Topeltstandardid välispoliitikas

Ja jõuame täna võtta ka üheksanda küsimuse. See on samuti peaminister Kristen Michalile ja küsimuse esitab kolleeg Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu! Mina vaatan murelikult, kuidas Euroopas levib selline tendents, et kui ühes või teises riigis jõuavad valimised niisuguse tulemuseni, mis ei ole Euroopa Liidu keskvõimule meelepärane, siis asutakse tegutsema kas nende valimistulemuste ümberpööramiseks või siis toimunud valimiste tühistamiseks. Hiljutiseks näiteks on ühelt poolt Gruusias toimuv, kus parlamendivalimised jõudsid tulemuseni, mis ei ole meelepärane, ja samal ajal Rumeenias toimuv, kus tühistati presidendivalimised pärast esimest vooru, kuna võitmas oli mees, kes ei ole piisavalt nii-öelda euromeelne. Ma ei taha, et siit jääks kõlama hoiak, justkui mina kutsuksin valitsust üles sekkuma teiste riikide siseasjadesse. Kindlasti mitte! Ma arvan, et teiste riikide siseasjadesse sekkumisest hoidumine on väga oluline printsiip, muu hulgas selle pärast, et kui Eesti Vabariik sellest kinni ei pea teiste suhtes, siis miks peaksid teised pidama kinni sellest Eesti Vabariigi suhtes. Küll aga huvitab mind see, miks on Eesti Vabariigi valitsuse, teie juhitud valitsuse sekkumine teiste riikide siseasjadesse valikuline. Kui näiteks Gruusia siseasjadesse on Margus Tsahkna eestvedamisel väga jõuliselt sekkutud, põhjendades seda demokraatia kaitseks väljaastumisega, siis tekib paratamatult küsimus, miks samal ajal ollakse täiesti vait näiteks Rumeenia suunal, kus tühistati presidendivalimised, ilma et mingi kohtuotsusega oleks leidnud kinnitust valimisseaduste rikkumine. Ülemkohus tühistas valimised, tuginedes luurestruktuuride hinnangutele, aga mitte mingit jõustunud kohtuotsust selle kohta, et tõesti oleks tõendatult rikutud valimisseadusi, pole olemas. Gruusia puhul on ju OSCE paljudele, tuhandetele vaatlejatele tuginedes kinnitanud, et põhimõtteliselt olid valimised ausad. Oli probleeme, aga mitte selliseid probleeme, mille tõttu peaks kuulutama valimised ebaausaks. Nüüd ma paluksingi teil selgitada, millistele kriteeriumidele tuginedes te otsustate, kus demokraatia kaitseks sekkuda ja kus seda mitte teha.

Aitäh! Ma ütleksin niimoodi, et valimistel on teatud hulk tingimusi ja Eesti hinnangul, ma arvan, Euroopa Liidu paljude riikide hinnangul, Gruusia valimistel siiski esines kahtlusi, mida Euroopa Liitu pürgimiseks reforme tegeva riigi puhul ei peaks esinema. Ja see küll indikeerib, et nende valimiste puhul on küsimusi, millele ei ole vastust. Vastusteta küsimused ei saa viia kindlasti Euroopa Liitu. Euroopa on öelnud, et sellega võimule tulnud režiim sisuliselt lõpetas Euroopasse tuleku. Ja seda, mis seal on järgnenud, ma ei usu, et teiegi kuidagi heaks kiidate. Ma isegi ei mõista, miks te peaksite seda ometi heaks kiitma. Vägivald meeleavaldajate vastu ja kõik see, mis on järgnenud, kindlasti ei ole kohane demokraatlikule riigile ega riigile, keda me oleme pidanud demokraatia teel [sammuvaks]. Seda esiteks. Teiseks, Rumeenia. Sellest andis päris huvitava ülevaate Rumeenia president ühel ülemkogul, kus ta kirjeldas erinevaid tegevusi nende valimiste mõjutamisel ja seda, kuidas valimiste mõjutamisel ei järgitud ausa mängu põhimõtteid. Mõnel kandidaadil oli hoopis eelis teiste ees. Ka hiljem, kui hakati fakte kontrollima, leiti sealt varjatud rahastamist. Ja viidati ka Vene mõjutustegevusele, nagu on ka viidatud Gruusia puhul. Te peate mureallikaks, et me ei peaks Eestis sellel teemal sõna võtma või [selle kohta midagi] arvama. Mina arvan, et me peame, sest meie kohus on hoida nii palju, kui see meist sõltub – ja ega see alati meist ei sõltu –, samade printsiipide alusel [toimivat] ausat mänguvälja igal pool. Rumeenia puhul tõepoolest oli otsus valimiste tulemused tühistada. Nii et kohus on oma otsuse teinud, protseduurid on tehtud ja seal otsustab riik ise, kuidas ta edasi läheb. Gruusias on järgnenud vägivald tänavatel ja selle kohta on ka Eesti oma arvamuse andnud, muu hulgas pannud nimekirja hulga inimesi, kes ei ole meile teretulnud. Nii et see on see positsioon.

Täpsustav küsimus, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mõtleme näiteks Gruusia olukorrale ja kujutame ette, et näiteks Eestis toimuvad Riigikogu valimised. OSCE vaatlejad on siin ja leiavad, et no oli pisikesi möödalaskmisi, siin-seal oleks saanud paremini, aga ei olnud mitte midagi sellist, mille tõttu peaks leidma, et valimised olid põhimõtteliselt ebademokraatlikud ja ei väljenda rahva enamuse tahet. Sellest hoolimata teised riigid hakkavad sekkuma Eesti siseasjadesse, nõudes, et need valimised tühistataks ja korraldataks uued valimised, sellepärast et pääses võimule erakond, kes ei ole piisavalt Euroopa-meelne. Ma ei tea, kas teile tundub selline asi kohane või mitte. Minu arvates see ei oleks kohane. Oleks täitsa huvitav kuulda teie hinnangut selle kohta. Ja mis Rumeeniasse puutub, siis jällegi võime tõmmata ju paralleeli. Meil ei ole küll sarnast valimissüsteemi, aga oletame, et meil oleks sarnane presidendivalimiste süsteem ja inimesed saavad ise valida presidenti. Eestis teatavasti ei saa. Kujutagem ette, et esimene voor on ära ja selle järel nähtub, et võitma hakkab näiteks Mart Helme sugune mees, keda ei peeta keskvõimu poolt piisavalt euromeelseks, eks ole. Ja siis kapo mingisugustele hinnangutele tuginedes, [mis ütlevad, et] siin võisid olla ikkagi mingisugused välised mõjutused või rahastas keegi tema valimiskampaaniat sellisel viisil, mis ei olnud deklareeritud, Riigikohus otsustab tühistada valimiste esimese vooru ja üleüldse presidendivalimised. Ametis olev president jääb ametisse ja ei ole teada, millal [uued] presidendivalimised toimuvad. Ja seesama isik, kes võitis esimese vooru, diskvalifitseeritakse, tema ei saa üldse enam kandideerida, ilma et oleks mingit kohtuotsust, millega oleks kuidagi tõendatud, leidnud kinnitust mingi väline sekkumine. Kas te leiate, et selline praktika oleks Eesti kontekstis kohane ja aktsepteeritav?

Aitäh! Ei, selle hüpoteetilise mõttemänguga ma hästi ei saa kaasa minna, sellepärast et igas riigis on oma protseduurid, kuidas valimised läbi viiakse. Nende reeglite järgi on käitutud. Rumeenias on, nagu te ise viitasite, kohus, mitte keegi teine, tegelikult selle otsuse teinud. Ja Gruusia valimiste aususe suhtes on ka parlamendi erinevate komisjonide esimehed, kaasa arvatud Eestist, muret väljendanud koos oma kolleegidega. Nii et seda diskussiooni, ma eeldan, te olete parlamendis ja komisjonides samamoodi pidanud. Seal on küsimusi, ütleme nii, ausate valimiste kohta, mida Euroopa Liitu pürgival riigil ei tohiks olla. Nii et jah. Ja selle tõttu on see olukord täna selline, et Gruusia astus Euroopa teelt kõrvale. Rumeenia puhul, nagu ma juba kirjeldasin, kahtlustatakse valimiste mõjutamist eri platvormide kaudu. Kahtlustatakse kampaania varjatud rahastamist, niipalju kui mulle on avalikest allikatest teada. Nii et eks neid detaile saab igaüks ise hinnata. Aga ma isegi ei saa hästi aru, miks te arvate, et see peaks olema kuidagi seotud tingimata ühe maailmavaatega. Minu meelest on küsimus ju ausas mänguväljas. Reeglid peaksid olema ühetaolised kõigile. Kellelgi ei tohi olla eelist, kellelgi ei tohi olla pidurit, kõigil peab ühtemoodi olema, olenemata, milline maailmavaade on. See on vabas demokraatias kohane. Nii et sellisel viisil, ma arvan, me peaks oma ja teiste valimistele lähenema.

Ja lisaküsimus, Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Need vastused on täiesti ebapädevad. Rumeenia puhul on selgelt ära näidatud, et see oli hoopiski vasakpoolsete infooperatsioon, millega loodeti kahjustada Georgescu šansse. Selle läbiviijaks oli Briti luurega seotud just nagu eraorganisatsioon, tegelikult Briti luure variorganisatsioon. Siin ei ole üldse millestki rääkida, et Venemaa sekkus – ei sekkunud Venemaa! Ei sekkunud Venemaa, sekkusid euromeelsed jõud lootuses eelnevalt desinformatsiooniga kahjustada Georgescu head tulemust. See on avalikkusele teada, kuna see on rahvusvahelises meedias väga paljudes väljaannetes läbi jooksnud. Ei ole mõtet rääkida siin, kuidas mõjutati, kallutati ja Venemaa sekkus. Meil mõjutatakse ja kallutatakse kogu aeg. Kogu aeg mõjutatakse ja kallutatakse, e-valimiste kaudu veel eriti. Mis puutub Gruusiasse: kui ühel puhul OSCE hinnang nagu pädeb ja teisel puhul ei päde, siis miks me üldse OSCE vaatlejaid kusagil aktsepteerime. Pole vaja! Euroopa Komisjon otsustab, keda ta tahab. Ja kui me paneme siia kõrvale, et Saksamaal praegu parlament arutab AfD keelustamist – kujutate ette, ühe erakonna keelustamist, kes ei ole millegi kriminaalsega hakkama saanud, vaid lihtsalt esitab euroskeptilisi seisukohti – , siis me oleme Euroopas postdemokraatlikus ajajärgus. Ja on äärmiselt kahetsusväärne, et Eesti Vabariigi peaminister kiidab selle heaks. Teie sõnavõtud praegu kiidavad selle heaks, et me oleme postdemokraatlikus ajajärgus ja otsustame suvaliselt valimiste tulemuse üle. See ei ole vastuvõetav. Ja ma jõuan oma küsimuseni topeltstandarditest. 6. novembril kirjutas teie erakonnakaaslane Hanah Lahe oma Facebookis, kuidas Ameerikas valiti presidendiks …

Aitäh!

… süüdimõistetud kurjategija, kes on misogüün, kes on kliima[muutuste] eitaja ja kes on valetaja.

Aitäh!

Kas te jagate oma erakonnakaaslase seisukohta Donald Trumpi suhtes? Ja ma meenutan, et mina omal ajal ütlesin, et Ameerikas sai võimule Bidenite korrumpeerunud närakate kamp …

Aitäh, hea kolleeg Mart Helme!

… ja siis ma olin sunnitud tagasi astuma siseministri kohalt, sest see pidi kahjustama liitlassuhteid. Kas nüüd on ka liitlassuhteid kahjustatud ja missugune on teie hinnang oma erakonnakaaslase seisukohale?

Aitäh, hea kolleeg Mart Helme! On juba 30 sekundit üle [läinud], jätame peaministrile võimaluse vastata.

Aitäh! Siseministri kohalt, võin kinnitada, Hanah Lahe tagasi astuma ei pea. Eile veel oli ja täna on siseminister Lauri Läänemets ja ilmselt ka homme. Valitsusliige peab kindlasti oma sõnavõttudes olema partnerite suhtes täpne. (Hääl saalist.)

Hea kolleeg Mart Helme, katsume nüüd lõpuni [kuulata]. Me oleme väga viisakalt ja väärikalt seda infotundi saanud pidada, katsume need kaks minutit veel kenasti hakkama saada.

Saame hakkama, kindlasti. Hanah Lahe, jah, nagu öeldud, ei ole siseminister. Võib-olla ühel päeval on, eks siis saab tema seda kirjeldada. Mina olen liberaalsest, parempoolsest, rahvusliku joonega erakonnast. See tähendab seda, et iga inimene on vaba oma ütlemistes. Vabadusega käib kaasas ka vastutus. Sama kehtis ka teie puhul, hoolimata sellest, et te olete konservatiiv. Mis puudutab riikide siseasjadesse sekkumist, no vot, siin ongi selline lugu. Teie kolleeg Varro Vooglaid – kui ma sain õigesti aru, võib-olla ma ei saanud – arvab, et me ei peaks sekkuma. Teie jälle arvate, et peaks sekkuma. Teile meeldib Saksamaa AfD ja arvate, et Saksa parlamendis, mis iganes debatt seal toimub AfD teemal, [toimub] ülekohus ja Eesti peaks ütlema, et see on ülekohus ja seda ei peaks toimuma. Mina arvan, et iga riik on oma õiguskorra pädevuses vaba otsuseid tegema. Aga Euroopas on üldiselt selline tava, et jälgitakse valimisi. Valimisvaatlejad käivad [vaatlemas]. Ja kui valimiste kohta on küsimusi, millele ei ole vastuseid, eeskätt valimiste aususe ja läbiviimise koha pealt või nende mõjutamise koha pealt, siis kindlasti tuleb nendele tähelepanu juhtida. See kergus, kuidas te ütlesite, et meid kogu aeg mõjutatakse, loomulikult teeb mind murelikuks. Ma loodan, et Eesti erinevate asutuste ja ka Eesti rahva taju sellest, kuidas välisriikidest üritatakse meid mõjutada, on suhteliselt terav, et me ei laseks ennast mõjutada. Teile e-valimised ei meeldi, aga noh, ma arvan, et internetipangandust te kasutate. Ma arvan, et need kõik asjad on ikkagi Eesti rahva poolt hästi vastu võetud ja mõistlikud.

Aitäh, väga lugupeetud peaminister, aitäh, regionaal- ja põllumajandusminister, aitäh, terviseminister! Ja aitäh ka kõikidele kolleegidele! Ütlen veel kord, et vaatamata sisulistele eriarvamustele paljudes küsimustes, oli tänane infotund igati viisakas ja vastastikku lugupidav. Aitäh teile! Infotund on lõppenud.