Kaitseväe juhataja avaldused seonduvalt sõja Eestisse jõudmisega

Läheme üheksanda küsimuse juurde. See on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on Kaitseväe juhataja avaldused seonduvalt sõja Eestisse jõudmisega. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Tuleme tagasi Kaitseväe juhataja Andrus Merilo väljaütlemise juurde, millest on täna juba korduvalt juttu olnud. Meenutame, et kaks väga olulist asja, tegelikult oli neid rohkem, aga vähemalt kaks väga olulist asja said tema poolt välja öeldud. Esiteks: "Eesti on praegu olukorras, kus sõjaline eskalatsioon areneb. Meil tuleb valmistuda selleks, et kui mingid arengud ei lähe meile soodsas suunas, siis sõjaline rünnak Eesti vastu muutub realistlikumaks, kui see on praegu või kui see on olnud kunagi varem meie iseseisva ajaloo jooksul." Ma eeldan, et jutt käib ka teise maailmasõja eelsest ajast. Teiseks ütles ta, et kui sõda NATO ja Venemaa vahel puhkeb, siis meeldib see meile või mitte, geograafilise asendi tõttu hakkab meie territooriumil toimuma lahingutegevus. Sellega seonduvalt ma tahaksin küsida teie käest kaks küsimust. Esiteks küsin seda, et kui Ukraina võidule aitamine sõjas Venemaaga eeldab seda, et Ukraina poolel peab sekkuma vahetult juba ka NATO, ja samal ajal Kaitseväe juhataja ütleb meile, et kui NATO ja Venemaa vahel puhkeb sõda, siis meeldib see meile või mitte, geograafilise asendi tõttu algab sõjategevus, lahingutegevus ka meie territooriumil, kas te peate mingilgi tingimusel võimalikuks toetada NATO sekkumist Ukraina poolel sõtta Venemaa vastu, teades, mida see endaga kaasa toob, sõja meie territooriumil? Teiseks, kui te ei pea seda võimalikuks, ja kui te leiate, et absoluutselt ilma igasuguste reservatsioonideta peab valitsus tegutsema selle nimel, et hoida ära sõja jõudmist Eesti Vabariigi territooriumile, siis miks ei ole näha olnud, et valitsus oleks rakendanud mingisuguseidki diplomaatilisi meetmeid selleks, et tüürida sõda Ukrainas võimalikult kiire lõpu poole, vaid pidevalt on tegutsetud, vastupidi, selles vaimus, et seda venitada võimalikult pikaks ja luua eeldusi eskalatsiooniks?

Aitäh! Seda Kaitseväe juhataja sõnavõttu me oleme siin juba päris mitu korda kasutanud, nii et seetõttu ma seda enam liiga palju täiendavalt ei kommenteeri. Diplomaatilisi meetmeid, vastupidi, ma ütleksin, me rakendame kõiki, et aidata kaasa Ukraina võidule. Minagi just tulin mitteametlikult ülemkogult Ungaris, kus oli erinevates formaatides nii Euroopa riikide vahel kui ka Euroopa poliitilise kogukonnaga arutelu all – me istusime Ukraina presidendiga kõrvuti –, kuidas aidata Ukraina selles sõjas võimalikult kiiresti võiduni. Loomulikult me rakendame kõiki viise, ja kutsun teidki üles kaasa aitama sellele, et Ukraina võiduni viia. See on ka meie enda vabaduse ja eksistentsiaalsetes huvides Venemaa kui Eesti ohustaja vastu. Venemaa on minu hinnangul – võib-olla te ei nõustu, aga see on minu hinnang ning Eesti kaitsedoktriini ja NATO kaitsedoktriini hinnang – NATO‑le oht, Eesti vabadusele, iseseisvusele, püsimajäämisele samamoodi oht. Seda esiteks. Teiseks, riigid toetavad, nii Euroopa Liidu riigid kui ka NATO riigid, Ukrainat. Meie oleme võtnud kohustuse 0,25%‑ga oma SKP‑st toetada Ukrainat sõjaliselt, sõjalise abiga. Seda me teeme iga aasta. Kui saame, toetame muugagi. Teame ju, et seegi talv tuleb tohutult raske, sest Venemaa on täiesti teadlikult ja süstemaatiliselt, kavakindlalt hävitanud Ukraina tsiviiltaristut, mis puudutab küttesüsteeme, energeetikasüsteeme, et talve oleks võimalikult raske ja lootusetu üle elada. Kui te küsite minu arvamust või Eesti riigi positsiooni, siis mina arvan, et sellised piirangud, mis puudutavad relvade kasutamist, tuleks Ukrainalt ära võtta. Kui te küsite veel, mida ma arvan Zelenskõi võiduplaanist, siis võiduplaani ma toetan ja arvan, et Ukrainal võiks olla koht nii Euroopa Liidus kui ka NATO‑s. Nii et kui te küsite, kuidas me toetame, siis vastan, et me toetame kõigega, mida meil on, [teeme seda] nii diplomaatiliselt, poliitiliselt, rahaliselt kui ka relvastusega.

Suur tänu! Varro Vooglaid, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Esiteks, te jällegi ei vastanud minu küsimustele, eriti selles osas, mis puudutas seda esimest küsimust. Ma küsisin, et kui Ukraina võidule aitamine sõjas Venemaaga eeldab NATO vahetut sekkumist sõtta Ukraina poolel, siis kas te olete valmis seda mingilgi tingimusel toetama, teades, nagu Kaitseväe juhataja Andrus Merilo ütles, et sellisel juhul hakkab sõjategevus paratamatult toimuma ka Eesti Vabariigi territooriumil. Jube mugav on lehvitada neid loosungeid, et me seisame Ukraina kõrval kuni lõpuni ja aitame ta võidule, nagu te praegugi ütlesite. Aga tuleb ju vaadata ka reaalsusele näkku ja vaadata, millised reaalsed tagajärjed sellega kaasnevad, kui me selle programmi päriselt loogiliste järeldusteni viiksime. Kas te olete valmis aktsepteerima sellisel juhul, et Ukraina aitamine, kuni viimane kui ruutkilomeeter territooriumist saadakse tagasi, eeldab, et sõjategevus Venemaa ja NATO vahel hakkab toimuma ka Eesti Vabariigi territooriumil? See on see küsimus, millele te ei vastanud. Teiseks, ma ei ole küll näinud mitte mingisuguseid diplomaatilisi samme Vabariigi Valitsuse poolt selleks, et püüda ära hoida eskalatsiooni, [ma ei ole näinud] mitte midagi muud kui täiendavat relvastumist. Te olete siin korduvalt öelnud, et riske vähendab panustamine kaitsevõimesse, aga tegelikult on see sekundaarne küsimus. Primaarne küsimus on see, et tuleb praktiseerida diplomaatiat, et sõda võimalikult kiiresti lõppeks, sellega kaoks ka eskalatsioonioht ja sellega seonduvalt kaoks ka võimalus sõja kandumiseks Eesti Vabariigi territooriumile. Nii et sisuliselt olen ma praegu need poolteist minutit kulutanud selleks, et korrata oma eelnevaid küsimusi. Ma tahtsin teilt täiendavas küsimuses küsida tegelikult seda, kas teie peaministrina annate avaliku lubaduse, et kui sõda peaks jõudma reaalselt Eesti territooriumile, siis te ei lahku Eesti territooriumilt, vaid jääte solidaarseks Eesti rahvaga ja jääte siia. Kaja Kallas kunagi, ma mäletan, ütles, et tema ei lahkuks, kui sõda siia jõuab. Ta ei valetanud, sest ta lahkus juba enne sõda. Aga teie käest ma küsiksin, et kui sõda jõuab siia teie peaministriks oleku ajal, kas te annate kinnituse, et jääte Eestisse.

Aitäh! Ma teen esiteks kõik selleks, et sõda Eestisse kunagi ei jõuaks. Sellepärast me ka ometi valmistume. Teiseks, jään reservohvitserina siia ja loodan teidki siin näha.

Aitäh! Lisaküsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh! No ma pean siis kolmandat korda üle küsima selle, mida Varro küsis. Minu meelest oli oksüümoron selle asja nimi, iseendale vastukäivaid väiteid tuli siin järjest. "Ma teen kõik selleks, et sõda ei jõuaks Eestisse." Samas te vastasite just kaks küsimust tagasi, et te toetate Ukraina võimalikult kiiresti NATO‑sse saamist ja te toetate kõikide relvakasutuspiirangute mahavõtmist. Need on asjad, mille puhul on täiesti selge, et need toovad kaasa konflikti eskaleerumise ja sõja võimaliku levimise Eestisse. Need ongi need asjad, mis eskaleerivad. Te ei saa korraga rääkida, et me teeme kõik selleks, et sõda Eestisse ei tuleks, aga te toetate kõiki neid poliitikaid, mis kutsuvad esile või toovad kaasa tegeliku NATO-Vene sõja Eesti territooriumil. Te ei saa korraga kahte teineteist välistavat asja toetada. Me oleme jõudnud nüüd ivani. Maru hea on kolm aastat olnud siin paugutada, kuidas me surume Venemaa põlvili ja kuidas me oleme siin sõjaprintsessid ja kuidas me kohe-kohe ei tea mis kõik saame. Aga reaalsus on liikunud täiesti paralleelses maailmas võrreldes sellega, mis on olnud Reformierakonna propaganda. Kui te küsite, kus seda propagandat tehakse, siis vastan, et mina ei loe Delfit, oma vaimse tervise huvides ma ei loe ka väga palju muud Eesti peavoolumeediat, aga sealt seda iga päev nõretavalt tuleb. Tegelikult ongi nüüd nagu vaja, et me reaalsusega tegeleksime. Reaalsus on selline, et kui te kinnitate uuesti üle, et Ukraina peab saama kiiresti NATO‑sse ja võimalikult palju relvapiiranguid tuleb maha võtta, siis te kutsute sellega sõda Eestisse. Seda põhimõtteliselt kinnitas ka Merilo. Kas te arvate, et seda on vaja edasi teha, või äkki oleks vaja poliitikat muuta, sest olukord on selline?

Aitäh! Nüüd ma tõesti sain aru, kuhu te sihite. Teie ettepanek on võtta selline kapitulantlik hoiak, et mitte tülitada naabrit, lootuses, et naaber jääb äkki meiega rahule. Sellega ei ole ma kuidagi nõus. Ma ei ütle, et see on tingimata Kremli jutt, aga väärtuspõhine maailm ja Ukraina toetamine on ikka väga selle valitsuse ja Eesti riigi asi ning ma arvan, et Eesti rahva enamuse toetusel toimuv tegevus.

Aitäh, head kolleegid! Registreeritud küsimused on käsitletud.