Usuvabadus

Tänane neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on usuvabadus. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on seotud Eesti siseministri Lauri Läänemetsa tegevusega. Viimasel ajal on Lauri Läänemets aktiivselt tegelenud usuteemaga. Nimelt on ta hakanud survestama kohalikku õigeusu kirikut, mis on siiamaani olnud Moskva patriarhaadi alluvuses. Siseministri idee seisneb selles, et kohalik õigeusu kirik peab lõpetama kõiksugu sidemed Moskva patriarhaadiga, kuna see organisatsioon eesotsas oma pealiku patriarh Kirilliga toetab Venemaa agressiooni Ukrainas ning iga side selle organisatsiooniga võib ohustada Eesti julgeolekut. Peab ütlema, et Eesti õigeusu kirik oli selle ettepanekuga igati nõus ning asus selles suunas ka tegutsema. Näiteks muutis ta vastaval viisil oma põhikirja, et väljuda Moskva patriarhaadi alluvusest. Siis aga hakkasid siseministrilt tulema aina uued nõudmised. Nüüdseks on asi läinud nii kaugele, et kirik on olnud sunnitud palkama endale juriste oma õiguslike huvide kaitseks. Kui mina ja mõned kolleegid siin saalis küsisime siseministrilt, kas Siseministeeriumil on olemas andmed, et kohaliku õigeusu kiriku esindajad oleksid midagi valesti teinud või provotseerivalt käitunud, näiteks edastanud Kremli narratiive või õigustanud sõda Ukrainas, siis vastuseks oli ikka kindel ei, selliseid pretensioone kirikule Siseministeeriumil pole. Kuna teised ministrid pole sel teemal eriti aktiivselt kuskil sõna võtnud ja teie ka mitte, siis minu küsimus ongi teile ja on päris lihtne: mida teie sellest olukorrast arvate? Kas selline püsiv survestamine on siseministri soolo või on valitsus ikka kõigega kursis ja toetab seda? Mis on selle tekitatud pingelise olukorra lõplik eesmärk?

Aitäh! Siin on nüüd mitu nüanssi. Esiteks, Riigikogu, kuhu teiegi kuulute, tunnistas 6. mail sellel aastal Moskva patriarhaadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks. See puudutab Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusutraditsioone järgivaid inimesi. Ma loodan, et te selle avaldusega olete parlamendiliikmena kursis. Kui ei ole, saate ennast kurssi viia. Sellest tulenevalt on riigi ootus, et Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik katkestaks kõik sidemed Moskva patriarhaadiga. Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu on läinud kooskõlastusringile. Nende muudatuste järgi saab riik tulevikus selliste juhtude puhul vajaduse korral juhtrolli haarata. Seadus kehtib muidugi ühtmoodi kõigi Eestis tegutsevate usuorganisatsioonide kohta. Kui vaadata laiemalt, siis ma ütleks nii – lootes, et teiegi suhtute sellesse samamoodi –, et Riigikogu avaldus on ju ühiskondlik hinnang. See on moraalne kompass igale inimesele, keda see puudutab. Igaüks saab ise valida, kas nad seovad ennast sõjalist agressiooni toetava organisatsiooniga või mitte või valivad siis ka näiteks õigeusu kaudu jumalast osaduse saamiseks teisi viise. Eestis on need võimalused olemas, usuvabadus on tagatud, kirikuhooneid ei suleta ja jumalateenistused toimuvad. Nii et ma küll kutsuks, jah, kõiki poliitilisi jõude ja üldse kõiki tõkestama ikkagi Moskva patriarhaadi vaenulikku õõnestustegevust.

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma ei küsinud Moskva patriarhaadi kohta. Ma arvan, et kõik me siin suhtume sellesse ühtemoodi ja meil ei ole mingisuguseid illusioone selle organisatsiooni suhtes. Aga mina tõstatasin selle teema sellepärast, et mu valijate seas on hästi palju õigeusklikke inimesi, kes tunnevad muret siseministri niisuguse käitumise pärast. Nende meelest riivab selline käitumine nii kiriku ja demokraatliku riigi printsiipe kui ka Eesti põhiseadust. Küsitakse murelikult, kas demokraatlikus õigusriigis, tänases Eestis, hakataksegi kirikuid ja kogudusi kinni panema. Asi on ju selles, et 23. oktoobril esines siin saalis erakorralise sõnavõtuga siseminister Lauri Läänemets, kes lubas peatselt esitada seaduseelnõu, mis täiendaks kirikute ja koguduste seadust nii, et see välistaks Eestis tegutsevate kirikute, koguduste, koguduste liitude, kloostrite või muude usuühingute suhted mis tahes välismaa organisatsiooniga, mis kujutab ohtu avalikule või põhiseaduslikule korrale Eestis, ja nii edasi. Nagu ma juba mainisin esimeses küsimuses, Siseministeeriumil kohalikule õigeusu kirikule pretensioone ei ole, midagi see kirik või selle esindajad valesti teinud pole. Küsimus ongi selles, milleks siis sellist dokumenti vaja on. Mida üritatakse sellega saavutada ja mida peab vastama inimestele, kes päriselt muret tunnevad? Siseministri käitumine panebki muretsema.

Aitäh! Ma võin öelda, et eelistus loomulikult on see, et organisatsioonid leiaksid endale ise sobiva lahenduse. Kõik see siseministri tegevus on ikkagi kantud sellest samast [arusaamast] – mul on hea meel, et te olete samal arvamusel –, et Moskva patriarhaat on Vene föderatsiooni sõjalist agressiooni toetav organisatsioon. Seda on hea kuulda, siis on kõik ühel leheküljel. Riigi ootus on, et sidemed katkestataks, selle nimel siseminister ka toimetab. See seaduseelnõu peaks andma selleks paremad alused. Eelnõu ennast saab ju parlament arutada, teie saate samamoodi.

Suur tänu! Lisaküsimus, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Eelmisel nädalal laekus meile kui Riigikogu liikmetele Pühtitsa kloostri saadetud kiri, mis on põhimõtteliselt nagu appikarje: "Meid ahistatakse, meid püütakse kinni panna tugevama poolt, kes rakendab vägivalda nõrgema suhtes." Ausalt öeldes tekib seda lugedes selline piinlikkustunne, et kuhu me Eesti Vabariigis oma asjadega oleme jõudnud. Tuletan meelde, et Pühtitsa klooster elas üle Nõukogude Venemaal toimunud kloostrite tagakiusamise tänu sellele, et ta jäi Eesti Vabariigi territooriumile. Siis pakkus Eesti Vabariik talle kaitset ja ta jäi ellu. Nüüdseks on siis Eesti Vabariik moondunud selliseks monstrumiks, mis läheb ise kloostri kallale. Kogu jutt, millega seda õigustatakse, nagu oleks klooster või selle kanoonilised sidemed kuidagi Eestile julgeolekuohuks, on ju täielik häbiväärne vale. Klooster ega ka kloostri kanoonilised sidemed ei kujuta endast mitte mingit julgeolekuohtu Eesti Vabariigile ega kellelegi teisele. Tõsiasi on see, et Eesti Vabariigil kui õigusriigil ei ole mitte mingisugust õigust ühelegi usuühendusele ette kirjutada, millised kanoonilised sidemed tal võivad olla või mitte olla. Eesti Vabariigis kehtib teatavasti põhiseadus ja põhiseaduses on § 40. See § 40 sätestab usuvabaduse ja muu hulgas ütleb, et riigikirikut ei ole. Ühelt poolt tähendab see seda, et ükski usuühendus ei saa taotleda privilegeeritud positsiooni suhetes riigivõimuga. Teiselt poolt tähendab see seda, et riik ei saa ühelegi usuühendusele selliseid ettekirjutusi teha. See ongi usuvabaduse sisu. Teie juristina olete kindlasti minuga nõus, et õigusriigi põhimõtte kohaselt tohib riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Selle kohaselt peab järeldama ka seda, et kui Eesti Vabariigil ei ole ei põhiseadusest ega ühestki kehtivast seadusest tulenevat õigust teha kloostrile ettekirjutusi tema kanooniliste sidemete kohta, siis on sellised ettekirjutused ilma igasuguse õigusliku aluseta ja sellisena ka õigustühised. Aga minu küsimus teile seisneb lõpuks selles, et kui Pühtitsa klooster keeldub Moskva patriarhaadiga kanooniliste sidemete katkestamisest, mida teie juhitud valitsus kavatseb siis teha, kas jõuga hakata kloostrit kinni panema.

Aitäh! Ma saan vastata teile sama, mida ma juba härra Belobrovtsevile vastasin, et eeldus on, et organisatsioonid leiaksid ikkagi ise sobiva lahenduse. Kogu siseministri tegevus tuleneb ka sellest, mida Riigikogu on ise otsustanud. Riigikogu ise on tunnistanud Moskva patriarhaadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks. Ma ei tea, mis on teie positsioon selle Riigikogu [otsuse suhtes]. Härra Belobrovtsev oli poolt. (Hääl saalist.) Jah. Kui teie olite vastu, siis küllap olete te oma seisukohas järjekindel. Mina Riigikogu seda positsiooni kindlasti toetan. Ma arvan, et see on Riigikogul väga õige ja õiglase moraaliga võetud positsioon. Siseministri soov ja soovitus on, et sellesama Venemaa sõjalist agressiooni toetava organisatsiooniga ehk Moskva patriarhaadiga Eestis sidemed katkestataks. See ei tähenda seda, et usuvabadus ei oleks tagatud. Usuvabadus Eestis on tagatud. Kirikuhooneid ei suleta, jumalateenistused toimuvad. Seaduseelnõu, nagu juba mainitud, mille üle te saate siin debateerida, tuleb parlamenti.

Suur tänu! Lõpetan tänase neljanda küsimuse käsitlemise.