Второе чтение законопроекта об изменении закона о государственном бюджете (511 СЕ)

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigieelarve seaduse eelnõu 511 teise lugemise arutelu toimus komisjonis kolmel korral: 4., 5. ja 11. novembril. 4. novembril osalesid ja esitasid oma seisukohad eelnõu kohta riigikontrolör Janar Holm ja [Riigikontrolli] peakontrolör Ines Metsalu‑Nurminen, õiguskantsleri [büroo] esindajad Evelin Lopman ja Kristi Lahesoo, Raamatupidamise Toimkonna aseesimees Ago Vilu ning Rahandusministeeriumi asekantsler Sven Kirsipuu ja eelarve arenduse osakonna juhataja Eneken Lipp. 5. novembril vaadati muudatusettepanekuid, tutvuti nendega ja arutati nendel teemadel ning 11. novembril tehti hääletuslikud otsused. Komisjoni 5. novembri istungil otsustati järgmist: saata eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu 13. novembri päevakorda, teine lugemine lõpetada ja kui see lõpetatakse, teha kolmas lugemine koos lõpphääletusega 20. novembril. Nüüd aruteludest ja kohtumistest natuke lähemalt. Asjaosalised on varem oma seisukohti ka avalikkuses korduvalt väljendanud, aga ma võtan siiski need teemad lühidalt kokku. Riigikontrolli esindajad rõhutasid nende vaates kolme olulist teemat. Esiteks, kuna Rahandusministeerium on ette valmistamas baasseaduse – see on riigieelarve seaduse kõnekeelne nimetus – laiemat muutmist, siis oleks mõistlik teha kõik muudatused korraga, aga alles pärast põhjalikke kaalutlusi ja arutelusid, mida riigikontrolör soovitab kindlasti teha, sest selle muudatusega ei tasu kiirustada. Teiseks oligi seesama küsimus: juhiti tähelepanu sellele, et kui tuuakse uut informatsiooni lisasse, mida me praegu 2025. aasta riigieelarve eelnõu juures näeme, see on majandusliku kulu järgi eelarve liigendus, siis võib tulevikus tekkida olukord – juhul kui on samasugune struktuur, et eelarvel on lisa –, kus paindliku juhtimise korral võivad ministeeriumid, täpsemalt öeldes ministrid teha programmide sees muudatusi, mis lähevad vastuollu Riigikogu ettekujutusega asjadest. Sel juhul võib tekkida vastuolu sellega, mida soovib Riigikogu, sest ministrid võivad sellest üle rullida. Nii et pandlikkuse reegel ei tohiks jääda ainult programmipõhiseks. Samuti juhtis Riigikontroll tähelepanu kululagedele. Praegune riigieelarve baasseadus ei võimalda Riigikogu liikmetel kululagede koha pealt kaasa rääkida. Kululaed ei ole mitte tegevuskulupõhised, vaid on jätkuvalt seotud tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttega. Võib-olla tuleks seda loogikat muuta. Õiguskantsleri büroo tõi välja need aspektid, mis puudutavad Riigikogu, ja selle, kuidas saab Riigikogu eelarve menetluse juures põhiseadust täita. Põhiseadus ütleb, et riigieelarves peavad olema näha kõik tulud ja kulud, selles mõttes vastuolu justkui ei oleks. Kuid vastuolu võib tekkida sellisel juhtumil, kui Riigikogus tahetakse teha muudatusi: siis ei ole riigieelarve praeguses pildis näha, millised kulutused üheks või teiseks asjaks lähevad. Meil on päris paljud kulutused määratud erinevate seadustega. Aga riigieelarves peaks olema väga selgelt näha need kulutused, need summad, mida Riigikogu ei saa muuta ilma, et muudetaks mingit teist seadust. Tuletan meelde, et baasseaduse ja põhiseaduse põhimõtte järgi riigieelarve ei tohi muuta teisi seadusi, see on keelatud, ja neid asju tuleb eraldi menetleda. Ago Vilu, kes esindas Raamatupidamise Toimkonda, ütles, et probleem ei ole selles, kas eelarve on tegevuspõhine, tulemuspõhine, kulupõhine või asutusepõhine. See on kokkuleppe küsimus. Aga eelarve peaks peegeldama juhtimisstruktuuri ehk seda, kuidas tegelikult asju aetakse. Samuti viitas ta sellele, et 600 lehekülge, mis on seletuskirja maht, on täis igasugust pudi-padi, kuid fookus ei ole olulistel asjadel. Räägitakse väga palju väikestest summadest, aga suuri summasid ja olulisi kulusid ei ole piisavalt lahti kirjutatud ega selgitatud. Kindlasti on oluline ka see, kuidas Rahandusministeerium eri aruteludes sellele küsimusele vastas. Ma võtan ka Rahandusministeeriumi seisukohad kokku. Rahandusministeeriumis ollakse nõus, et asju saab teha paremaks ja selgemaks. Nad on suhelnud väga paljude tarbijatega, eelarve kasutajatega, kes on poliitikud, meedia, huviorganisatsioonid alates pensionäridest ja noortest ning [lõpetades] tavalugejatega. Arusaadavus ja see, mida nähakse eelarves, on väga erinev ja see varieerub individuaalselt – mõni tahab näha detaile, mõni mitte. Kindlasti on tähtis, millisel tasemel või kui detailselt peaks asjadega tegelema Riigikogu. Kas Riigikogu peab sukelduma iga asutuse igasse eurosse või võiks asjadele läheneda ka natuke suurema üldistusega? Detailsuse küsimus on väga oluline. Rahandusministeerium on meie aruteludes korduvalt osutanud sellele, et valmimas on riigieelarve seaduste muudatuste suurem pakett – see tuleb kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses –, sellesse tuuakse sisse kõik detailsed vaated ja muud küsimused, mida ka Riigikontroll on puudutanud. Aga Rahandusministeerium leidis, et need muudatused, mida on võimalik teha juba praegu – eelkõige need, mis puudutavad 2025. aasta eelarvet –, võiks juba ära teha, sest siis oleks need juba 2025. aasta eelarves selgemalt näha. Nii et see pilt, mida me 2025. aasta eelarve eelnõus näeme, võtab arvesse valitsuse esitatud ideid. Me arutasime veel selliseid küsimusi nagu erinevad mõõdikud ja eesmärgid, mis on tegevuspõhise eelarve juurde toodud. Tihtipeale ei ole mõõdikud ja eesmärgid omavahel hästi seotud. Aga ka see, kuidas rahaeraldus ühte või teist eesmärki toetab, on väga segane. Kokku võttes on ka teistes diskussioonides osutatud sellele, et paiguti ei saa ka ministeeriumid, kes on ise need mõõdikud valinud, aru sellest, miks on ühed või teised mõõdikud valitud ja mismoodi on need eesmärkide täitmisega seotud. Samuti oli teemaks see, et eriti eelmise aasta näitel võib öelda, et niinimetatud ülekantavad vahendid ehk riigieelarve vahendid, mis on planeeritud kasutada ühel aastal, jäävad kasutamata – mitmesugustel põhjustel – ja lähevad kasutusse järgmisel aastal. Eelmisel aastal teatavasti oli [varem kasutamata raha] osakaal 13%, see oli väga suur. Rahandusministeerium on seda põhjendanud halva planeerimisega. Osa ülekantavatest vahenditest on põhjendatud – hanked on pooleli või makseid tehakse peale seda, kui projekt on lõpetatud, näiteks investeeringutes või ka mingite teatud toetusrahade jagamisel –, kuid kahtlemata on ka selliseid juhtumeid, kus asju ongi halvasti planeeritud, kas on oldud põhjendamatult optimistlik või on mingid muud põhjused. Seda olukorda tuleks kindlasti parandada, Rahandusministeerium [leiab, et] see on probleem. Diskussiooniks oli ka see, kustkohast tekkisid need mõõdikud. Tuleme korraks selle mõõdikute teema juurde tagasi. Rahandusministeeriumi asekantsler osutas sellele, et varem, kui meil oli kulupõhine eelarve, siis oli kõrval 117 arengukava, millest kellelgi tervikpilti ei olnud, arengukavad ei olnud üldse riigieelarvega seotud ja need olid isegi omavahel vastuolus. Planeeriti, ehitati õhulosse, aga reaalsusega palju seost ei olnud. Praeguseks on strateegilisi arengudokumente järele jäänud 17. [Rahandusministeeriumi asekantsler] leidis, et kui plaane tehakse, siis peaks need siduma ka eelarvega ja hindama nende täitmist. [Suuremad] mõõdikud peaksid olema kaskaadis ja väiksemad mõõdikud kuni teenuste tasemeni konkreetsete tegevuste juures, seejärel peaksid tulema muud teemad. Nüüd ma jõuan eelarve nende muudatuste juurde, mis eelnõusse tulid. Diskussioonide tulemusena tehti komisjonis otsusena kaks muudatusettepanekut. Neist üks on selline, mis toob eraldi ära need kulutused, mis on teistes seadustes määratud ja mida Riigikogu muuta ei saa. Tegemist on valdavalt sotsiaalkulutuste ja arvestuslike kulutustega, nagu pensionid ja lastetoetused. Need on võimalik viia 2025. aasta eelarvesse. Kindlasti tuleb rõhutada seda, et see muudatus on võimalik viia sisse juba 2025. aasta eelarvepilti, kuid laiemat ja põhjalikumat eelarvepildi muutmist tuleks arutada edaspidi – siis, kui valmib Rahandusministeeriumi ettekujutus sellest, missugune peaks baasseadus olema ja mismoodi peaks arutelu toimuma. Komisjonis on otsustatud, et sellel talvel – tõenäoliselt jaanuarist alates – hakkab komisjon arutama, mismoodi peaks riigieelarve tulevikus välja nägema ja milliseid põhimõttelisi muudatusi tuleks teha. Arvestada tuleb erinevaid tähelepanekuid. Muudatused peavad olema rakendatavad 2026. aasta eelarve juures. Neid ei tohiks teha ka liiga kiirustades. Selle eelnõu kohta tuli fraktsioonidest ja liikmetelt 30. oktoobriks kokku 17 muudatusettepanekut: Isamaa fraktsioonist 5 ja keskfraktsioonist 10 ning Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme esitasid 2 ettepanekut. Muudatusettepanekute arutelul said, kui väga lühidalt öelda, rahanduskomisjoni muudatusettepanekud komisjonis täieliku toetuse, teistele muudatusettepanekutele oli 2 või 3 toetushäält ja ülejäänute vastuhääled. Seega teised muudatusettepanekud komisjoni toetust ei saanud. Minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Alustab Rain Epler. Palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua ettekandja! Ühelt poolt on mul hea meel, et see ettepanek, mille me Martiniga tegime – muuta see liigendus kohustuslikuks –, inspireeris rahanduskomisjoni ja see on nüüd arvatavasti saamas seaduseks. Natuke kahju on [teisalt] sellest, et [meie ettepanekut täielikult ei arvestatud, sest] kui ettepanek meeldib, siis võiks koalitsioon ju selle heaks kiita, mitte kirjutada ise analoogset ettepanekut. Aga see selleks. Aga mul oli teine ettepanek ka, nimelt see, et ministrid ei peaks saama raha ümber tõsta päris vabalt, vaid sellele tuleks seada piir. Ma olen nõus, et võiks arutleda selle üle, kui kõrge see piir peaks olema. Aga praegu lükati minu ettepanek tagasi, seda piiri ikkagi ei seata. Mis arutelu või argumentatsioon selle taga oli, et [ei läinud läbi minu ettepanek] teatud piiri ületavad ümbertõstmised Riigikokku tagasi tuua, selleks et Riigikogul oleks parem kontroll eelarve üle?

Aitäh! Ma tulen korraks tagasi ka teie esimesena puudutatud teema juurde. Tõesti, mitmed muudatusettepanekud kajastavad tegelikult komisjoni ettepanekut, seegi oli väärtuslik ja sisukas ettepanek. Aga me konsulteerisime Rahandusministeeriumiga. [Ja tähtis on,] et nad suudaksid selle asja niimoodi realiseerida, et me saaksime võtta 2025. aasta eelarve vastu just selliste muudatustega, mis ei sisalda asju, mida Rahandusministeerium tehniliselt ei ole võimeline nii kiiresti sisse viima. Selline oli põhjendus. Aga see ei tähenda seda, et [ei võiks siis,] kui me hakkame edaspidi seda arutama, uuesti selle asja juurde tulla. Mis puudutab ülekantavaid vahendeid ja ümbertõstmisi, siis see on hästi lai diskussioon. Ma olen ise ka sellest väga paljude inimestega rääkinud, sealhulgas ministritega. On erinevaid seisukohti. Sellises olukorras, kus sa pead [hakkama osutama] mingit teenust, on kaks võimalust: sa kas ostad IT-teenuse sisse kuskilt erasektorist või siis lased oma meestel-naistel selle asja ära teha. Ja kui sa oled alguses näiteks planeerinud, et teie enda IT-osakond teeb, aga siis selgub, et ratsionaalsem oleks see teenus hankida, siis sa teed hanke. Kui tahta tõsta tööjõukulusid majanduskuludesse, siis oleks sellised asjad vaja ära teha. Nüüd, kus see piir on? Meil oli ees kaks piiri: 200 000 ja 500 000 [eurot]. Just nimelt selleks, et 2025. aasta eelarvesse muudatused sisse panna, me jätsime need piirid, mis on juba aastaid kasutusel olnud. Aga ma tunnistan, et need asjad tuleks kindlasti [üle] vaadata, ja ma eeldan, et ministrid on edaspidi hästi tähelepanelikud. Ka Riigikogu peaks olema tähelepanelik, sest kui tehakse selliseid suuremaid muudatusi, siis Riigikogul on võimalus niisugustes küsimustes kasutada oma järelevalveõigust.

Urmas Reinsalu pole ammu rääkida saanud. Teie küsimus, palun!

Aitäh! Hea Maris! Hea põhjalik ettekanne. Aga ma ei saa aru, kuidas see tähelepanu realiseerub – te ütlesite, et peab olema tähelepanelik. Hästi, sellel aastal kaks miljardit jääb prognoositavalt kasutamata. Kuidas on parlamendil võimalus seda tähelepanu realiseerida? Anna nõu. Teine küsimus. Palun kommenteeri seda, et õiguskantsler ja riigikontrolör on öelnud, et see menetletav baasseaduseelnõu sellisel kujul ei lahenda põhiprobleeme. No ta on järelikult – see on minu järeldus – kõlbmatu. Miks me sellises olukorras oleme? Ja kolmas konkreetne osundus puudutab seda. Isamaa pani muude ettepanekute kõrval, mis muudaksid eelarvet läbipaistvamaks, ette, et toetused keskvalitsuse juriidilistele isikutele ja teistele juriidilistele isikutele võiks liigendada riigieelarves iga juriidilise isiku kaupa. See, mille puhul me oleme liikunud ka 2025. aasta puhul veelgi rohkem pimendatud suunas. Mis põhjustel, mis argumentatsiooniahelaga ei pidanud komisjon võimalikuks seda ettepanekut toetada?

Aitäh! Riigikogu tähelepanu võimekus on lugupeetud kolleegi enda komisjonil, näiteks. Aga ka kõik teised komisjonid, kui nad kuulavad ministrit või ametnikke, keda nad saavad välja kutsuda, või loevad ajakirjanduses avaldatud raporteid või ülevaateid – kui on ikkagi sellised asjad, mis hakkavad silma ja kõrva, siis ongi võimalik survestada ja öelda, et nii see ei käi. Vajaduse korral saab nõuda ka seda, et riigieelarve suuremad muudatused toodaks Riigikokku. Loodetavasti 2026. aasta eelarve me saame teha juba uute reeglite järgi ja nii, et see [probleem] on lahendatud. Aga seal on tehnilisi nüansse, mis tuleb enne ära lahendada. [Peame otsustama,] kuidas, millistes asjades ja kuhu tuleks piir tõmmata. Aga me vaatasime, et seda ei ole nii kiiresti võimalik [teha ega] arutada. Nüüd, kõnealuse eelnõu puhul ma juba nimetasin seda teemat, kui ma tegin ülevaate õiguskantsleri ja Riigikontrolli arvamusest. Siin on tegelikult kaks muudatust. Me oleme tavaliselt keskendunud sellele muudatusele, mis muudab eelarve vormi. Praegu seisnes valik selles, kas võiks muuta juba 2025. aasta eelarvet – seda, mis on meil täna teisel lugemisel – detailsemaks. See [muutus] ei pruugi olla piisav, võiks olla veel detailsem. Aga me mõtlesime, kas võiks tuua juba 2025. aasta eelarvesse rohkem läbipaistvust ja võimaldada ka Riigikogu liikmetele täpsemaid muudatusi teha – näiteks Keskerakonna fraktsioon juba väga elegantselt ja viisakalt seda võimalust kasutas, osutades, et tuleb teha muudatusi seal ja seal – ja mitte alati kindlatele summadele viidates. Nii et see on tegelikult juba praegu aidanud Riigikogu liikmeid. Ja me leidsime, et kuna see on tehniliselt kiiresti lahendatav, siis võiks selle muudatuse sisse tuua. Nüüd, mis puudutab toetuseid igale juriidilisele isikule, siis suurt diskussiooni meil selle üle ei olnud. Juhin tähelepanu, et kahjuks me olime sellises situatsioonis, kus Isamaa esindaja muudatusettepanekute arutelul vist oli, aga eriti midagi ei rääkinud, ja hääletusel teda üldse ei olnud. Aga me oleme seda detailsust arutanud siis, kui oli 2025. aasta eelarve arutelu. Ja päris mitmetel juhtudel on olnud nii, et varem otsustatud tavade kohaselt on näiteks teatud MTÜ-d või ühingud saanud riigieelarvest ühe või teise summa, aga nüüdseks on asemele tulnud konkursid või taotlusvoorud. Rahanduskomisjonile esitati ka vastav tabel. Tuleb tunnistada, et paar ministeeriumi ei läinud küll sellega nii põhjalikuks ja detailseks, et otsustada, kuidas täpselt see jagamine käib. Aga me ei saa panna riigieelarvesse ettevõtteid, asutusi, MTÜ-sid, kellele me raha eraldame, kui konkurssi ei ole veel toimunud. See on see põhjus. Kasutatakse rohkem konkursse, mistõttu pilt on läinud natuke [teistsuguseks].

Aitäh! Mul on hea meel, et te tõite eraldi välja ka Keskerakonna muudatusettepanekud. Ma arvan, et meil olid väga head ja sisulised muudatusettepanekud, mis muudaksid eelarve läbipaistvamaks ja kulupõhiseks. Aga eraldi on meil muudatusettepanek selle kohta, mis praegusesse eelnõusse sisse kirjutatakse. See on ministrite võimalus iga hetk kuluridasid muuta. Seda võib teha ka olukorras, kus näiteks Riigikogu liige esitab muudatusettepaneku, see läheb läbi, selle poolt hääletatakse ja see muudatus on riigieelarves kajastatud. Põhimõtteliselt on ka pärast seda võimalik muudatusi teha. Ma olen selle kohta ühe konkreetse küsimuse esitanud rahandusministrile, samuti peaministrile. Ja mul ongi küsimus, mille ma tahan esitada ka teile. Kuidas teie suhtute sellesse võimalusse, et Riigikogu liige esitab selle muudatuse ja see läheb läbi, aga minister hakkab hiljem seda muutma? Kas te toetate seda?

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma ütlen kõigepealt seda, et kindlasti ma ei kiitnud Keskerakonda mitte nende muudatusettepanekute eest, mis selle eelnõu kohta tehti, vaid osutasin sellele, et Keskerakond suutis esitada 2025. aasta riigieelarve kohta muudatusettepanekud, kasutades seda lisa, mis nüüd on riigieelarve vormi juures olemas. Mis puudutab ministrite pädevust ressursse ümber tõsta, siis kindlasti ei saa pidada positiivseks seda, kui Riigikogu on otsustanud teha mingil viisil kuskile väga konkreetse rahaeraldise. Aga meil on terve eelarve jagatud teatud sihtideks ja otstarveteks. Nagu ma enne näiteks tõin, on nii, et kui meil on soov saada mingi tulemus ja me leiame ühel hetkel, et targem on IT-teenus sisse osta, mitte palgata lisainimesi, kes teeksid seda asutuse sees, siis sellise liigutuse pärast Riigikokku tulla ei pruugi olla mõttekas, kuna meie eesmärk on tegelikult see, et mingi asi saaks tehtud. Ehk küsimus on selles, kuidas seada ministritele, valitsusele piirid niimoodi, et Riigikogu sisuline tahe ei kannataks. Ja see vajab natuke rohkem diskussiooni. Kui me lihtsalt keelame ümbertõstmised ära, siis me võime sattuda olukorda, kus tekib riigi ressursside ebaefektiivne kasutamine. Kujutage näiteks ette, et mõnes asutuses on vaja mingit IT‑lahendust, ei suudeta selle tegemiseks uut inimest palgata, aga ei saa seda tööd ka väljastpoolt sisse osta, sellepärast et konkreetsed summad on planeeritud ministeeriumi või asutuse tööjõukuludeks. Aga kui ostetakse teenust sisse, siis on need kulud majandamiskulude all. Me peame ka sellised olukorrad läbi kaaluma ja otsustama, mida me tahame, mis on Riigikogu tahe. Minu seisukoht on see, et Riigikogu tahet mingi tulemuse saavutamise nimel ei tohi kindlasti muuta, aga viisi, kuidas seda tahet täita, on teinekord mõttekas muuta.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te tõite päris huvitava näite, kuidas eelarve juhtimine võiks ministeeriumides olla efektiivsem. Eks seal iseenesest on mingisugune loogika sees. Aga sama loogikat peaks tegelikult rakendama ka kohalike omavalitsuste puhul. Praegu on aga nii, et kui volikogu ikkagi on eelarve vastu võtnud ja kuluread on selged, siis vallavalitsus või linnavalitsus neid kuluridu vastavalt oma äranägemisele – nii, nagu efektiivsem tundub – ei tohiks teha. Ehk sellised seadused on tehtud lähtudes põhimõttest, et kogu süsteem peaks olema läbipaistev, nii et oleks selgelt aru saada, kes on seadusandlik võim ja kes on täitevvõim. Praegu te annate ikkagi päris suured volitused valitsusele, aga mina arvan, et see ei ole õige. Aga mul on küsimus ka. Ka Eesti Keskerakonna fraktsioon on andnud sisse sellekohase seaduseelnõu. Miks ei kaalunud komisjon seda, et võiks arutada valitsuse eelnõu ja meie esitatud eelnõu koos, et leida konsensus või kompromiss opositsiooni ja koalitsiooni vahel?

Tänan küsimuse eest! Esiteks osutan sellele, et see eelnõu ei anna kindlasti valitsusele, ministritele täiendavaid õigusi juurde. Need õigused on juba praegu olemas. Kuidas seda kokku tõmmata? See on see diskussioon, mida tulebki arutada. Kiirustades muudatuste tegemine võib lõppeda halvasti. Minu isikliku seisukoha järgi on tegevuspõhisele eelarvele üleminek tehtud mõnevõrra kiirustades ja seetõttu tekkisidki teatud probleemid. Aga nüüd me ei tohiks joosta jälle risti vastupidises [suunas], nii et me satuksime jälle olukorda, kus läheme üle kulupõhisele arvestusele. Tuleb tunnistada, vaadates Riigikogust laekunud muudatusettepanekuid, et ettekujutus, milline see eelarve peaks tulevikus olema, varieerub. Ettekujutus on väga erinev nii erakonniti kui ka erakondade sees. Nii et see kõik vajab diskussiooni, kiirustades ei [tohi] midagi teha. Ja ma tahan veel kord rõhutada, et see eelnõu käsitleb ikkagi sellist muudatust, mida oleks võimalik rakendada 2025. aasta riigieelarve juures. Ehk neid asju, mis tuleksid tulevikus, 2026. aasta eelarve juures, ja mis vajavad pikemat diskussiooni, peaks arutama sellel talvel – nii on komisjonis otsustatud –, et me saaksime need õigeks ajaks vastu võetud. Mis puudutab Keskerakonna esitatud eelnõu, siis kahtlemata otsustab eelnõu päevakorda paneku komisjoni esimees. Mina ei ole komisjoni esimees. Ma usun, et komisjoni esimees peab tähtaegadest kinni. Nende muudatusettepanekute arutelul me osutasime ka sellele, et mitmel ettepanekul on ühisosa komisjoni ettepanekuga. Kindlasti oleks olnud väga meeldiv, kui keegi oleks olnud nõus sellise formuleeringuga, et nende muudatusettepanekut on sisuliselt arvestatud, aga seda aktsepti ei tulnud. Võib-olla oleks Keskerakond võinud ise tulla välja ettepanekuga arutada neid eelnõusid koos, ühise eelnõuna. Aga seda ettepanekut ju ka ei olnud. Ma tahan aga veel rõhutada, et sisulises diskussioonis, kui komisjonis olid asjaosalised, kahjuks – sellest on tõesti väga kahju – Keskerakonna esindaja kas ei osalenud või lahkus väga varakult.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Rahanduskomisjoni aruteludel ma küsisin korduvalt konkreetsete tulemusnäitajate, mõõdikute kohta. Ministeeriumide esindajad sattusid enamasti kimbatusse, nad ei oska seostada kulusid nende mõõdikute väärtusega ja käsitlevad mõõdikute [seadmist] kui Rahandusministeeriumist peale surutud tegevust. Näiteks on suur osa Justiitsministeeriumi eelarvest üks programm, mille mõõdik on inimeste hulk, kes tunneb ennast kodutänaval turvaliselt. Ehk need mõõdikud on kunstlikud, seosed kulutustega on raskesti seostatavad või olematud. Ma küsin, miks ei võiks olla nii, et eelarve, mis meil siin seadusena vastu võetakse, on ikkagi kulupõhine eelarve, ja kogu see tegevuspõhine käsitlus koos oma mõõdikutega oleks eelarve informatiivne lisa. Kellel on huvi, las siis uurib neid mõõdikuid ja tegevuspõhiseid käsitlusi. Muidugi ma kardan, et neid huvilisi on vähe. Miks ei võiks nii olla?

Aitäh! Jah, hea kolleeg, tõesti, sa oled neid teemasid väga palju nimetanud ja juhtinud tähelepanu terve hulga mõõdikute sisutusele väga mitmes aspektis. Selles mõttes tuleb sinuga täiesti nõustuda, et seos mõõdikute, tulemuste ja kulutatud rahahulga vahel on segane, olematu või väga marginaalne. Ma arvan, et me peaksimegi lähiajal, lähikuudel rahanduskomisjonis arutama, milline see pilt peaks olema, kuidas peaks tulemuspõhisus olema seotud eelarvega ja kuidas see peaks olema seal kajastatud. Sest minu isikliku vaate kohaselt ka kindlasti tulemuspõhisus sobib paremini – eelkõige mõõdikute vaatest – strateegiliseks juhtimiseks, mitmeaastaseks juhtimiseks. Sest piisavalt palju on ka näitajaid, mis on kasutatavad ja sisukad, aga nende väärtused avaldatakse võib-olla aasta või kaks hiljem, seega ei ole nendega ühe aasta eelarve menetlusel suurt midagi peale hakata. Küll oleks kasulik, kui eri arengukavades [kirjas olevad] vajalikud tegevused oleksid väga selgelt välja toodud iga-aastases eelarves: kui me tahame ühte asja saavutada, siis me teeme selliseid ja selliseid asju, esimesel aastal teeme seda ja teisel aastal teeme teist. Selline seletus peaks olema riigieelarve juures väga selgelt olemas. Mitmete tähelepanekutega, mida Riigikontrolli aruanne eelmisel nädalal sisaldas, tuleb nõustuda, aga kas need lahendused iga asja juures peavad olema täpselt sellised, mida nemad ette kujutavad, selle üle tulebki asjaosalistel diskuteerida. Nagu ma ütlesin, ka Riigikogu liikmetel on väga erinevad ettekujutused, kuidas see peab olema, samuti on mitmesuguseid mõtteid eri ministeeriumides. Nii ministritel, ajakirjandusel kui ka huvigruppidel on [ideid,] mismoodi kõik peab olema. Me peaksime leidma parima variandi riigieelarve vormile, nii et see oleks kasutatav operatiivselt ja ka strateegilises juhtimises. Aga ma olen sinuga nõus selles, et strateegiline element võiks olla, ehkki võib-olla mitte nii domineerival kujul.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Tegelikult ma olen mitu korda teinud ettepaneku, et meie esitatud eelnõu võiks selle eelnõuga koos menetleda. Ma mäletan, et tõstatasin selle teema isegi täiskogu saalis, kui ma kõnega esinesin. Kuid probleem – ja põhjus, miks seda ei olnud võimalik teha – ongi selles, et meie eelnõu lihtsalt ei pandud päevakorda. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb, et eelnõusid saab menetleda koos siis, kui nad on menetlusstaadiumis samas kohas. Aga kui meie eelnõu lihtsalt ei tahetagi päevakorda panna, no siis ei ole isegi tehniliselt võimalik neid eelnõusid koos menetleda ega midagi kokku liita. Ja teie ütlustest kõlas ka see, et Keskerakond ei soovinud miskit arutada ja et meie lahkusime. Ma mäletan, et kui see punkt oli komisjonis arutelul, siis mina asendasin rahanduskomisjoni aseesimeest Andrei Korobeinikut, nii et ma ise tutvustasin tookord ka kõiki muudatusettepanekuid, selgitasin neid ja ütlesin, et see muudatusettepanekute kogum on alternatiiv sellele eelnõule, mis meie esitasime, aga mida ei võetud päevakorda.

Aitäh! Veel kord: esiteks, komisjoni töökorda ei kinnita mina, vaid see on komisjoni esimehe otsustada. Ma usun, et ta peab tähtpäevadest ja tähtaegadest kinni. Teiseks, ma osutasin sellele, et kõige sisukamas arutelus ei olnud komisjonis teie fraktsiooni liiget, ta lahkus [istungilt]. Mina leian, et kõige sisukam arutelu oli 4. novembri arutelu, kus olid kohal nii riigikontrolör, õiguskantsleri büroo esindajad, Rahandusministeeriumi esindajad kui ka Raamatupidamise Toimkonna esindajad. Seal oli [põhjalik] diskussioon, aga sealt kahjuks minu üllatuseks keskfraktsiooni liige lahkus üpris alguses. Ma tegin selle kohta isegi märkuse. Kuna ma olin tookord määratud menetlejaks, siis ma üllatusin selle peale, et kahjuks [ta läks ära].

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma jõuan ikkagi tagasi oma küsimuse juurde, mis puudutab kahte eelnõu: seda eelnõu, mis me praegu siin saalis menetleme, ja teist eelnõu, mis on meie arvates kindlasti parem, see on alternatiivne eelnõu, mis puudutab samuti seda teemat. Kui ma küsisin, miks ikkagi ei oleks võinud neid kahte eelnõu komisjonis koos arutada, siis te vastasite, et teie ei ole komisjoni esimees ja et komisjoni esimees lülitab seaduseelnõud komisjoni päevakorda. No niimoodi on ju väga lihtne vastata. Aga teine pool on see, et teie olete ka komisjoni liige. Ja kuna me tahaksime muuta väga olulise dokumendi paremaks, läbipaistvamaks, arusaadavamaks, nagu oleme siin nentinud – seda on teinud nii opositsioon kui ka koalitsioon –, siis te komisjoni liikmena …

Teie aeg!

… oleksite võinud ikkagi sellise ettepaneku teha ja me oleksime saanud kahte seaduseelnõu koos menetleda.

Aitäh! Seletan veel kord. 4. novembril oli meil sisuline arutelu sellel teemal, kuidas riigieelarve seadust muuta. Kohale olid kutsutud organisatsioonid ja asutused, kellel on selle seaduse loomisega või [selle kohta käiva] kriitikaga otsene puutumus ja kes on midagi selle kohta arvanud. Meil oli diskussioon. Komisjonis tekkis meil selle arutelu tulemusena arusaam, et meil ei ole võimalik teha kiirkorras väga suuri ja ulatuslikke muudatusettepanekuid. Kui me soovime teha 2025. aasta eelarves põhjalikke muudatusi – vormilisi muudatusi, mida tegelikult on juba ette näha –, siis tuleb minna selle eelnõuga edasi sellises kitsas versioonis. Tegelikult me natuke täiendame seda seaduseelnõu ehk lisame rohkem detailsust. Kõik muud teemad, mis puudutavad seda, kas minna üle kulupõhisele [arvestusele] ja missugusele kulupõhisusele, kui detailselt seda teha, kuhu seada piirid, kuidas käsitleda näiteks ülekantavaid vahendeid, missugune on ministrite, valitsuse pädevus ja nii edasi, vajavad laiemat diskussiooni, sest nendes asjades on meil väga erinevad seisukohad. Meil ei ole kunagi võimalik sisulisi ja põhjalikke diskussioone teha ühel või kahel korral komisjoni aruteluga. Veel kord: komisjon on leidnud, et arutelud selle üle, milline peaks eelarve tulevikus välja nägema, millised põhjalikumad ja sisulisemad muudatused tuleb riigieelarve baasseadusesse teha, leiavad käsitlemist järgmistel kuudel. Kindlasti on ka Keskerakonnal võimalik siis oma ideid esitleda. Aga rääkides teie tehtud muudatusettepanekutest, tuleb kahjuks tõdeda, et teie ettepanekuid ei ole võimalik realiseerida nii kiiresti, et need jõuaksid 2025. aasta eelarvesse. Kui me hakkame arutama, kuidas edaspidi teha, siis te saate kindlasti selles kaasa lüüa ja ka oma sisulisi ettepanekuid teha.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Ja esimesena palun, Anastassia Kovalenko-Kõlvart! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Praegune koalitsioon on viinud meie riigi ummikusse. Meile lubati läbipaistvat eelarvet, see lubadus pandi koalitsioonileppesse eraldi kirja. Aga mis meil on toimunud? Riigieelarvest on saanud veerev lumepall, nagu riigikontrolör on öelnud. Veereb, aina veereb, kulud suurenevad, keegi ei saa aru, kuhu raha läheb, kust tuleks kärpida, kuidas parandada efektiivsust. Ja nüüd on meil teisel lugemisel eelnõu, kus räägitakse, et tuleb suur muutus. Aga tegelikult ei muutu mitte midagi. Mis veel hullem, selle eelnõuga püütakse võtta Riigikogu liikmetelt mingigi alles jäänud võimalus eelarvet mõjutada, sest kirjutatakse sisse võimalus, et ministrid võivad igal ajahetkel oma kuluridasid muuta. Ei ole vahet, kas Riigikogu liige on esitanud muudatusettepaneku, Riigikogu on selle heaks kiitnud ja see on läinud eelarvesse kirja. Ei huvita! Kui minister soovib midagi muuta, siis seadusega antakse talle selleks võimalus. Eriti huvitav oli veel see, kui komisjoni ettekandja ütles: aga see on juba praegu võimalik. No väga tore! Nüüd te mõtlesite, et peaks seadusesse ka selle eraldi kirja panema, et see oleks ikkagi seadusega reguleeritud. Keskerakonna fraktsioon on teinud vastava muudatusettepaneku, nii et pole vaja rääkida, et seda muudatusettepanekut ei ole võimalik realiseerida. Täna siin saalis on võimalik hääletada selle muudatusettepaneku poolt, et ministritel ei oleks võimalik igal ajahetkel kuluridasid muuta, kui Riigikogu liige on juba esitanud oma muudatuse. Nagu sai juba mainitud, Keskerakond on esitanud ka oma eelnõu riigieelarve seaduse muutmiseks nii, et meil olekski jälle kulupõhine eelarve ja tulemusnäitajad oleksid ära toodud seletuskirjas. Selline kombineeritud praktika on Hollandis. Nüüd on sellest minu arvates juba seitse nädalat möödas, aga ikka veel ei ole pandud [meie eelnõu] komisjoni päevakorda. Selle asemel liigutakse edasi selle näiliku eelnõuga, mis justkui peaks midagi parandama, aga tegelikult läheb põhiseadusesse kirja pandud põhimõtetega aina rohkem vastuollu. Praeguses olukorras, kus meile räägitakse iga päev sellest, et eelarve on keerulises seisus, ning kehtestatakse järjest uusi makse ja kärbitakse igas valdkonnas, on igal Eesti inimesel ja igal parlamendiliikmel õigus – parlamendiliikmel on lausa kohustus – teada, kuhu maksumaksja raha läheb, mida täpsemalt kärbitakse ja milline on [eelarve] sisu. Peab olema ka õigus esitada vastavad muudatusettepanekud vastavate kuluridade kohta. Aga kuidas praegu on? Praegu on nii, et kui me soovime midagi teada, siis on vaja saata kirjalik küsimus eraldi igale ministeeriumile. Kärpimise kohta oligi vaja saata igale ministeeriumile eraldi kirjalik küsimus, et saada vastused. Näiteks minister Erkki Keldo ütles, et nemad kärbivad kaheksa ametikohta sellega, et nad viivad need ametikohad teise ministeeriumi. See on ju poole miljoni euro suurune kärbe, kaheksa ametikoha ühest ministeeriumist teise viimine. Ja kui me peame end avatud ühiskonnaks, siis raha väärkasutamise ennetamisel ja kontrollil on oluline osa just avalikkusel. Seetõttu need muudatusettepanekud, mis me lisaks esitasime, kombinatsioonis peaksidki andma selle võimaluse, et eelarve muutub kulu- ja tulupõhiseks. Nii et on väga oluline, et neid muudatusettepanekuid täna saalis toetatakse. Korruptsioonivastases erikomisjonis ma olen tõstatanud eelarve läbipaistvuse temaatika, ja seda kahe teema valguses. Üks neist on juriidiliste isikute, MTÜ-de toetamise alused. Jürgen Ligi oli samuti komisjonis kohal. Teiseks oli arutlusel Rail Balticu projekti rahastus, sellele arutelule kutsusin ka Vladimir Sveti. Esiteks, mainin ära, komisjoni liikmetele oli päris häiriv see suhtumine, millega ministrid sinna komisjoni tulid. Ma arvan, et Jürgen Ligi puhul me oleme sellega harjunud – no teda lihtsalt ajab närvi, et ta peab üldse Riigikogu liikmetele vastama ja neile midagi selgitama. Esmaspäeval oli mul komisjonis aga Vladimir Svet, kes ütles, et ta ei saa üldse aru, miks tema ja tema kolleegid peavad tulema komisjonidesse aru andma. Nemad on sellest väsinud ja meie segame neid sisulise töö tegemisel. Esiteks oleks muidugi tore, kui Riigikogu töökorralduse kohta võtaksid otsuseid vastu jätkuvalt Riigikogu liikmed, mitte ministrid. Mitte ministrid ei peaks ütlema, keda me tohime [komisjoni] kutsuda ja keda me ei või kutsuda. See õigus võiks jääda ikka meile. Ja üldse, kust on tulnud selline suhtumine, et Riigikogu liikmete küsimustele vastamine segab sisulise töö tegemist? Aga see suhtumine peegeldubki meie riigieelarves, see ongi praeguse koalitsiooni suhtumine rahvasse. "Mida te küsite? Mida te palute? Mida te jälle tahate teada saada? Miks te ei lase meil rahus tööd teha?" Selline on see suhtumine. Kui paljud on jälginud seda debatti, mis meil siin nüüd viimane kuu aega on olnud? Kui paljud mäletavad, kui mitu korda on üritatud saada õiget vastust, mis on Rail Balticu [maksumus]? Praeguse eelarve seletuskirjas on selle kohta üheksa erinevat kohta, üheksa erinevat [summat] Rail Balticu [maksumuse] kohta? Ma esitasin selle küsimuse ka komisjonis. Ma küsisin: "Austatud Kliimaministeeriumi esindajad, kas te ise teate, mis on see täpne number?" Ja teate, mis mulle vastati? Nad ütlesid, et see ongi normaalne, kui on üheksa erinevat numbrit. Ega nemad ka täpselt ei oska öelda, need numbrid võivadki muutuda, ja seal on erinevad asjaolud, millest see sõltub. Mulle öeldi, et pöördugu ma hoopiski Rahandusministeeriumi poole. Neil oli mingi segadus, kui nemad seda seletuskirja kokku panid. Teisel istungil, kus olid Rahandusministeeriumi esindajad ja kus oli ka Jürgen Ligi, öeldi, et segadus on hoopis ministeeriumidel, sest mõni ministeerium ei suuda esitada oma eelarvet nii, et see oleks arusaadav. Käib selline teineteise peale näpuga näitamine. Seal istungil oli ka riigikontrolör, kes ütles, et Rahandusministeerium kaotab järjest [enam] kontrolli selle üle, mis eri ministeeriumides toimub. Sedasama kinnitas riigikontrolör eelmisel nädalal, kui ta siin meie ees ettekandega esines. Ja üks osa sellest [segadusest] on juriidiliste isikute toetamine. Seal on jätkuvalt samasugune segadus. Näiteks mingitel ministeeriumidel ongi arusaam, et kui nad panevad seletuskirja mõne juriidilise isiku, siis see ongi automaatne toetamise alus. Meie komisjonilt läks välja kiri kõikidele ministeeriumidele, et nemad kirjutaksid juriidiliste isikute kohta, keda nad toetavad ja mis alusel, ning me palusime, et oleks ka vastav link lepingule, käskkirjale ja nii edasi. Tänaseks me oleme saanud juba tagasisidet, me hakkame seda analüüsima. Aga siiamaani pole tulnud vastust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt. Nendel, kellel on mingi segadus ühistranspordi toetamisega, samuti juriidiliste isikute toetamisega, ei ole mitte midagi [selgitatud], neil on lihtsalt kirjas 23 miljonit, ja kõik. Nii et need on need küsimused …

Teie aeg!

… mis tekitavad segadust. Ja see on ka põhjus, miks Keskerakonna fraktsioon teeb täna ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. See eelnõu ei paranda eelarve läbipaistvust. Aitäh!

Järgmisena Annely Akkermann, palun!

Ma tahan natuke avada neid tagamaid, miks me oleme nüüd viimane poolteist kuud rääkinud mitte eelarve sisust, vaid just eelarve vormist ja sellest, kuidas see asi üldse on nii kaugele jõudnud. Nimelt, ma olin ise riigieelarve kontrolli erikomisjonis aastatel 2011–2015. Algul oli riigikontrolör Mihkel Oviir, seejärel Alar Karis, ja pidev probleem oli see, et kõige elementaarsem riigieelarve esitus, administratiivselt kululiikide kaupa, ei ole küllalt informatiivne, see on raskesti arusaadav ja see on raamatupidamislik ega anna võimalusi arutleda strateegiliste küsimuste üle. Nii, vahepeal neli aastat ma Riigikogus ei olnud. Siis jälle riigieelarve kontrolli erikomisjonis olles lugesin protokolle, lugesin Riigikogu stenogrammi, lugesin raportit. Kristjan Kõljalg tegi raporti ja leiti, et tõepoolest riigieelarve esitus ei rahulda riigi Riigikogu liikmete infovajadust ega paku võimalusi strateegilisteks aruteludeks. Toimus ka olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, kus üsna üksmeelselt leiti, et kiiremas korras tuleb minna üle tegevuspõhisele [riigieelarvele]. Minu arvates väga südika kõne pidas sellel teemal Isamaa toonane rahandusminister – või oli ta tookord rahanduskomisjoni esimees –, igatahes oli see Sven Sester, Isamaa toonane rahanduse tipp-poliitik. Siis hakati ette valmistama tegevuspõhisele eelarvele üleminekut. Need ettevalmistused lõpetati 2019. aastal ja 2020. aastal esitati esimene tegevuspõhine eelarve, selle esitas EKREIKE valitsus. Martin Helme oli rahandusminister, Aivar Kokk oli rahanduskomisjoni esimees, ja Keskerakond oli ka [esitajate hulgas]. Riigikontroll on öelnud, et 2021. aasta eelarve esitus oli kõige segasem. Ma lihtsalt ei jõua ära imestada, kuidas needsamad inimesed, kes korraldasid tegevuspõhisele eelarvele üleminekut, nüüd poolteist kuud seda eelarvet kritiseerivad. Ma näen, et Aivar Sõerd on siin saalis. Aivar Sõerd on seda metoodikat alati kritiseerinud. Ka mina, vaatamata sellele, et ma 2019, 2020 ja 2021 olin opositsioonis, põhimõtteliselt toetan tegevuspõhist kulude esitust. Veel tahaksin natuke terminoloogiat lahti seletada. Meie põhiseadus sätestab, et eelarves peavad olema kõik tulud ja kulud. Ja tõepoolest, need seal ka on. Ükskõik, kas kulud ja tulud on liigendatud administratiivselt või tegevuste kaupa, igal juhul oli eelarve enne reformi kulu‑ ja tulupõhine ja on ka praegu kulu‑ ja tulupõhine. Vahe on lihtsalt selles, kas kulud ja tulud on esitatud administratiivselt või tegevuste ja tulemuseesmärkide kaupa, nii või naa on see kulupõhine. Ja vahe on selles, et tegevuste puhul … Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! … me saame arutleda, kas mõnda tegevust on vaja teha vähem või rohkem, kas seda on üldse vaja teha või tuleks teha midagi sellist, mida senini veel riigis tehtud ei ole, mida ei tehta. Kui nüüd minna edasi tänase [teema] juurde, siis ma pean ütlema, et ka riigikontrolör on öelnud, et 2025. aasta eelarve esitus on arusaadavam, kui on olnud eelmistel aastatel. Ja ma ei mäleta, et oleks olnud kunagi selline juhus, et juba menetluses olevat eelarvet, nagu praegu 2025. aasta eelarve on, veel menetluse käigus muudetakse, nii nagu me praegu arutluse all oleva eelnõuga muudame 2025. aasta eelarvet detailsemaks. Palju on kritiseeritud seda eelarve lisa, mis on seadusepilti lisaks pandud. Ma küsisin Regina Vällikult, kas eelarve viiakse kooskõlla selle lisaga, või vastupidi, kas see lisa viiakse kooskõlla eelarvega. Ta kinnitas, et kolmandaks lugemiseks seda tehakse. Selles mõttes me saame nõuda ka lisaaruande tegemist. Ja nagu te teate, see lisa annab kulude jaotuse administratiivselt. Siis ma tahaks veel kommenteerida Anastassia Kovalenko-Kõlvarti etteheidet, et nende eelnõu on kusagile kadunud ja et ei täideta seadust, sest seitse nädalat on möödas. Eelnõu anti üle 7. oktoobril, seega on möödas on vast viis nädalat, mitte rohkem. Valitsus ei ole küll oma arvamust saatnud, aga neil on selleks veel nädal aega ja kõik on täiesti seadusekohane. Jah. Ja see ongi minu poolt kõik. Me oleme rahanduskomisjonis viimistlemas plaani liikuda edasi 2026. aasta eelarve selgemaks ja läbipaistvamaks muutmisega. (Hääl saalist.) On, alati on võimalik. Ja alustame sellega kohe uue aasta algul. Aitäh!

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt muidugi tahan alustada sellest, et kõnealune eelnõu ei lahenda mitte kuidagi neid probleeme, mis meil tegevuspõhise eelarve praktikas on tekkinud. Kui nüüd siin maha öelda need teoreetilised lähtealused, tegevuspõhise eelarve printsiibid, siis ütlen, et teoorias peaks tegevuspõhine eelarve kulude asemel keskenduma tulemustele ja lõppeesmärgile, seal peaks olema parem info riigi raha kasutuse efektiivsuse suurendamise kohta ning eelarve kulude lihtsam jälgitavus. Mitte ükski nendest printsiipidest meil praktikas ei ole täitunud. Ma olen riigieelarve menetlemise ajal Riigikogus korduvalt küsinud ministeeriumide esindajatelt tulemusnäitajate ja kulude seoste kohta. Enamasti satuvad ministeeriumid kimbatusse, nad ei oska seostada eelarves [esitatud] kulusid tulemustega. Tulemusnäitajaid käsitletakse sellise kohustusena, mis on Rahandusministeeriumi metoodiliste juhenditega kehtestatud. Mõõdikud on formaalsed, tulemusnäitajad on kunstlikud ja ebaadekvaatsed ning tihti põhinevad need vananenud andmetel. Kui te vaatate neid eelarvematerjale, siis [näete, et] paljude ministeeriumide puhul on mõõdikute asemel hoopis tühjad lahtrid. Riigikontroll tegi hiljuti ära tänuväärse töö, nimelt andis ülevaate tegevuspõhise eelarve viieaastasest praktikast, ja on samuti öelnud, et rahastamisotsused nii ministeeriumide kui ka valitsuse tasandil tehakse traditsiooniliste kuluridade ehk tegevuskulupõhise eelarve järgi, mitte ei lähtuta eesmärkidest ja mõõdikutest. Selleks, et minu enda jutt ei jääks siin üldsõnaliseks, toon ka konkreetsed näited. Need kehtivad nii selle aasta eelarve kui ka järgmise aasta eelarve kohta. Justiitsministeeriumi eelarvest suure osa moodustab üks programm. Selle programmi nimetus on karistuste täideviimise programm ja see hõlmab näiteks kolme vangla kulu, aga selle mõõdikuks on inimeste arv, kes tunnevad ennast kodutänaval turvaliselt. Ma ütleksin – kuidas oleks viisakas öelda? –, et selline mõõdik on ju käsitletamatu. Seos Justiitsministeeriumile eraldatud raha ja selle mõõdiku vahel on olematu, kunstlik. Pigem tunnevad inimesed ennast kodutänaval turvaliselt siis, kui kohalik omavalitsus on lambid põlema pannud. Või teine näide: teedeinvesteeringute põhiline, prominentne mõõdik on liikluses hukkunute arv. Ja siht on saavutada olukord, kus see näitaja on 44 hukkunut aastas. Selle aasta oktoobri seisuga on 54 hukkunut ja see näitaja on viimase viie aasta kõige halvem. Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

See tähendab seda, et näitaja eemaldub oma sihttasemest, näitaja halveneb. See tähendab seda, et teedesse tuleks raha juurde investeerida, aga samas teedele eraldatav raha on tõmmatud ju absoluutse miinimumini. Või siis, kolmas näide veel, Rahandusministeeriumi eelarvest moodustab suure osa rahatarkuse programm. Seal on sadu miljoneid ja sellest paar-kolmsada miljonit on intressikulu. No juba see nimetus ei ole adekvaatne, sest rahatarkusega on siin vähe pistmist, aga mõõdik on siin see, et väljamaksed tehakse tähtaegselt. Aga kui see näitaja jääb [saavutamata], siis tähendab see ju riigi maksejõuetust. Või tegelikult, kui sinna valdkonda raha juurde panna, intressikuludele raha juurde panna, siis see tähendab ju seda, et laenukoormus kasvab, ja see omakorda tähendab hoopis, et maksejõuetuse risk suureneb. Nii et näitajad ei ole kooskõlas reaalse raha kulutamisega, seos on kunstlik ja olematu. Nii nagu Riigikontroll on oma eelmise aasta käivas kokkuvõttes ära toonud – alles hiljuti me käsitlesime 2023. aasta majandusaasta aruannet –, jäi igast 100 eurost kasutamata 13. Aga see oleks pidanud ju ka kõiki tulemusnäitajaid mõjutama või need paigast ära nihutama, aga mitte midagi ei juhtunud tulemusnäitajatega. Kokkuvõtlikult. Ma ei saa olla päris nõus selle käsitlusega, mida rahanduskomisjoni esimees esitles, et lähiaastate eesmärk on tegevuspõhist eelarvet paremaks teha. Tegelikult on lahendus, ma pakuksin välja, ikkagi selline – nii nagu ka põhiseadus ette näeb –, et riigieelarve kehtestatakse seadusena kulu- ja ressursipõhiselt, sealt oleks siis näha, milleks raha tegelikult läheb. Kõik need tegevuspõhisuse jutud, 700 lehekülge, ning kõik need kümned ja sajad tulemusnäitajad võivad olla eelarveseaduse informatiivne lisa. Kui keegi tahab, tõesti tunneb huvi, las ta siis uurib neid tulemusnäitajad. Ehkki ma kardan, et neid huvilisi on meil siin vähe. Aga las ta olla nii. Ent eelarve, mis seadusena vastu võetakse, peaks olema ikkagi traditsioonilisel kujul, nii et sellest on näha, milleks raha tegelikult kulub. Aitäh! Tänan tähelepanu eest!

Järgmisena Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kolleeg Sõerd lasi just selle riigieelarve ülesehituse ja mõõdikud – päris heade argumentidega – põhja. Aga vaatamata sellele hakkame me ikkagi ülejärgmises punktis seda riigieelarvet, mis on nendel alustel koostatud, siin menetlema. Mul on küll kahtlus, et koalitsioonisaadikute häältega see lõpuks sellisena ka vastu võetakse ja läbi surutakse. Paradoksaalne olukord meie Eesti riigi juhtimises! Nüüd pisut eelnõust ja selle menetlusest. Täna oli huvitav teada saada, et sellest ettepanekust, mis me koos Martin Helmega tegime – nimelt, et see lisa, kus kulud majandusliku sisu järgi lahti kirjutatakse, peaks olema kohustuslik –, sai rahanduskomisjon inspiratsiooni ja otsustaski teha [samasisulise] muudatusettepaneku, küll nii, justkui nad ise arvaksid, et see peaks olema kohustuslik. Nii et see ettepanek läks läbi. Kuid ei läinud läbi meie teine ettepanek, millega me ütlesime, et paneks tegevvõimule, ministritele mingid piirid, mis mahus nad saavad ümbertõstmisi oma valitsemisala eelarves teha ilma Riigikogu sekkumiseta. Ma olen nõus, et seda piiri ei maksa liiga madalale panna, sest igapäevases tegevuses võib ikka ümbertõstmisi ette tulla. Aga meie ettepanek oligi just see, et seame mingisuguse mõistliku piiri, millest alates tuleks ka need ümbertõstmised siin Riigikogu saalis läbi arutada. See ettepanek ei leidnud mõistmist. Kogu selle asja tulemusena ongi nüüd nii, et riigieelarvel hakkab olema lisa, kus on kulud majandusliku sisu järgi lahti kirjutatud, aga järgmise aasta novembris tuleme me siia saali, et kinnitada kulud sellisena, nagu neid tegelikult tehti. Ehk ikkagi mängitakse Riigikogu tegelikust elust sedapidi välja, et me siin kinnitame mingi eelarve, milles meile näidatakse midagi, aga siis aasta pärast tullakse ja öeldakse: "Teate, me tõstsime ikkagi miljoneid siia-sinna ringi. Olge head, kinnitage nüüd ka see ära." Nii et ma ütleks, et tegemist sellega, et eelarvet paremaks teha, on palju. Ja nagu ka kolleeg Sõerd väga hästi ütles, tegelikult võiks ära vahetada need aspektid, et mis on lisa ja mis on põhieelarve. Teeks ikkagi põhieelarve sellisena, mis on kulupõhine, ja nendele asjast huvitatutele, kes tahavad 700 lehekülge erinevate tegevuste ja pehmete mõõdikute kohta lugeda – sellised iseendaga rahul olevad inimesed või turvalisusega rahul olevad inimesed – saavad selle 700 leheküljega tegeleda. Lõpetuseks veel riigieelarve läbipaistvusest või läbipaistmatusest väike amüsantne nüanss tänasest päevast. Eile ma riputasin üles kaks faili, kust inimesed saavad vaadata, millistele MTÜ-dele ja kui palju on avalikust rahast makseid tehtud. Täna helistas mulle ERR-i ajakirjanik ja küsis: "Kust sa said need andmed, Rain?" Ta ütles: "Ma helistasin Rahandusministeeriumisse, nemad ka ei oska arvata, kust sa võisid need andmed saada." No ma kinnitasin ERR-i ajakirjanikule, et need andmed pärinevad riigi avaandmetest, riik avaldab neid andmeid regulaarselt. Aga siiski ütlesin ERR-i ajakirjanikule, et nemad pole viimasel ajal tegelenud mitte ajakirjandusega, vaid põhiliselt propagandaga. Kutsusin neid üles tegelema uuriva ajakirjandusega ja välja uurima, kus siis on need andmed, mis tegelikult on kõigile inimestele kättesaadavad. Nii et selles mõttes ma ERR-i ei aidanud. Aga kõiki inimesi ma kutsun üles külastama kas veebilehekülge Uued Uudised või minu Facebooki lehekülge. Sealt leiate kaks põnevat faili, saate vaadata, kuhu riigi raha MTÜ-de mõttes tegelikult makstud on, ja saate mõtiskleda, kas kirveviskamise edendamine või rännakud looduses, et elu üle mõelda, peaksid olema rahastatud riigieelarvest või toetuma nendest asjadest huvitatud inimeste rahale. Aitäh teile!

Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

See, et parlament arutab riigieelarve baasseaduse muutmist, on asjakohane. Isamaa tunnustab seda. Kuid selle muudatusettepaneku sisuline kvaliteet ei vasta praegu meie riigi vajadustele ja maksumaksjate ootustele. Selle on minu arvates väga pretsedenditus kriitikas võtnud kokku kaks erineva rakursiga ühiskonda hindavat põhiseadusliku institutsiooni esindajat: õiguskantsler ja riigikontrolör. Nende ühine arvamus ütleb, et kehtiv riigieelarve kirjeldamine on läbipaistmatu, see ei võimalda parlamendiliikmetel jälgida kulutuste tegemist ja see ei võimalda neil teha sisulisi valdkondlikke muudatusettepanekuid. Sellest aspektist kantult võib järeldada, et see võib olla ka vastuolus põhiseadusega. Nagu nendivad õiguskantsler ja riigikontrolör, ka see valitsuse esitatud muudatus riigieelarve baasseaduse probleemi ei lahenda, vaid toodab juurde suure hunniku – andke andeks! – illustratiivset müra. See on illustratiivse müra juurdetootmine. Veelgi radikaalsem oli riigikontrolör riigivara valitsemise kohta tehtud ettekandes, mille ta läinud nädalal parlamendile esitas. Seal jõudis riigikontrolör järeldusele, et selles niinimetatud tegevuspõhise eelarve formaadis valitsuse eesmärgid, mis toonase muudatusega seati, ei ole realiseerunud. Küsimus ei ole selles, eraldi võetuna, kas me upume bürokraatlikesse mõõdikutesse. See on nagu liigliha, mille üle võib arutleda, kas selle olemasolu nii-öelda hajustab juhtimiskvaliteeti või mitte. Probleem on selles, et seesama mõõdikute ja barokses kõrgstiilis, pidukõnelises stiilis esitatud programmide ja tegevuste kirjeldus peidab ära tegeliku raha juhtimise. Ja see on väga tõsine küsimus. Küsimus ei ole ainult selles, et meil on kehv poliitika ja kehv riigijuhtimine, vaid küsimus on selles, et praeguse riigieelarve rahamassiivi liigutamine – väga paljuski haldusinertsist [kantuna] – ei võimalda üldse juhtimist realiseerida. Piloodil on ära kadunud side juhtimislauaga. Ja see on väga tõsine praktiline probleem. Seda illustreerib ka Riigikontrolli kriitika, mis puudutab sedasama mainitud ülekantavate vahendite probleemi. Tunnustan proua Laurit. Proua Lauri möönis probleemi siin komisjoni ettekandjana esinedes, aga lahendusi ei ole, juhtimist ei ole, otsuseid ei ole. On jõuetus. Kahjuks valitsus ei suuda määratleda poliitikaotsuste vajadust, ja mis seejärel veelgi olulisem, valitsus ei suuda seda ka realiseerida. Nii olemegi olukorras, kus see pole mitte akadeemiline probleem, vaid sisuline probleem. Seesama arutelu valitsemiskulude vähendamise kohta. Lugege ERR-i portaalist, mida kirjutas finantsanalüütik härra Toomik: ministeeriumide valitsemiskulud kasvavad. Ja siis valitsus väitis, et järgmisel aastal kus valitsemiskulud vähenevad? Härra Toomiku analüüs jõudis hämmastavale järeldusele: riigikaitse – sealt võetakse otsekui majanduskulusid vähemaks. Ja selle hookuspookusega tahab valitsus väita, et meie valitsemiskulud vähenevad. Väga kummaline manööver. Kui härra Toomiku nii-öelda kodanikuplatvormilt esitatud väited tõele vastavad, siis on see väga muret tekitav. Tegelikkuses ju, nagu me teame, riigikaitsekulud ei vähene. Samas meile väidetakse, et vähenevad. Ja sellise näilise optilise virvarrina püütakse väita, et valitsemiskulud vähenevad. Mitte ükski valitsuse esindaja, ma juhin tähelepanu, ei ole härra Toomiku väiteid kahtluse alla seadnud. Isamaa esitas sellele riigieelarve baasseadusele – arusaadavalt alternatiivse eelarve vaimust kantuna – rea muudatusettepanekuid, mille suhtes rahvaesindus asub oma seisukohti kujundama. Loomulikult ei ole üllatav, et valitsusliit enamushäältega surus need tagasi. Meie eelarveettepanekud olid lihtsad. Esiteks, muuta eelarve arusaadavaks, baasseaduse nõudena, kulupõhiselt. Teiseks, kehtestada juhtimiskohustusena eelarvetesse valitsusele ülesanne selgelt kirjeldada konkreetsete isikute kaupa, kellele riigieelarvest toetused lähevad, ning esitada nimistu summade ja [konkreetsete nimedega]. Argument on, et seda raha ei ole veel määratud – [ei ole veel teada], kellele miljardite eurode jagu raha eraldatakse. Ma arvan, et on väga tõsine küsimus – me jõuamegi tagasi selle juurde –, kas sellises mahus raha eraldamine on üldse asjakohane. Näete, seda ei ole tegelikult paika pandudki, kellele raha on vaja anda, aga ikkagi on kiusatus otsekui mingi üldloogika järgi sadades miljonites eurodes raha eraldada. Ja praeguses olukorras me räägime – andke andeks, see ei ole mitte abstraktne jutt –, et näete, riigil raha küll, eks ole, võtke, tehke midagi selle rahaga, kümnete miljonite eurodega. 100 miljonit eurot oli selleks, et hakata riigi rahaga doteerima tööstusprojekte – öeldi, et näete, võtke raha. Aga mille arvel see tuleb? See ei tule mitte riigieelarve ülelaekumise arvel, vaid see tuleb inimestelt täiendavate maksutõusude arvel, nende tõusudega [kogutakse] järgmisel aastal kokku üle miljardi euro. Valitsusel ei ole valmisolekut riigi raha juhtimise küsimust kvaliteetselt lahendada. Alternatiivses eelarves me seadsime selle baasnõudeks, et me peame ka 2025. aasta eelarves saavutama minimaalse arusaadavuse, mis võimaldab meil parlamendi tasemel anda valitsusele juhtimisülesandeid. Rahanduskomisjoni liikmete enamuse vastus aga kõlas nii: mitte võimaldada siia saali tulla alternatiivsel eelarvel. Halb! Kehv poliitika viib ka kehvema eluni, kehvema elukvaliteedini. Nende murelike tähelepanekute pinnalt, mida on esitanud korduvalt rahandusanalüütikud ning mida on esitanud, nagu ma viitasin, riigikontrolör, õiguskantsler ja erineva kogemusega inimesed, [ütlen, et] ma tunnustan ka härra Aivar Sõerdi niisugust visa ja vaprat võitlust – Kartaago tuleb hävitada! – maksumaksja huvide ja Eesti majanduse ratsionaalse käitumisjoone eest seismisel. Ka sul, Aivar, ei ole kerge. Aga täna on selge see, et praktiline juhtimisjoonis, mille Isamaa ette paneb, on järgmine: katkestada riigieelarve baasseaduse arutamine ja võtta aeg maha, et tööl oleks [maksimaalne] kvaliteet. Aitäh!

Järgmisena Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Küsin kohe kolm minutit lisaaega ka.

Kolm minutit lisaks.

Olen nõus Riigikontrolli ja nende kolleegide – eriti toon esile kolleeg Aivar Sõerdi – hinnanguga, kes esitasid siin meile [seisukohta], et tegelikult seda eelarvet ei ole väga võimalik parandada, sest sellest ei ole võimalik aru saada ja seda ei ole võimalik ka kontrollida. Paraku nii see tegelikult on. Minu enda isiklikud kokkupuuted eelarvetega pärinevad sellest ajast, kui ma olin 1990. aastatel kokku viis aastat kahe erineva väeosa ülem. Sel ajal oli küll eelarve selline, et oli võimalik täpselt aru saada, milleks ja mida me saame kulutada, seetõttu sai ka kulusid manageerida ehk siis mingeid kulusid ära jätta või siis [teisteks] kulutusteks ümber tõsta. Ehk see kõik oli üsna selge isegi tol ajal, muidu küllaltki segasel ajal. Kolleeg Aivar Sõerd tõi ka absurdseid näiteid mõõdikute kohta ja ütles, et need mõõdikuid ei näita tegelikult eriti midagi. Ma selle illustreerimiseks nüüd analüüsiksingi Kaitseministeeriumi eelarvet ja tulemusvaldkonda "Julgeolek ja riigikaitse" mõõdikuid, sihttasemed ja täitmist 2023. aastal. Mis mõõdikuid seal ikkagi on? Kui tulemuspõhisuse eesmärk oli mõõta mingit konkreetset tulemust, kas see tulemus siis on siin kuidagi fikseeritud ja kas nende mõõdikute järgi on võimalik midagi mõõta? Siin on kokku viis mõõdikut. Esimene mõõdik, loen selle ette: "Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud vastavalt riigikaitse arengukava otsustele", ja siin on iga aasta juures – 2021, 2022, 2023 – ühesõnaline vastus: "Jah." Aga tegelikult, kui me vaatame 2023. aastat, siis nii see ju ei ole, sest sel ajal jõudsime me teha kaks esimest tugevduspaketti, mis muutsid põhjalikult kogu seda arengukava. Ehk siis Venemaa laiaulatusliku kallaletungi tagajärjel ja meie otsuste tõttu, mis me pärast seda tegime, me ju põhimõtteliselt muutsime oma otsuseid. Ei saa öelda, et jah, me toimisime selle järgi, sest see, mida me tegelikult tegime, oli hoopis mingi muu asi. See oli õige asi, aga see ei ole ju tehtud mingi mõõdiku järgi, sest me ei täitnud seda kava, me tegime palju rohkem. Aga teisest küljest me andsime mõne üksuse, näiteks brigaadide suurtükiväepataljoni põhilised relvasüsteemid Ukrainale abiks, samal ajal meil ei olnud plaani nende asendamiseks. Ehk me ei saa öelda, et need üksused on sellel hetkel plaanipäraselt varustatud, kui neid vahendeid seal ei ole. Ehk siis mida ma tahan väita? Seda, et see mõõdik ei näita mitte midagi, mõnda asja on tehtud hoopis rohkem ja paremini, aga teisi asju jälle pole tehtud. Nii et see "jah" ei ütle siin mitte midagi. Järgmine mõõdik: "Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed" – "Jah" igal aastal. Kas siin on kirjas, palju neid paikneb? Mis on nende ülesanded? See mõõdik ei näita jällegi mitte midagi. Siis on siin "Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi". Me näeme, et kulude tase on 2,92%, ja siin on tõesti konkreetselt iga aasta kohta oma protsent, mis näitab, kas see on parem. See on ainuke mõõdik, mis siin midagi näitab, aga see ei näita ju selle valdkonna tulemusi, vaid lihtsalt seda, kui palju selle valdkonna jaoks raha on antud, mitte midagi muud. Siis on järgmine: "Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse". Siin on täitmine protsentides: 2022. aastal 66% ja 2023. aastal 64%. Selle mõõdiku järgi on ju nii, et kuigi raha on antud palju rohkem, on tulemus vähenenud. Aga kas see tulemus iseenesest on selles valdkonnas üldse relevantne või näitab see midagi? Te ju näete, et mitte. See on lihtsalt statistiline näitaja. Ja viimane on "Tegevväelaste arv aasta lõpul". Siin on konkreetsed numbrid, tõesti: plaan oli 2023. aastal 3623 ja täitmine oli 3514, mis tähendab, et seda plaani ei täidetud, kuigi ressursse oli rohkem. Ja siis on loomulikult küsimus, miks siis ainult tegevväelased. Miks siin näiteks ei ole sõjaaja kaitseväe suurust, mille suurendamise otsuseid tehti? Või miks siin ei ole ajateenistuse suurust? Sel juhul peaksid need mõõdikud olema ju komplekssed. Samamoodi, kui me räägime siin üksuste mehitamisest ja väljaõppest, siis on küsimus, kas õppused on plaanipäraselt läbi viidud. Võib-olla siis, kui meil olid lisaõppekogunemised, tegime me neid rohkem, kui meil plaanis oli. Kõike seda saaks ju mõõta, aga nendest mõõdikutest on näha, et lihtsalt selle eelarve tulekuga on ministeeriumidele antud ülesanne: "Mõelge nüüd midagi välja ja kirjutage siia." Siis nad on midagi välja mõelnud ja siia kirja pannud, et see ülesanne täita. Aga me ju näeme, et see kõik ei näita tegelikkust. Kas me oleme nüüd sõjaliseks riigikaitseks rohkem valmis? Kas me oleme vahepeal tegelikkuses midagi saavutanud? Kas me oleme mingeid uusi võimeid loonud? Missugune on meie tegelik lahinguvalmiduse seis? Kas me oleme õppused plaanipäraselt läbi viinud.? Me ei näe ju seda kõike siit. Seepärast ongi nii, et kui seati selline eesmärk, et meil peavad olema selged sihid ja selged mõõdikud, millega me nende täitmist mõõdame, siis vähemalt Kaitseministeeriumi valitsemisala puhul, nende mõõdikute kasutamise puhul me ei näe ju mingit nagu tulemust, lihtsalt me ei mõõda seda. Ma ei ole süvenenud teiste valitsemisalade mõõdikutesse, aga kolleeg Aivar Sõerdil olid siin väga head näited. Nii et tegelikult need mõõdikud ei näita midagi. Ja see näitab kokku võttes meile seda, et eesmärk, mida me tahtsime saavutada, et me mõõdame konkreetselt seda tulemust, mis me selle raha kulutamisega saavutame, [ei ole täidetud]. Me ju ei mõõda seda mitte kuidagi. Seetõttu me peaksime tõesti tagasi minema ning kui mingi asi on ebaõnnestunud, siis lihtsalt tunnistama, et see on ebaõnnestunud, ja tegema selle ümber. Kui me saame seda eelarvet rohkem läbi näha, siis me saame seda kontrollida. Siis me saame ka otsuseid teha ja asju hinnata tegeliku mõju põhjal ja vaadata, et kui me seda rida nüüd muudame, mis siis tegelikult muutub. Praegu see ei ole kontrolli all. Ja ma ei oska ka teile öelda, kuidas selle praeguse süsteemiga võiks üldse midagi kontrolli alla saada. Tänan!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! No oleme nüüd ausad, siin oli muidugi päris huvitav [kõnelejaid] kuulata. Ma oleksin pidanud ikka laskma Marisel oma arvamuse ka ära öelda, siis oleks [olnud näha, et] kolmest Reformierakonna esindajast on igaüks [samast asjast] natuke erinevalt rääkinud. Tegevuspõhisest eelarvest rääkides süüdistatakse meid selles, et sel hetkel oli Martin rahandusminister ja mina rahanduskomisjoni esimees. Aga, sõbrad, ma ütlen teile, et see oli parim eelarve, mis tehti sel ajal. Sest tänu sellele eelarvele, 2021–2022, oli Eesti majandus Euroopa kõige paremini ja kiiremini arenev majandus. Ei ole tähtis see, mis rida on või mis värvi on kass, kes hiiri püüab, vaid oluline on see, et eelarves on read, millega ergutatakse majandust. Kui majandus kasvab, siis tulevad riigieelarvesse tulud, ja kui riigieelarvesse tulevad tulud, siis on, mida jagada. Nii kaua, kui tulusid ei tule, ei ole midagi jagada. Vaatame seda, et aastal 2019 oli meie riigieelarve tulude pool veidi alla 12 miljardi, praegu on veidi alla 18 miljardi. Mõelge, kui palju on selle väikse, lühikese perioodiga tulude pool kasvanud. Aga huvitaval kombel on ka kulude pool kasvanud. Ja nüüd ma olen nõus eelkõnelejatega selle koha pealt, et eelarve on nii pimedaks [ja läbipaistmatuks] tehtud, et see on nagu õudusunenägu. Ja minu arust on kõige kurvem see, et kui me küsime ministeeriumidest: "Palun kirjutage ridu lahti," siis tulevad poolikud vastused. Ja see ei ole esimest korda, et ühe erakonna ministeeriumides on see koht, kus on peidetud kulud. Kui regionaal- ja põllumajandusministrilt tuleb info, et investeeringute rea peal on sisustamata üle 2 miljoni euro, siis tekib küsimus, kas see 2 miljonit üldse selle rea peal peab olema. Vaatame reservi ridu, nende üle käib arutelu. Kui me rahanduskomisjonis küsisime kõigepealt siseministri käest, siis ta ütles, et jah, Võrru tuleb selle rea pealt 9 miljoni eest lasketiir. Siis tuli rahandusminister ja ütles, et jah, vist on. Tema küll seda ei toetanud, aga ütles, et vist on olemas. Siis tuleb esimene lugemine, me küsime uuesti, kas seal rea peal on see, aga siis ta ütleb, et vist ei ole, ametnikud ütlesid, et äkki 2026 on. Kes teeb riigieelarvet? Kas ametnikud, kes otsustavad, kuhu 18 miljardit kulub, või otsustavad poliitikud koos ametnikega, kes pakuvad variante välja? Või mis siis on? Täna jõudsime sellisele järeldusele: kui me eile olime komisjonis, siis tuli Sotsiaalministeeriumi esindaja ja ütles väga selge sõnumi: erasektor on halb, kõik tuleb tellida riigisektorist, mis on väga hea. Sel hetkel oli küll juttu tervishoiust. Siis ma tuletasin meelde, et sel hetkel, kui Tallinna praegune linnapea oli sotsminister ja sel hetkel haigekassa esimees, siis tehti see otsus, et tellime kõik riigisektorist, jumala pärast, ärme erasektorist tervis[hoidu] midagi telli. Mis on selle tulemus? Miljardid betooni, mida maksab kinni haigekassa, lihtsalt selle amortisatsiooni, mitte midagi ei ole tervishoidu läinud. Siis me paneme miljoni selle alla, et nimetada haigekassa ümber Tervisekassaks. Kolm minutit, palun!

Kolm minutit lisaks.

Ja tulemus on mis? Me tegeleme ikkagi haigekassaga, mitte sellega, et panna raha tervisesse ja vaadata ettepoole, kuidas inimesed elaksid tervena kauem, et nad saaksid haigusi ennetada. Sest sama probleem on eelarvega. Tegevuspõhine eelarve ei ole üldse paha. On ainult üks viga: meil on seltskond, kes kirjutab siia selliseid jaburdusi. Ja neid jaburdusi ei jälgi mitte keegi peale Aivari. Minu arvates on Aivari näide, mis ta enne oma kõnes tõi, kõige kõnekam. Tegevuspõhise eelarve eesmärk oli selline: kui on näha, et kuskil läheb asi untsu, siis tuleb püüda seda parandada. Aga mis meil toimub? Teedeehituselt on võetud kaks kolmandikku raha ära. Teisipäeva hommikul tulin Tartust Tallinnasse, kõige uuemal teelõigul 2 + 1 oli avarii ja autod seisid seal kahekilomeetrises [järjekorras] mitmeid tunde. Sest keegi suutis uuesti ära otsustada, et ehitatakse 2 + 1 teid. Kuigi aastal 2020 sai igasugustesse strateegiatesse sisse kirjutatud, et Tallinna, Tartu, Rakvere, Narva ja Tallinna vahel on ainult 2 + 2 teed, et sellist olukorda[, nagu ma enne kirjeldasin,] ei tekiks. Võimalus, mis nüüd antakse – see, et minister hakkab oma ministeeriumi sees miljardeid ise ümber tõstma –, no tule taevas appi! Omavalitsuses ei saa sa majanduskulu palgakuluks panna ega palgakulu majanduskuluks ilma, et sa sellega volikogusse tuleksid. Meil kästakse 101 inimesel eelarvet pimesi hääletada. Meil on saalis siin paar hinge, kes tõesti seda eelarvet südamega loevad. Isegi Maris ütleb, et ta ei saa aru, tal ei ole [kõigile küsimustele] vastuseid. Me küsime päevast päeva ministrite käest ja ka ametnike käest, kus need read on või mis need on. Aga siis me teeme veel hullemaks selle otsuse. Mind tõesti [häirib] see, et otsustusõigus muutubki nii, et võtame siit näiteks selle 18 miljardit ja küll nad seal siis otsustavad. Muidugi oli üks suur viga, kui olime meie ka [valitsuses], koroona ajal, ja kartsime, et me ei tea mitte kunagi ette, mis kulutused võivad tekkida, nii et me tegime valitsuse reservi üle kümne korra suurema, kui see tavaliselt oli. Nüüd sellist olukorda ei ole, aga ikkagi see number mitte ei vähene, vaid, vastupidi, kasvab. Me näeme nüüd, mis toimub 2024. aasta eelarve koha pealt. Paberi peal hoitakse justkui 70 miljonit kokku, aga tegelikult nägime, et 2025. aastaks olid kõik need read juba sinna sisse kirjutatud. Keda me petame? Püüame nagu inimesi lollitada. Ja siis räägime kaitsekuludest. Õnneks ajakirjanduses on öeldud, et Ameerika kongresmenid on andnud meile 17 pikamaaraketi ostu õiguse. Meil on vaja 1000. Ehk meil on vaja kaks miljardit – ma ei tea, kuidas kogu aeg arvutatakse 1,6 miljardi vajadust –, et ennetada ...

Teie aeg!

Nii et ma loodan, et seda eelnõu veel tõsiselt arutatakse ja võetakse arvesse Isamaa ettepanekut teine lugemine katkestada, et komisjonis teha õigeid otsuseid …

Teie aeg!

… mitte mängida seda [mängu], et teerulliga sõidetakse opositsioonist üle. Aitäh!

Järgmisena Maris Lauri, palun! (Maris Lauri palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulasin siin kõnesid ja täpselt nii, nagu ma kahtlustasin, et võib juhtuda, juhtuski. Aga mõned asjad juhtusid ekstra. Siin oli paar väga barokset sõnavõttu. Mõned ettekanded sellel teemal, mis tõesti muret [teeb], olid täiesti arusaadavad. Aga mina olen põhimõtteliselt lähtunud sellest, et ma võtan sõna siis, kui ma olen ikkagi teemaga kursis. Ja üks kursis oleku [eeldus ja asja] mõte on see, et ma loen eelnõu läbi. Kahjuks tuleb tõdeda, et paar sõnavõtjat ei olnud eelnõu läbi lugenud ja leidsid sealt asju, mida seal sees ei olnud. Esiteks, kindlasti ei muuda arutluse all olev eelnõu midagi selles, mida valitsus saab teha ümbertõstmise mõttes. Need õigused on kehtivas seaduses olemas – see, mis kehtib, kehtib ka edasi. Jah, küsimus on selles, kas ta peab kehtima, ehk milline peab olema valitsuse ja ministrite õigus rahalisi ressursse ümber suunata, kui vajadus tekib. Ja tõesti, seal ei saa teha niimoodi, et kui keegi tahab näiteks 10 eurot kuskile liigutada, siis peab selleks tulema siia Riigikokku. Kui on omavalitsus – no hea küll, omavalitsused tegelevad ikka palju väiksemate eelarvete ja väiksemate summadega. Nii et selle piiri seadmine on kindlasti diskussiooni koht ja seda ma komisjoni esindajana sõna võttes ja küsimustele vastates ka korduvalt rõhutasin. Selleks on vaja natuke aega, et jõuda arusaamale, [mille üle võiks diskuteerida]. Kui siin saalis ei ole selles ühtset arusaama, siis tulebki lihtsalt arutada, kuskohas see piir on. Nii et see eelnõu ei anna valitsusele täiendavaid võimalusi rahalisi vahendeid kuidagi teistmoodi ümber tõsta, kui seda on varem tehtud. Need võimalused on kõik [juba enne olemas] olnud. Ma avaldan ka koha, kust saada seda informatsiooni, mida ei leita. Ma ütleksin, et võib-olla ei viitsita otsida. Kõigepealt soovitan alati minna Rahandusministeeriumi kodulehele, aga seal on olemas kena viide sellisele lehele nagu riigiraha.fin.ee, kust saate teada, kuhu riigi raha kulub, kust ta tuleb ja nii edasi. Veel teeb ausalt öeldes kurvaks – ja minu arvates on see alatu –, kui inimesele pannakse suhu sõnu, mida ta ei ole öelnud. Noh, siin Riigikogu saalis aeg-ajalt väänatakse üksteise sõnu, aga reaalselt on asi selles, et neid muudatusettepanekuid ja seda täiendavat muudatust, mida me pakume, et võiks sisse viia, on arutatud õiguskantsleriga ja on läbi räägitud ka riigikontrolöriga. Komisjoni tehtav muudatus [tegeleb] just nimelt selle probleemiga, millest õiguskantsler on rääkinud – peaks olema välja toodud need kulutused, mis on teistes seadustes fikseeritud. Me lahendame probleemi, millele õiguskantsler osutab. Ma keeldun nimetamast riigikontrolöri aruannet, millest eelmisel nädalal räägiti, hävitavaks hinnanguks tulemuspõhisele eelarvele. See oli tasakaalustatud analüüs ja tõesti sellisena kasulik, sest ta osutas nendele probleemidele, mis tulemuspõhises eelarves on. Kuidas on need [probleemid] lahendatavad, see ongi diskussiooni koht, ja seda diskussiooni me peaksime [pidama]. Veel paarist asjast. Kõige pimedam oli riigieelarve siis, kui ta esimest korda tulemuspõhisena esitati, nimelt 2020. aastal. Ma julgen seda väita, sest ma olen ilmselt üks väheseid Riigikogu liikmeid, kes on kõik eelarved läbi lugenud – siis, kui ma olen siin Riigikogus [töötanud]. Ja selle kõige pimedama, 2020. aasta eelarve tõttu on meil mitu suurt kohtuasja, pooleli on päris mitmed menetlused, kus võetakse tagasi toetusi, nõutakse neid tagasi. See oli see koht, kus antigi vabadus ja võimalus jagada asju ja riigi raha nii, kuidas paljudele meeldis. Minul oli päris hämmastav kuulda, kui siinsamas puldis nõuti seda, et konkursi tulemused tuleb riigieelarves ette ära kirjutada. Kui raha jaotamine on mõeldud konkursipõhiselt, siis riigieelarvesse ei saa kirjutada, kes on need [raha] saajad. Andke andeks, see on seadusevastane! Ja see on tegelikult see, mida mõni erakond, mõni Riigikogu liige on väga palju toetanud: jagame omadele, paneme selle rea sinna sisse. Me oleme õnneks lahti saanud katuseraha jagamisest. Aga jah, eks katuseraha mõte on selles, et ma panen selle sinna kuskile, et keegi saaks, et keegi omaks, jumal teab milleks ja miks. Meil on olnud ka Riigikogus ja avalikkuses selliste ettemääratud poolpoliitiliste rahakasutuste ja valikute üle päris kuumi diskussioone. Ma loodan, et nii ei taheta teha. Ja veel. Me saime siin täna kaks ettepanekut eelnõu tagasi lükata. Need kaks ettepanekut nõuavad seda, et 2025. aasta eelarve oleks praegusest vormist, mis esitatud eelnõul on, veelgi pimedam, et me võtaksime välja need read, kust me näeme, kuhu miski läheb, millised on majanduskulud, millised on toetused, tõsised toetused. Nii et andke andeks, minu arvates te kahjuks olete silmakirjalikud. Aitäh!

Järgmisena Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! No jaa, just saime teada seda, mida reformierakondlased muidugi teavad ainsatena: et me elame kõikidest võimalikest maailmadest kõige paremas. Ja loomulikult, selles kõikidest maailmadest kõige paremas saab olla ka kõige parem eelarve, mille nemad on teinud. Aga tegelikkus? Tegelikkus on niisugune, et … Minge ära jah, sest ongi parem, kui te ära lähete. Minge ära! Te peaks üldse ära minema poliitikast, kogu Eesti poliitiliselt maastikult. Nii palju halba olete juba teinud. Ja teete halba ka sellesama eelnõuga. Selle eelnõu juurde tulles: kõik, kes on sõna võtnud kriitiliselt – ja õigustatult kriitiliselt –, juhivad ju tähelepanu sellele, et [eelarvest] ei ole võimalik aru saada. Ei ole võimalik aru saada! (Hääl saalist.) Täpselt samasugust hämmingut on jaganud avalikkusega meie riigikontrolör, kes on väga selgelt osundanud kõikidele nendele puudustele. Ja ta on teinud seda korduvalt, mitte ainult üks kord. Teda on kutsutud telesaadetesse, teda on kutsutud raadiosaadetesse, ta on kirjutanud artikleid ja selgitanud. Aga no ei ole võimalik midagi selgitada inimestele, kes keelduvad aru saamast. Ja nüüd jõuame ka mõne varasema sõnavõtuni. Üks meie militaarasjatundja kurtis väga selgelt, arusaadavalt ja põhjendatult selle üle, et ei saa aru, kuhu raha läheb, mida selle rahaga, mis kaitse‑eelarvesse on eraldatud, tegelikkuses riigikaitse [eesmärgil] teha saab. No kui tema ei saa aru, siis miks te arvate, et inimene tänavalt saab aru või et üks seersant või ka kapral saab aru? No ei saa ju aru! Pole võimalik. Tema ei saa aru. Jutt käib sellest, kuidas me suurendame julgeolekut ja tõstame julgeoleku peale kulutatud vahendeid. Aga tegelikkus on proosaline. Nüüd me jõuame selle juurde, mispärast on see eelarve nii segane ja arusaamatu. See on ju taotluslik. Eelkõneleja rääkis siin põlglikult ja üleolevalt katuserahast, mis ära kaotati. Aga vaadake, katuseraha oli kõige läbipaistvam raha üldse. Ja katuseraha ei läinud kellelegi omale. Mina eraldasin omal ajal Anna kiriku põranda väljavahetamiseks. Ma ei ole Anna kirikusse oma jalgagi tõstnud, ma ei tea, kes on seal õpetaja, ja ma ei tea, kes on selle koguduse liikmed. Mul ei olnud mingit isiklikku huvi Anna kirikule raha andmiseks. Aga oli võimalik anda, palve oli – andsime. Ja ma võin tuua terve rea selliseid näiteid. Need ei olnud minu omanduses. Mingi memmekeste klubi, kus kootakse sokke, ei ole minu omandus. Ma ei ole mingisugune pärisorjade pidaja. Ilmselt reformierakondlased arvad, et terve Eesti rahvas on nende pärisori. Aga mina nii ei arva. Ja mul oli väga hea meel, kui ma seda rohujuure tasandit [sain toetada] ja tegelikku regionaalpoliitikat teha. Aga noh, see pidi korruptiivne olema. Võtame ära! Aga tegelikult on – tuleme jälle eelarve juurde tagasi – korruptiivne kogu see eelarve, just nimelt sellepärast, et see on nii läbipaistmatu, et isegi Aivar Sõerd, kellest ma kui rahandusspetsialistist sügavalt lugu pean, ütleb, et ta ei saa aru. No kui Aivar ei saa aru, ma ei tea, kui riigikontrolör ei saa aru ja väga paljud teised ei saa aru, siis peab ikka kuskil mingi kala sees olema. Ja nüüd jõuame uuesti tagasi selleni, miks see kala seal sees on. Aga sellepärast, et oleks võimalik omadele uhada seda raha. Sellepärast, et oleks võimalik varastada seda raha. See on riigieelarve tegemine korruptiivseks rahandusinstrumendiks. Täpselt seda ta on. Te võite mulle öelda ükskõik mida – ükskõik kes võib öelda –, aga täpselt seda ta on. See on korruptiivne instrument oma poliitika teostamiseks, omade nuumamiseks ja poliitika mõjutamiseks. Tulles meie militaareksperdi juurde tagasi, aga kuidas see on nüüd ühtäkki välja kukkunud niimoodi, et ajal … Ma palun lisaaega ka, jah.

Kolm minutit lisaaega.

… kui me suurendame kaitsekulusid, me näeme, kuidas ühtäkki nagu rotiparv ministeeriumiametnikke ja kõrgemaid sõjaväelasi tormab Eesti oma kaitsetööstust üles ehitama? Oi-oi, kus äkitselt tuli see hirmus missioon! Paha lugu on selles, kullakesed, noorukesed, kes te siit lahkusite praegu, üle õla põlglikult minu poole vaadates, et Eestil oli oma kaitsetööstus. Mina mäletan seda. See oli Nõukogude Liidu ajast päritud tootmiskoondis Arsenal, mis tootis laskemoona, miine ja mingisuguseid, ma ei tea, kahurite ja laskerelvade varuosi. Meil oli oma kaitsetööstus. Aga selle kaitsetööstuse me tookord likvideerisime tasapisi ära. Ei, meil ei ole tarvis! Ma mäletan, kaitseminister oli vist Jüri Luik. Ma küsisin temalt, miks me selle kinni paneme. "Ah, meil ei ole vaja seda, me hakkame NATO-st [abi] saama. Ja see tootmisvõimsus on seal nii suur, meil ei ole mitte midagi teha nende padrunitega, mida nad seal toodavad." Pandi kinni. No ma olin väike ametnik, ministeeriumiametnik, kätt vahele panna ei saanud. Ma ei saa isegi praegu tähtsa rahvasaadikuna kätt vahele panna, rääkimata sellest, et väike ministeeriumiametnik käe vahele paneks. Igatahes see [tehas] pandi kinni. Meil oli oma kaitsetööstus, sõbrad! Seda oleks tulnud arendada. Sest oli ju 25 aastat või 30 aastat tagasi teada, et Venemaa on siin ja jääb siia. Ja mina mäletan jällegi – vaata, teie ei mäleta, kulla lapsukesed, kes te olete siin ennast peast roheliseks püganud, aga mina mäletan – seda, kuidas Vene vägede lahkumise läbirääkimistel ühel banketil pärast ühte vooru üks tol ajal juba Vene kindral, kes oli läbirääkimiste delegatsioonis ekspert, ütles selge sõnaga, poolpurjus: "Ah, te võite siin punnitada, 20–25 aasta pärast võtame teid tagasi!" Ja ma mäletan väga selgelt, kui ta ütles: prostoje delo, šapkami budem kidat, lihtne asi, mütsiga lööme. Vaat nüüd on see moment, kus tullakse meid hirmutama sellega, et mütsiga lüüakse, ja nüüd äkki kõigil on missioonitunne. Läheme kaitsetööstust ehitama! See on raha varastamine, sõbrad! Sellepärast et seda kaitsetööstust ei ehita te nipsust üles. Ja sellele kaitsetööstusele on meil konkurendid, meie oma liidu, Euroopa Liidu liikmesriikides, Rheinmetallid ja loomulikult üle ookeani kõikvõimalikud Lockheedid ja muud tegelased. Nemad on huvitatud nüüd sellest, et me paneme siin võimsa kaitsetööstuse püsti või? Nalja teete! Ja siis oli kellelgi siin küsimus – see oli Aivar Kokk vist, jah –, keda te petate. Aga ma vastan, Aivar, sulle. Ja vastan ka kõigile teistele: rahvast petate, avalikkust petate.

Teie aeg!

Aga ma kurvastan teid: te ei peta ära, sellepärast et lihtne inimene ei tahagi sellest eelnõust aru saada, ei sellest eelnõust ega muudest eelarve-eelnõudest ka. Lihtne inimene saab ühest asjast väga hästi aru: kas elu läheb kakamaks või läheb elu paremaks.

Teie aeg!

Ja teie juhtimisel juba kolm aastat läheb elu ainult halvemaks. Te ei peta kedagi ära.

Järgmisena Urmas Reinsalu, palun! Kas sul on nüüd kõne fraktsiooni nimel või oli enne fraktsiooni nimel? (Urmas Reinsalu ütleb, et ta kõneleb fraktsiooni nimel.) Praegu fraktsiooni nimel. Aitäh!

Aitäh! Ma tahtsin anda vastuse proua Maris Lauri osundusele selle kohta, otsekui tegevustoetusi või toetusi juriidilistele isikutele riigieelarves ei ole võimalik täpsemalt kirjeldada sellel põhjusel, et kui on tegemist konkursipõhise toetusega, siis oleks otsekui konkursi tulemus ette määratud ja see ilmselgelt ei oleks õiglane õigusriigis. See ei ole relevantne käsitlus, proua Lauri, kogu lugupidamise juures. Vaatame tehioludele näkku. Riigikontroll on 2023. aasta pinnalt välja toonud – võtame konkreetselt ette hinnangu 2023. aasta riigieelarvele ja selle täitmisele, et riigieelarvest anti riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot. Ja nüüd tuleb välja selle asja puudujääkide pinnas. Eelarveseaduse eelnõu seletuskirjast ei selgu, mis tegevusvaldkondades, miks ja mis alusel plaaniti toetusi jagada. Seesama osundus selle kohta, et seda teha konkurssidel ja et oleks kirjas need reeglid ja põhimõtted, mille alusel seadusandja raha eraldab, vastavalt agentidele, kes selle realiseerima peavad – seda ei selgunud. Seletuskirja toetusi puudutavas lisas on avalikustatud vaid osaline info – jutt käib 2023. aastast ja tuleb nentida, et 2025. aasta eelnõuga on olukord tegelikult veel kehvemaks läinud – toetust saavate juriidiliste isikute kohta ning see – tähelepanu! – ei ühti seletuskirja teistes osades toodud infoga. Riigikontrolli analüüsi kohaselt anti riigisiseseid toetusi võrreldes seletuskirja lisas nr 3 tooduga tegelikult neli korda suuremas summas. Ja nüüd on oluline, et lihtsalt on kirjeldatud ära: 5 miljardit eurot on kavandatud juriidiliste isikute toetuseks. Milleks täpsemalt, ei selgu kuidagi. Ja kui vaadata lisa nr 3, siis seal loetletakse planeeritud toetusi vaid 668,2 miljoni euro ulatuses. Nüüd tuleb tähelepanu juhtida, et suuremad toetuse saajad pole eraldi võetuna mittetulundusühingud või sihtasutused ega ka äriühingud. Nimelt, suurema osa rahast saavad avalik-õiguslikud institutsioonid, kelle puhul rääkida sellest, et leiab aset konkurss, ei ole relevantne. Ülikoolid, ERR – nemad said 44%, kohalikud omavalitsused said 27%, äriühinguid 12% ning sihtasutused ja MTÜ-d on viimasel kohal kogu toetuste mahust 12%-lise mahuga. Kui jätta kõrvale kohalikud omavalitsused ja ülikoolid, siis riigikontrolör andis oma objektiivse ekspertiisi seadusandjale. Tsiteerin: "[…] pole tihtilugu aru saada, miks mõni asutus on raha saanud. Paljudel juhtudel on raha jagatud ilma konkursita, lihtsalt otsustatakse, et mingi asutus saab. Või on selgunud, et mingi projekt on saanud kaks korda rohkem raha, kui ette nähti." Nii et osundus selle kohta, otsekui läbipaistmatu eelarve tagaks õiglase kohtlemise toetuste maksmisel ja riigi seatud eesmärkide realiseerimise, kahjuks ei vasta – Riigikontrolli hinnangul – tõele. Seetõttu on relevantsed Isamaa ettepanekud – ja ma kutsun rahvaesindust üles neid toetama –, mis muudavad selle eelarve läbipaistvamaks ja mis jõustamise korral võimaldavad asetada juhtimissuunise juba 2025. aasta eelarvele, nii et meil oleks võimalik ka 2025. aasta eelarve viia sellisesse ülesehitusse, mille puhul on parlamendil – aga sellest johtuvalt ka avalikkusel – võimalik hinnata rahalisi valikuid, samuti seda, kuhu raha tegelikult läheb, milliste seatud eesmärkide elluviimiseks see läheb. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Aga Maris Lauri, ma saan aru, et vastusõnavõtt.

Aitäh! Juhin tähelepanu, et demagoogia üks võte on segada tõde valega või pooltõega. Toetuste hulka loetakse riigieelarves ka eraldised sotsiaalfondi ehk pensionid, loetakse haigekassa eraldis omavalitsustele. Ja need on kindlasti eraldi reaga välja toodud, aga võib-olla alati mitte tõesti sellises vormis kuskil tagumises lisas. Kindlasti on see muudatusettepanek, mis komisjon ette paneb, tehtud just nimelt selle mõttega, et sellised toetused, sellised eraldised oleksid eelarves välja toodud. Ja ma rõhutan veel üks kord: kui me venitame selle eelarve baasseaduse muudatuste tegemisega, siis tekib kohustus muuta praegu see 2025. aasta eelarve – selline, nagu see praegu meie käsitluses on – umbmäärasemaks ja tõmmata sealt terve hulk ridu välja. Meie muudatused võimaldavad neid ridu juurde panna.

Sulgen läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta on tehtud 19 muudatusettepanekut ja me asume nende läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on teinud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Seda muudatusettepanekut me hääletada ei soovi, aga soovime teist. Ma olin liiga ennatlik.

Aitäh! Nii, teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! See on just õige koht, kus ma peaks sõna võtma. See on kindlasti väga oluline punkt. Käesolev muudatusettepanekute pakett muudab riigieelarve baasseadust selliselt, et tagaks täieliku ülemineku kulu- ehk sisendipõhisele eelarvele ja [loobutaks] tegelikult tegevuspõhise eelarve põhimõttest. Mul on kahju, et juhtivkomisjon meie ettepanekut ei toetanud, ja loomulikult, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ma palun seda punkti hääletada siinsamas saalis. Enne hääletuse läbiviimist ma sooviks kümneminutilist vaheaega.

Aitäh! Kümme minutit vaheaega. V a h e a e g

Enne kui läheme hääletuse juurde, Maris Lauri, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Meil on olnud tava, et kui küsitakse muudatusettepaneku hääletamist, siis ei peeta kõnesid, aga mu kolleeg selle muudatusettepaneku palumisel pidas väikese kõne. Kas meie tavad on muutunud?

Ei, meie tavad ei ole muutunud. Ta põhjendas, miks ta tahab seda muudatusettepanekut hääletusele panna. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 18, vastu 59. Ettepanek ei leidnud toetust. Läheme kolmanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Paneme muudatusettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistust, või olete valmis kohe seda tegema? (Saalist vastatakse: "Jaa!") Hästi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 59 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Jälle väga vajalik ettepanek, mis tagab ka arusaamise eelarve liigendusest. Kindlasti paluks seda muudatusettepanekut hääletada, samuti võtame mõtlemiseks kümneminutilise pausi.

Kümme minutit vaheaega. V a h e a e g

Nii, lugupeetud Riigikogu! Keskfraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud ja me asume hääletuse juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 54. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt viies muudatusettepanek. Esitanud Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Sellega on nüüd selline lugu, et selle ettepaneku lükkas komisjon tagasi, aga pärast tegi komisjon ise põhimõtteliselt samasisulise ettepaneku. Mina väidan, et meie ettepaneku sõnastus, Raini ja Martini ettepaneku sõnastus oli tegelikult väga palju parem. Nii et mina teen ettepaneku, et hääletame seda. Hääletame ikkagi selle sisse ja komisjoni oma maha, sest meie oma oli parem ettepanek.

Selge, aitäh! Head kolleegid, keegi saalist ei ole praegu lahkunud. Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Rain Epler ja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt kuues muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Ja vaheaega ei võta. Juhul, kui hääletamine läheb hästi, ei ole meil ka järgmiste Isamaa ettepanekute puhul põhjust vaheaega võtta.

Aitäh! Head kolleegid! Kuna saali tuleb inimesi üha juurde, siis ma küsin, kas me võime asuda hääletuse juurde. (Saalist vastatakse jaatavalt.) Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Jällegi väga oluline punkt, mille Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud. Kindlasti sooviks seda hääletada. Pausi sel hetkel ei hakka võtma.

Pausi? Ei soovi vaheaega? Selge. Head kolleegid, kuna kõik on saalis, siis ma küsin, kas me tohime asuda hääletuse juurde. (Saalist vastatakse jaatavalt.) Keegi ei ole vastu. Austatud Riigikogu, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt kaheksas muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluks hääletust.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt üheksas muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kahju, et komisjon ei arvestanud meie ettepanekut. Seetõttu paluksime selle punkti juures hääletust.

Suur tänu, hea kolleeg! Aga enne, kui me saame nüüd hääletusprotseduuri juurde asuda, on käsi püsti Helle-Moonika Helmel, tal on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Vabandust! Vabandust! Kui ma nüüd tõesti saan sõna, siis see on juhtunud juba mitmendat korda. [Need puldid] on väga tundlikud, kui siia läheb kas või telefon või midagi peale ... Vabandust! Mina seda …

Ma saan aru, Helle-Moonika Helme. Seda on juhtunud siin peaaegu kõigil, et kogemata minnakse puutetundliku ekraani vastu. Selge. Head kolleegid! Nüüd me pidasime siin küll väikese pausi, nii et ma küsin üle: kas me tohime üheksanda muudatusettepaneku hääletuse juurde minna? (Hääl saalist: "Jaa!") Austatud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt kümnes muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Eelmine Isamaa muudatusettepaneku hääletamine ei läinud küll hästi, aga me anname uue võimaluse.

Aitäh, hea kolleeg! Lugupeetud Riigikogu, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Hääled saalist: "Jaa!") Austatud Riigikogu, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 11. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Jaa. Paluks hääletust.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 54 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja 12. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluks hääletust.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud 12. muudatusettepaneku, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 55, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 13. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 14. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluksin hääletust ja kindlasti ma sooviksin, et head kolleegid mõtleks positiivselt kaasa sellele muudatusettepanekule.

Aitäh, head kolleegid! Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastati jaatavalt.) Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 15. muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada – mitte lihtsalt minna hääletamise juurde, vaid lausa hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime seda ettepanekut hääletada? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 23 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja 16. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! See muudatusettepanek on väga tõsine ja vajalik, ilma selle [muudatuse]ta see seadus [vajalikul] viisil ei toimiks. Nimelt, ministrid vastavalt sellele muudatusettepanekule ei saaks oma valitsemisalal kuluartikleid muuta ja liigutada. Loomulikult me paluksime seda punkti hääletada. Enne seda sooviksime ka kolleegidega nõu pidada ja selleks sooviksime ka kümneminutilist vaheaega.

Suur tänu! Kümme minutit vaheaega Eesti Keskerakonna fraktsiooni palvel. V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 19 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt 17. muudatusettepanek, mille on esitanud Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mina loen siit protokollist, et muudatust, mille kohaselt muutub kulude jaotuse esitamine majandusliku sisu järgi kohustuslikuks ning ministritele ja põhiseaduslikele institutsioonidele seatakse limiidid, toetab ka rahandusminister Jürgen Ligi. Ehk mina paneksin nüüd selle muudatusettepaneku hääletusele, et näha, kas Reformierakond toetab Jürgen Ligit, kes toetas seda ettepanekut, või mitte. Teeme sellest hääletusest nüüd usaldushääletuse.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletamise juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Riigikogu liikmed Rain Epler ja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 18. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Paluks hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja tänase 19. muudatusettepaneku selle eelnõu kohta on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu 16 ja erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Head kolleegid, oleme kõik 511 SE muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 511 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut: üks Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt. Need ettepanekud teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 teine lugemine katkestada. Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Keegi vastu ei ole? (Hääl saalist.) Teda ei ole saalis. Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu 58, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, 511 SE teine lugemine on lõpetatud.