Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (485 OE) esimene lugemine

Tänane 18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 485. See on ka selle esimene lugemine. Ja ettekandjana on Riigikogu kõnetoolis kaitseminister Hanno Pevkur. Palun!

Tänan, hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Soovin selle eelnõu tutvustamisel ära parandada ühe väikese vea, mille küll Kristo Enn juba parandas. Kui ma rääkisin JEF-ist ehk Joint Expeditionary Force'ist, siis ma ütlesin ekslikult, et seal on meie [inimesi] 76. Seal on meil ikka 24 [kaitseväelast], nii nagu Kristo Enn ütles. 76 on meil ARF-is. Vahel akronüümid võivad kuidagi nagu rändama minna. Ja ARF on siis Allied Reaction Force, milles lepiti kokku NATO tippkohtumisel Vilniuses. Tegemist on NATO kiirreageerimisväega. Eesmärk on toetada uusi NATO regionaalplaane ja vajadusel neid ka rakendada. Enne seda oli NATO koosseisus olemas selline väekoosseis nagu NRF ehk NATO Response Force. Ja selleks, et seda võimestada ja kiiremaks teha, loodi 1. juulil Reaction Force. Tegemist on kõrgvalmiduses NATO üksusega, mis saaks vajadusel kiireid sõjalisi operatsioone läbi viia. Meie panus sinna on mereväe poolt üks miinitõrjelaev ja staabiohvitser, mida ma ekslikult nimetasin JEF-ist rääkides. Nii et parandame selle ka protokollis ära. Nüüd saab siis loodetavasti kõik kenasti korda. ARF-is on 76 kaitseväelast ja mereväe laev. Maksumus aastas selle valmiduses hoidmiseks on 1,2 miljonit eurot. Kõik.

Aitäh, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Riigikaitsekomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kaitseminister! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist koos kaitseminister Hanno Pevkuri, Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna juhataja Kristjan Mäe ja teiste ministeeriumi ametnikega käesoleva aasta 14. oktoobri istungil. 22. oktoobril toimus riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaabis, kus kaitseväe vanem‑ ja nooremohvitserid andsid ülevaate kaitseväe osalusega välisoperatsioonide piirkondades toimuvast ning tutvustasid julgeolekuolukorda ja esitasid ohuhinnanguid. Selle eelnõu puhul muidugi konkreetne operatsioonipiirkond ei ole ette teada, sest ARF ehk Allied Reaction Force ja alaliste mereväeüksuste – Standing Naval Forces ehk SNF – reageerimisjõud on oluliseks toeks lisaks [FLF ehk Forward Land Forces] lahingugrupile ka NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Seega on ARF-is ja SNF‑is osalemine otseselt seotud ka Eesti julgeolekuga. NATO reageerimisüksusi võidakse kasutada NATO lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis vastavalt ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatule. ARF allub NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale ehk SACEUR-ile. ARF-i kasutamise saab Põhja-Atlandi Nõukogu otsustada ühehäälselt, mis tähendab, et ARF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul. Eelnõu kohaselt on Eesti kaitsevägi 2025. aastal valmis panustama ARF-i ja SNF-i kokku kuni 76 kaitseväelasega ehk miinitõrjelaeva ja staabiohvitseriga. Riigikaitsekomisjon määras mind käesoleva aasta 14. oktoobri istungil juhtivkomisjoni ettekandjaks ning komisjon teeb Riigikogule konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Veel teeme Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 20. november kell 10. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 485 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. november kell 10.