Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (503 OE) esimene lugemine

Oleme jõudnud kaheksanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 503 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Teie ees olev 2023. aasta majandusaasta aruanne annab pildi sammudest, mida riik astus maksumaksja raha kasutamisel ja Eesti elu korraldamisel, ning sellest, kuidas see mõjutas riigi varalist seisu. Majanduslikust seisust on siin palju räägitud. 2023. aastal prognoositud pööret majanduskasvule Eestis veel ei toimunud. Eesti sai ja on siiani saanud Venemaa agressioonisõjast teistest Euroopa riikidest rohkem pihta, Ukraina loomulikult välja arvatud, räägin siin Euroopa Liidust. Selle põhjusi oli mitmeid, otseseid ja kaudseid, miks ta sai rohkem pihta. Tervikuna oleme väikese ja avatud riigina väga sõltuvad väliskeskkonnast, ja see [olukord] on olnud spetsiifiliselt Eesti jaoks hästi ebasoodus. Aga tervikuna pidas majandus keerulistele oludele siiski suhteliselt hästi vastu. Valitsussektorist rääkides: 2023. aastal kasvas valitsussektori statistiline eelarve puudujääk, see kasvas 1,09 miljardi euroni, mis on 2,8% SKP‑st viimaste andmete järgi, mida me oleme Statistikaametilt saanud. See puudujääk vastas viimasele prognoosile. Maksutulude alalaekumist kompenseeris osaliselt mittemaksuliste tulude enamlaekumine ja prognoositust väiksemaks jäid riigieelarvest antavad toetused ja [tehtavad] investeeringud. Varade maht kasvas aastaga 5,7% ja kohustuste maht 11,9%. 2023. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud vara kokku 24,37 miljardit eurot ja kohustuste maht 15,58 miljardit eurot. Kulud kasvasid aastaga 7,6% ja kulud 14,1%. Valitsussektori tulud moodustasid 2023. aastal 14,73 miljardit ning valitsussektori konsolideeritud kulud ilma investeeringuteta olid 15,13 miljardit eurot. Kokkuvõttes oli 2023. aastal riigi konsolideerimata tulem –954 miljonit ja korrigeeritud konsolideerimata rahavooline puudujääk 2 miljardit 235,3 miljonit eurot. 2023. aasta negatiivse tulemi ja rahavoolise puudujäägi tõttu ei saa stabiliseerimisreservi suurendada. See koondaruanne läbis enne Riigikogule esitamist ka Riigikontrolli auditi. Tähtsaim punkt siin on, et Riigikontroll leidis, et riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. Samuti on Riigikontrolli arvates riigi majandustehingud valdavalt sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2023. aasta riigieelarve seaduse ja 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Suurematest märkustest riigieelarve täitmise aruande kohta nimetas riigikontrolör Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve täitmise andmete kajastamist ajaliselt, osa sellest oli nende hinnangul kajastatud liiga vara, 2023. aasta [eelarves], sest kui vastutus ostude eest langeb 2024. aastasse, siis tuleks neid kirjendada 2024. aasta [eelarves]. Nii. Aga sellega ma praegu lõpetaksin. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu, seda esimeseks lugemiseks ette valmistades, oma 21. oktoobri istungil. Sellel komisjoni istungil tegi rahandusminister Jürgen Ligi meile sama põhjaliku ettekande nagu täna siin saalis. Tema ülevaade puudutas riigi 2023. aasta majandusaasta aruannet, 2023. aasta tulemusi. Minister vastas ka komisjoni liikmete küsimustele. Istungil osales ka riigikontrolör Janar Holm, kes andis ülevaate Riigikontrolli arvamusest 2023. aasta koondaruande kohta ja samuti vastas meie küsimustele. Komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: määrata ettekandjaks siinkõneleja, võtta eelnõu päevakorda 6. novembril ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on vastavalt kehtivale korrale kümme tööpäeva. See tähendab, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse 6. novembril, täna, siis on tähtaeg 20. novembril kell 17.15. Komisjoni istungil me käsitlesime aruandega seoses erinevaid teemasid. Meil oli juttu majandusaasta aruandele lisatud tegevusaruande tulemusnäitajatest, teemaks olid kaitseotstarbelise varustuse käsitlus ja kaitsekulude käsitlus statistikas, konkreetsemalt hinnangud nii Eurostatilt kui ka Riigikontrollilt, kui suur osa kaitsekuludest peaks olema 2023. aasta kulude seas, kui suur osa 2024. aasta kulude seas. Seda teemat me käsitlesime. Oli [kõne all] ka muid aspekte seoses majandusaasta aruandega. Ühe komisjoni istungiga meil see arutelu ammendus, me saime vastused ministrilt, rahanduskomisjoni esindajatelt ja Riigikontrollilt. Nagu ma ütlesin, komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu päevakorda täna, 6. novembril. Otsus oli konsensuslik. Komisjoni esindajaks määrati siinkõneleja, see otsus oli samuti konsensuslik. Kolmandaks otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka see otsus oli konsensuslik. Siinkohal ma lõpetan oma ettekande, tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele.

Aitäh ettekandjale! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimised on fraktsioonidele. Läbirääkimiste soovi ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 503 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. november kell 17.15. Me oleme tänase kaheksanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.