluutselt protestin selle praeguse käitumise vastu, et me menetleme seda justkui tavakorras ja meil on õigus teha katkestamise ettepanek, mille loomulikult koalitsioon oma häälteenamusega maha hääletab. Tegelikult ei mäletagi siin niisugust brutaalset kodu‑ ja töökorra seaduse rikkumist, nagu täna toimub lausa ahelreaktsioonina mitme eelnõu puhul. Aga siiski on need kaks erinevat juhtumit, see ei ole täiesti analoogne [käitumine]. Ma avan selle sisu natukene ja siis ma teen ka ettepaneku. Kui te suudate jälgida ja kui teil on see eelnõu ja seletuskiri nüüd ees, siis meie muudatusettepanek on väga selge: ettepanek Vabariigi Valitsusel vähendada keskvalitsuse kulusid 200 miljoni euro ulatuses. Siin ei ole sõnagi eelarve kogumahu muutmisest, kas selle suurendamisest või vähendamisest. Nii nagu baasseadus ütleb, kasutamata vahendid, sealhulgas kokkuhoitud vahendid, kantakse aasta lõpul üle riigireservi. Ja isegi matemaatiliselt, pange tähele, [eelarve kogumaht ei vähene]. Kui te vaatate kogu meie kahest punktist koosnevat muudatusettepanekut, ka matemaatiliselt, ja teete nüüd järelduse, et me justkui tegime ettepaneku selle võrra vähendada mahtu, siis selle muudatusettepaneku teine osa ütleb: Vabariigi Valitsusel piirata 2024. aasta riigieelarvest 2025. aasta riigieelarvesse ülekantavaid kulusid 200 miljoni euro võrra ehk jätta need rahalised vahendid 2024. aastal kasutusse juba alustatud investeeringute rahastamiseks ja riigikaitsekulutuste rahastamiseks. Nii et ühelt poolt vähendada 200 miljoni võrra ja teiselt poolt mitte kanda üle, vaid jätta raha sinna sisse, ehk bilansina moodustab see nulli. Nii et ka matemaatiliselt ei ole eelarve mahu muutmist, kui te suutsite seda mõttekäiku jälgida. See on täiesti vägivaldne ja pahatahtlik tõlgendus juhtivkomisjonilt, et mitte lülitada seda muudatusettepanekut siia ja anda Riigikogu liikmetele võimalust muudatusettepaneku üle hääletada. See peab olema muudatusettepanekute juurde lisatud. Ja seda juba peab kontrollima Riigikogu juhatus, et esitatud materjalid vastaksid kodu‑ ja töökorra seadusele. See ei ole komisjoni ainupädevus. Nii et minu ettepanek jätkuvalt on see: niikaua kui ei ole seda viidud muudatusettepanekute loetellu, ei saa me siin alustada selle punkti arutelu.

Aitäh, hea kolleeg! Istungi juhatajal oleks küll siin äärmiselt ebakorrektne sellesse sisulisse arutellu langeda. See on ikkagi arutelu, mis peaks toimuma komisjoni esimehe ja Riigikogu liikmete vahel, ja seda me tahamegi siinkohal alustada. Mida kiiremini me selle juurde jõuame, seda kiiremini saavad ka teie küsimused vastuse. Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Jaa, aitäh! No ma tahaks kolleege Isamaast toetada ja öelda, et see on ikkagi ennekuulmatu omavoli. Ja see on sariomavoli. See algas kevadel opositsiooni tasalülitamisega nii-öelda obstruktsiooni likvideerimise tähe all ja see jätkub praegu. Ei ole võimalik, et lihtsalt suvaliselt, sisuliselt suvaliselt parandusettepanekuid ei menetleta, komisjonis seotakse need kimpudesse, keeldutakse üldse neid arutamast ja saali ei tooda. See on täielikus vastuolus kogu selle 30‑aastase riikluse väljakujunenud ja seadustatud seisukohtade, traditsioonide ja seadustega. Ma tahaksin teile öelda ühte asja. Kolleegid Isamaast juhtisid samuti sellele tähelepanu, et teie võim ei ole igavene. Ja mina ütlen teile nüüd ühte asja: need teiepoolsed rikkumised, teiepoolsed rikkumised personaalselt, aga ka teie kaas[juhatajate] poolsed [rikkumised] saavad registreeritud. Ja te peate sellest ühel päeval aru andma, sest ei ole võimalik, et te teadlikult ja tahtlikult rikute seadusi ja arvate, et pääsete karistamata. Eesti seadustes on selgelt öeldud: kui ametiisikud teadlikult ja tahtlikult seadust rikuvad, siis see on kriminaalkuritegu. Nii et palun võtke arvesse: teie võim lõpeb ühel päeval ja te peate sellest aru andma.

Aitäh! Ma ei saa seda kuidagi protseduuriliseks küsimuseks lugeda. Siin ei olnud protseduuri, pigem oli sügav isiklik hinnang ja täiesti põhjendamatu ähvardus. Ma ei saa seda kuidagi protseduuriliseks küsimuseks lugeda. Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Hea istungi juhataja! Ma tahan teid julgustada, et Isamaa vaade kindlasti ei ole … Tulevikuks ma võin anda sõna Eesti inimestele, aga ka meie poliitilistele oponentidele, et kui saabub aeg ja on meie võimalus siin saalis enamuse poolel langetada otsuseid – ja ma loodan, et kvaliteetsemaid otsuseid kui tänase poliitilise agenda sihid –, siis kindlasti me ei lasku sellisesse poliitilisse juhtimismudelisse. Vaadake, meie küsimus on täna põhimõtteline. Meie ettepanekute taga on ka Eesti inimeste ootused ja soov leida lahendus tänase Eesti ummikseisudele tegeliku poliitilise alternatiivi pakkumisega. Ja siit saalist me peame kahekõnet Eesti inimestega, Eesti ühiskonnaga, nii Eesti inimeste murede kui ka usuga paremasse võimalikku alternatiivi. Te võtate nendelt Eesti inimestelt hääle ära. Küsimus on selles, et te ütlete, et teil on võim ja te võite seda teha. Te suurendate usaldamatust Eestis, te suurendate poliitilist vastasseisu ja te suurendate ummikseisu sellise käitumisjoonisega. Nüüd, teie osundus, et see ei puutu teisse. Et see, mis Riigikogu saalis toimub, ei ole teie asi. Et te olete nii-öelda tehniline registraator parlamendi juhatajana. Ma siiski selle käsitluse vaidlustan olemuslikult, sest see seadusrikkumine, millega meie ettepanekuid ei suunatud [saali], ei [tehtud] parlamendiliikmetele kättesaadavaks, toimus juba esmaspäeval ja te olite sellest suurepäraselt teadlik. Ma saan aru, see oli teie koalitsioonis kokku lepitud poliitiline käitumisjuhis, millele juhatajatel, parlamendi enamusse kuuluvatel juhatajatel on ülesanne teha katet, komisjonis peab koalitsiooni enamus realiseerima selle seadusvastase hääletuse kaudu. Ja loomulikult on selle loogika seisukoht üks: püüda Isamaa poliitilist alternatiivi tühistada seda siia parlamendisaali mitte tuues. Ja ma pöördun teie poole, Riigikogu esimehe poole: ärge loobuge sellisest poliitilisest käsitlusest! See kahjustab ühiskonna minimaalset usaldust ja viib ühiskonna efektiivsust allapoole. Teil on võimalus praegu sellest valitud käekirjast loobuda. Võtke juhataja vaheaeg, langetage otsus selle kohta, et me täna seda asja ei aruta, ja katsume leida dialoogis lahenduse nõnda, et meil on võimalik sisulist debatti pidada selliselt, et me saame ka hääletada ettepanekute üle, et rahvaesindajail – meil kõigil on mandaat, me kõik väljendame siin Eesti ühiskonna inimeste mingeid vaateid – oleks võimalik realiseerida oma põhiseaduslikku pädevust. See on minu konkreetne ja selge üleskutse. Härra Seeder põhjendas ratsionaalselt, miks see rahanduskomisjoni välja mõeldud, ütleme, juriidiline viigileht ei ole sekundikski kriitikat kannatav. Mu küsimus teile on väga lihtne. Millise kodukorraseaduse paragrahvi alusel Isamaa ettepanekuid ei ole lülitatud praegu siin menetletavasse 2024. aasta riigieelarve muutmise seaduse [eelnõusse]? Väga konkreetne ja mõõdetav küsimus.

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma ütlesin, kõik need küsimused palun juhtivkomisjoni esimehele suunata, sellepärast et tema on olnud nende arutelude juures ja temal on olemas ka väga selged põhjendused, mille alusel on Riigikogu rahanduskomisjon oma otsused langetanud. Nende sõnadega on mul väga hea meel paluda Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Tere õhtust jällegi! Rahanduskomisjon arutas eelnõu nr 517, 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, teise lugemise [ettevalmistamiseks] koguni kolmel rahanduskomisjoni istungil: 4., 7. ja 11. novembril. Ja eelnõu sisu on see, et vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata ja seda tuleb teha hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. Esimene lugemine on loomulikult möödunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli käesoleva aasta 29. oktoober kell 17.15. Selleks ajaks laekus kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsioonilt. Esimene neist oli väga napp, üherealine, ja nõudis keskvalitsuse kulude vähendamist 200 miljoni euro ulatuses. See säte, mida siit äsja ette loeti, ütleb, et tuleb täpselt nimetada, kust need summad tuleb vähendada. Ja sellist rida nagu keskvalitsus eelarves ei ole. Keskvalitsuse definitsiooni annab riigieelarve baasseadus. See [mõiste] sisaldab valitsust, valitsusasutusi, põhiseaduslikke institutsioone, Riigikogu Kantseleid, Vabariigi Valitsust, Riigikohut, lisaks sotsiaalkindlustusfonde ja veel avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mille lõplik loetelu on Statistikaameti koduleheküljel. Eelarve baasseadus on teile muidugi piibliks. Kui te oleksite tahtnud teha korrektset muudatusettepanekut, siis te oleksite pidanud ikkagi täpselt ära näitama, kellelt see 200 miljonit [võtta], kelle kulusid 200 miljoni võrra vähendada. Praegusel juhul seda eelarve eelnõusse kanda ei saa. Rahanduskomisjonis on vähemalt sellest ajast, kui praegune koosseis töötab, võetud selline joon, et me peame oma töö kvaliteedi [tagamiseks] saatma saali need muudatusettepanekud, ka opositsiooni omad, mis [piisavalt] poolthääli saades oleks võimalik seadusesse kanda. Kui see muudatusettepanek oleks saalis saanud poolthääled, siis ei oleks võimalik kanda eelarvesse rida "miinus 200 miljonit keskvalitsuse kulud". See ei ole võimalik, see ei ole korrektne muudatusettepanek. Ja seetõttu rahanduskomisjon ei ole seda saali saatnud. Teine muudatusettepanek on, et 2024. aasta riigieelarvest ülekantavaid kulusid piirata samuti [200] miljoni euro ulatuses. Ülekandmise tingimused sätestab samuti eelarve baasseadus. Ja seda me praegu ei muuda. Kui jäävad jäägid, siis kantakse need üle nii, nagu seadus ette näeb. Selles mõttes jääkide ülekandmist enne nende tekkimist ei saa eelarvesse kanda. Ja seetõttu on need muudatusettepanekud jäänud komisjoni poolt muudatusettepanekute nimekirja lisamata, kuna nad on muudatusettepanekule esitatavatele nõuetele mittevastavad. Mitte Isamaa fraktsiooni nõuetele, nagu Helir-Valdor Seeder kaunisti püüdis tõlgendada seda sõnade järjekorda siin protokollis. Ja kui nüüd veel täpselt lugeda, siis vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele peavad muudatusettepanekud sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanekutes ei ole näidatud, millisest ministeeriumi tulemusvaldkonna programmi tegevusest tuleb kulusid vähendada ja piirata. Vastavalt riigieelarve seadusele iga-aastase riigieelarve muutmise seadusega riigieelarve kogumahtu muuta ei saa. Riigieelarve kogumahu muutmiseks tuleb algatada lisaeelarve, mille algatamise õigus on ainult Vabariigi Valitsusel. Samuti ei või riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek põhjustada struktuurset eelarve puudujääki, ka mitte selle suurenemist ega ülejäägi vähenemist. Ma ruttan nüüd ette komisjoni arutelu juurde [ja ütlen, et] muudatusettepanekuid tõi ka valitsus, ja päris märkimisväärseid muudatusettepanekuid. Kärbiti erinevaid valitsussektori kulusid ja suunati need Vabariigi Valitsuse reservi. Neid kulusid vähendati ja suunati valitsuse reservi koguni summas 69 630 689 eurot. Ja esimesel komisjoni istungil, see tähendab 4. novembril, Regina Vällik selgitas, et kulusid vähendatakse ja suunatakse valitsuse reservi ja neid ei kanta sealt edasi. Siis küsiti tema käest, et miks me siis ei teinud lisaeelarvet, negatiivset lisaeelarvet. Vastus on protokollitud ka ja see oli niisugune, et kui valitsus algatas eelarve muutmise seaduse, siis ei olnud veel teada, missugused on eelarve kulude vähendamise võimalused. Ja selleks, et Regina Välliku kui valitsuse esindaja sõnad, et valitsuse reservi suunatud 69 miljonit tõesti ei kanta üle järgmisesse aastasse, vaid see jääbki kasutamata, ei jääks pelgalt protokolli, soovis rahanduskomisjon täiendavat paragrahvi eelnõusse. Selle sõnastus kinnitati: "§ 3. Rakendussäte. Käesoleva seaduse paragrahvi 1 lõike 2 Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reservid eelarve reale (69 630 689 eurot) ei laiene riigieelarve seaduse paragrahvis 591 lõikes 1 toodud vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra." See tähendab, et selle eelarve muutmise seaduse eelnõuga me sisuliselt kärbime 69 miljonit eurot riigi kulusid, ja seda viimases kvartalis. Nii et, lugupeetud opositsioon, te olete ise olnud valitsuses ja ma arvan, et te peaksite valitsust tunnustama selle eest. See 69 miljonit on päris suur raha ükskõik mis mõõtkavas. Kokku koostas rahanduskomisjon kaks muudatusettepanekut: koostöös ministeeriumidega ühe mitmest muudatusest koosneva, valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku ja teise muudatusettepaneku, mille kohaselt sätestatakse selle eelnõuga Vabariigi Valitsuse reservi suunatavate vahendite ülekandmise keeld. Muudatuste selgitused on ettepanekute juures toodud. Ma hilist õhtutundi nende ettelugemise peale kulutama ei hakka, ei hakka teie aega raiskama, te olete ise need kõik läbi vaadanud. Komisjon langetas järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 13. novembril. Selle poolt oli 6 [komisjoni liiget], vastu 1 – Aivar Kokk – ja erapooletuid ei olnud. Teine menetlusotsus oli teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Hääletustulemus oli samasugune, et Aivar Kokk oli vastu. Ja kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva, see tähendab 20. november 2024 kell 17.15. Selle menetlusotsuse puhul valitses konsensuslik üksmeel. Muudatusettepanekute lühem tähtaeg tuleneb vajadusest eelnõu kiiremini menetleda ja see on oluline seepärast, et muudatused jõustuksid ning vahendeid jõuaks siis teisiti kasutada enne 2024. aasta lõppu. Ma arvan, et see on nüüd vahepeal toimunud arutelu piisav kokkuvõte. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Annely! Kõigepealt konkreetne küsimus: miks selle eelarvega suurendatakse, kui me räägime, et on programmipõhine loogika, tulemusvaldkonda "Tõhus riik" aasta lõpul, kui meil on jäänud sisuliselt kuu aega aasta lõpuni, 3,6 miljoni euro võrra? Mis see tähendab: "Tõhusale riigile" 3,6 miljonit eurot täiendavalt? Ja teine. Siin käib kõva surimuri praegu selle manööverdamisega, finantseerimistehinguid vähendatakse 82 200 000, et ajada see tasakaalu, kus te olete siin "Tõhusale riigile" ja teistele projektidele raha juurde leidnud. Mis finantseerimistehinguid vähendatakse 82 miljonit eurot? Kaks konkreetset küsimust.

Ma peaksin siis hakkama siit nendest … (Hääl saalist.) Te mõtlete, siin on erinevaid ... (Hääl saalist.) Siin on päris mitu tabelit, ma peaksin need [andmed] nendest välja võtma ja kokku liitma teie küsimuse vastuseks. Ma peaksin seda silmitsema. Riigikogu Kantselei suunab 320 000 eurot IT-investeeringutesse. See muidugi ei ole "Tõhusa riigi" programm. Ma pean hakkama siit järjest vaatama. Presidendi kantselei on eraldi, Riigikontroll on eraldi. Kas teie küsimus on selle eelarve esialgu esitatud eelnõu kohta? Sest muudatusettepanekutes, millest me praegu rääkisime, on "Tõhusa riigi" all 82 000 eurot, siin ma isegi ei näe seda 3,6 miljonit. Kas te räägite esialgsest eelnõust, mitte muudatusettepanekutest, mitte kahe lugemise vahel toimunud arutelust?

Urmas Reinsalu, te tahate praegu, ma saan aru, esitada teise küsimuse või täpsustada või esitada küsimuse istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kumb siis? (Urmas Reinsalu räägib midagi saalist.) Olgu peale. Kuna praegu on oluline täpsustuse koht, siis ma annan teile võimaluse seda esimest küsimust täpsustada ja seejärel ma annan teile selle teise küsimuse, mida te soovite. Teil on praegu võimalik seda esimest küsimust täpsustada.

Jah, aitäh! Mu küsimus, Annely, on see, et meile on välja [jagatud] teiseks lugemiseks tabel. Kas see on nüüd algeelnõu või see on muudetud eelnõu, millesse on juba muudatusettepanekud sisse viidud? Ma [tahaksin õigesti] aru saada, võib-olla ma olen ise ka eksituses praegusest informatsioonist. Kas meile on välja [jagatud] see tabel, mis ei sisalda Isamaa muudatusettepanekuid – see on eraldi vaidlus –, aga kuhu on muudatusettepanekud sisse viidud?

Teiseks lugemiseks, siin on nurga peale kirjutatud "Eelnõu teine lugemine 13.11", see on koos muudatustega. (Urmas Reinsalu räägib midagi saalist.) Siin, kui nüüd altpoolt vaadata, on ka näha, missugustesse meetmetesse need [summad] lähevad: eelarvepoliitika kujundamine 701 000, riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve 329 [000], maksu‑ ja tollipoliitika kujundamine 244 [000], maksu- ja tollikorraldus [–400 000] eurot. Selles mõttes siin on kirjas.

Aitäh! Tähendab, minu küsimus on see. Jah, need read on nii, nagu te ette lugesite: eelarvepoliitika kujundamine, riigi rahaasjade korraldamine – sinna on vaja miljoneid juurde detsembrikuus. Mis see põhjus tegelikult on? See on eufemism. "Riigi rahaasjade korraldamine" – mis see tegelikult tähendab? Miks see raha sinna läheb? Ja mu küsimus on väga konkreetne. Ma vaatan, et tegelikult valitsemiskulud kasvavad, see tuleb välja Rahandusministeeriumi näitel, ja siis see kaetakse: "finantseerimistehingud –82 miljonit eurot". Mida need –82 miljonit eurot endas sisaldavad? Ma püstitasin hüpoteesi. Ma ei ole kindel, kas see nii on, aga te kindlasti komisjonis arutasite. Kas see sisaldab endas siis näiteks euribori vähenemisest tulenevalt mingit raha või mis see õigupoolest on?

Urmas Reinsalu, teine küsimus, palun!

Nii. Nüüd selgituseks selle tabeli kohta, mis on Rahandusministeeriumi tulemusvaldkond "Tõhus riik". Selle [seletus] on esitatud eelnõu esialgse seletuskirja versioonis. Seda ei ole teiseks lugemiseks ümber kopeeritud. Ja siin on selgitusi leheküljel 17 ja leheküljel 25. Võib-olla loete ise? (Urmas Reinsalu kõneleb saalist.) Kas ma … Nii, ma ei tea. Siin on valitsemisalasisene muudatus kuludes. Rahandusministeerium suunab IKT valdkonna … Minul algab see leheküljel 17. Ja siis on veel: Rahandusministeerium suunab – lehekülg 18 – ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium suunab – need on, ma näen, valdavalt IT arenduskulud ja tugiteenuste pakkumine, toetuste rakendamine. Ja finantseerimistehingute eelarve väheneb 82 200 [000] eurot. 2024. aasta riigieelarve koostamise käigus jäid planeerimata Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumile antud finantseeringute tagasilaekumised riigieelarvesse. Eelnõuga täiendatakse nende valitsemisalade finantseerimistehinguid ja selle võrra vähenevad riigi laenukohustused. Siin tegelikult … Ma ei oska seda teisiti seletada, kui seletuskirja ette lugeda.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head Riigikogu liikmed! Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Ma ei taha kuidagi rünnata head ettekandjat. Kindlasti selles, et ta ei orienteeru selles tohuvabohus, ei ole praegu ka selle lisaeelarve puhul midagi üllatavat. Ei orienteeru praegu selles Riigikontroll, ei orienteeru parlament, avalikkus ega eksperdid. Me oleme kaotanud raha juhtimise üle kontrolli. Ja hea näide on tegelikkuses see praegune juhtum, kus meile tahetakse jätta muljet, et midagi hoitakse kokku, lükatakse reservi. Samal ajal see 82 miljonit eurot, mis on nii-öelda finantseerimistehinguteks – midagi jääb tegemata lihtsalt, mille kohta me vastust ei leia. Ja nüüd on küsimus selles, et president [peab] selle seaduse välja kuulutama. Aasta lõpuni on jäänud [vähe aega]. Eeldame, et president kuulutab välja detsembri alul, siis on paar nädalat jäänud detsembrit. Ja ettekujutus, et Rahandusministeerium nõuab juurde selleks paariks detsembri jõulunädalaks 3,6 miljonit eurot valitsemiskulusid, et hakata ellu viima tõhusat riiki – see on siis tegelikult raha juhtimise tase: hakata kujundama viimasel kahel jõulunädalal eelarvepoliitikat. Eelarve on vastu võetud. Mida seal jõulude ajal tehakse selle rahaga, millist eelarvepoliitikat? Mida tehakse selle rahaga, mis riigi rahaasjade korraldamist ja järelevalvet viimasel kahel nädalal? Rahandusministeerium taotleb miljoneid eurosid juurde. See seadus jõustub paar nädalat enne aasta lõppu, selleks et siis hakata peale, hakata riigi rahaasju korraldama – jõulude ajal! See on ilmselgelt raha kantimine valitsemiskuludeks selles suures operatsioonis, milles püütakse ette manada, et mingeid valitsemiskulusid hoitakse kokku. See on ikka hämmastav bluff, kogu lugupidamise juures, ja peegeldab asjaajamise taset. Nüüd teine küsimus. Isamaa esitas kaks konkreetset ettepanekut. Esiteks, et vähendada 2025. aastasse ülekantavat raha. Loomulikult on seda võimalik seaduse tasemel teha suunisena valitsusele. Baasseadus ei keela seda. Baasseadus näeb ette üldreeglid, mis ei tähenda, et erinormi ka konkreetse eelarveseaduse rakendamisel ei võiks jõustada parlament. Ma toon teile ühe näite, proua Akkermann. Näiteks rahvusvahelises lepingus Rail Balticu kohta, mis ratifitseeriti 2017. aastal, nähti Riigikogu otsusega ette, millisel moel peavad tulevastes riigieelarvetes olema kirjeldatud Rail Balticu ehitamisega seotud riigieelarve investeeringud. Täpselt samamoodi konkreetne juhtimisjuhis. Ja nii oli meie – on meie – konkreetne juhtimisjuhis: tõmmake maha 200 miljonit eurot ülekantavast rahast, parandage riigi rahanduslikke väljavaateid. Ja teiseks, väga konkreetne ettepanek: tegelikult mitte sellisel moel, et te jõulude ajal … Vastupidi, selle lisaeelarve mõte on hoopis valitsemiskulusid kasvatada 3,6 miljoni euro võrra. Ma toon konkreetse näite. Jõulude ja uue aasta vahel hakkab Rahandusministeerium 3,6 miljoni euro eest tegelema riigirahanduse korrastamise ja eelarvepoliitika kujundamisega. Puhake see nädal jõulude ajal! Keda te tulete nii odavalt püüdma, [väites], et tegelikkuses midagi kokku hoitakse. Loomulikult me ju teame, mis selle taga on. Selle taga on see, et nominaalselt Rahandusministeerium väidab, et ta vähendab järgmisel aastal midagi, valitsemiskulusid, aga see raha, mis on ette nähtud jõulude ajal riigi eelarvepoliitika korraldamiseks, tõstetakse lihtsalt üle. Ja seda juba planeeritakse – me oleme teadlikud niisugustest operatsioonidest – 2025. aastasse. Meie sõnum oli lihtne, konkreetne juhtimisjoonis. Me ei tegele pisiasjadega siin. Ühiskond ootab meilt poliitikavalikute langetamist. Valitsemiskulusid võtke 2024. aastal maha 200 miljoni euro jagu, ärge pange seda raha juurde. Siin on ridamisi muid asju ka. [Ärge tehke] nii, nagu te teete näiteks Rahandusministeeriumi eufemiseeritud programmi "Tõhus riik" suurendamisega 3,6 miljoni euro võrra. Näete, üksteist ja pool kuud Eesti Vabariik ei olnud tõhus riik, aga nüüd valitsus leidis, et jõulu‑ ja advendiajal tuleb eraldada selle eelarvega, kuigi meil on raske majanduslik ja rahanduslik olukord, täiendavalt 3,6 miljonit eurot selleks, et Eesti oleks tõhus riik. See ei kannata minimaalsetki kriitikat. Ja teiseks, ma nendin, et see ei ole mitte protseduuriline suhtumine, vaid see on hämmastav arrogantsus, üleolek ja upsakus, et te neid Isamaa sisulisi ettepanekuid eelarve kohta ei julge siia täiskogu saali hääletamisele tuua. Te mõtlete, et te teete sellega Isamaa alternatiivse poliitika nõrgemaks: "Näete, seal on teie koht, laua all. Maha teie ettepanekud! Teil ei ole siin saalis jõudu." Aga uskuge mind, te annate meile sellega hoopis tugevama hääle – selle hääle, mida me väljendame siit Eesti rahvaesinduse kõnetoolist. Meie seisukoht 2024. aasta eelarve kohta on – nagu me ütlesime juba aasta alul, nagu me hoiatasime ka eelmise aasta lõpul – tegelikult see, et valitsemiskulusid tuleb kokku tõmmata, tuleb vähendada ülekantava raha mahtu. Täpselt niisugused konkreetsed poliitikaettepanekud me oleme ka selle eelarve-eelnõu kohta esitanud. Ja rahanduskomisjoni puhul, kui vaadata nüüd seda konkreetset teemaderingi, siiski jääb mulle segaseks see 82 miljoni euro [ulatuses] finantseerimistehingute küsimus. Annely luges selle korrektselt ette. Aga see ei ole tegelikult vastus, see on mittevastus, see on formaalselt ette loetud tekst, milles sisulist läbipaistvust ei ole. Ja see teeb mulle väga tõsist muret: töökorraldus rahanduskomisjonis, kui palju ollakse võimeline opereerima sisuliste poliitikavalikutega, mida Rahandusministeerium teeb, mida teeb valitsus oma poliitika agendaga. Mu küsimus on Annelyle, ma pakun Annelyle platvormi tulla siia parlamendi ette, ma olen mitu korda ta nime maininud, ja selgitada, mida see tähendab. Miks me advendiajal eraldame täiendavalt Rahandusministeeriumile 3,6 miljonit eurot ja mida endas sisaldab see 82 miljoni euro võrra finantseerimistehingute vähendamine? Finantseerimistehingute võttega vähendame [kulusid], aga valitsemiskulusid teise käega suurendame – see on praegune selle riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja see on kehv poliitika. Seda kehva poliitikat tuleb remontida ja sellepärast annab Isamaa üle ettepaneku katkestada seaduseelnõu 517 menetlemine. Ma loodan, et kui parlament peaks seda toetama, siis me tuleme ka rahanduskomisjonis uuesti kokku, esitame need sisulised küsimused, kvaliteetsed küsimused, viime läbi valitsemiskulude vähendamise ja anname siit ühiselt selge juhtimisjoonise. See on sõbrakäe sirutamine sinna saali poolele, kust kogu koalitsioon on põgenenud, jäänud on vaid sümpaatne Annely Akkermann kaitsma seda võimuliitu. (Hääled saalis.) Vabandust! Loomulikult on seal ka meie kõigi lugupeetud ja tunnustatud professor Everaus, kes vapralt jälgib seda pingelist debatti. Me ei kõnele siin pisiasjadest. Me kõneleme Eesti majandusest ja Eesti inimeste toimetulekust. Ja siin on olemas alternatiiv, muu hulgas ka selle eelarve puhul: vähendada rahalisi vahendeid selleks, et ei peaks tõstma inimeste makse. See on ju alternatiiv, see on ju põhivalik! Mis me siin räägime nii-öelda pisiasjadest? Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes Riigikogus toimuvat jälgivad! No kolleeg Reinsalu just rääkis põhjalikult sellest, millised on probleemid selle eelnõuga ja laiemalt, aga raskel ajal inimestel ei pruugi olla nii palju aega, et nii pikka ülevaadet kuulata. Ma seetõttu mõtlesin, et ma võtan lühemalt kokku selle probleemistiku, mis on konkreetselt selle eelnõuga seotud. Me eelmises punktis just rääkisime sellest, et riigieelarve ülesehitus on läbipaistmatu, aga lisaks rääkisime sellest, et kui püüda sellest läbi närida ja aru saada, siis tegelikult see on kasutu tegevus, sest valitsusele jäetakse praktiliselt piiramatud võimalused aasta jooksul raha ringi tõsta. Ja vot nüüd see eelnõu, mida me praegu menetleme, mida nimetatakse Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuks, see on selle aasta eelarve. See ongi see, et nüüd me järgmises punktis kinnitame 2025. aasta eelarve ja siis 2025. aasta lõpus saabub siia jälle näiteks kolleeg Akkermann, võib-olla koguni võtab rahandusminister vaevaks siia tulla, ja ütleb meile sisuliselt nii: "Me aasta jooksul kasutasime raha hoopis teisiti, kui me aasta tagasi teile ette panime, aga palun hääletage nüüd selle poolt, et need ümbertõstmised tagantjärele seadustada." Ja vot just sellise tegevusega meil selle läbipaistmatu riigieelarve kasutamisel tegeletakse. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mina pean muidugi Annelyt natuke kaitsma. Tegelikult rahanduskomisjonis see teema oli väga teravalt üleval ja ma pean tunnistama, et peale seda, kui Škoda reklaamija Mart ka jõudis rahanduskomisjoni, on rahanduskomisjonis muutunud olukord selliseks, kus opositsiooni- ja koalitsioonipoliitikud teatud kohtades on päris ühte meelt. Eriti sellesama 2024. aasta lisaeelarve puhul, kui kõik rahanduskomisjoni liikmed said väga selgelt aru, et see on kõige suurem jama, mis üleüldse Riigikokku üle pika aja Rahandusministeeriumist tulnud on. Ja ainuke põhjus – ainuke põhjus! – on see, et Isamaa Erakond on väga selgelt kritiseerima hakanud üleminevat raha, mis tavaliselt [ulatub] meil siin 2 miljardi juurde. Nüüd proovitakse selles eelarves 70 miljonit tõsta nii, et see ei oleks üleminev raha, ja kui me hakkame arutama 2025. aasta riigieelarvet, on tegelikult sinna juba see 70 miljonit ära kantud. Ja nüüd pandi see siia reservi. Mul on hea meel, et komisjonis konsensuslikult otsustati, et seda raha ei ole võimalik järgmisse aastasse üle kanda. Sest tunne oli see, et kõigepealt paneme järgmise aasta riigieelarvesse 70 miljonit ära ja siis teeme siit veel ülemineva raha, valitsuse reservist, kuhu on topitud kõik. No eriti peale seda, kui sotsiaaldemokraadid oma esimehega valitsusse said ja riigieelarvet tegema hakkasid – eks me oleme ka seal laua taga olnud –, poliitiline katuseraha jookseb ju nagu sirinal. Ma toon siin mõne näite. Te mäletate, et eelmine aasta oli arutelu Siseministeeriumis ja kõige tulisem teema oli Kopli komando kinnipanek. On teil meeles? See summa oli – kas keegi parandab? – umbes 700 000 – 800 000. Ja nüüd võtame selle 2024. aasta eelarve lahti, vaatame Siseministeeriumi [rida] ja vaatame päästekomandot: raha on üle nii et tapab. Me räägime siin lõpuks üle 3 miljoni [suurusest summast], mida me võiks liigutada siiapoole ja sinnapoole, osta voolikuid või ATV-sid või midagi kolmandat. No kust see raha tuli nüüd? Eelmine aasta samal ajal nutsid nii minister kui ka päästejuht: [raha] ei ole. Ma mäletan, et Annely laua otsas küsis mitmel korral, et kas tõesti on olukord selline, et Tallinna kõige ohtlikumas piirkonnas tuleb komando kinni panna, kas kusagilt Siseministeeriumist ei leita seda raha. Ei, meil seda raha ei ole! Aga noh, võib-olla jälle mõni lasteaed või kool või midagi tahetakse ära teha. Täpselt nii, nagu on järgmise aasta riigieelarvesse ära peidetud terveid ridu, nii liigutatakse siin miljoneid. Ja mul on kõige [rohkem] kahju sellest, et täna tõesti riigieelarve seaduse muudatuse teine lugemine lõpetati. Me anname nüüd selgelt selle loa, et näiteks Siseministeerium järgmine kord tuleb kahe reaga. Nad ei pea rohkem kirjutama, sest ülejäänud õigused on ministril endal: ükskõik mis ridu sa sinna kirjutad, ta võib järgmine päev need muuta. Ja meil on komisjonis tekkinud olukord, et kui üks komisjoni liige ütleb, et see ei ole hääletamiskõlblik, siis kogu komisjon, muidugi koalitsiooni pool, hääletab selle muudatusettepaneku maha – see ei ole Annely, Annely peab lihtsalt komisjoni esimehena pärast selle hääletamisele panema. Või tuleb Regina, keda ma väga austan, Rahandusministeeriumist ja kui ta julgeb öelda, et ta kahtleb või kõhkleb, siis samal sekundil haaratakse sellest kinni ja öeldakse, et see muudatusettepanek enam ei sobi. Kuigi me täna saime väga selgelt aru, et need muudatusettepanekud oleksid pidanud minema rahulikult siin hääletamisele ja mitte midagi poleks juhtunud. 19 muudatusettepanekut. Palun kolm minutit [lisaaega].

Kolm minutit lisaaega.

See aeg oli suhteliselt lühike, Keskerakond võttis paar korda kümneminutilist [vahe]aega, sest mõned tahtsid käia vahepeal tuulutamas ennast ja pepu jäi võib-olla kangeks, on ju. Mitte midagi ei juhtu, ööistungeid on siin [ennegi] peetud. Mina olen olnud siin, kui kolmapäeval kell 14 hakkas istung ja reedel kella 10 ajal tuli sotsidel meelde, et neil on kell 12 Paides volikogu [istung]. Siis sai kiiresti lõpetatud, 100 viimast muudatusettepanekut läks möödaminnes, kuna hästi kiiresti löödi haamrit siin selja taga. Aga selle kohta, mis siin on, ma ütlen, et see on kõige naeruväärsem asi, ja sellest saavad kõik rahanduskomisjoni liikmed ühtemoodi aru. Koalitsioon peab lihtsalt kaitsma oma, ütleme, ministrite ja valitsuse rumalusi. Ja kõige kurvem on see, et kõik nad peavad kaitsma ka siin ääres oleva erakonna juhi asju, mida järjekordselt siin tehakse. Vaadake järgmine aasta, kuidas hakkavad need Facebooki reklaamid tulema vallavalimiste eel, et teeme seda, teeme teist ja teeme kolmandat, aga vaatame eelarvet: selliseid ridu siin ei ole. Nii et kurb! Vahest tuleks natuke rohkem mõelda komisjonis. Pean kiitma, et palju rohkem on arutelusid, palju rohkem on arutelusid nii, et ei ole opositsiooni või koalitsiooni. Aga vahel tuleb see nõrkusehetk, ma saan aru, koalitsiooni poole pealt, kui tahetakse igaks juhuks maha hääletada mõni muudatusettepanek. Ma olen alati naernud, et kui on mõned üksikud muudatusettepanekud, siis siin saalis, isegi kui see võtab pool tundi aega, võtab see palju vähem aega kui see, mis kulub protseduuriliste [küsimuste] üle vaidlemisele. Ma loodan, et järgnevatel istungitel komisjonis selliseid muudatuste probleeme ei teki, aga tulevad sisulised [arutelud], ja me saame ikkagi aru, miks kuskil on 82 miljonit liigutatud või miks jõuludeks valitsusele antakse 3 miljonit, miks Siseministeerium liigutab üle 3 miljoni, miks mõni liigutus on 10 euroga ja 100 euroga, ma räägin: 112 eurot muudetakse, 27 eurot muudetakse, või siis muudeti see 82 miljonit. Ja keegi ei oska öelda täpselt, mis tehing see on. See, mis on seletuskirjas lahti kirjutatud, on sihuke ilus asi, aga see ei ole tegelikkuses see, mida me siin oleksime tahtnud kuulda. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 517 kohta on tehtud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud juhtivkomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ka teise muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Me oleme 517 SE muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 517 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanek Isamaa fraktsioonilt. Nimelt, Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 teine lugemine katkestada. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele ... Helir-Valdor Seeder, enne kui ma hääletust alustan, teil on küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Ma tahtsin tähelepanu juhtida, et härradel Randperel ja Võrklaeval on rinnas märk "30", aga ei ole ilus ehtida ennast võõraste sulgedega ja Isamaa reitingut rinda riputada. (Naer saalis.)

Aitäh, hea kolleeg! (Naerab.) Aga see on nüüd küll selline [märkus], mida ma kuidagi protseduuriliseks lugeda ei saa. Eks eesmärgid peavad kõigil kõrged olema. Aitäh! Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 517 teine lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. november kell 17.15.