Energeetika

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teema on energeetika. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Ma küsisin sama küsimust su käest, kui sa olid kliimaminister, ja sa lubasid seda arutada. Me räägime täna energeetikast. Me teame, tahes või tahtmata, kui vaadata 2020. aasta ja tänast hinda, et [elektrienergia] on nüüd kahjuks pea kaks korda kallim, kui ta oli siis. Me oleme teinud otsuse, et 2030. aastaks peaks taastuvenergiat Eestis toodetama vähemalt nii palju, kui meie enda vajadus on. Me teame väga hästi, et päikese‑ ja tuulepargid ei ole juhitavad ning kui tuult ja päikest ei ole, siis sealt ka elektrit ei tule. Ma pakkusin sulle ühe idee. Eesti toodab pelleteid üle miljoni tonni. Kui vanad põlevkivikatlad – neid neli tükki seisab – ümber ehitada pelletite peale, siis see maksaks kusagil 80 miljonit. Selleks, et need töötaks ja elektrit toodaks, oleks vaja alla miljoni tonni pelleteid, mida meil igal juhul on. Kumb see mõistlik on ja kas sa oled seda teemat valitsuses arutanud? Vähemalt paar nädalat tagasi üks valitsuse ministritest ütles, et ei ole. See oleks kordades odavam variant kui merre miljardite eest tuuleparke panna. Ma ei ole tuulepargivastane, ütlen kohe ära, aga meil on juhitavat elektrit vaja. Pelletitega oleks võimalik vähemalt talvekuudel kindlustada juhitav elekter, kui peaks juhtuma, et Soomest läbi kaablite ei tule [elektrit] nii palju. Me oleme näinud, et küll on kaablid katki läinud, küll on tuumajaam rikkis olnud. Kas sinu valitsus seda teemat on arutanud ja kui on, kas on selles mingit varianti nähtud, kas see on mõttekas või ei ole?

Aitäh! Jah, ma mäletan seda debatti ajast, kui ma kliimaminister olin. Tollal me jätkasime seda vestlust omavahel kuluaarides, nagu viisakalt öeldakse. Siis sai lubatud, et ma annan selle [mõtte] asjaosalistele edasi. Seda on ka tehtud. Valitsuskabinet eraldi arutelu sellel teemal pidanud ei ole, ma arvan, et seegi väide on korrektne. Asjaosalistele on see mõte edasi antud ja kui see peaks olema tasuv või võimalik, küllap nad seda kasutavad, meist sõltumata. Nii lihtne see ongi. Mis puutub hindadesse, siis veidi hinnainformatsiooni ka, et sellest infotunnist ka kasu oleks ja saaks seda [infot] vahetada. Eurostati andmetel oli 2024. aasta esimesel poolaastal Euroopa Liidu keskmine elektri hind kodutarbijatel 21,87 senti kilovatt-tunni eest. See on veidi madalam, kui oli 2023. aasta teisel poolel, siis see oli 22,26 senti kilovatt-tunni eest. Eestis oli samal perioodil elektri hind 17,69 senti kilovatt-tunni eest, mis on alla Euroopa Liidu keskmise. Kui tuua võrdlusi kallimate [maadega], siis Iirimaal ja Austrias oli see 38 ja 29 senti kilovatt-tunni kohta. Võttes arvesse kõiki makse ja tasusid, oli 2024. aasta esimesel poolaastal elektri hind kodutarbijatel kõige kõrgem Saksamaal, Iirimaal ja Taanis, vastavalt 39 senti, 37 senti ja 37 senti kilovatt-tunni kohta. Eestis oli see samal ajal 23 senti kilovatt-tunni kohta. [See oli öeldud selleks, et] oleks perspektiivi, kus me oma asjadega asume. Mida valitsus vahepeal teinud on? Valitsus on kutsunud kokku sellise formaadi nagu majanduskabinet. Meil oli varem julgeolekukabinet üle nädala, üle nädala käib koos ka majanduskabinet ja majanduskabinetis on mitmel korral arutatud ka energeetikat. Energeetikas on erinevate sammude mõte – lihtsustatult ja kokkusurutult – see, et meil oleks tagatud varustuskindlus ja tulevikus oleks ka hind soodsam. Tänane erinevate arengute sündimise prognoos on selline, et 2035. aastal võiks elektri börsihind olla umbes 4,9 senti kilovatt-tunni kohta ja elektrienergia lõpphind umbes 15,4 senti kilovatt-tunni kohta. Neid arvutusi on näha ka avalikkuses, need on olnud ka erinevates lehelugudes olemas. Ma ei hakka seda kõike üle käima. Selle esimese ettepaneku kohta ütlen, et see on osalistele edasi antud. Nii et kui seal leidub mingit majanduslikku iva, nagu te ütlesite, siis nad saavad seda kindlasti kasutada.

Suur tänu! Aivar Kokk, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Sa oleksid võinud ikka tuua näite, mis oli kodutarbijal elektri hind 2020 ja mis see on täna. Vahe on praktiliselt kahekordne. Räägid sellest, mis on Euroopas, aga Eesti oli läbi aastate üks väheseid riike, kes suutis elektrit toota nii palju, kui tal endal tarbimist oli. Kahjuks on Eleringi eelmise juhi [tegevuse] tulemusena olnud ainult energiahindade tõus, mitte midagi muud, ja ka ühendused katkevad, alles poole aasta pärast võib-olla suudetakse need ära remontida, mis on väga kurb tulemus. Täna, tunnistame, on elekter poole kallim kui neli aastat tagasi. Selle üle ei saa vaielda. Kui me räägime lõpphinnast, siis sa unustad ära võrgutasu, aktsiisi, taastuvenergia, võimsusmehhanismid, mis on ka [ära toodud] sellesama loo lõpus, mis sa meile ette lugesid. Aga mul on teine küsimus: mis toimub Eesti Energias? Hakkepuitu toovad mõned firmad sisse ilma riigihanketa ja tunduvalt kallima hinnaga kui mõned teised, kes peavad hankes osalema. Siseminister ütles paar nädalat tagasi, et ta teab seda, ja lubas selle ka valitsuse päevakorda panna. Mina sain nii aru. Kas sa tead seda, et Eesti Energias on hakkepuidu toojad erikohtlemisel? Mõned saavad tuua otse ja natukene kõrgema hinnaga, mõned peavad hankes osalema, mõned saadetakse värava juurest tagasi. Hakkepuidu pakkujad on segaduses, mis tegelikult toimub riigiettevõttes, mille omanikud me ju kõik oleme. Oled sa sellega kursis? Kui ei ole, äkki siis saate vallavalitsuse istungil rääkida (Hääl saalist: "Valitsuse."), kui võib-olla sul kõrval on teine minister … Jah, vabandust, et ma ütlesin "valla", (Naer saalis.) ikka Vabariigi Valitsuse istungil saate seda arutada. Seal on ka üks koht see, miks on mõni …

Teie aeg!

… kilovatt kallim, kui peaks olema, või miks Eesti Energia kasum ei ole võib-olla nii suur, kui see peaks olema.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! See "vallavalitsus" oli lihtsalt naljakas, see ei olnud midagi halba. Ei ole mul informatsiooni hakkepuidutarnijate erineva kohtlemise kohta. See muidugi ei ole tavaliselt valitsuse arutelu objekt, kuidas mingisse riigile kuuluvasse ettevõttesse erinevad sisendid tulevad. Millises remondiettevõttes remonditakse mõnda laeva, seda valitsus tihtipeale ei aruta. Ma arvan, et te mõistate seda isegi. Vaevalt et see ka parlamendi skoobis või nii-öelda tegevusulatuses on, [sellega tegeleb] ettevõtte juhtkond, kesktase ja võib-olla äärmisel juhul ettevõtte nõukogu. Nii et kui on sellist informatsiooni, tasub see üldkoosolekule, kelleks on rahandusminister, edasi anda. Rahandusminister edastab selle kindlasti ettevõtte nõukogule. Ettevõtte nõukogu saab seda kontrollida, vajaduse korral kaasata sisekontrolli, kui on mingeid kahtlusi, et on ostetud kallima hinnaga mis tahes sisendeid, kui see peaks olema. Loomulikult, meie kõigi huvi on aus turg ja võimalikult mõistlik elektri hind. Nii et jah, seda ma oskan selle peale kosta. Mis puudutab aastatevahelist võrdlust, siis need hinnad, mis ma esitasin, olid omavahel võrreldavad hinnad, võrreldavad komponendid. Noh, 2020 – on ka neid ettevõtjaid või arvajaid, kes alati võrdlevad kõike aastaga 2022. Neid aastaid me võime ju võrrelda, kuidas tahame. Loeb see, kuhupoole trend liigub. Praegu võiks see trend liikuda soodsate asjaolude kokkulangemisel ja nende plaanide teokssaamisel meie jaoks ka soodsamas suunas.

Suur tänu! Lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Täna öösel pärast viadukti õhkimist jäi elektrita Saue linn, kuni hommikuni välja. Ilmselgelt ei ole tegemist elektrienergia müüjate probleemiga ega Eesti Energia probleemiga. Minu küsimus on: kuna see on ilmselgelt valitsuse vastutusalas, kuidas hüvitatakse seoses elektrienergia kadumisega nendele isikutele tekitatud kahju?

Aitäh! Üldiselt on tegemist lepingulise suhtega. Selle lepingu alusel tavaliselt hüvitatakse, kui on elektrikatkestus. Mul, jah, ei ole informatsiooni, kas Saue jäi elektrita ja millises ulatuses, aga kui elektrit ei ole või elektrikatkestus on, siis selleks on lepingus kirjas tingimused, kuidas seda hüvitatakse.

Suur tänu! Lõpetan tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me saame üheksanda küsimuse juurde minna, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Mul on tõesti küsimus istungi läbiviimise kohta. Nagu ma tean, on kolmas küsimus niinimetatud nobedate näppude voor. Kuid enne, kui mina sain oma nobedat näppu proovida, enne kui te välja kuulutasite eelmise küsimuse, oli juba kellelgi küsimuse esitamiseks nimi kirja pandud ja nii see ka sinna ekraanile jäi. Ma tahan lihtsalt teada, kuidas juriidiliselt või praktiliselt peaks käima see nobedate näppude voor. Kas teie kuulutate selle välja ja sellest hetkest saab nuppu vajutada või on seda võimalik teha juba varem?

Uskuge mind, mitte keegi ei saa siin eelist. Kui ma kuulutan küsimuse välja, siis on võimalik registreeruda ka küsimuse esitamiseks ja küsimuse esitamiseks saavad Riigikogu liikmed õiguse elava järjekorra alusel. Antud juhul oli kolleeg teist kiirem, mitte midagi ei olnud teha. Aga ma vaatan praegu kella ja ütleme nii, et kui me oleme nobedad, siis on võimalik esitada veel küsimusi. Loodetavasti on võimalik esitada küsimusi ka ministrile, kes ei ole täna veel sõna saanud.