Valitsuse tegevusplaan USA presidendivalimiste tulemuste valguses

Tänane viies küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Rain Epler ja teema on valitsuse tegevusplaan USA presidendivalimiste tulemuste valguses. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Peale Donald Trumpi mäekõrgust võitu USA valimistel ja lisaks sellele liberaalide lüüasaamist senatis ja loodetavasti ka esindajatekojas on õhus väga tugevad märgid, et Ameerika Ühendriigid hakkavad liikuma positiivses suunas. See toob kindlasti kaasa selle, et ka mujal maailmas, sealhulgas Euroopas ja Eestis, tuleb praeguseid plaane korrigeerida. Ma toon mõne näite nende positiivsete arengute kohta, mida on põhjust oodata. USA lahkub tõenäoliselt Pariisi kliimaleppest ja laiemalt lubab lõpetada ülemaailmsest kliimahüsteeriast ja sellega seotud valeinfost lähtuva poliitika. Energeetika kohta on Trump selgelt öelnud, ja üsna ühemõtteliselt, et taastuvenergeetika arendamine ja eelisarendamine lõpeb, edendada tuleb fossiilsetele kütustele ja tuumaenergeetikale tuginevat energiatootmist. Niinimetatud woke-agenda tuleb prügikasti heita. Trump on selgelt öelnud, et laste vigastamine niinimetatud sooidentiteeti toetava meditsiini kaudu ja lastele suunatud samateemaline ajupesu hariduses tuleb lõpetada. Märke on ka sellest, et valimiste-eelsed valelikud hirmujutud, nagu Trump hakkaks Putinile järeleandmisi tegema, ei osutu tõeks. Väheoluline ei ole, et ka igasugused sõnavabadust piiravad mõtted pannakse nüüd prügikasti. Samal ajal on meie tänane valitsuskoalitsioon seadnud rööpaid teises suunas. Energeetikas klammerdutakse tuule‑ ja päikeseenergeetika arendamise külge. Tuumaenergeetika kasutuselevõtul lohistatakse sotside, ma ütleksin, korruptiivse hõnguga vastuseisu tõttu jalgu. Vähem kui kuu aega tagasi ratifitseerisime siin Riigikogus, vaatamata opositsiooni tugevale vastuseisule, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni, mis soolise ahistamise ja vägivalla selgelt ringi defineerib ning toob sisse sotsiaalse soo [mõiste]. Mõtted viha‑ ja vaenukõnest pole kusagile kadunud. Ma saan aru, et te ei pruugi minuga nõustuda selles, et kõik need väljatoodud aspektid on positiivsed. Teie nendesse võib-olla nii hästi ei suhtu. Aga te peaministrina peate reaalsusele otsa vaatama ja siiski sellest tulenevalt atra seadma. Kas te valitsuses olete arutanud seda ja palunud ametnikel analüüse teha, et saaks hakata tegema muudatusi nii energiapoliitikas kui ka sooidentiteedipoliitikas, aga ka selles, mis puudutab sõnavabaduse piiramist?

Teie aeg! Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Küllap jah, ütleme, osa sellest, mida teie toote positiivsena välja, on Eestis tõepoolest väga raske positiivsena mõista. Ma ütleksin ettekujutuse kohta, nagu fossiilsed kütused viiksid meid üksiti tulevikku, et no ei nad vii. Eestis on ikkagi probleem energeetikas tihtipeale see, et fossiil[energia] pääseb võrku sellel hetkel, kui hind on kõrge, ja ei rõõmusta selle üle ei tarbijad ega tootjad. Üks Eesti majanduse tulevikuväljakutse on kindlasti puhas energeetika ja soodsama hinnaga energia, seda on meil vaja, mitte ettekujutust, et fossiil[energia] säilitamine on asi iseeneses. Ma arvan, et ettevõtjate jaoks on oluline nii hind kui ka ekspordibaasina puhas sisend. Ma julgen siiski öelda, et ilmselt te peaksite pigem konservatiivsete inimeste hulgas küsitluse tegema, et kes on oma maja peale pannud päikesepaneeli ja kes seda igaks juhuks ei pane, et olla hästi konservatiivne. Ma väidaks, et taastuvenergeetika liigub siiski, olenemata [inimeste] maailmavaatest, väga suure kiirusega edasi. Samamoodi ma arvan, et olenemata sellest, kes parajasti Ameerikas tüüri juures on, on need demokraadid või vabariiklased, Ameerika kindlasti hindab kõrgelt uusi tehnoloogiaid ja tehnoloogiaarendust ning panustab sellesse väga palju. See on ka Eesti jaoks väga praktiline tulevikuvõimalus: uus puhas tootmine, uued tööstused, mitte taas kord selle nii-öelda akna täis tossutamine. Selles mõttes on see rõõm võib-olla veidi valesti paigutatud. Rõõmu, loomulikult, võib vabal maal iga valimistulemuse üle tunda. Mina seda rõõmu teilt kuidagi ära ei võta. Väga hea, kui inimesed rõõmsad on. Erinevalt paljudest või mõnest, kes arvavad siin saalis, et inimesed ei tohi olla rõõmsad, arvan mina, et võivad olla küll. Soovin teile selles täitsa edu. Mis puudutab meie suhteid Ameerika Ühendriikidega, siis need on väga head. Eesti, Baltimaade, üldse meie regiooni suhted Ameerika Ühendriikidega on erinevate administratsioonide ajal olnud väga head. Selles pole mingit kahtlust. Ka näiteks eelmise administratsiooni ajal, kui Donald Trump oli president, siis tema üleskutse, et Euroopa peaks oma kaitsmisesse [rohkem] panustama, ei [kõlanud] siinses regioonis ju kuidagi kurtidele kõrvadele. Me oleme koos Poolaga isegi veidi rohkem panustamas oma kaitsmisesse, kui seda teevad Ameerika Ühendriigid. Nii et ma arvan, et meie suhted Ameerikaga kui meie kõige olulisema diplomaatilise, julgeolekut ja reeglitepärast maailma tagava partneriga saavad olema head.

Aitäh! Rain Epler, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Nii eelmist küsimust kui ka kõiki tänaseid eelmisi küsimusi ja nende vastuseid kuulates – ka [vastust] minu enda [küsimusele] –, võib kuulajatele jääda mulje, et te ei saa aru, mida küsitakse. Aga ma nii rumalaks teid ei pea, et ma arvaks, et te aru ei saa. Teil on lihtsalt selline ebamugav olukord, et te ei saa nendele küsimustele vastata, sest kui te nendele ausalt vastaksite, siis te räägiksite vastu sellele, mida te siin pidevalt kõnelenud olete. Kas või see, et te rääkisite ettekujutusest, nagu fossiilid viiksid tulevikku. Võtame Saksamaa: Euroopat rahalises mõttes võttes viib tuleviku poole Saksamaa, ja Saksamaa teeb seda ikkagi fossiilsete kütuste toel, kasutab kõvasti kivisütt ja ka gaasi näiteks. Teie enda Kadastik siin arvutab korra nädalas, kuidas tal koju paigaldatud päikesepargi ja akudega elektriäri läheb. Ta toob alati eraldi välja selle, et justkui ainult elektri hinda vaadates läheb elektriäri hästi, aga siis ta toob sinna juurde kõik need muud maksud ja võrgutasud ning ütleb, et näe, jälle jäi ta miinusesse, kuigi elektriäri läks hästi. Eks see olegi see taastuvenergeetika mure, et kõik sellega seonduv teeb seda kallimaks. Aga minu küsimus oli see. Jätke need eeldused ja ettekujutused kõrvale ja vaadake tegelikkusele otsa. Toome näiteks selle, et Euroopa ühel hetkel ütleb, et tõepoolest, see CO2‑kvoodikaubandus tuleb ära lõpetada. Ärge [hakake rääkima], et te usute või ei usu seda, võtame lihtsalt sellise eelduse. Te olete ju nõus, et kui see administratiivselt tehtud CO2-kvoodi hind sealt ära võtta, siis fossiilne [energia], ka meie põlevkivi[energia], muutub kohe hästi soodsaks. Siis ei saa päike ja tuul mitte kuidagi talle vastu. Minu küsimus oli, kas nende võimalike, teie jaoks riskistsenaariumite, minu jaoks optimistlike stsenaariumite rakendumise peale on mõeldud, ja on tehtud mingi plaan, mida Eesti siis teeb, kui taustsüsteem oluliselt muutub, minu hinnangul paremuse suunas?

Aitäh! Ma sain kolm asja kirja. Selguse huvides panin kirja, võib-olla ei saanud kõike kirja, aga jõudumööda [vastan]. Kõigepealt Saksamaa ning kivisüsi ja gaas. Tõsi, Saksamaa kasutab kivisütt ja gaasi. Aga Saksamaa teeb päris arvestatavaid pingutusi nii riigi sees kui on näiteks suhelnud ka Eestiga, et saada endale juurde taastuvenergiat ja erinevat puhast energiat. Seda kahel põhjusel: et hoida enda majandust puhta ja ekspordivõimelisena ning saada [energiat] soodsama hinnaga. Olen ise kliimaministrina korduvalt sakslastega sellest vestelnud, see huvi neil täitsa on. Nii et siin olete te veidi valel teel. Teiseks, Kadastik. Mida Kadastik teile ütleb, ma ei tea. Aga võin öelda, et üldiselt on päikesepaneelide panemine omaenda tarbimise jaoks tasuv ka praegu. Eks siis tuleb Kadastikuga üle käia, mis võimsusega paneele ja kuhu ta neid pannud on. Kolmas küsimus: saaste[kvoodi hind] tuleb [sealt] välja võtta. Teie küsisite CO2‑kaubanduse kohta. Mina ütleksin pigem sedapidi, et maailmas käib põlevkivivaldkonnas, õlivaldkonnas, igal pool mujal, kõigis valdkondades, mis puudutavad süsinikku, väga aktiivne tegevus selle nimel, et seesama CO2 mure ära [kaotada], toota (Hääl saalist.) võimalikult puhtalt erinevaid tooteid ja energiat. Selle nimel ju ometi pingutataksegi! Nii et kui ma vaatan, siis täitsa õigel teel olete. Selle Kadastiku asja selgitame hiljem välja.

Suur tänu! Nüüd lisaküsimus, Mart Helme, palun!

Aitäh! No me kuulsime siin nii palju desinformatsiooni lugupeetud Michali vastusest. Esiteks, päikesepaneelide panemine ei tasu ära. Ma olen teinud arvutusi, mul on mitu maja ja ma olen püüdnud leida lahendusi. Ei tasu ära! Pikemas perspektiivis lootusetu üritus, maksad peale. Seda esiteks. Teiseks, kogu jama meil siin, kui me räägime energeetikast, hakkas ju sellest hetkest, kui liberaalsed valitsused hakkasid põlevkivienergeetikat kinni keerama ja looma kunstlikku takistusrada kõikide nende CO2‑ga kauplemise moodulite ja muude asjadega. Sellest hetkest peale, kui te hakkasite sisuliselt hävitama odavat põlevkivienergeetikat, läks meie majandus kihva. Niisuguseid asju peaks nagu ikkagi terve mõistusega [võtma]. Tuleme nüüd Ameerika juurde tagasi. Ameerikas ei võitnud mitte Donald Trump, vaid Ameerikas võitis normaalsus. Normaalsus võitis ja selle normaalsuse üheks ilminguks on see, mille kohta ma lugesin paar päeva tagasi. See oli üks intervjuu asepresidendikandidaadiga või juba valitud asepresidendiga J. D. Vance'iga, kes seal ütles, et Ameerika tulevikus toetab ja kaitseb ainult neid riike, kus on garanteeritud sõnavabadus, meelsusvabadus, mitte liberaalne sõnavabadus, mitte see moonutatud sõnavabadus, mis ka meil Eestis on praegu väga tõsiseks teemaks, vaid absoluutne sõnavabadus, nii nagu see on kirjas Ameerika põhiseaduses ja Ameerika põhiseaduse lisades, amendment'ides. Kui riigid ei järgi sõnavabadust, siis Ameerika Ühendriigid nende riikide kaitsmise vaeva enda peale ei võta. See on, muide, väga tõsine signaal ka teie valitsusele, kes te ikka kavatsete meile tuua siia vaenukõneseadust. Mu küsimus ongi: kas te võtate nüüd selle vaenukõneseaduse [päevakorrast] maha? Nagu me oleme siin ka varasemate küsimuste puhul kuulnud, me arvestame ikkagi tõsiselt sellega, et Ameerika Ühendriigid on meie julgeoleku tagaja.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Siin oli jälle mitu väidet Kadastiku päikesepaneelide kohta. Te ütlesite, et need ei tasu ära. Millest meie debatt algas? Ma loen lühendatult ette, ega ma kogu seda juttu ei hakka ette lugema. Aga Kadastik [rääkis], kuidas tal oktoobrikuus on läinud, kui palju ta on tarbinud, on võrgutasuga liitunud. Kuu peale jäi ta tõepoolest 20 euroga miinusesse, aga ta oli siiski suhteliselt rahul, sest kui ta oleks tarbimist täpsemalt katnud, siis oleks tulemus tõenäoliselt parem olnud ja ta oleks kasumissegi [jõudnud]. Nii et tegemist on igati optimistliku inimesega. Aga ma märkan, et vahepeal on Rain Epler saalist lahkunud, ilmselt Kadastiku juurde fakte selgitama. Mis puudutab sedasama kliimapoliitikat, milles te süüdistate liberaale, siis tõepoolest, selle Pariisi leppega ja erinevate sammudega ühinemine toimus Jüri Ratase juhtimisel. Ma mäletan sealt valitsusest ka erinevaid teie moodi (Hääl saalist.) inimesi. Kui te olite vastu, siis sõnastage see oma küsimuses, aga kui te olite valitsuses, siis see oli teie valitsuse ajal, härra Helme. Seda teiseks. Kolmandaks, sõnavabaduse tagamine. Ma arvan, et kui vaadata erinevaid sõnavabaduse indekseid ja vaba sõna, siis Eesti on selles maailmas väga kõrgel [kohal]. Loodan, et see ka tulevikus nii jääb.

Suur tänu! Lõpetame selle küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me saame minna kuuenda küsimuse juurde, on käsi püsti kolleeg Martin Helmel. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Martin Helme, palun!

Aitäh! Oleks tahtnud, et juhataja ikkagi oleks utsitanud peaministrit vastama küsimusele, mida teha sõnavabadusega ja vihakõneseadusega J. D. Vance'i sõnavõttude valguses. Aga teiseks tahan ma öelda, et Pariisi kliimaleppega liitumisele hääletas EKRE fraktsioon vastu.

Suur tänu! Antud juhul oli küsimus, mida arutati, valitsuse tegevusplaan USA presidendivalimiste tulemuste valguses. Ma arvan, et peaminister püsis laiemas plaanis teemas, kui välja arvata ühe eraisiku päikesepaneelidega seotud temaatika. Aga kliima‑ ja energeetikaküsimustega seoses haakis ka see teemasse, nii et istungi juhataja ei pidanud sekkuma.