Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (477 OE) esimene lugemine

Läheme edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 477. Ja selleks esimeseks lugemiseks palun ettekannet tegema kaitseminister Hanno Pevkuri. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Nagu ikka, kord aastas tuleb kaitseminister teie ette palvega pikendada meie erinevaid mandaate erinevatel sõjalistel operatsioonidel ja nii ka seekord. Esimene eelnõu puudutab Inherent Resolve'i. Aga aja kokkuhoiu huvides meenutan kõiki missioone sissejuhatavalt mõningaid üldpõhimõtteid. Miks me missioonidel, erinevatel sõjalistel rahvusvahelistel operatsioonidel osaleme, on selgelt seotud sellega, et Eesti julgeolekut me ei taga ainult siin kodukamaral. Rahvusvaheline koostöö rahu nimel tähendab, et me vaatame julgeolekule 360 kraadi ulatuses. Ja kindlasti ka meie enda huvides on see, et meie liitlased tunneksid õlg õla tunnet meiega ka väljaspool Eestit, mitte ainult see, et liitlased on siin Eestis. Teiseks oleme alati seisnud selle eest, et Kaitseväe areng oleks terviklik ja meie üksused ja kaitseväelased saaksid kogemusi ka väljaspool Eestit, sealhulgas konfliktipiirkondades. Tuleb ikkagi olla valmis Eestit kaitsma igasugustes oludes ja alati. Ja kolmandaks, kindlasti, kui me vaatame nende erinevate missioonipiirkondade üldist turvalisuse olukorda, siis meie huvides on lisaks rahule otseselt [osaleda] ka terrorismivastases võitluses. Nii et ka terrorismi leviku piiramiseks ja ohjeldamiseks on meil vaja nendel rahvusvahelistel operatsioonidel osaleda. Aga nüüd konkreetselt eelnõude juurde. Järgmiste eelnõude puhul räägin selle võrra lühemalt, et üldist sissejuhatust pole vaja teha. Mis puudutab Inherent Resolve'i, siis see on praegu meie suurim rahvusvaheline sõjaline operatsioon. Meil on veidi üle 100 kaitseväelase Iraagi põhjaosas Erbili linnas ja me oleme sellel missioonil juhtriigi Ameerika Ühendriikide palvel. Seal on meiega koos ka Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome ja Läti kaitseväelased. Järgmiseks aastaks me palume jätkuvalt maksimaalselt 110 kaitseväelase osalemist sellel operatsioonil. Aga ütlen juba ette ära, et Ameerika Ühendriigid on meid teavitanud selle operatsiooni tegevuse kokkutõmbamisest Iraagis, millest tulenevalt meie praeguste kavade järgi, kuigi me taotleme parlamendilt mandaati 110 kaitseväelasele, on käimasoleva rotatsiooni lõppedes järgmise rotatsiooni korras sinna planeeritud saata vähendatud kompanii ehk circa 84–85 kaitseväelast. Ja see oleks järgmisel aastal ka viimane rotatsioon, vähemalt praeguste kavade järgi. Jääme pärast tänaseid valimisi Ameerika Ühendriikides ootama, mida uus administratsioon otsustab, aga praegu on Ameerika Ühendriigid teavitanud, et nad lõpetavad Inherent Resolve'i Iraagi missiooni järgmise aasta lõpuks. Sellest tulenevalt ka meie praegusel hetkel ei kavanda selle operatsiooni jätkumist 2026. aastal. See on kõik. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mul on tegelikult kaks küsimust. Esimene küsimus seisneb selles, miks Eesti jätkab missiooni tuleval aastal, kui näiteks Soome teatas, et ta lõpetab selle missiooni selle aasta lõpuks ära. Ma ei näe, mille poolest Eesti ja Soome positsioonid peaksid nii põhimõtteliselt erinema. Teine küsimus seisneb selles, et kas te olete veendunud ja kui olete, siis kas saate meile [kinnitada], et nii Iraagi kui ka Süüria poolt on tegelikult valitsuse tasemel aktsept selle missiooni jätkamiseks nende territooriumidel. Vastasel juhul tekib imelik olukord, kus me ühelt poolt ütleme, et näiteks Ukraina territooriumi Venemaa ei tohiks okupeerida, aga samal ajal ise toetame Ameerika Ühendriikide poolt näiteks Süüria territooriumi okupeerimist. See läheks meie printsiipidega vastuollu. Eriti just Süüria puhul mind huvitab, kas te saate kinnitada, et on valitsuse nõusolek, ja kui on, siis milles see seisneb ja kuidas me selles veenduda saame?

Aitäh! Kõigepealt, me jätkame missioonil järgmisel aastal vähendatud kompaniina, see tuleneb eelkõige meie ülesannetest. Me oleme võtnud selle operatsiooni käigus enda vastutada väekaitse ülesanded. Seniks, kuni missioon seal on, on baasi kaitse ja sinna liikuvate koolitajate, ekspertide turvamine, valve Eesti kaitseväelaste peal. Seda ei saa lihtsalt niimoodi kiiresti ära lõpetada. Sellepärast me tulemegi jupikaupa sealt välja. Teiseks, mis puudutab missiooni kohalolu tervikuna, siis loomulikult see saab toimuda ainult Iraagi valitsuse palvel. Süüriat ma ei hakka üldse puudutama, sellepärast et Eesti kaitseväelased ei ole Süürias, ei lähe sinna ja neil ei ole ka luba sinna minna. Meie panus Inherent Resolve'i operatsiooni on ainult Iraagi territooriumil ja loomulikult selle eelduseks on Iraagi valitsuse palve.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma küsin siiski täpsustavalt, sellepärast et seletuskirjaski on kirjas, nagu te ka kindlasti teate, et see missioon, Inherent Resolve, toimub ikkagi nii Iraagis kui Süürias, mõlemas riigis. Selles ei ole meil vaidlust, eks. Nüüd, kui Eesti panustab sellesse missiooni, siis ta peab ju olema veendunud, et see missioon tervikuna on kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega, mille oluliseks osaks on ka see, et ühe riigi relvajõudusid ei tohi viia opereerima teise riigi territooriumile, ilma et see teine riik oleks andnud selleks nõusoleku. Ja selle tõttu ma küsin teilt uuesti, sõltumata sellest, et Eesti kaitseväe esindajad viibivad Iraagi territooriumil, kas operatsiooni Inherent Resolve läbiviimiseks ka Süüria riigi territooriumil on olemas Süüria valitsuse nõusolek või tehakse seda ilma Süüria valitsuse nõusolekuta või lausa vastu Süüria valitsuse tahtmist.

Aitäh! Veel kord vastan: meie oleme Iraagis Iraagi valitsuse palvel. Iraagi valitsusega ma ise kohtusin eelmisel aastal ja nende soov oli, et Inherent Resolve Iraagi territooriumil jätkub. Sellest oleme me lähtunud. Ja teiseks oli nende soov järk-järgult üle minna suuremas mahus tsiviilkoostööle ehk siis eelkõige politsei väljaõppele, tsiviilstruktuuride väljaõppele. Suure tõenäosusega, kui Inherent Resolve lõpeb Iraagi territooriumil ära ja sealt tulevad ka meie liitlased välja, siis pigem kasvab NATO missioon Iraagis, millest me siin kohe hakkame rääkima. NATO Mission Iraq ehk NATO missioon Iraagis pigem näitab kasvamise trendi, kui Inherent Resolve lõpetab Iraagis tegevuse.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Varro Vooglaid, küsimus istungi juhatajale.

Lugupeetud istungi juhataja! Ma olen, kuidas öelda, väheke plindris. Sellepärast et ma küsisin kaks korda ühe ja sama küsimuse ministri käest: kas operatsiooni Inherent Resolve läbiviimiseks Iraagis ja Süürias – nii Iraagis kui Süürias – on mõlema riigi nõusolek? Ja kahel korral jättis minister mu küsimusele vastamata. Kas teil on võimalik pakkuda talle uuesti sõna, et äkki ta kuidagi kogemata jättis sellele küsimusele vastamata ja saab selle asja ikkagi ära õiendada? Või mismoodi seda olukorda lahendada saaks?

Aitäh küsimuse eest! Hetkel küll ei ole mul võimalik ministrit tagasi kõnetooli samal teemal [vastama] paluda. Pigem võib selle teema raames võib-olla juhtivkomisjoni esindaja midagi öelda. Seda me saame kuulda juhtivkomisjoni [esindajalt], mida seal arutati. Juhtivkomisjoni, riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali, teil on võimalus ette kanda komisjonis toimunud arutelud.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kaitseminister! Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu 477 enne esimest lugemist kaks korda. Esimest korda koos kaitseminister Hanno Pevkuri, Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Kristjan Mäe ja veel mõne Kaitseministeeriumi ametnikuga 14. oktoobri istungil. Teist korda me käsitlesime seda nädal aega hiljem, 21. oktoobri istungil. Riigikaitsekomisjoni liige Mati Raidma tegi 14. oktoobri istungil ettepaneku täiendada Riigikogu otsuse eelnõu, lisades punkti 1 operatsioonipiirkonna riigina Iraagi. Operatsioonipiirkond ongi ainult Iraak. Täpsustava muudatuse tulemusel osalevad Eesti kaitseväelased rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve ainult Iraagi territooriumil. Eelnõu esitajat esindanud kaitseminister Hanno Pevkur toetas seda ettepanekut ning pakkus välja, et riigikaitsekomisjon võiks esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Riigikaitsekomisjoni liikmed pidasid seda täpsustavat muudatust oluliseks. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikele 1, me konsensuslikult otsustasimegi esitada eelnõu esitaja nõusolekul esimesele lugemisele muudetud kujul. Ja siin ta nüüd on. Nüüd, miks see operatsioon on oluline? Strateegiline eesmärk on aidata oma peamistel partneritel Iraagi riigi relvajõududel iseseisvalt hakkama saada ja toetada Iraagi julgeolekujõude tihedas koostöös väljaõppe alal NATO-ga ja Iraagi valitsusega. Jätkates osalust Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil Lähis-Idas, panustab Eesti väga heasse Eesti ja USA liitlassuhtesse ning kaitse‑ ja julgeolekualasesse koostöösse. Operatsioonidel osalemine on iga sõduri ja ohvitseri jaoks tõehetk ja see toetab meie kaitseväe terviklikku arengut. Iraagi diplomaadid … Ma parandan, Iraagi poliitikud – diplomaatidega olen ka rääkinud –, aga Iraagi poliitikud, kellega olen kõnelenud, on olnud tänulikud Eesti panuse eest sellesse operatsiooni. Ja nüüd menetluslikest otsustest. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensuslikult 14. oktoobri istungil teha ettepaneku lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks 6. novembri istungi päevakorda ja eelnõu esimene lugemine lõpetada. Riigikaitsekomisjon määras siinkõneleja oma esindajaks ja otsustas teha ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. november kell 10. Ma lisan siia veel ühe olulise fakti menetlusest. 22. oktoobril oli meil Kaitseväe peastaabis väliskomisjoni ja riigikaitse[komisjoni] ühisistung, kus kaitseväelased tutvustasid väga põhjalikult kõiki meie välisoperatsioonide piirkondi, operatsioonide eesmärke ja ka ohuhinnanguid. Kahel komisjonil on see ülevaade olemas. Tänan!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Kaitseväelased tõesti tutvustasid meile operatsioone, aga probleem on ikka selles, et tegu on väga kaugete maadega ja meie teadmised piirkonnast on piiratud. Ehk siis me ei saagi nii keerulistes asjades kogu selgust kuidagimoodi kätte. Seetõttu ma jätkan hea kolleegi Varro Vooglaiu küsimust. Iraagi küsimuses on mõistagi rohkem selgust ja seda ka minister seletas, aga ma ka ei saa aru, kas ta ei osanud vastata või miks ta ei vastanud, millised on operatsiooni teise poolega [seotud] õiguslikud alused, viibida Süürias, osaleda Süüria operatsioonil. Kuidas see toimub ja miks Süüria sinna lisatud on? Tegu on ikkagi riigiga, mille valitsusel on tegelik võim oma piiride üle ju olemas. Seal toimetamine ei ole nii lihtne.

Nagu ma ütlesin ja nagu me ka arutasime, me viisime sisse muudatuse ja täna me arutame Eesti kaitseväelastele mandaadi andmist tegutsemiseks rahvusvahelisel operatsioonil ainult Iraagi territooriumil. Härra Poolamets, ajaloolasena te ju kindlasti teate, et Iraak on meile väga lähedane, kuna Eesti esimene Kaitseväe juhataja kindral Johan Laidoner osales piiride tõmbamisel. Iseasi, me võime arutada, kuidas selle tõmbamisega läks, et oleks võinud teistpidi vedada või sedapidi vedada. Aga me oleme seal üsna Iraagi riigi algusest sees. Väga paljudel meist on väga isiklik kogemus, väga paljud meist on Iraagis mitu korda käinud, teeninud seal, veetnud kuid. Nii et isiklik side Eesti kaitseväelastel ja ma arvan, ka ametnikel ja diplomaatidel on täitsa olemas. Eesmärk on ikkagi ära hoida mingi uue sellise, ütleme, kurjuseriigi tekkimist tühja ruumi. See kunagi õnneks eksisteeris küll rohkem virtuaalses reaalsuses, aga paraku ka, õnneks küll mitte pikka aega, füüsilises reaalsuses. See on meie eesmärk. Ja kordan üle: liitlassuhe Ameerika Ühendriikidega on meile väga oluline, ükskõik, kes Ameerika Ühendriikide president on.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Austatud kuulajad! Täna on välismissioonidega seotud kümmekond päevakorrapunkti ja pigem ma esinen praegu kõikide nende koondatud punktide teemal. Täna arutame olulist küsimust: Eesti kaitseväelaste välismissioonide pikendamist. See teema ei puuduta mitte ainult neid vapraid naisi ja mehi, kes on valmis teenima oma riiki kaugel kodumaast, vaid tegelikult kogu meie ühiskonda. Eesti välismissioonid on osa meie rahvusvahelistest kohustustest ja tähenduslik panus ühisesse julgeolekusse, mida peame jagama oma liitlastega. Täna, keerulises julgeolekukorras, on iga missioon, iga koostööprojekt ja iga liitlassuhe olulisem kui kunagi varem. Me elame maailmas, kus julgeolekuohtude pilt on lai ja pidevalt muutuv. Terrorism, hübriidohud, küberrünnakud ja sõjaline agressioon – kõik need ohud on tänapäeval reaalsed ja nõuavad meie erilist tähelepanu. Eesti on rahu ja turvalisuse nimel valmis panustama ning see kohustus pole kerge. Välismissioonid ei ole ainult sõjalised operatsioonid. Need on rahu kindlustamise ja stabiilsuse tagamise meetmed, millel on tähendus nii Eestile kui tervele maailmale. Missioonidel osaledes saame aidata kaasa turvalisema maailma loomisele ja anda oma panuse, et meie partnerid ja liitlased võiksid tunda, et me oleme nende kõrval. Välismissioonid on ka meie enda julgeoleku garantii. Olles kohal erinevates konfliktipiirkondades, arendame oma kaitseväelaste oskusi ja teadmisi, õpime, jagame kogemusi terve maailma parimatega. See on väärtus, mis tõstab Eesti kaitsevõimekuse uuele tasemele. Selleks, et olla valmis homseteks väljakutseteks, peame tegema koostööd, vahetama teadmisi ja õppima koos oma liitlastega. Meie välismissioonidel saadud kogemused on hindamatu väärtusega, sest tänu sellele on Eesti kaitsevägi valmis reageerima mis tahes olukorras, olgu see kodumaal või rahvusvahelisel areenil. Meie liitlassuhted on tugevamad just tänu ühistele missioonidele ja meie osalemisele rahvusvahelises kaitsetegevuses. Eesti kohusetunne ja panus rahu saavutamisse on tõsiselt võetav argument nii meie liitlaste kui ka teiste riikide jaoks. Eesti on väike riik, kuid meil on suur tahe seista koos oma partneritega ühise turvalisuse ja kaitse eest. Iga välismissioon, millel osaleme, näitab meie pühendumust NATO ja Euroopa Liidu ühistele väärtustele ja näitab, et Eesti on usaldusväärne partner. Tahan rõhutada, et välismissioonid ei ole ainult kohustus, vaid ka võimalus. Võimalus areneda ja valmistuda, võimalus tõsta oma kaitseväe taset, võimalus olla osa rahvusvahelisest kogukonnast ja aidata luua turvalisemat maailma. Eesti on ja jääb rahu toetajaks ning me jätkame oma panuse andmist seal, kus meid on vaja, seal, kus meie osalemine loeb. Täname meie kaitseväelasi ja nende perekondi, kes seisavad Eesti turvalisuse eest mitte ainult siin, vaid ka kaugel kodumaalt. Teie panus on hindamatu ja näitab, et Eesti on valmis andma oma parima rahu ja julgeoleku nimel. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ma ei näe. Kas minister tahab läbirääkimiste raames veel sõna? Ei? Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 477 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. november kell 10. Kümnes päevakorrapunkt on ammendunud ja läbitud.