Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) teine lugemine

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 467 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, õiguskomisjoni esimehe Andre Hanimägi.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Oleme kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel. Ma igaks juhuks ütlen hästi lühidalt üle, millest selles [eelnõus] juttu on. Tegemist on eelnõuga, mis näeb ette, et kinnistusraamatust enam eraisik isiku nime ja isikukoodi abil niisama lihtsalt teise inimese kinnistut otsida ei saa. Siin on mitmed julgeolekuküsimused, neid näiteid ma esimesel korral ka tõin. Õigemini oli siis Madis Kallas minu asemel siin. Aga need näited puudutasid näiteks kohtunike, prokuröride või politseinike kinnistuid ja nii edasi ja nii edasi. Kuna me esimese lugemise lõpetasime, siis tuli ka meile muudatusettepanekuid, mida õiguskomisjon kahel istungil menetles. Me saime ettepanekud Eesti Pangaliidult, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt, Eesti Erametsaliidult ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt ning loomulikult ka Justiitsministeeriumilt endalt. Lühidalt võib-olla mainin, et esimesele õiguskomisjoni istungile, kus me seda küsimust arutasime, olid kutsutud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse ja kohturegistrite talituse juhataja Andres Suik ja sama talituse nõunik Kadri Laud ja ka Eesti Pangaliidu laenude töögrupi juht Sofia Rannik ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatuse esimees Maarja Roht, kes tutvustasid meile enda muudatusettepanekuid, mis on ka kõik tabelis kenasti kirjas. Võib öelda, et komisjoni istungil oli küsimusi, aga need muudatusettepanekud lahenesid niimoodi, et kõik osapooled olid rahul. Justiitsministeerium andis oma ülevaate ja selgituse nii pangaliidule kui ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning leiti päris mitmed head lahendused, milleni ma kohe ka jõuan. Me võtsime sellel esimesel istungil vastu menetlusliku otsuse, et tulla siia saali, aga me soovisime veel arutada erametsaliidu ettepanekut. Selleks me soovisime veel aega ja Justiitsministeeriumi hinnangut. Sellele ettepanekule tuligi hinnang. Järgmisel õiguskomisjoni koosolekul, mis oli 4. novembril, oli olukord selline, nagu võib kokku võtta protokolli põhjal. Härra Linnar Liivamägi, kes on meie hea ja tubli ametnik, selgitas, et eelmise arutelu pinnalt oli sõnastatud kaks Justiitsministeeriumi ettevalmistatud muudatusettepanekut. Arvestatud oli eelmisel istungil tõstatunud murekohaga, kas on isikuid, eeskätt just õigusteenuse osutajaid, kes võivad muudatuse tõttu liiga lihtsalt hakata ligi pääsema kinnistustoimikute andmetele. Ära oli jäetud esialgne Justiitsministeeriumi muudatusettepanek, mis oleks avanud laiemad võimalused juurdepääsuks kinnistustoimikutele. Härra Liivamägi selgitaski, et tegelikult säilib sama andmetele juurdepääsu kord, nagu kinnistusraamatuseaduse § 74 lõike 2 alusel juba kehtib. Ehk see loetelu isikutest, kellel on [neile andmetele] ligipääs ilma eraldi õigustatud juurdepääsuvajadust tõendamata, jääb samaks. Need on kinnistuomanikud ise, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus. Teised isikud, sealhulgas õigusteenuse osutajad, peavad juurdepääsusoovi korral tõendama oma õigustatud huvi. Sellest tulenevalt võtsime vastu järgmised otsused. Algatada komisjoni poolt muudatusettepanekud, neid on kaks. Üks näeb ette, et lisaks §‑s 41 nimetatud alustele võib kinnistusraamatu andmeid pärida füüsilise [isiku] nime ja isikukoodi alusel ka advokaat õigusteenuse osutamise eesmärgil ehk tal peab olema seesama õigustatud huvi ja ta peab näitama, et jah, see on õigusteenuse lepingu tõttu. Nii nagu ka pangaliidu soov oli, on siin kirjas ka krediidiasutused, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Lisaks on siin nüüd juures ka usaldusisik, kes vajab kinnistusraamatu andmeid füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks. See loetelu, kes [neile andmetele juurde] pääseb, on täpsustunud. Õiguskomisjon arvestas seda muudatusettepanekut konsensuslikult. Teine muudatusettepanek puudutas kinnistusraamatu andmete väljastamise tasu piirmäära. Seal, kus oli sõna "kaks", on nüüd sõna "kolm" ehk see tasu läks natukene kallimaks. Ka seda õiguskomisjon arvestas täielikult. Muus osas oli juba varasem otsus, et kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis 13. novembril saadame eelnõu lõpphääletuseks siia lugupeetud saali ette. See on vist esialgu kõik.

Väga tänan. Ettekanne oli nii põhjalik, et küsimusi teile ei ole. Aitäh! Nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on laekunud kaks. Muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, selle on samuti esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme ka kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 467 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.