Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt lühidalt veel käesoleva eelnõu eesmärgist ja põhisisust, kuivõrd esimesest lugemisest on tükk aega möödas, me ju menetlesime seda suve algul, juunis. Eelnõuga kaasajastatakse ja muudetakse paindlikumaks finantsvaralt saadud tulu maksustamise edasilükkamist võimaldavat investeerimiskonto reeglistikku ja muid investeeringutelt saadud tulu maksustamist puudutavaid sätteid. Eelnõuga laiendatakse investeerimiskonto finantsvara loetelu ja lisatakse sinna pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara. Eelnõuga laiendatakse ka pensioni investeerimiskonto investeerimisvõimalusi pandikirjade võrra. Samas, ühisrahastusse ega krüptovarasse, kus riskid on kõrgemad, pensioniraha siiski investeerida ei saa. Lisaks lahendatakse eelnõuga paar praktikas ilmnenud kitsaskohta: tulumaksuvabastus laiendatakse ka sellisele mittevaralise kahju hüvitisele, mille on välja mõistnud mõni vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks loodud organ, ja investeerimisriskiga elukindlustuslepingute puhul kõrvaldatakse residendist ja mitteresidendist kindlustusandjate erinev kohtlemine. Peale esimest lugemist on meil rahanduskomisjonis toimunud antud eelnõu arutelu neljal istungil. Koostöös Rahandusministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga on eelnõu kohta tulnud 12 muudatusettepanekut. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda kolmandaks lugemiseks käesoleva aasta 13. novembril ja viia läbi lõpphääletus. Aga nüüd sellest komisjoni menetluse käigust ja muudatusettepanekutest. Rahanduskomisjon pöördus veel kord, et ka täiendavaid arvamusi saada, huvigruppide poole, kes olid juba varem eelnõu ettevalmistamisse kaasatud. Neid oli päris arvukalt ja komisjonile laekusid arvamused kolmelt huvigrupilt. Muudatusettepanekud põhilises osas ongi turuosalistelt või nendelt huvigruppidelt laekunud tähelepanekute ja ettepanekute alusel koostatud. Komisjonis pälvisid nendest 12 muudatusettepanekust pikemat arutelu muudatusettepanekud nr 6, 9, 10 ja 11. Ma käsitleksingi põgusalt neid muudatusettepanekuid. Esimene arutelu nende üle oli 10. oktoobri istungil. Sellel istungil vaatasime, kuna oli [kätte jõudnud] tähtaeg enne teist lugemist muudatusettepanekute esitamiseks, kas on tulnud muudatusettepanekuid väljastpoolt, ma mõtlen, et Riigikogu fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt. Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei olnud laekunud. Aga kuna rahanduskomisjon koos Rahandusministeeriumiga ise koostas need eelnõule lisatud 12 muudatusettepanekut, siis ma põgusalt neid käsitlen, kuivõrd need leidsid ka komisjonis tähelepanu ja meil oli nendel teemadel arutelu. Kõigepealt muudatusettepanek nr 1. Selle sisu on see, et pangaliit on eelnõu menetluse käigus juhtinud tähelepanu asjaolule, et tulumaksuseaduse sõnastuse kohaselt ei mahu väärtpaberi, näiteks võlakirja lunastamine võõrandamise mõiste alla, kuigi majanduslikus mõttes on see võõrandamisega võrreldav. See probleem leiab selle muudatusettepanekuga lahendamist. Teine muudatusettepanek. Selle sisu on see, et investeerimiskonto raames … Aa, kõigepealt see, et kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on investeerimiskonto raames lubatud finantsvarade seas ka avalikult pakutavad väärtpaberid. Aga selle investeerimiskontosüsteemi kehtestamise ajal oli väärtpaberite avaliku pakkumise käsitlus väärtpaberituru seaduse mõttes kitsam, kui on kehtiv prospektimääruse lähenemine. Regulatsioon viiakse nüüd kooskõlla kehtiva prospektimäärusega. Kolmas muudatusettepanek. Selle sisu on selles, et krediidiasutuste emiteeritud avalikult mittekaubeldavad finantsinstrumendid, näiteks võlakirjad, jäävad praegu investeerimiskonto raames lubatud finantsvara hulgast välja. Samas on krediidiasutused ühed enim reguleeritud finantsasutused, kelle emiteeritud instrumendid sobivad oma usaldusväärsuse poolest finantsvara hulka ka siis, kui need ei ole avalikult kaubeldavad. Selle asjaolu lahendab see muudatusettepanek. See tulenes pangaliidu esitatud muudatusettepanekust. Neljanda muudatusettepanekuga laiendatakse investeerimiskonto raames finantsvara käsitlust. Praktikas omandavad jaeinvestorid ka selliseid tuletisinstrumente või teevad tehinguid, mille alusvaraks on valuuta või mis on seotud valuutaga. See võimalus [luuakse] ka investeerimiskonto investeeringutele. Viiendaks on sõnastuse muudatus: sõnadele "krüptovara pakkuda" lisatakse sõnad "või krüptovarateenust osutada". Nii. Kuues muudatusettepanek. Jällegi on tegemist turuosalistelt või huvigruppidelt laekunud muudatusettepanekuga. See ettepanek seisnes selles, et investeerimisühingu juures avatud kontot oleks võimalik kasutada lisaks investeerimiskontole ka olemasoleva investeerimiskonto nii-öelda pikendusena, juhul kui investor soovib küll investeerida investeerimisühingu kaudu, kuid mitte deklareerida sealset kontot investeerimiskontona. Seda ettepanekut toetas ka Rahandusministeerium ja rahanduskomisjon koostas selle alusel muudatusettepaneku. Seitsmenda muudatusettepaneku sisu on see, et asendatakse sõnad "valuuta konverteerimist investeerimiskontol" sõnadega "valuuta konverteerimist finantsvara soetamiseks". Sõna "investeerimiskontol" väljajätmisega muudetakse valuutavahetuse investeerimiskonto väljamakseks mittelugemise säte paindlikumaks, et võimaldada finantsvara soetamiseks vajaliku valuutavahetustehingu tegemist ka mõnel muul kontol. Edasi, kaheksas muudatusettepanek. See tuleb samuti turuosaliselt ehk konkreetsemalt pangaliidult. Pangaliit on juhtinud menetluse käigus tähelepanu sellele, et kehtiv investeerimiskonto maksustamise raamistik ei arvesta võimenduslaenu eripäraga. Võimenduslaenu näol on tegemist väärtpaberite soetamise finantseerimisega turul noteeritud väärtpaberite tagatisel. Üheksas muudatusettepanek oma sisult algse eelnõuga otseselt ei haaku, aga arvestades selle teema kiireloomulisust, siis Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ühise ettepaneku alusel rahanduskomisjon sellise muudatusettepaneku tegi. Selle sisu on see, et tulumaksuseadusesse, mittemaksustatavate toetuste loetellu lisatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljast tulenevate häiringute mõju leevendamiseks Kaitseministeeriumi eelarvest makstavad toetused. Ehk seda vabastuste loetelu laiendatakse selle toetusega. Maksuvabastus hõlmab Nursipalu harjutusväljast tingitud häiringu leevendamiseks makstavaid toetusi ja see vabastus laieneks ka teistele samalaadsetele toetustele. Kümnenda muudatusettepaneku sisu on selles, et krüptovara soetamismaksumusele võib juurde arvata ka krüptovaraga kauplemise platvormi kasutamisega seotud tasu. Selline täpsustus tuleb juurde. 11. muudatusettepaneku sisu seisneb selles, et olemasolevat regulatsiooni, mis lubab mahakantud ühisrahastuslaenuga seoses saadud kahju maha arvata ühisrahastusplatvormi vahendusel saadud laenude intressist, tuleks muuta, et tagada võrdne kohtlemine. Näiteks kui võlakirjaga seoses saadud väärtpaberikahju saab maha arvata üksnes väärtpaberi võõrandamisest saadud kasust, mitte aga võlakirjalt saadud intressist, siis peaks samasugune käsitlus kehtima ka ühisrahastusplatvormi kaudu saadud laenu puhul. 12. muudatusettepaneku tingis jällegi turuosalistelt saadud ettepanek. Selle sisu on selles, et investeerimiskontole ja pensioni investeerimiskontole laekuvate Eesti äriühingu dividendide puhul võiks kehtida samasugune maksukäsitlus nagu investeerimiskontole tehtavate intressimaksete puhul ehk kui väljamakse tegijat on teavitatud, et vastav tulu laekub investeerimiskontole, siis sellelt makselt tulumaksu kinni ei peetaks. See oli lühidalt, kokkuvõtlikult nende muudatusettepanekute sisu. Me jätkasime. Nende 12 muudatusettepaneku arutelu toimus lausa mitmel komisjoni istungil, me veel täiendavalt küsitlesime Rahandusministeeriumi esindajaid, kas kõik need aspektid, mis siin on, on läbi mõeldud, kas ei teki mingeid riske või ohtusid seoses maksude maksmisega. Me saime ka vastused. Rahanduskomisjon tegi viimasel, neljandal istungil ka otsused. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. novembril, täna. See oli konsensuslik otsus ja ettepanek. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. See oli samuti konsensuslik otsus. Kui teine lugemine lõpetatakse, on ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 13. novembril. See oli samuti konsensuslik ettepanek. Siinkohal ma lõpetan oma ülevaate komisjonis toimunud menetluse käigust esimese ja teise lugemise vahel ja olen valmis vastama küsimustele.
