Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE) teine lugemine

Viies päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi.

Austatud ametikaaslased! Head külalised! Antud eelnõu, tuletan meelde, algatas Vabariigi Valitsus selle aasta 15. juulil ja eelnõu esimene lugemine lõpetati 24. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitasin ma eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut ja ühe muudatusettepaneku esitas Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Riigikaitsekomisjonis toimunud arutelude tulemusel võtsin mina oma muudatusettepanekud selle eelnõu kohta tagasi. Riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõu kohta neli muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon on eelnõu väga põhjalikult arutanud. Ta on käsitlenud seda eelnõu 8. oktoobri, 15. oktoobri, 21. oktoobri, 4. novembri ja 11. novembri istungil. Kuna selle eelnõu põhieesmärk on seotud Eesti kodumaise kaitsetööstuse arendamisega, siis on külastanud riigikaitsekomisjon ka mitmeid kaitsetööstuse ettevõtteid. Riigikaitsekomisjoni aruteludes on osalenud kaitseminister, Kaitseministeeriumi valitsemisala ametnikud, Siseministeeriumi valitsemisala ametnikud ning kaasatud on olnud Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu esindajad ning kaitsetööstuse ettevõtete esindajad. Nüüd muudatusettepanekutest. Riigikaitsekomisjonis jäeti arvestamata muudatusettepanek nr 1, mille esitas Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, kuna eelnõu eesmärk, nagu ma juba ütlesin, on edendada Eesti kaitsetööstust ja tagada selleks konkurentsivõimeline keskkond, kuid muudatusettepanek puudutas tulirelvade omamist füüsilise isiku poolt. Seetõttu leidis komisjon, et ei ole mõistlik antud juhul eelnõu eesmärki laiendada. Oluline on siin ka asjaolu, et relvaseaduse valdkonna komisjoniks Riigikogus on üldjuhul õiguskomisjon. Riigikaitsekomisjon on antud eelnõu käsitlenud sel põhjusel, et see puudutab kaitsetööstust. Samal ajal tõdeti komisjoni istungil ka seda, et iseenesest muudatusettepaneku esitaja tõstatatud küsimused on olulised. Loodetavasti käsitletakse neid siis, kui Siseministeerium tuleb siia Riigikokku praegu ettevalmistatava relvaseaduse terviktekstiga. Ülejäänud muudatusettepanekud on juhtivkomisjoni ettepanekud, mis lähtuvad Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi ettepanekutest. Neid on tehtud ka keeletoimetaja ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ettepanekul, et täpsustada eelnõu sõnastust ja tagada eelnõu korrektsus. Kõiki riigikaitsekomisjoni langetatud otsuseid muudatusettepanekute kohta toetasid ka Kaitseministeeriumi esindajad. Ja kõike eelöeldut arvesse võttes, tegi riigikaitsekomisjon käesoleva aasta 21. oktoobri istungil konsensuslikult ettepaneku võtta see eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda – teha seda siis täna – 13. novembril. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon käesoleva aasta 21. oktoobri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Ma tänan.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Reformi… Vabandust! Kristo Enn Vaga, palun!

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Praegune valitsus on selgelt arvamusel, et kaitsetööstus on osa Eesti kaitsevõimest ja selle arendamine peab olema riiklik prioriteet. Selle eelnõuga tugevdataksegi Eesti kaitsetööstust ning luuakse konkurentsivõimelisem keskkond relvade ja laskemoona tootmiseks Eestis. Samuti antakse võimalus Eestiga sõbralikes suhetes olevate riikide ettevõtjatel panustada meie kaitsetööstusesse. Seadusemuudatused toovad endaga kaasa mitmeid olulisi lihtsustusi. Taustakontroll tehakse edaspidi vaid neile, kes puutuvad otseselt kokku sõjarelvade ja laskemoona käitlemisega. Samuti selgitatakse välja, millised tegevused vajavad tegevusluba ning millised mitte. Näiteks õhuründemoona tootmine vajab luba ainult teatud etappidel, aga samas drooni tootmine on lubatud ilma tegevusloata. Me teame, et droonid on tänases sõjapidamises väga oluline osa. Lisaks lihtsustatakse sõjarelvade ja laskemoona vedamist ettevõtjatele, kes on registreeritud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. See tähendab, et kui ühes Euroopa Liidu liikmesriigis on neil luba juba olemas, siis nad ei pea Eestis eraldi tegevusluba taotlema. See on eriti oluline kriisiolukordades, kus kiire tegutsemine tagab meile edu. Muudatuste hulka kuulub ka lõhkematerjaliseaduse muutmine, millega kaob lubade dubleerimine. Samuti avardatakse koostöövõimalusi, kaasates lisaks NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidele ja ettevõtjatele OECD riikide kodanikest ettevõtjaid, näiteks ettevõtjaid Austraaliast ja Jaapanist. Kokkuvõtvalt, Eesti on tegelikult astunud väga olulisi samme kaitsetööstuse edendamiseks. On loodud 100 miljoni eurone kaitsefond, toetame Ukrainat Eesti kaitsetööstuse toodanguga ning oleme hakanud looma Eestis kaitsetööstusparki, kus saaks toota laskemoona ja relvastust. Kaitsetööstuse arendamine ei ole tegelikult [ainult] meie kohustus, vaid ka võimalus. Peame vähendama veelgi bürokraatiat ja lihtsustama protsesse, et toetada meie kaitsetööstuse ettevõtteid ja seeläbi muidugi elavdada meie majandust. Lõpetuseks, järgmine aasta uuendab Riigikogu koostöös valitsusega julgeolekupoliitika aluseid. Ma arvan, et see on üks suurepärane võimalus anda poliitiline suunis ja tuua kaitsetööstus veel selgemalt Eestis esiplaanile. Aitäh teile! Kindlasti tuleks seda eelnõu toetada nii täna kui ka kolmandal lugemisel.

Suur tänu teile! Urmas Reinsalu, palun! Eelnõu 468 [ütlen] igaks juhuks. (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Isamaa toetab seda eelnõu. Eelkõneleja avas teemade perimeetrit, tuues sisse julgeolekustrateegia. Kindlasti tuleb ka revideerida julgeolekupoliitika aluseid. Kuid mind pani see mõtlema seda, et igal eelarvel ja igal seadusel on oma rahaline mõju. Praegu me oleme arutanud siin läbivalt … Kuna meile, Isamaale ei ole parlamendi liikmete enamus rahanduskomisjoni liikmete enamuse poolt vastu võetud otsusega [meie muudatusettepanekute hääletamise] võimalust pakkunud, siis me peame käsitlema alternatiivse eelarve poliitilist perspektiivi teises, loomingulisemas formaadis. Härra Võrklaev heitis meile väga tõsiselt kinda. Küsimus on selles, milliseid kulusid nähakse eelarves ette, kui näitlikult valitsemiskulusid vähendatakse. Ma arvan, et siin on kahtlemata tõendamise koormise küsimus. Me räägime sellest, et valitsus ütleb, et ta on võimeline suurusjärgus 300 miljonit eurot vähendama valitsemiskulusid kolme aasta pärast. Isamaa loogika on väga lihtne: kui te väidate, et te olete selleks võimeline, te olete suuteline teenima seda eesmärki, siis realiseerige see. See on väga lihtne loogika. Kuid et mitte olla meelevaldne, toon ma teile ühe näite, ainuüksi ühe näite, mis [näitab] seda, kui palju meil on puhvrit. Täna arutasime väga pingsalt niisugust teemat, nagu seda on – selle on kõlava poliitilise agendana tänane võimuliit omistanud – personaalse riigi projekt ehk siis äri- ja [elu]sündmusteenuste väljaarendamine. Riigikontroll asus hävitavale seisukohale. Eesmärki ei ole püstitatud, arusaama, kui palju selleks raha kulub, ei ole, juhtimine lonkab mõlemat jalga. Ja nüüd on meil kujunenud absurdisituatsioon. Meil on kaks ministrit: justiitsminister, kellele on antud ka digiministri pädevus, ja majandusminister, kes tegeleb poolega. Kummagi pädevusse on antud 20 miljonit eurot. 20 miljonit eurot maksumaksja raha! Ja siis, et saaks selgeks – panete tähele, raha nad kulutavad reaalajas! –, mis on eesmärk [raha] kulutamiseks, tellis kumbki minister eraldi juhtimiskonsultatsiooni. Üks võttis firma Trinidad, teine palkas Ernst & Youngi. Nad peavad järgmise aasta lõpuks koostama analüüsi selle kohta, kuhu me tahame personaalse riigi projektis elu- ja ärisündmusteenustega jõuda. Aga panete tähele, reaalajas kulutatakse raha kümneid miljoneid eurosid. Näete, see ongi see küsimus kulude läbipaistvusest. Võtame konkreetsed näited, kus [küsimustele] ühiskonnas tegelikult vastuseid ei ole. Olukorras, kus me oleme – inimeste reaaltoimetulek on valitsuse poliitilise agenda tõttu järgmisel aastal kehvem, kui ta juba sellel aastal ei ole –, on valitsuse poliitilised otsused, kuhu raha kulutada [järgmised]. Ahjutoetused – 15,9 miljonit eurot. Tippametnike radikaalse innovatsiooni koolitus, millele lisandub sealt tekkivate innovatsiooniprojektide realiseerimine – 6,5 miljonit eurot, härra Kaljulaid. Keskkonnaasutuste maja ehitus – näete, mis on prioriteet! – 54 miljonit eurot. Kliimauuringuteks makstakse toetust 10 miljonit eurot. Kastirataste soetamise toetus – näete, automaks tuleb peale, aga valitsuse prioriteet [on see, et] soetage kastirattaid. Ja selleks makstakse maksumaksja raha 700 000 eurot. RMK hange pidude korraldamiseks – näete, millest meil puudus on, lugupeetav võimuliit, pidudest, pidusid ei ole, elu peab minema lõbusamaks! – 1,2 miljonit eurot. Põllumajandustoodete esmatootjate kestlikkuse hindamise kontseptsioon – te keegi ei tea, mis asi see on, aga raha kulutatakse selleks veerand miljonit. Ministeeriumide ja Riigikantselei töötajate arv on kasvanud 2023. aasta esimesest poolest, kust meil on viimased referentsandmed, 501 inimese võrra. Avalik sektor kasvas 2022. aastal 1329 inimese võrra. Ja siis tulete teie, valitsusliidu esindajad, rääkima, et kokkuhoiuvõimalusi valitsemiskuludes tegelikkuses ei ole, võttes samas täiendavaid kohustusi riigile kümnete ja sadade miljonite eurode ulatuses. Mis 132 miljoni eurosest kokkuhoiust järgmisel aastal te räägite, kui konsolideeritult väheneb 2,6 miljardi eurone valitsemiskulude maht järgmisel aastal vaid 26 miljoni euro võrra. Kas see on vähenemine? Tundub, et peaks kiitma. Küll aga [väheneb] mitte 132, aga 26 miljoni euro võrra. Ärgem tõtakem kiitusega! Nimelt kantakse sellest aastast kümned ja kümned miljonid eurod üle, mida näeb ette seesama 2025. aasta [eelarve] eelnõu, mida hakkab siin võimuliit läbi suruma, samas mahus, kui paberi peal kokku hoitakse, nendesamade ministeeriumide teenimiseks. Riigi valitsemise programmiks, mida iganes see eufemism tähendab, te plaanite järgmisel aastal kulutada 38% rohkem. Me täna kõneleme sellest, et asetame riigi kulutused perspektiivi. 2023. aastal jäi kasutamata ette nähtud kulude maksimaalmahust 2,5 miljardit eurot ja 2024. aastal Rahandusministeerium ise prognoosib, et see summa on orienteeruvalt 2 miljardit eurot. Ja te räägite, et kokkuhoiuvõimalusi ei ole. See retsept on lihtne: retoorikas [räägite] kokkuhoiust, sest tundub, et see vastab ühiskonna õiglustundele, tervele mõistusele, aga samal ajal tegelikult asetate üle miljardi eurose täiendava koormuse järgmisel aastal inimestele ja ettevõtetele. Ja üks asi on need otsesed kulud maksutõusude näol, kuid tegelikkuses te teete ka Eesti inimeste taskus olevate pensionisäästude, inimeste enda kogutud vahendite või kuusissetuleku väärtust väiksemaks. Viie aasta perspektiivis on meil 2025. aasta lõpuks riigi enda sõltumatu ekspertiisi alusel inflatsioon 50%. 50%-line inflatsioon! Selles eelarve eelnõus, kus on sõnastatud kümnete kaupa erinevaid mõõdikuid ja eesmärke – ainuüksi haridusvaldkonnas on 100 eesmärki –, ei ole te käsitlenud kahte baasküsimust: kuidas suurendada meie majanduse mahtu ehk kuidas panna majandus käima ning kuidas tõrjuda inflatsiooni. Neid kahte olemuslikku küsimust valitsus tema koostatud eelarves endale eesmärgiks seadnud ei ole. Tulen tagasi vastuse juurde härra Võrklaevale. On valitsemiskulude reservi ja me suudame tuua näitlikke näiteid väga palju. See eeldab, et olulist suudetakse eristada ebaolulisest, ja see eeldab juhtimist. Alles siis peavad järgnema ressursid. Arutelu julgeolekupoliitika aluste üle, millele härra Vaga kutsus üles, Isamaa tervitab. Aitäh!

Aitäh! Hea kolleeg Raimond Kaljulaid, teil on nüüd kaks valikut: kas vastusõnavõtt või sõnavõtt kohapealt. Teil on õigus valida. Mõlema pikkus on üks ja sama, kaks minutit. Nii et, palun, sõna on teil!

Enne, kui ma alustan, kas ma tohin küsida, kas ma võin ka mõlemad valikud valida?

Jaa, otse loomulikult te võite ka mõlemad valida. Selles mõttes on valiku küsimus praegu küll, jah.

Aga ma ei soovi mõlemat valida.

Aga kumma te valite siis?

Ma valin sõnavõtu kohapealt.

Sõnavõtt kohapealt. Raimond Kaljulaid, kaks minutit, palun!

Ma tänan teid. Ma tahtsin lihtsalt härra Reinsalu kõne järgselt juhtida tähelepanu, et antud eelnõu edendab Eesti kaitsetööstust, kiirendab selle arengut. See ei ole kulueelnõu, see on tulueelnõu. Eesti majandusse tuleb loodetavasti rohkem raha selle kaudu, et me vähendame regulatsiooni ja tegelikult võimaldame Eesti kaitsetööstusel olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisem: pakkuda paremaid tooteid madalama hinnaga kui konkurendid. Ja ma soovin ka avaldada siirast kahetsust. Mulle tundub, et Eesti tööstuse arendamine, ka kaitsetööstuse arendamine on majanduse tuleviku seisukohast väga oluline teema. Mul on väga kahju, et Isamaa Erakonna panus antud eelnõu menetluses piirdus piltlikult öeldes ühe muudatusettepanekuga, mis käsitles seda, kas relva peab hoidma relvakapis või võib seda hoida ka öökapis. See, olgem ausad, ei ole kaitsetööstuse ega Eesti tööstuse arengu seisukohast keskne küsimus. Nii et ma kutsuksin üles austatud Isamaa esimeest Urmas Reinsalu oma silmapaistvaid poliitikuomadusi rakendama rohkem Eesti majanduse, Eesti tööstuse, sealhulgas Eesti kaitsetööstuse hüvanguks ja tulema välja ideedega, mis Isamaal on, õiges menetlusetapis ning selle kaudu panustama sellesse, et ka eelarveprobleem, kärpimise vajadus ja maksude tõstmise vajadus oleks väiksem. Ma tänan.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, vasturepliik. (Hääl saalist.) Jah, printsiibis me oleme seda aktsepteerinud. Küll on nüüd väike repliik Raimondile … (Hääl saalist.) Just! Kui muudatusettepanekuid ei ole, siis ei olegi see väga paha. Järelikult see eelnõu on väga hea. Väga head eelnõu on väga raske täiendada. Nii, aga nüüd siis Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! Ikka ja jätkuvalt igaks juhuks [ütlen], et [arutame] eelnõu 468. (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Isamaa on esitanud selle eelnõu kohta konkreetse muudatusettepaneku Helir-Valdor Seederi allkirjaga. Ma arvan, et see adresseerib väga praktilist probleemi. Ja mul on kahju, et komisjonis ei olnud arutelu piisavalt küps selle muudatusettepaneku üle. Härra Kaljulaid puudutas väga tõsist teemaderingi üleskutsega Isamaale mitte tõkestada, mis seal oli, majanduse arengut, rahanduse arengut ja tööstuse arengut. Aga vaatame numbritele näkku. Härra Kaljulaid lahkus kiirelt saalist, kuna nüüd hakkavad faktid ilmnema. Millised on faktid? Eestis on töötleva tööstuse mahu vähenemine järgmisel aastal suurim Euroopas – 16,6%, härra istungi juhataja!

Panin kirja.

Tubli töö! [Eestis on] Euroopa suurim reaalmajanduse langus, Eurostati andmetel on reaalne SKP kahanemine 3%. Istungi juhataja, 3%! Suurim Euroopas. IMF‑i andmetel jällegi prognoositi kaks nädalat tagasi, et majanduse langus [on Eestis] sellel aastal Euroopa suurim. Euroopa kontinendi suurim. Majanduslangus on väldanud väga pikka aega, pikimat aega meie vabanemisjärgses Eestis. Mis on valesti, mis on sellel pildil valesti? Tegelikkuses on probleem selles, kui me vaatame meie regiooni teisi riike, et valitsuse poliitika objektiivsete, konjunktuuriga seotud ja hinnasurvetega rahvusvaheliselt ning toorme hinnasurvetega seotud probleemide keskkonnas on võimendanud majanduslangust, mitte seda leevendanud. See on lühidalt kokkuvõttes see baasprobleem. Mis puudutab härra Kaljulaiu üleskutset riigikaitseküsimustega tegeleda, siis Isamaa on tegelenud ka alternatiivse eelarve vaates väga intensiivselt riigikaitseküsimusega. Ma tuletan teile meelde, et see ei ole juhus, et parlamendi enamus on võtnud ette nii-öelda Isamaa kustutamise poliitilise agenda, nagu rahanduskomisjon pani ette selle nädala alul mitte tuua Isamaa alternatiivset eelarvet siia parlamendisaali. Nüüd ma vaatan teie poole, istungi juhataja. Riigikogu juhatus võttis samuti selle poliitilise agenda ette. Isamaa esitas Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab 1,6 miljardi eurose moonahanke ülesande andmist valitsusele. Me nägime selles ette, nii nagu kaitseinvesteeringute [keskuse] direktor on öelnud, et see on poliitilise ja rahastamistahte kohalolul võimalik täies mahus realiseerida aastatel 2025–2028. Kuid me vaatame murega, et valitsuse retoorika on olnud osaline ja õõnes ka selle kriitilise võimevajaduse realiseerimiseks. Kui me võtame kätte ja võrdleme riigi eelarvestrateegiat aastateks 2024–2027 praeguse valitsuse esitatud riigi eelarvestrateegiaga, siis me näeme, et NATO andmete järgi on rahalisi vahendeid nende kahe dokumendi võrdluses riigi sõjalisele kaitsele täiendavalt eraldatud ainult 350 miljoni euro jagu. Aga võimete jaoks on vaja 1,6 miljardit eurot. Isamaa ülesandepüstitus oli lihtne. Me oleme kaotanud juba rohkem kui aasta. Eelmine Kaitseväe juhataja ja ka praegune Kaitseväe juhataja on öelnud, et see on vältimatu tingimus – conditio sine qua non – meie riigi sõjalise kaitsevõime realiseerimiseks. Valitsus on asunud nüüd, pärast rohkem kui aasta venitamist – kasutades eufemismi, saba tagaajamist –, oma retoorikas seisukohale, et seda tuleb teha, kuid see ei peegeldu valitsuse eelarves ega eelarvestrateegias. Me esitasime sellekohase Riigikogu otsuse eelnõu ja Riigikogu juhatus lükkas selle tagasi. Põhjus: see ei ole parlamendi asi. Eesti parlament ei pea tegelema juhtimissuuniste andmisega. Riigikogu tänase juhatuse enamuse seisukoha järgi või konsensusliku seisukoha järgi, kui see vastu võeti, puudub seadusandjal pädevus anda Eesti riigi julgeoleku ja kaitse jaoks vajalikus ja kriitilises [küsimuses] konkreetne [ülesanne]! Miks see tagasi lükati? Ma arvan, et see lükati tagasi lisaks sellele, et võim on nende käes, kellel on häälteenamus, ka sellel põhjusel, et seda on ebamugav maha hääletada. Aga seda tegelikku põhjust, miks me peame seda soetama … Kaitseväe juhatajad on ju korduvalt välja öelnud, et [moona on vaja] selleks, et Eestit ajutiselt ei okupeeritaks, selleks, et meil oleks kriitiline võime anda vastulöök kõige eksistentsiaalsema ohu korral, kui see peaks realiseeruma, et seda vältida. See on küsimus, millele ei olnud meil vastust üle aasta ja paraku ei anna tegelikku vastust, veenvat vastust ka see riigieelarve eelnõu, mis on esitatud. Ja me esitasime sellekohase eraldi otsuse, mille parlamendi juhatus lükkas tagasi [põhjendusega, et] parlament ei tohi seda arutada. Me oleme esitanud selle nõude alternatiivses eelarves ja Riigikogu rahanduskomisjoni enamus lükkas selle tagasi. See ei ole parlamendi asi, las valitsus tegeleb sellega, mida ta soetab riigikaitseks ja mida ei soeta! Mis see meie asi on? Me tegeleme praeguses kriitilises olukorras detailidega, näivusega, juhtimise kvaliteedi pisiprobleemidega, pseudoprobleemidega. Eksistentsiaalsed julgeolekuvajadused, meie riigi majanduse huvid, meie riigi inimeste toimetulek, meie energeetika baasküsimused on tuumteemad, millega riik peaks [tegelema] ja millel peaks olema pikaaegne vaade. Ja selle vaate ootused, poliitilised ootused, peab sõnastama see saal! Ei ole vaja Eestis niisugust hoiakut, et meil on saba liputav parlament, mis tegelikult selles eelarves, mis on koostatud sõltumatute riigi põhiseaduslike institutsioonide järgi vähemasti vaieldavas põhiseaduslikus käsitluses … Nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör juhtisid ühisavalduses kriitilist tähelepanu sellele. Tegelikkuses teha siia [ainult] nüansimuudatusi ja öelda, et see ongi see tase julgeolekuliselt ja majanduslikult kriitilisel ajal, kus Eesti asetseb – see ei ole see tase, mis vastab Eesti inimeste, Eesti ühiskonna ootustele, ja andke andeks, ka vajadustele. See oli meie sõnum selle alternatiivse eelarve eelnõuga, mida te pelgasite siia parlamendisaali tuua. Ja tõsi on see, tõepoolest, nagu eelkõneleja osundas, küsis õigemini või kutsus repliigi esile, et see alternatiivne eelarve puudutas ka meie sõjalise julgeoleku kriitilisi vajadusi, püüdes neid ehedalt ja tegelikult adresseerida. Lugege Financial Timesi, kus öeldakse, et Euroopa Komisjon planeerib asuda miljardite eurode jagu olemasolevaid Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahendeid suunama kaitsesse. Isamaa kutsus üles juba septembrikuus, et selle kohta komisjonile ettepanek teha. Ärge kaotage aega, tegutsege, juhtige! Teil on see vastutus. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Küsimus istungi juhatajale, Jüri Jaanson, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma kuulan siin hoolega ettekandeid ja ka sõnavõtte kohapealt. Seoses viimase ettekandega tekkis mul küsimus. Kui nüüd peaksid tulema hääletused, kuigi teisel lugemisel neid üldiselt ei tule, siis kas praegu menetleti relvaseadust või alternatiivset riigieelarvet? Riigieelarve seadus [tuleb] vist natukene hiljem. Äkki täpsustad, millest just juttu oli?

Härra Reinsalu rääkis millestki muust, aga meie menetleme antud juhul relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu 468. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma küsin teie käest nõu ja ühtlasi selgitust, et saada aru protseduurikast, mis meil praegu toimub. Kolleeg Kaljulaid heitis ette, et Isamaa ei tegele tõsiselt riigikaitsega [ja väitis, et] minu esitatud muudatusettepanek – ma olen muu hulgas Isamaa Erakonna liige ja Isamaa fraktsiooni liige – ei leidnud heakskiitu selle tõttu, et relvaseadust muudeti teistes aspektides. Nii et sellele, kas see on asjalik ja vajalik või mitte, me vastust ei saanud. Ma loen seletuskirja ja ka siit ei saa sellest aru, seda vastust siin ei ole. Aga mu küsimus puudutab väga praktiliselt meie 2025. aasta riigieelarve eelnõu, mis tuleb arutusele. Üks põhjus, miks me täna Isamaa ettepanekuid siin saalis näha ei saa, oli see, et need on omavahel kokku seotud, nagu komisjon on otsustanud need kokku siduda. Ja siis veel käsitleti seda alternatiivset ettepanekut ühtse paketina, kuigi meil oli see esitatud [muudatusettepanekute] jadana. Nüüd ma loen riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekuid. Seletuskirjas ise tõdetakse, et praktiliselt kõik riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekud sisaldavad sisuliselt omavahel seotud muudatusettepanekuid. Seletuskirjas öeldakse juhtivkomisjoni poolt, et need on kõik seotud muudatusettepanekud. Miks need siis ükshaaval siia saali on toodud ja me saame neid hääletada, aga Isamaa kokkuseotud ettepanekuid me hääletada niimoodi ükshaaval ei saa?

Aitäh, hea kolleeg! Kokkuseotud muudatusettepanekuid ei saagi ükshaaval hääletada, see on minu arvates väga loogiline. Aga see ei tähenda seda, et need … Ma loen veel kord, et olla väga täpne – mina ei olnud rahanduskomisjoni istungil –, seda, mida ma korra ette lugesin. See puudutab teie tehtud muudetusettepanekuid 2025. aasta riigieelarve seaduse kohta. "Isamaa fraktsiooni 1 muudatusettepanek, mis oli esitatud 2025. aasta riigieelarvele tervikliku alternatiivse eelarvena ja sisaldas muuhulgas 8 erinevat ettepanekut. Komisjon käsitles neid ettepanekuid sisuliselt seotud ettepanekutena." Aga see ei ole veel siduv ega määrav selles mõttes, kas see ettepanek tuleb saali hääletamisele või mitte. Selleks on oma põhjus, miks need saali ei jõudnud, ja seda, ma usun, Annely Akkermann ka selgitab. Asume nüüd muudatusettepanekuid läbi vaatama. Selle eelnõu kohta on esitatud viis muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1: selle on esitanud Helir-Valdor Seeder ja juhtivkomisjoni seisukoht on see jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle muudatusettepaneku hääletamist ette valmistama. Head kolleegid! Pean oluliseks täpsustust, et me oleme relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468 juures ja vaatame läbi muudatusettepanekuid. Head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1: selle on esitanud Helir-Valdor Seeder ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 2: selle on esitanud [riigikaitsekomisjon] ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 3: selle on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 4: selle on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Ja muudatusettepanek nr 5: selle on esitanud riigikaitsekomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Head kolleegid! Oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 468 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja koos sellega on lõppenud ka viienda päevakorrapunkti menetlemine.